Eile sain kõne mingit armsalt vanatädilt, kes rääkis, et tema on kurelaadset kassi näinud ringi tsillimas kuskil garaažide ju koos mingi halli kassiga. Kargasin oma pesast välja kui tuulispask ja tormasin kohe sinna, lootes sellist filmilikku taasühinemist kurega, kus me käed laiali jookseme kaugustest teineteise poole. Kahjuks nii ei läinud. Läksin vedelesin seal garaaži ees maas ja kutsusin kassi, kui äkitselt HOPS hüppas mulle sülle võhivõõras all kassipreili ja kukkus kurruma.
Ma proovisin talle küll öelda, et mine sisse ja kutsu Kurg, aga see ei teind teist nägugi vaid ainult aeles mu otsas ja püherdas maas. Mul ei olnud südant teda sinna vedelema jätta, seega võtsin selle vale kassi koju ja lähen täna jälle kurejahile. Nüüd peaks ta küll megaõnnelikult koju tulema, sest tema pruta on juba meil! Ma loodan vähemalt, et ma ta mingit vihavaenlast koju ei tarinud, muidu on küll üsna piinlik lugu.
Aga eile sain kinnitust, et blondid pikad juuksed aitavad säästa aega ja raha transpordi näol, sest paari nädala jooksul pakkus juba teist korda mingi vend mind kuskile viia. Üllatunud olen ma küll, et ma siiani reipi ega nuga pole saanud, aga mis siin ikka.
Täna tulin tööle ja mida mu silmad meililt näevad. Ma vist olin sellele vennale maininud, kus ma töötan, mistõttu oli ta mulle kohe meili saatnud, et joujou ma olen hullult rikas tegija vend ja võiks täiega väla minna ja kui megahüpersupercool ma ikka olen. Oh seda elukest küll.
Kommentaarid puuduvad