Mina: Ma mõtlesin, et ma tahaks ehitada kassimaja.
Ema: Sa nagunii ei oska.
Mina: Kallis ema, kas sa ei tea, et lastesse ei tohi iial sisestada, et nad midagi ei oska. Pigem tuleb neid ikka julgustada asju proovima.
Ema(ärritudes): SA JU EI OSKA!
***
Mu emal on selline huvitav komme, et ta on terve elu minu eest kõik asjad ära teinud. Alates koristamise ja nõudepesuga, lõpetades mu riiete triikimise, mulle mööbli valimise ja minu väheste valikute kritiseerimisega. Seda siis mu lapsepõlvest, kus ma veel temaga elasin, kuni praeguseni, kus ma ei ela temaga, aga erilist vahet pole, sest lambihetkedel on ta ikka siin.
Parim osa selle juures on see, et ta teeb seda alati mölinaga.
Näiteks tuleb minu koju, ilma minu teadmata, vaatab, et kõik on segamini.Helistab, sõimab ja hakkab… koristama.
Oeh. Mul ausalt ei ole mu ema vastu midagi, ta on muidu üsna normaalne inimene. Aga no jumala eest, lõpetagu mu asjade tegemine ükskord. Ma päriselt võib-olla kunagi hakkan siis neid ise ka tegema 🙂
3 kommentaari
Enne kassimaja ehitamist tuleks ka naabritele mõelda: http://www.epl.ee/news/eesti/naabreid-haisuga-tapva-kassiomaniku-peale-ametnike-hammas-ei-hakka.d?id=65772888
Need on alles õied… Päris nali hakkab pihta siis, kui sa peaks tite saama.
“Miks sa talle sipukaid jalga ei pane? Sa ise küll olid kogu aeg sipukatega.”
“Kahekuune peab küll porgandipüreed sööma.”
“Maasikad ja allergia ei ole kuidagi seotud. Ta lihtsalt ongi sul selline täpiline ja haige.”
“Laps on ligi aastane ja ikka veel ei käi potil??? No näed nüüd ise, et sa EI OSKA hea ema olla!”
Millalgi võtad talt koduvõtme ära, telefoni paned blokki (mitte blogisse, vaid nagu kinni) ja unistad vaikselt ajast, mil su kõige suurem probleem oli koristamine.
Ma ei saa ju emalt võtta ära korterivõtit, sest see on siiski mu vanemate korter. Seega on see natukene keeruline.
Usu mind, mu ema suudab ka praegu juba õõnestada kõike, mis ma teen ja ma EI SAA ARU, MIKS?