Nagu lubatud, siis läksime me eile Kardoga Kohilasse, et võtta grandioosselt vastu mu väikevenna kümnes sünnipäev. Ilm oli mega ilus ja süüa sai nii palju, et ma ei suutnud ennast liigutada. Ainuke halb asi oli see, et mu roie hakkas iga minutiga aina enam valutama, kuni ma lõpuks olin üsna kindel, et Kardo on mind öösel jalaga ribidesse peksnud, ühe roide murdnud ja nüüd on see otsapidi mu kopsus.
Külaliste seas olev kiirabivelsker Kaie arvas, et tegemist on siiski hariliku roietevahelise närvipõletikuga. Oh seda õnne, eksole. Ma ei saa köhida, aevastada, sügavalt hingata, parema külje peal lamada ega naerda. Õnneks olengi ma rohkem selline tõsine vend, seega on vähemalt see ok.
Kohilas tuiasime Kardoga maja peal ringi ja mida pidin ma ühest toast leidma. Ukse taga oli Riki vana võrevoodi, mille kunagi omal ajal My veel valmis meisterdas. Ilusad loomapildid on ka veel peal ja puha. Ema väitis, et ta ei mäletanudki, et see neil alles oli, et ta seepärast seda mulle pakkunud ei olnudki 🙂 Ühtlasi ütles ta, et ma poleks oma beebishopingul pidanud ostma voodilinu jne, sest need on tal ka ju loomulikult olemas. Miks ta mulle varem ei öelnud? Sest VARA ON JU VEEL, jumala eest. Silly me :))
Nüüd ma olen seisus, et kolleeg andis mulle enda korraliku võrevoodi, sest tahtis pöönigule ruumi juurde. Ma ei saa ju seda talle tagasi pressida. Aga tahaks ikka kasutada Riki kunagist voodit, armas ju, kui midagi perekonnas teistkordselt kasutusel on. Seetõttu küsingi, et kas on ehk lugejate seas rasedat Tallinnas, kellel pole veel võrekat? Mul üks üle.
Pärast Kohilat tõttasime tagasi Tallinna, et hoida Liisi lapsi. Need olid igavesti tublid, heitsid lubatud ajal magama ja kõik läks harmooniliselt (v.a see, et suurem poiss olevat natukene püksi kakanud, aga ei julenud mulle öelda, ning heitis veidi roojasena tuttu). Kui lapsed magasid, siis hakkas mul ja Kardol pidu, sest Liisi korteris on üüratu mullivann! Natukene läksime seal vahuga hulluks, aga muidu oli see küll suurepärane. Vot SEE on romantika, inimesed!
Mis EI ole romantika on see, et öösel koju jalutades sain ma vist oma roidekesele veel rohkem külma ja piinlesin öö läbi, sest paremal küljel olla ei saanud, selili ei saa hingata ja vasak külg suri ka lõpuks ära. Pool üheksa ajasin Kardo niutsudes üles, et ta mind maha lööks või mingit medikamenti annaks, sest muidu ma jooksen nuttes metsa.
Kuna ma hetkel istun siin ja blogin, siis võite julgelt eeldada, et ma siiski sain mingit kreemi, mis pidavat aitama.
Ühtlasi on mul täna ees fotoshuut, kus mind tehakse koletiseks(et ei peaks muretsema, et ma pildil rõve olen) ja veel rohkem ühtlasi on mul täna nimepäev.
8 kommentaari
Mul on täpselt sama mure kui Maretil 😀 Kas parooli saaks ?
palun kirjutage mulle mariann@gmail.com
Siiani suutsin küsimisele vastu panna, sest ei maksa ju ometi liiga uudishimulik ka olla, aga no see seksiteema ei anna rahu. 😛 Paluks parooli.
Issand ma tean, mida tähendab roietevaheline närvipõletik, mul oli see samaaegselt kopsupõletikuga, niiet väga fun oli köhida ja siis surra, aga niipalju, et midagi sooja keha ümber, näiteks villane sall, aitab natukenegi valu leevendada.
Mine EMOsse, see võib ka neer/neerud olla, mis annab tunda, sest laps oma suurusega surub selle peale. Mul kiirgas neerust tulenev valu nii selga kui ka kõhtu. See pidi nö normaalne rasedusega kaasnev näht olema.
Soovitan ühe võreka ema juurde või kuhugi panna, kus tihti külas olete või viibite, see on väga hea abivahend pole probleemi, et pead reisivoodit tassima. Mul on nii kodus, maakodus, kui ka oma vanemate juures lapsele võrekas olemas.
Kui sa mu blogi loed, siis tead, et ema juures ma hui kaua v palju oleks 😀 reisivoodi on ka juba olemas
oleksin huvitatud pakutud võrevoodist!!!! saan ma seda vaatama tulla???