Rasedus

lugu sellest, kuidas ma sündimata lapsele kirjutama hakkasin

13. mai 2013

Alguses mõtlesin, et ehk on kuidagi imelik nii imal olla, siis hakkas suva ja nüüd olen täitsa hea meelega imal ja armastust täis ja südamepahas, halleluuja. Seega võtsin parooli maha. Eks ole ka natukene imelik täitsa avalikult viriseda, aga armastada salamahti.

Selliseid kirju kirjutan siis, kui tunne peale tuleb, aga jutud levivad, et järgmine nädal kirjutab Kardo ka. Noh, et ei oleks ainult väga ühepoolne heietamine.

Kirjad siis siin:

Esimene.

Teine.

Kolmas.

 

Loe ka neid postitusi!

2 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Mac 14. mai 2013 at 06:08

    awww, kui Armsad (tuleb välja, et mitte-kurjad postitused võivad mulle ka meeldida :D)

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 14. mai 2013 at 16:06

      mõnikord võib mitte kuri ka olla 😀