Neli päeva tagasi jalutasin ma rahulikult Kardoga poes, kui äkki tundsin nagu keegi pussitaks mind pähe. Ma ei oska seda valu tõesti mitte mingit moodi kirjeldada, kui et keegi torkaks mulle noa pähe ja siis see valu ei ole mitte ainult meelekohas, vaid kiirgub kõrva ja hammastesse ja silma.
Ma seisin seal poes ja mõtlesin, et ma kukun sinna samasse pikali. Tormasin tagasi kodu poole ja ainuke mõte peas oli, et lihtsalt kõnni edasi, sa EI sure ära!! Heitsin siis kodus voodisse ja hakkasin nutma ja palusin maeiteamida, et ma vähemalt magama jääks, et ma seda valu enam taluma ei peaks, sest see oli kergelt öeldes väljakannatamatu.
Ühel hetkel arvasin ma, et ma oksendan ennast valust täis lihtsalt. Siis Kardo vedeles mu kõrval ja muudkui paitas mu pead ja mulle tundus, et mitte miski siin maailmas ei ole enam elamist väärt, sest ma ei suutnud isegi NÄHA midagi. Lõpuks vajusin ka mina unne. Lootus oli ainule see, et kui ma ärkan, siis on see kadunud.
Kui ma ärkasin, siis oli valu asemel kadunud vaid mu soov elada. Valu oli ikka alles. Mitte küll nii tugevalt nagu esimene kord, aga noh, piisavalt,et ma oleks tahtnud endale rusikaga näkku anda, et mitte seda valu enam vaid meelkohas ei tunneks.
Nüüd on see siis sellises on/off olekus kestnud neli päeva ja ma ei oska enam mitte midagi teha! Olen proovinud pähe panna külma ja kuuma ja istuda soojas vannis ja süüa paratsetamooli. Nada.
Arst arvas, et tegu on hariliku rasedusaegse migreeniga, mis läheb ära kohe peale lapse sündi 🙂 Kui ma seda oktroobrini taluma pean, siis olen ma lõpuks püstihull!
Kui kellelgi on häid nõuandeid, mida migreeniga ette võtta, siis PALUN ANDKE TEADA! MA SUREN!
Headest asjadest nii palju, et juba homme saan lapse soo teada. Kas on kellelgi panuseid esitada? Poiss? Tüdruk? Panda?
Oeh, proovin homseni elada.
16 kommentaari
Kõlab nagu kolmiknärvi põletik, eriti see hammastesse löömise osa. See on ropp valu, aga õnneks saab ravida (kui mitte nüüd, siis peale rasedust kindlasti 😉 Kui ikka uuesti lõuad tuld välja lööma hakkavad, siis lase arstil uuesti diagnoosida.
Seda mulle juba pakuti jah, kindlalt uurin selle kohta. Täna õnneks parem 🙂
kui õigel ajal jaole saada, st siis kui veel päris maailmalõpu valu pole, soovitaks C-vitamiini ja kofeiini tablette! aitavad päris hästi!
Isiklikult doseerin kaks C-d ja ühe kofeiinika, kaks ajavad südame puperdama!
Lohutuseks võin öelda, et mul läks see jama siiski varem üle kui lapse sündides, üsna palju varem.
jumal tänatud!
Ma olen märganud, et kõige tähtsam on tõesti ennetada – mul on siuksed nn peavaluhoiatused ehk siis veel ei valuta, aga selline imelik tunne on peas (nagu oleks rätt ümber pea seotud – kõik asjad on läbi puhvri). Kui siis jaole saab ja valuvaigisti sisse, siis on korras. Muidu on tõesti rist ja viletsus. Mul on isegi ninaots kunagi valutanud selle käes…
Ja mulle just perearst ütles, kui olin kuu tagasi külmetunud, et ibuprofeen on rasedale pahapaha (mingi vererõhu ja südame teema vist, ei mäleta täpselt) ja tuleks pruukida vaid paratsetamooli (käsimüügiravumeist siis).
mina olen ka ainult paratsetamooli võtnud. isegi proovisin “ennetada”, aga ei miskit. Täna õnneks olen elusam ja palvetan, et enam tagasi ei tuleks 😀
Soovitan ibuprofeeni, aitab paremini kui paratsetamool ja kuni raseduse 28. nädalani tohib v6tta ka.
kes sulle nii ütles?
Nii on kirjas ibuprofeeni infolehtedel, nt. siin:
http://www.rx.ee/i/2689-ibuprofen-ratiopharm-400-mg.html?start=1
Kuna vaevlesin oma esimese raseduse ajal ka tugeva hambajuurepõletiku käes, sai tookord ka naistearstiga arutatud. Pidevalt oma mõlema raseduse ajal ei võtnud muidugi, aga tugeva hamba- või peavalu korral enne 30.nädalat sai võetud aegajalt küll, kuna mul konkreetselt paratsetamool valu vastu üldse ei aita.
Vaevlesin samuti peavaludega raseduse ajal. Aitas ainult pime tuba, padi pea peal, absoluutne vaikus ja palju und. Külmast rätikust silmade peal oli samuti abi. Igasugune infomüra oli ka välja lülitatud mõneks ajaks. Läks üle paari nädalaga.
Aga tegelikult mine proovi Laulasmaa spaa-d, seal 1 tädi teeb imelist peamassaazi. Mõnus mullikas ka enne seda. Oled uus inimene peale seda.
Pakun Sulle tugevale naisele poissi.
aga näed, on hoopis neiu 😛
Kui valu algab, siis jalad hasti kuuma vanni ja silmad kinni. Kuuma vett juurde kallata kui jahtuma hakkab. Minul aitab, olen ka migreenidega hädas olnud. Külm märglapp silmadele ja otsaette ka leevendab. See siis muidugi koik lisaks ibuprofenile mul.
Ma põhimõtteliselt ei saa suure valuhoo ajal mitte midagi süüa, sest kuna terve näopool valutab, siis valutavad kõik hambad isegi. Ehk siis ma ei saa parema poolega närida ja vasakuga ka mitte, sest kui paremalt poolt hambad isegi kokku puutuvad, siis käib megaterav valusööst läbi.
Minul on veider “ravi” kui tunnen, et migreen ligi hiilib. NImelt kui saan õigel ajal jaole ja on käepärast nii palju shokolaadi kui just parasjagu isutab, siis jääb tappev peavalu tulemata. Piltlikult öeldes söön kõhu shokolaadi täis ja magama. Ärgates on oht selleks korraks möödas.
Eluaegse migreenikuna võin soovitada enda kogemusest, et kui kohe valu alguses migreenirohuga jaole ei saa, siis ei aita ka miski muu. Minu puhul kaasneb alati ka oksendamine, niiet hiljem ei saagi rohtu võtta kuna oksendan kohe välja. Muide, minu perearst ütles mulle kunagi, et 40ndaks eluaastaks kaovad mu peavalud iseenesest, tol ajal olin 12 ning mõtlesin, et juhhei, kõigest 28 aastat veel.
Kui valu on ainult ühel pool, proovi selle poolega vastu patja olla, kõik helid ja valgused teevad ainult rohkem haiget, seega hämar vaikne tuba aitab ka veidi. Mõnel tuttaval aitab söömine, kuid see toimib ainult juhul kui iiveldust ei kaasne.