Võiks öelda, et pinge on laes, aga kedagi teist selles süüdistada küll pole kui ainult iseennast. Seega ma siis istungi oma enesehaletsuses ja pragan endaga, et ma ei ole tublim ja usinam. Aga ehk hakkan ka mina kunagi megaasjalikuks? Eks elu õpetab…
Muudel teemadel olen viimasel ajal kinnistanud oma Aliasekuninga staatuse (koos Sannuga ikka muidugi). Veel olen ma külastanud EHHF’i, mida kirjeldab parimini vist see, et hirmus pilvine ilm oli seal konstantselt. Kõik kellega seal olime, olid megacoolid ja eriti tuusade vahel toimus ka räpi ja tantsu saatel äfterparty.
Aga teate, ma ikka veel ei ole suutnud otsustada, mida ma siia kirjutama peaksin. Millegi väga glamuursega ma ei tegele. Ka tänase päeva kulminatsiooniks oli see, kui ma teel tööle bussipeatuses nägin vana vene baabat, kes oli megameigitud. Patseeris siis seal peatuses uhke näoga ringi, kui äkitselt endale pihku rögistas (ma ei tea, kas see on sõna, aga seda ta tegi) ja siis kõndis sama uhke näoga ringi edasi. Röga peos. Bussis istus ta ka minu lähedal, röga kramplikult peos. Selline lugu siis….
Kommentaarid puuduvad