Tegin silmad lahti ja tundsin, et üli raske on olla ja päike kiirgab näkku. Esimene mõte oli, et ma olen sisse maganud ja nüüd võin vaid kaubikust und näha (see tüüp, kes mind aitab, tal oli vaid hommikul aega). Aga tegelikult oli kell alles kaheksa. See on üsna kummaline aeg ise ärkamiseks, sest eile läksin ma magama umbes viie paiku. Süüdistan selles energiajooki ja Kaarlit, kellega me poole ööni juttu ajasime.
Kaarel ütles mulle eile, et ma olen niivõrd emalik, sest ma andsin talle kaasa shoksi ja kimbu piibelehti, mida oma prutale koju viia. Mõtlesin, et üsna kahtlane on muidu see, et ma teda ööni siin pidasin. Loodan, et ei teki mingit megaintriigi 😀 Tegelikult mulle meeldisid mu piibelehed väga, aga ma ei hakka ometi lilledega kolima, eksole.
Aa ja kuna ma eile usinalt siidrit kaanisin, siis nüüd on peale kolmetunnist und kuidagi pohmelline olla, aga ei tohi. Võtan end kokku ja hakkan usinaks. Aga lihtsalt nats kurbus on peal, sest täna oli ju ometi viimane öö siin korteris:(
Siin korteris sai meil nalja küll ikka kamaluga pean mainima. Samas on see korter üks minu masti koobas ka. Talvel oli eriti nii, sest rulood pidid pidevalt all olema – esimese korruse rõõmud, kui tuled põlevad, näeksid kõik imehästi sisse ju.
Aga siin oli meie nunnu sõbrajõul ja minu sünna ja nõiaintsu valimine ja aardejaht ja muud toredused.
Aga ma usun, et kõiki neid toredusi saab minu ultralahedas uues kodus ka samamoodi teha. Nii et, mis ma sitt ikka kassin, tuleb ära händelida. Nagu kõik asjad siin elukeses.
PS!
Endiselt ootan tuhandeid pakkumisi, kuhu oma kassid panna 😀
Kommentaarid puuduvad