Magada mul öösiti ei lasta. Siis virisetakse mingite tundmatute visiitkaartide pärast. Ja tra mu papa ikka sureb. Ja ma tean, et ma koguaeg heietan, et muudkui sureb ja sureb ja sureb, aga nüüd vist 4 real. Sest rääkida ta enam ei jõua, silmi lahti hoida ei jõua, liigutada ei jõua. Ja siis ta viidi nüüd haiglasse ka. Ja tra NII närvi ajaks kui ta praegast ära sureks, sest ma lähen ju KOHE koju. Ja ma ei taha, et viimane asi mis ta mulle ütles oli: “Ma ei jõua enam rääkida”. Mind ajab nii vihale see olukord, ei ma ei saa isegi kurb olla. Ma olen vihane.
minu papa on nii armas mulle ju:(
Kommentaarid puuduvad