Kuigi kõik on vihmane ja sombune, siis on imekaunis päeva algus! Esiteks mu pea ei valuta, vähemalt hetkel, eksole. Teiseks ma olen NII ootusärevust täis, et ma nägin lausa kaks korda järjest unes, et ultrahelis oli käidud. Esimene kord ärkasin üles ja ei suutnud meenutada, et kurat, kumb ta siis oli, kas poiss või tüdruk.
Siis heitsin uuesti magama ja nägin, et kell oli umbes viis hommikul, kui mu ukse taha ilmus Mari Delfist, kaasas kaasaskantav ultrahelimasin. Ta rääkis pikalt, et Delfil on õigus kõige enne teada lapse sugu, mitte arstidel, aga armulikult lubas mulle ka öelda.
Samuti rääkis Mari, et loobub oma töökohast Delfis ja läheb portselannõusid maalima. Igatahes selgus tema uuringust, et tegu on tütrega. Siis läksin ma oma unes PÄRIS uuringule ja seal selgus ka, et tegu on tütrega ja mul oli Kardost nii kahju. Mitte, et ta mingi paandunud tütrevihkaja oleks vms 😀
Siis avasin ma pärisetl silmad ja kartsin, et olen sisse maganud. Tegelikkuses oli kell neli hommikul ja ma ei suutnud magama jääda. Mingi senini-sootuks-soovida-jääv-isik muudkui peksis mind jalaga kõhtu ja mina panin käed kõhule ja kuulasin.
No ei oska IKKA VEEL aimata, kes seal on.
Aga mida ma ikka oraaklit mängin, juba kahe tunni pärast on vastus mulle teada!
3 kommentaari
Vanarahva tarkus pidas vähemalt seekord paika 😀
Sa näed superhea välja 🙂
aitüma!