tenerife ja kassisaagade jätkumine ja lõpp

Welcome to paradise

Nagu paljud juba võib-olla teavad, siis tulid eelmisel nädalal minu juurde B. ja S. kes suure hüppamise saatel teatasid mulle, et nüüd on Tenerifele minek ja minu vastu vaidlemine ei ole aktsepteeritav. Ja nii ta siis läkski. Kiiresti tegime passi ja nagu nalja oligi käes Halloweeni õhtu ja meie oma kamba, pluss armsa vanaemaga olime leidnud tee Lutonisse.

Kuigi esimeses hotellis meile kohta ei olnud, trippisime teise, mis oli veelgi mõnnam. Tegime kiired veinid, nautisime kolmekesti seltskonda ja olime lõbusad.

Hommikul tegime S’iga kell 5 silmad lahti ja meie päev Tenerifele trippimiseks võis alata. Lennukis meenus mulle veelkord, miks ma nõnda väga lendamist vihkan. Lennukis on vastik kuiv õhk ja kuradima kitsas. Aga elasime üle ja maabusime kohas, mida meile meeldis paradiisiks kutsuda. Kuigi päike ei siranud, oli siiski megapalav ja PALMID! Mmmm!

Sättisime ennast oma hotelli sisse ja mida meie silmakesed nägema pidid- rõdu all oli PARV kasse. Neid oli oraantse ja triibulisi ja musti ja üldse..palju. S. naeris, et ma olengi enda paradiisi sattunud ja  mina nõustusin. Siis ma ei teadnud veel, mis SITAKEERAJAD need kassid sõna otseses mõttes on. Aga sellest hiljem..

Läksime alla restosse sööma, tegime väiksed mohhiitod ja nautisime elu. Muidugi olime enne poest varunud ka paar pudelit imeodavat veini ja õhtu võis alata.

Kuna meil oli tuju sees, otsustasime trippida teiste hotelli juurde, mis oli palju raskem kui arvata võis. Tund aega veinipudeliga trippimist ja inimeste käest teeküsimist möödus kui linnulennul. Lõpuks andsime alla ja võtsime takso.

Seltskond koos ostsime veel jooke, tegime väikse vahepeatuse E. venna hotellitoas ja läksime “sööki otsima”. Tegelikkuses lõpetasime kuskil baaris, kus 6 euri eest näkku saime me lauda hunniku kokse, shotte ja shampat. Ahja, naerugaasi ka. Kõik see suurepärane kombo kulmineerus sellega, et meie S’iga joostes oma hotelli basseini umbes kell 3 öösel sisse hüppasime ja ise endaga väga rahul olime. Kuni hommikuni…

Mul on hägune mälestus, kuidas S. astub meie tuppa ja ütleb: “Mallu, ma just ärkasin miskipärast diivanil, MIKS?”. Ma mõtlesin, et mida see purjus S. ikka soiub, olime mõlemad magamistuppa ju ära passinud, aga little did I know, et tema lahkumisel oli olnud mõjuv põhjus. Kuid milline, selles ei saa me siiani 100% kindlad olla.

FAKT: Elutoa põrand oli kaunistatud kahe suure sitahunnikuga ja terve elamine haises nagu laut.

Versioon1: Enne linnapeale minekut hoidsime rõduust lahti, seeg võis siis meile tuppa tulla mingi kass ja ennast ära peita. Miks, ma ei tea? Aga igatahes, ju siis kuulis S. peale meie magamavajumist teisest toast mingt müra, leidis siia sisse lukustatud kassi ja ajas ta ära. Kindel olla ei saa, sest sellest ei ole kellelgi mälestusi. Aga see tunduks loogiline, miks S. suuretoa diivanilt ärkas kahe sitahunniku kõrvalt.

Versioon1: me sittusime ise põranda täis?

Me oleme siiski üsna kindlad, et tegemist oli kassidega..aga me ei tea. Tuleb loota parimat. Sitta me igatahes koristama ei pidanud ja hotell andis meile uhkema toa kõrgemal, kus kassid loodetavasti sisse ei pääse. Aga kui homme jälle sitta leiame, siis tuleb üle mõtlema hakata oma joomisharjumusi.

Ühesõnaga on elu siin ilus. Ilm on soe ja TENERIIFE sirab meile vastu iga kord, kui oma rõdul elu imetlemas käime.

Side lõpp.

 

AHJA. KURG ANTAKSE TAGAS! JEEEEEE