Ma olen suremas. Neljapäeval oli mu kõht hommikust õhtuni suht konstantselt krampis. Kui Sannu ja Meinu külas käisid, siis pidin ma vahepeal poole Kataanimängu ajal käpuli maha heitma, et kuidagi olla suuta.
Eile ärkasin ma paistes näppudega ja vaevlesin terve päeva mingisuguste imelike valude käes. Nagu kõht veniks sees ja selg murduks. Poes kükitasin, et alumisele riiulile vaadata ja ei saanud enam püsti. Vedelesin sel põlvili ja ei teadnud täpselt, kas nutta või naerda. Kardo vinnas mu siis püsti ja me tulime kiiresti koju, kus ma oiates vedelesin, kuni lõpuks magama jäin.
Täna hommikul ärkasin nii paistes näppude ja varvastega, et need on lausa valusad. Isegi praegu trükkida on KO-HU-TAV! Ma ei saa paremat kätt isegi rusikasse panna, sest see on nii pundunud. Võiks lausa öelda, et mu käed näevad välja nagu mingisugusel laibal, kes on kaks kuud vees hulpinud.
Mu süda on nii paha, mu siseorganid valutavad. Ja Kardo magab õnsat und ja teda üldse ei huvita, et ma suremas olen – ma olen pidanud juba POOLTEIST tundi üksi üleval olema! Miks ta ei võiks ka kell 7 ärgata?! Kas seda on palju palutud?!
Ma ei saanud isegi öösel magada, sest ma pidin aina kas pissima, või otsima kõrvetiserohtu.
Ühtlasi söön ma taltsutamatult iirisekomme hommikusöögiks ja mu süda läheb aina rohkem pahaks, aga ma ei suuda püsti tõusta, et midagi muud süüa võtta ja Kardo ikka magab. AAAAAH 🙁
16 kommentaari
Pole hullu see kõik norm nähtus enne õppu. Oled tõesti pääsenud kui väike Mari ilmavalgust näeb siis kõik hetkega normis tagasi. Olen ise oma elus 3 last ära kannud ja kõigiga automaatselt kaalutõus 30kg. Iga lapsega 🙂 Õnneks viimasest on 2- a möödas ja nüüd olen alles 70 kg peal ja jätkuvalt langevas joones. Kahjuks on minul kõik põnnid sündinud keisri lõikega loodame et sinul läheb kõik ok. Ise sünnitus kergem ja lihtsam. Ära muretse kõige viimased nädalad ongi raskemad kogu rasedusest aga see varsti möödanik. Jõudu ja jaksu 😉
palju enam pole 😀
Mul jookseb 40. nädal ja suisa mitu nädalat tean, mida sa tunned. Sõrmed on paistes, otsad kohati tundetud, jalad on paistes, mitte pakud. Aitab külm vann, ka kätele. Öösiti on lakkamatu pissihäda, voodis keerata on peaaegu võimatu. Olen loomalikult norskama hakanud nagu mul mees ütleb (jään õhtuti enne teda magama) ja hommikul on uni umbes 6 kuni pool seitse läinud ja mida teeb mu mees- magab:)
Vahepeal kõrvetab ka. Kõht on pidevalt krampis ja laps ei taha veel välja tulla:) Teine laps juba siis. Samas tean, mida oodata, seega ehk oleks kõigil siiski parem, kui ta sinna sisse jääkski:)
Alles sa, ma ütleks ilkusid, emade kallal, kes foorumis muretsevad, kui nende lapse kaka on roheline. Nüüd kirjutad oma pundunud kätest ja ebamugavast enesetundest.
Ma ei tea,mulle tundub nagu saanuksid selle postitusega omaenda bravuursetele märkustele ühe vastuse.
Mina sõin paistes ja valusate liigeste vastu magneesiumit, aga muidugi peaks enne igaks kümneks juhuks konsulteerima arstiga.
mis see kaka minu enesetundesse puutub :D?
Minu arust see küll normaalne pole. Olen 3 lapse ema ja midagi sellist pole kogenud. Selja- ja kõhuvalu võiks justkui viidata algavale sünnitusele (täiesti võimalik sinu faasis), aga võivad ka “libakad” olla. Soovitan ka kiiremas korras arstile minna.
Ma ei taha sind hirmutada, aga mul oli samamoodi, jalad ja näpud rõvedalt paistes. Läksin end näitama sõbranna paanika peale ja järgmine päev viidi mind esilekutsumisele, enne tähtaega. Õnneks läks kõik kenasti. Aga mina läheks näitama, kõlab nagu vererõhk oleks liiga kõrge.
Minul läksid jalad jubedalt paiste. Polnud harv juhus, kui läksime külla ja õhtul koju sättides avastasin väga rase mina, et jalatsid ei lähe enam jalga… Siis tuli paljajalu autosse või koju jalutada… 😀
Kuule, ma soovitaks sul kiiremas korras kontrolli minna. Ehk on vererõhk kõrge ja oled vett täis? Ehk on rasedustoksikoos?
Mul nägid jalad raseduse lõpus välja nagu pakud (just pahkluude ümbrus) või siis nagu mu 80-aastasel vanaemal (ikkagi pakud), ja hommikuti olid sõrmed nii paistes, et rämedalt valus oli neid kõverdada. Lisaks pidin veel enne dekreeti jäämist loobuma oma sõrmuse kandmisest, sest see lihtsalt ei läinud enam sõrme otsa 😀 Käte kohta ma täpselt ei mäletagi, aga jalgade kohta on kindlalt meeles, kuidas päev pärast lapse sündi märkasin hommikul kirjeldamatu rõõmutundega, et pahkluud ja need nukid paistavad välja 😀 Nii et pea vastu, on, mille nimel elada 🙂
Oeh, masendav on lugeda ja mõelda, et mul see veel ees :/
See ei lohuta kahjuks kedagi, et peale sünnitust teised vaevused on. Ma tean, mida sa tunned.
Peale sünnitust on juba teised vaevused, aga sellest mõne aja pärast 😉
Olen kuulnud nalja: “Mu mees on sitapea. Eile öösel mu pea nii valutas, et ma ei saanud ei liigutada ega häält teha. See sitapea aga…… Ta magas rahulikult ja ei püüdnudki mind aidata!” Tuli meelde lihtsalt… aga tegelikult ma mõtle midagi halba sellega, loodetavasti saad õigel ajal uue kodanikuga maha ja kõik saab korda:)
Just, pärast sünnitust on juba uued vaevused, mille kõrval praegused tunduvad kukesupina.
Optimist on rääkinud. 🙂
Kas vererõhk on korras? Tursed on muidu tavalised, aga igaks juhuks peab vererõhku jälgima. Küllap sa oled ise ka asjaga kursis.
Pea veel veidi vastu! Pärast sünnitust on need vaevused nagu peoga pühitud ja ei tule enam meeldegi.