“Ise omast arust nii haardkoor kõuts, aga miud siin heleda häälega nagu väike kassiplika,” narrisin ma täna hommikul Jossi, kes mulle nii haledalt piuksudes sülle tuli. Ma ei saa aru, kas kassid on päriselt hommikuti pehmemad ja siledamad? Mulle vähemalt alati tundub nii olevat.
Eile oli meil tore aliaseõhtu mu lemmiku petraga ja kahe allaniga. Of course viisin mina oma meeskonnad alati võidule ja seetõttu tituleerin ennast siinsamas ise aliasemeistriks. Kes julgeb selles kahelda, kutsugu mind aliasemängule.
Nädalavahetus tundub taaskord oosõm tulevat, sest ma saan jällegist tsillida coolide inimestega coolides kohtades ja muidugi-muidugi teha ka pork bellyt, nagu ikka. Isegi Daki kiidab!
Kommentaarid puuduvad