Ma olen enne siin suure suuga öelnud, et annan parooli kõikidele, kes seda küsivad. Enam ei tahaks.
Ma ei tea, kas hakkas mulle vastu see, et mu “salajuttusid” saavad kõik lugeda, või see, et neid saavad lugeda inimesed, kes parooli saamiseks saadavad mulle kirja “Parooli?”.
Ei, ma ei oota mingisugust eepost, et mu parooli saada. Ma ei arva, et ma olen mingi mega imeinimene, kellel on nii põnev ja glamuurne elu, et ma saaksin nõuda inimestelt dokumendikoopiat, et mu salapostitusi lugeda vms. Lihtsalt, tundub nagu natuke kurb, et inimene viitsib pingutada nii palju, et kirjutab: “Tere, loen su blogi, palun parooli!”.
Jah, ma saan ise ka aru, et sa loed mu blogi. Ilmselgelt onju 😀 Aga vanasti ma elasin kuidagi naiivsuses, et küllap mu blogi loevadki ainult need, kes minu vaadetega nõustuvad ja kes mind salaja tegelikult ei vihka. Iga päev aina veendun selles, kui rumal oli sellist asja üldse eeldada. Ja noh, kui keegi mind ikka põlastab, siis ta võib ju vabalt kirja saata, et kle köhi parooli, mina köhin ja siis ta kasutab seda kuidagi minu vastu ära, eksole.
Täna mul tuligi selline veits paranoia. Kellele ma üldse enda parooli olen andnud? Mis nad sellega teevad? Mis ma nüüd tegema pean? Panen uue parooli ja annan seda ainult inimestele, kes täidavad selle jaoks mingisuguse ankeedi?
A’la nimi, vanus, kust sa mu blogi leidisid, MIDA SA MU HINGEST TAHAD?!, mis homme teed ja mis su ema nimi ja mobiilinumber on? Noh, nii igaks petteks?
Nahui noh.
Ma ei tea, miks ma kartma hakkasin, aga hakkasin. Mida nüüd teha?
60 kommentaari
Kuna sina oled end avalikult tutvustanud, oma nime ja näoga, siis võiksid äkki sama eeldada ka parooliküsijailt? Näiteks peaksid nad end autentima FB või muu kanali vahendusel, kus on nende enda nägu ja nimi näha. Siis ei hakka anonüümsed poriloopijad ennast “paljastama” ja on kõik meeldivam 🙂
Mina olen ka su meeleolukat blogi mõnda aega jälginud, aga parooli küsinud pole, kuna eeldan, et seal all on isiklik jutt, mis kuulub väiksemale ringile. Huvitav oleks muidugi avalikult lugeda, aga saan ka ilma edasi elada 🙂
No aga saada siis ankeet teele 🙂
Jälgin su blogi igapäev ja ootan huviga millal jälle midagi uut tuleb. Kui näen et teema on parooliga pole mul veel siia maani tulnud mõttesse seda küsida. Kuna minu jaoks Parool = isiklik ja sina sõbrad/tuttavad pole seega ei puuduta see mind. Usun, et kui tahad et su privaatsus jääks vaheta parooli ja anna uus neile keda usaldad. 🙂
http://simple-blogger-tips.blogspot.com/2010/08/tutorial-how-to-set-password-for.html – Bloggeris parool 🙂
Mina küsisin su parooli ka Facebookis nii umbes kuu aega tagasi, kuigi olin su blogi juba väga ammu lugenud. Mis on iseenesest ju loogiline ka, sest kui ise oled blogimaailmas aktiivne olnud, siis neid parimaid blogisid tead nagunii. Lihtsalt seniajani ei olnud mõelnud veel selle küsimisele, aga siis läksid postitused juba nii huvitavaks ning tahtsin neist ka osa saada 🙂
Tegelikult mõistan sind suurepäraselt, miks osasid postitusi hakkad parooli alla panema. Kuna mina nii-öelda eile oma anonüümsuse blogimaailmas kaotasin (Kuna mujal kommentaariumites oli niigi juba levinud, kes ma olen, siis polnud mõtet enam seda enda blogiski varjata), siis usun, et eks nii mõnigi võib seda ära kasutada, eriti arvestades seda, kui avameelne ma oma blogis olen olnud. Nii et saan sinust suurepäraselt aru 🙂
Ma ka ütlen, et omas blogis ütlen, et küsi parooli. Aga tegelikult ma pole päris läbi mõelnud mis siis teha kui hakatakski metsikult küsima, võõraste poolt ma mõtlen.
