Eile arutasime Dakiga tähtsaid kirjutamisasju ja rääkisime oma kokkamisplaanidest ning kuulasime mussi. Lambist hakkas mängima see laul ja siis me natukene daamilikult üürgasime kaasa laulda ja värki, kuni tuli see koht, et “you fit me better than my favourite sweater,” ja siis me hakkasime täiega diipi panema.
Mõnikord on ju nii, et miskine asi tundub nii imetabaselt sobivat. No vaatad peale ja mõtled, et noh see sobib kui rusikas silmaauku (milline kummaline väljend üldse, sest, miks peaks üldse rusikas sobima silmaauku?) aga jah. Igatahes sa elad õndsa teadmisega, et kõik on hirmus sobiv, kuni sa näiteks avastad, et sa oled pool aastat käinud ringi kampsuniga, mille varrukad on liiga lühikesed.
Ja siis sa mõtled, et kuidas sa seda ometigi enne tähele ei pannud, vaid lausa seda oma lemmikkampsuniks kiitsid.
Mõndadel.. ee kampsunitel, on imetabane oskus maskeerida ennast megahästi sobivaks kampsuniks, aga tegelikult on nad hoopis mingisugused näkased dressipluusid.
Lõpetuseks pilt ühest kadedast siilist, abiks seegi:
1 Kommentaar
Rusikas ei sobigi silmaauku. See on vana väljend, mida algselt kasutati risti vastupidises tähenduses ehk siis millegi kohta, mis ei sobi kohe üldse. Aga ajaga see algne tähendus ununes või muutus, ja väljendit kasutati edasi.
Lepane regi, muide, ei libise üldse, ja Vändras polnud saeveskit 😉