Tegelikult kohe peale eelmise posti kirjutamist mõistsin, et vingumine aitab vaid 80% ajast, mõnikord tuleb ise kah miskit ette võtta. Läksin siis hoopis sõbraga 1 külla sõbrale 2 ja vaatasime jalgpalli, mis eile erakordselt huvitav tundus. Muidugi olime kõik köögis snäkke otsimas kui teine värav löödi, aga põnevam oli ikka kõvasti kui kodus hängida.
Lõpetuseks sain magada venna narivoodis. Ma ei tea, kas ma olen seda kunagi siin maininud, aga ma terve oma lapsepõlve tahtsin endale voodit, mis lae all oleks. Muidugi never ei saanud. Kohesel kui ma Aussi kolisin, siis mu vend loomulikult sai mu toa endale ja kae nalja – ka täpselt sellise voodi. Noh, vähemalt sain ma nüüd selles magada või mis.
Hommikul vürtsitasid Daki intrigeerivad sõnumid ja emme antud uus käekott. Oleks nüüd veel ikka see kuramuse kodu kah endal olemas, vat siis oleks megaultracool. Saaks kuskile oma kollased vaibakesed maha laotada ja tuus olla.
Kommentaarid puuduvad