Ja ma peaaegu oleks ka juba parooli küsinud, viisakalt ja puha. Aga nüüd ei tihka, ehk siis kui ankeet saabub 🙂
Ma lihtsalt olen uudishimulik ja juba ära sünnitanud ja mul on lihtsalt nii põnev jälgida teise inimese mõtteid rasedana , hullult ootan juba kui ära oled sünnitanud, sest mul kui kodusel inimesel, kes enam eriti kedagi ega midagi ei näe, on ju nii põnev teiste elusid lugeda 🙂 Seepärast küsisingi ka parooli, mõtlesin kas saan või ei, sellest pole vahet, lihtsalt kui annad, siis annad. 🙂
(Ja kommenteerin ka alati iga erineva tähe või nime alt, sest noh, mis see Kadi ikka juurde annab, tihtipeale panen eesnime esimese tähe või perekonnanime – sm , et ma ei ole kordagi sind kehvasti kommenteerinud ja su blogi on mu lemmikute all, sest sul on vinge huumorisoon ja noo, kellele ei meeldiks draama suvemiisudega :D) Aga ankeet on hea mõte 😉 Noh, muidugi ei või iial kindel olla, kas keegi kellel on juba parool jagab seda edasi kellelegi, et “ooh loe seda vms”
Igatahes, edu sulle 🙂
Mina sattusin tänu kellegi blogile lugema. Parooli küsisin ka, sain. Kas ma seda enam mäletan, on iseküsimus. Igatahes blogi lugeda on saanud igapäevaseks. Väga hea lugemine, tusasel päeval teeb tuju heaks ja rõõmsal päeval veel paremaks. Seega lase aga edasi ja lugejaskond ei vähene.
Kui mul juba parool on, kas pean siis ka ankeedi ära täitma? 😀
Tee mingi põnev ankeet siis;)
Küsisin ka sinult parooli. Võtsin julguse kokku ja jagasin sinuga enda lugu. Jagaks isegi veelgi, aga see on hetkel veelgi igavam kui kodus peesitaval rasedal.:D Ma ka ei tea sind, kuid märkasin, et meil on nii mõningaid ühiseid tuttavaid ja nende kaudu sattusingi su blogi lugema.
Isiklikult ma seda ankeedi teemat nagu, ma ei teagi. Jube hea ja lihtne on seal luisata kõik maad ja ilmad kokku. Facebooku kaudu- samamoodi, ei tea. Ma ei ole ‘laikinud’ sinu FB-saiti, kuid iga tund refreshin ma enda mailboxi, et tuleks uus teade “Mallukas jaburdab” poolt. Pigem koosta mingi maililist nendest, kellel juba on su parool(kellele sa raatsid muidugi seda jagada!). Ning uutele lugejatele- las saadavad mähkmetorte ja kirjutavad sulle enda blogidest, mida hea lugeda!
Tead, ma soovitan sul soojalt ka Malluka feissbuuki paati astuda, sest ma teinekord ajan seal ka hullu juttu ja jagan pilte ja muud säärast kraami, mis kõik siia blogisse alati ei jõua.
Aga ma olen juba ankeedi meisterdamise kallal 😀
Olgu, saab tehtud. 🙂
Eks olen siis esimene, kes tõstab käe ülesse ja palub ankeedi ära täita!!!:D
Kommenteerin ka esimest korda siis.. aga ma tahtsin öelda, et mulle jubedalt meeldib lugeda sinu bloggi, jätka samas vaimus !
Minuarvates üks parimaid bloggisid, kuna sa lihtsalt räägidki kõik ausalt välja. Küsisin ka sinult parooli ja mõtlesin, neid jutte seal lugedes, et wow sa oled nii julge ikka, et annad enda jaoks võõrale inimesele nii intiimseid asju lugeda. (Ma ise ei taha võõrastel lasta üldse oma bloggi lugeda, lihtsalt tekkis mingi hetk mure, et tahaks teada ka neid, kes bloggi loevad)
See julgus muideks mulle just meeldibki sinu juuures ja ma loodan, et ma siiski saaksin ka samamoodi edasi lugeda, ma oleks nõus kasvõi ankeeti täitma või enda bloggi parooli andma, et sinu salapostitusi ka edasi lugeda 🙂
PS! Kui sa tead, kuidas blogspotis ka parooliga jutte kirjutada, siis ma oleks väga tänulik kui sa mind aitaksid sellega 🙂
See pipi hakkas siin nõmetsema jah… ja mina olen kasutanud pipi nime… ja igal juhul suitsetamises sind küll süüdistanud pole. no ip aadresdidelt on sul vast võimalik vaadata, ma üldse väga kaugelt riigist loen su blogi. Igal juhul parooli enam küsida ei julge 🙁
Ma IP aadressiga nägingi tema eelmiseid kommentaare ja ära karda, ega ma tema pärast sulle andmata ei jätaks 😀
Olen igapäevaselt su blogi lugenud..ja see on super nagu 🙂
Ma võin ka mõne cosmo testi, tindiplekianalüüsi või valedetektori läbida, et oma parooliväärilisust ja heatahtlikkust tõestada. Naljakas on see blogivärk – kui juba tükk aega kellegi tegemistele kaasa elad, tekib tunne, et tegu olekski juba just kui tuttavaga, ehkki see tutvus on sageli suuremas jaos ühesuunaline..
