Kui ma tööl rääkisin enda blogipostitusest ja sellest, kuidas NII paljud mulle enda lahedaid lugusid saatsid, siis nõudis peatoimetaja kohe, et olgu sellest lugu olla. Noh, kuna ülemustega ei vaielda, siis tegin ka.
Kasutasin loomulikult tükikesi ka teie, kallite lugejate, tutvumislugudest ja loodan, et te väga ei pahanda. Kes ajakirjast tuttava loo leiab, siis kirjutage mulle mariannkaasik@gmail.com ja teid ootab väikene üllatus kah. Noh, et ma täitsa niisama teie eraelu ajakirja ei riputaks või nii 😀
Samal ajal kui lugu kujundati, öeldi mulle, et ma saadaks mõne pildi, kus ma Kardoga koos olen. Üks kolleeg nentis, et tema pole kõikide Naistelehes töötatud aastate jooksul veel oma meest nõusse saanud, et too pildile tuleks.
“Minu taktika on see, et ma lihtsalt ei küsi,” naeratasin ma.
Ei küsinud ka. Noor inimene, asi tal nüüd ajakirjas olla, eksole. Eile mainisin talle, et näed, selline asi ilmus. Ma ei tea, kas ta kuulis üldse, mängis teine telefoniga nagu väike poiss. Siiani pole etteheiteid tulnud.
3 kommentaari
Väääga rändom 😀 😀 Aga kui selline mure piinab, siis on pärast selle endast välja saamist kindlasti kergem 😀
Loodetavasti oled nüüdseks teada saanud, et sarvekesed on makaronid. ei hakka ükski emme oma pisititest lapsele sarvesaia toppima. aga makaronid on paljude perede jaoks ainus toit, pehmeks keedetult sobivad need ka lastele.
dsiisasf***ingkraist, mis sul viga on?