Nõnda see tõesti on. Mul on endal ka paari blogiga nii, et ma ei tea nende autoreid, aga mul on tunne, et ma nende eluaegne bestikas 😀
Mina nõustun ka esimeste kommentaaridega, et võibolla tõesti nö mini ankeet lasta täita ? Mina ise olen ka suhteliselt suvakas, keda sa iseenesest ei tea .. kuid mulle meeldib lugeda Sinu blogi, sest on kirjutatud ausalt ja nii nagu olukord on. Mitte mingeid ümber nurga -ümber palava pudru ringlemist.
Sellessuhtes, ega reaalselt ei saagi kunagi teada milline inimene see pahatahtlik on, näo järgi ka suhteliselt raske tuvastada.
Kuna internetis on tänapäeval võimalik järgi uurida ka IP aadress siis peaks kartma just inimesed kes pahatahtlikud on ..
Praegusel hetkel jah võimalus paroolid juba ära muuta ja edaspidi anda parool isikutele, kes end mingil määral isiksustavad ( kõlab nagu roheline kaart ). Seda siis jah pigem ikka facebooki kaudu .. kes ikka viitsib 100meiliaadressi endale teha et varikontosid vorpida ( ma vähemalt loodan, et ei ela nii idiootses maailmas kus nii tehakse :O )
Aga ole sama äge ja nunnu edasi 🙂
Mina olen ka üks neist, kes võttis julguse kokku ja küsis parooli. Ja ma ei kahetse! Ma armastan seda, kuidas sa kirjutad. Ma tean, et alati su postitusi lugedes saan ma naerda. Loodan, et sul on jõudu ja jaksu seda blogi ka siis pidada, kui su lapsuke ilmavalgust näeb…
Sinu blogist paremat lihtsalt pole… või kui on siis ma pole seda lihtsalt leidnud 😀
Tere. Kusjuures, ma nõustun paljude kommenteerijatega siin, et Sa võiksid enda parooli saamiseks kasvõi facebook-is mingi pisikese küsimustiku teha. Mina sain Sinult nt parooli seal. Muidugi enne seda pikalt mõtlesin, et kas küsida või ei, kuid jah. Hirm on see, mis araks teeb. Ning Su blogi leidsin ma tänu delfile. Kodus igavleval rasedal pole midagi väga teha ja hea on lugeda teiste rasedate kohta (eriti kui omal rasedaid tuttavaid pole). Pealegi ma väga pooldan Sinu kassi (ja üldse loomade) armastust.
Mina küsisin ka täna Sinult parooli , kuid enda arvates ikka viisakalt, kuigi eepost Sulle kokku ei kirjutanud .. Küsisin parooli just selle mõttega, et kuna tavalised ( ehk avalikud ) postitused on juba nii head, siis parooli all olevad on ilmselt veel paremad ja naljakamad ! Ma olin üks nendest, kes pikka aega ei julgenud üldse küsida parooli, sest arvasin samuti, et ju seal miskit isiklikumat ole .. aga küsisin ikka.. Tunnistan, et loen seda blogi just selle pärast, et iga päev saab kõhtutäie naerda, ja tihti peale olen ka oma poisile paremaid palu ette lugenud ja siis kahekesi naernud ! 🙂 Ei kasuta seda parooli kuidagi kurjalt ja selja taga klatšimas ka ei käi 😉 !! Usun ka, et teie lapsel saavad olema super ägedad vanemad ning väga tore, et Eestis on peale nende ilublogijate ka selline blogi olemas, kus räägitaksegi asjadest otsekoheselt ja nii nagu need on mitte ei hakata ilustama, sest äkki lugeja ehmatab ära kui ma sellist sõnavara kasutan … 😉
Jõudu, ja jaksu !
Mina hakkasin su blogi lugema peale seda Hitlerite emmede lugu. Ja ausalt ma olen siiralt õnnelik, et ma su blogi leidsin. Kaalusin ka tükk aega, enne kui sult parooli küsisin.:P Aga jamh väga kahju oleks kui ei saaks neid kinniseid postitusi enam lugeda….Ja tõesti inimesi on igasuguseid ja see ankeet vms oleks hea mõte. Aga sulle elan ma täiega kaasa ja ootan millal Mari juba välja hüppab. Teist saavad kindlasti super vanemad ja Mari on üks õnnelik plikatirts.:P
Mina olen ka mõelnud, et kuidas ikkagi eristada parooliküsijate seast neid pahatahtlikke normaalsetest inimestest. Ausalt, mulle tundub, et see on võimatu. Üsna tõenäoliselt on su parooli saanud nii mõnigi kuri tibuemme. Üks võimalus on parooli anda tõesti kuidagi Facebooki kaudu, et inimene, kes su parooli küsib, näitab ka oma päris näo ära. Iseasi, kas selle põhjal kellegi iseloomu või eesmärkehinnata saab. Samuti saab ju parooli edasi anda…Midagi see “näo näitamine” vast ikka aga annab, mingitki turvatunnet või kontrolli olukorra üle. Igatahes saan väga hästi aru sellest, et tunned väikest ebamugavustunnet selle üle, et sinu asju võib lugeda ja arvustada mingi totaaltropp.
Kui ma aru sain, et sa tõesti annadki oma salasõna igasugustele, siis imestasin ka, sest inimesed on juba nii vastikult kahepalgelised, et paljud müüks ka oma lihase ema maha kui piisavalt palju pakutaks. Mul on kahju, et olemas on sellised trussikumiisud ja selle pipi laadsed tegelased, kes ei saa oma elu elatud ja siis proovitakse elada kellegi teise oma.
Kui ma lugesin seda sinu ja Kardo lugu, siis ainus mis ma mõtlesin, oli see, et Mari saab endale normaalsed ja vahvad noored vanemad, kes ei minesta kui laps endale peoga mulda suhu topib ja peale seda talle maoloputust tegema jooksevad. Sa ei kujuta ette ka kuidas ma sulle kaasa elan, laginal naeran ja kannatamatult seda päeva ootan millal see pisike siia ilma tuleb (hea on oodata, kui ise sünnitama ei pea, hihihihi :))
Ankeedi mõte on hea, aga teostus võib osutuda üsna keeruliseks, sest kes väga tahab, oskab valetada väga hästi ja keerutaks selle parooli ikka välja.
Sa oled tubli ja lase need koerad hauguvad! 🙂
Ma sattusin Su blogisse Delfi naisteka kaudu. Ja parooliga postitusi ma ei näe. Pole lihtsalt mingit kirja saatnud ja parooli küsinud. Kuigi pean tunnistama, et alati on uudishimu suur olnud, et mis seal küll head kirjas on. 🙂 No, peab ju midagi veel paremat kirjas olema, kui juba lahtised (st, ilma paroolita) postitused nii head on. Mulle meeldib, et Saa ei karda oma arvamust välja õelda! Ja mulle meeldib Sinu huumorimeel 🙂
Ma näiteks olen môelnud, et minul, kui täiesti vôôral inimesel, oleks imelik küsida parooli, eeldades, et parooli all ongi väga isiklikud môtted.
Ankeet oleks hea idee ja inimene peaks esinema avalikult ja oma näoga.
Paadunud fänn olen ma küll ja veidi häbenen, et ise ei julge nii otsekoheselt ja julgelt oma arvamusi ja môtteid avaldada :). Kui vaid blogspotil saaks ka osad postid parooli alla panna 😛
Muuseas, olen näinud, et saab küll!
Siis keegi targem võiks õpetada 😛
Arusaadav, see paneb ju mingitmoodi bloki ette mõtetele, mida kirjutada tahad. Mul oleks muidugi täiega kahju, kui sa nüüd uue parooli paned ja minuga seda ei jaga(kuigi ma ausaltausalt ei heidi sind:D)
Agaaaaaa kui see vajalik on sinu enda ja sinu pere suhtes, siis on see täiega õigustatud 🙂
A ma olen üks neist, kes loeb ja tsekib iga päev su blogi. Olen küll mitu korda mõelnud, et tahaks ka parooliga postitusi lugeda aga kuna olen mitte keegi sulle siis tundus, et vb peaksingi veidi piiri pidama ja mitte su eraellu täiesti tungima. Olen aasta sinust vanem ja oma arust “normaalsem” aga vb peidan hullpead enda sees lihtsalt paremini. Aga vaatamata sellele, et vahel tundud rumal, naiivne või imelik on ikkagi meeldiv su blogi lugeda ja noh eks ma ilmselt olen sinuga sarnane ka…noh hullpea, rumal ja naiivne 😀
Aga teemasse ka veits ma igatahes ei annaks oma blogi ( kui mul see üldse oleks) salasõna nii kergelt. Tee jah mingi ankeet või läbi feisbuuki või noh olgem ausad võib olla ei peakski kõiksugu karvased ja sulelised saama kõiki su postitusi lugeda?!
Mina olen siiralt õnnelik, et ma oma vaimukuse ja šarmiga selle parooli sinu käest sain, tunnen end kohe erilisena. Aga olgem ausad, ma olen suht lahe ka. Piisavalt lahe, et su postitusi mitte kuskil mustama hakata.
Luban, et kui kunagi rikkamaks saan, saadan Marile selle roosa mähkutordi ära ka 🙂
Ma olen ka üks nendest, keda sa ei tea ja ei tunne, aga kellele sa niisama küsimise peale parooli andsid. Eks natukene kurb oleks, kui enam kõiki sissekandeid lugeda ei saaks, aga samas on see täiesti arusaadav .. ja blogi igapäevaseks külastajaks jääksin ma niikuinii, oman ligipääsu kõikidele sissekannatele või ei.
Noooouuu, sa ei saa niimoodi teha. Mul on postkast 24/7 selleks sees, et saaks reaalajas kursis olla, ega sa juhuslikult mõnd kildu visanud pole 😀 Ootan pikisilmi su ligase eluka ilmaletulekut ja isegi neid jäledaid detaile, mida sa raudselt parooli all kirjeldama hakkad !!!
Mul läks ikka tükk aega enne, kui julgesin su parooli küsida 😀 Mõtlesin, et see on ainult mingitele valitud vendadele mõeldud, aga vist siiski mitte 😀
“Mingisugune” ankeedilaadne asi on tegelikult tõesti hea mõte. “Kust sa mul blogi leidsid?” on näiteks hea info iseendale, kust sinu lugejad “tulnud on” ja “Miks sa tahad lugeda parooliga postitusi?” aitaks ilmselt edukalt välja filtreerida inimesed, kellega sa ei taha kõike oma elust jagada. 🙂 Nimi aitab taustauuringut teha. 😀 Kirjad-kommentaarid sisuga “parooli ??” meenutavad tõesti mõnda alla-kahekümneste tutvumisportaali, kus siis teadupärast enamus otsivad tutvusi samas stiilis. 😀
Anna neile keda sa siin pidevalt kommenteerimas näed.
Erilist vahet ju ei ole. Alles täna oli selline olukord, kus inimene oli pannud endale varjunime ja süüdistas mind korduvalt kommentaarides suitsetamises (vt eelmine post). IP aadressile klikkides nägin, et enne oli ta rõõmsalt oma pärisnime alt täiega kaasa elanud erinevatele postidele 😀
Mina pole kunagi varem kommenteerinud aga loen ikka iga postitust ja blogi väga meeldib 🙂
No need tulihingelised lugejad ikka kommenteerivad ka vahepeal… 🙂
See oli lihtsalt minu mõte, et kellele kõigepealt…
Mina pole siia kunagi varem kirjutanud, aga su blogi loen küll huviga. Pole ma “õnnistatud olekus” ega midagi, lihtsalt tavaline neiu, kes peab su blogi väga heaks. Arvan, et sa oled julge, sest oled aus ning kirjutad huvitavatel teemadel.
Minul isklikult on au olla nende seas, kellele sa oma parooli andsid ja ütlen, et pole mul mingisugust kavatsust seda kurjalt kasutada.
M
Olen liigagi nõus! 🙂
Anna ainult teada, kui parooli muudad, eks!
Kõik vist oli täiesti okei selle hetkeni, kui hakkas pihta see emmede viha. Peale seda teemat imestan, et sa veel üldse oled julgenud inimestele seda parooli anda(just, et paljud kasutavad seda nö kurjasti ära). Ma isiklikult seoks selle parooli andmise kuidagi Facebookiga, aga mingit head toimivat lahendust kahjuks pakkuda ei oska. Pead vist kõik need paroolitahtjad endale sõbraks lisama:D
niuts, mina tahan küll edasi lugeda 🙁 see on peaaegu ainuke blogi, mida ma üldse lugeda viitsin. Ainult üks eestikas on veel ja siis http://thebitchywaiter.com/. see on ka täitsa okei mees 😀
niuts. mina küll tahaks edasi lugeda 🙁 ma ei ole midagi halba teinuuud. See on ka muidugi peaaegu ainuke blogi mida ma loen, ülejäänud on kõik nii igavad. http://thebitchywaiter.com/ on ka okei, see on ka täitsa okei mees 😀
Prrh , olen juba mõnda aega su postitusi jälginud ja alles nüüd sain teada mingist paroolist 😀
Ma lihtsalt loen su blogi raamatu asemel , kahju ,et niiiii vähe blogid 😀 😀 tegelikult teed seda ju suhteliselt palju , aga alati on kuidagi kahju kui silmad juba viimaseid sõnu haaravad ,et see blogi otsa sai .
Vahepeal tööl olles ( lastega töötan ) ja neid magama pannes juhtun siis su blogi lugema , oi kuidas siis ajab üks või teine asi naerma 😀 ja nii ma siis naerangi ja mind vaadatakse nagi viimast lolli , millest mul sügavalt savi on 😀
Appppi.. ma reaalselt mõtlesin, et ma vist ainuke imelik, kes naerab laste magamapaneku ajal nagu hull omaette (töötan ka lastega)… aga siis teen jälle tõsise näo ette ja olen tähtis 😀
Ma küll lastega ei tööta, aga loen ka alati, kui last magama panema lähen 😀 Iga lõunaune ajal käin tsekkimas ja ööune ajaks on postitus tavaliselt üleval :D.
Tere!Sul on õigus nii tunda.Kunagi ju ei tea kes su parooli tahab.Ja kuidas ta seda kasutab.Tee nii nagu sulle sobib.
Mina ka mõtlesin, et kuidas parooli nii kergelt annad, sest tõesti- tean isegi paari inimest, kes oma isiklikul FB lehel kiruvad maapõhja su postitused aga lugemas käivad blogi ikka. Ilmselt nimest ja profiilipildist ju väga aru ei saa, mis inimesega tegu nii et ma ei teagi.. ehk vaheta tõesti parool ja siis annad neile, kes FB su blogi lehte like-nud näiteks? Samas ma ise küsisin ka parooli, sest olen uudishimu tappis (muidugi mulle sina ja su blogi väga ka meeldite :)) )
Sest uudishimu tappis, mõtlesin ma ikka.
Ega see, et inimene feissbuukis laigib ei tähenda, et ta hea tahtlik on ju…
Seda tõesti.. Aga kindlam ikka äkki kui kõigile parool anda. Lihtsalt mõte 🙂
Mina olen paadunud su blogi fänn 🙂 mulle meeldib su arutelusid jälgida, su läbi huumori kirjeldatud probleeme. Ausalt isegi vahest keset ööd su blogi lugedes naeran laginal! Lugema hakkasin seda sp et me mölemad ootame millal meie nn ligased elukad meie sülle pandakse ja me lõpuks oma piinadest mida rasedus kaasa toob, lahti saaksime 😀 ( oktoobris sellega me hakkama peame saama ju )
Tead ma arvan et sa võiks vabalt küsida inimese e-posti ja nime enne kui parooli annad või siis tehagi reaalselt mingi ankeet, kus tuleb täita 2-3 puntki? 🙂
Millega sinu südant võita,et siis parooli saaks? 😀
Ankeet kõlab nagu suurepärane plaan:P Niikaua, kui sa mu vanust ja kaalu ei küsi (sest naistel ei ole ju vanust ja kaalu), on ju kõik ok.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ma tegelikult olen varem ise ka mõelnud, et kas sa tõesti nii lihtsalt annadki kõigile küsijatele oma parooli, sest kujutan ette, et neid küsijaid on ikka päris palju ja siis kaob salapostituste mõte suht ära ju.
No esialgu oli parool selle jaoks, et Kardo ei näeks, kui ma temast kirjutan 😀 Või et mu “douche” ei saaks mu salamõtteid lugeda. Ja siis, et mu ülemus ei saaks lugeda, milline joodik ma olen jne. Kuidagi on see lumepall nii suureks veerenud ainult 🙁