- Kas sünnitada oli valus? Ei, see oli selline lust ja rõõm, mil ma põhimõtteliselt ei saanud arugi, et kas mind kõdistavad viisteist pehmet pandakarukest udusulgedega, või et kas ma sünnitan. Mis küsimus see selline on 😀 Kui palju te olete kuulnud inimesi ütlemas, et sünnitus oleks valutu? Aga kui paljusid, et see on valus? Here is your answer then…
- Millal siis teise lapse saate? Ma olen hädavaevu haiglast koju saanud ja alles normaalselt istuma hakanud, kui juba peaksin mõtlema teise lapse saamisele? Oh ei, kallid sõbrad, oh ei. Eriti hea loogika on see, et “Üks on käes, asi siis kohe teine jutti otsa saada ja sellega ÜHELE POOLE SAADA”. Mismõttes ühele poole saada? Kas see on mingi seadus, et lapsi peab olema kaks? Nagu ikka filmides eks, poiss ja tüdruk :)) Ja tõepoolest, mu vagiina ei ole nagu tuba, mille uks pärast esimest last pärani lahti jääb, et see teine lihtsalt välja jalutada saaks. Seega, mida varem pärast sünnitust sellist asja küsida, siis suurema tõenäosusega võdistab naine jubedusest õlgu ja paneb kiiremas korras aja kinni oma munajuhade topelsõlme sidumiseks.
- Kas sa lähed nüüd tööle ka tagasi? Jah, mu käest tõesti küsiti seda täna. Et kas on plaanis nüüd tööle kah ikka tagasi minna. Ei, küsija ei mõelnud tuleviku mõttes, vaid nagu NÜÜD. Selle loogikaga, et laps on ju välja pressitud, mis ma siin kodus ikka passin 😀 Tõesti, miks peaks mul vaja olema näha selle lapse kasvamist, kui ma võiks hoopistükkis hommepäev toimetusse tagasi minna… Laisk naine olen.
- Kas sa juba seksinud ka oled? PÜHA ISSAND JEESUS, MA SÜNNITASIN UMBES NÄDALA TAGASI! Mis arvamus inimestel sünnitamise kohta on, aru ma ei või 😀 Eriti, kui ma soiun pikalt, et istuda ei anna ja et mind õmmeldi ja puha. Oleks üsna väheusutav, et ma paar päeva pärast sellist õudust ennast väga meela seksikiisuna tunnen. Tissid valusad, kõht pehme ja važin’ õmblustega kaunistatud.
- Kas sa oled nüüd õnnelik ka, kui sa lapse said? Ei, kahetsen täiel rinnal…Ei suuda ennast ära kiruda, et ma ei suuda enda pükse jalas hoida ja rasestuma pidin. Nüüd istume siin selle väikse putukaga ja oleme üheskoos õnnetud… MIS KÜSIMUS SEE SELLINE ON :D?
51 kommentaari
Vöid vabalt Delfi uudised kirjutama hakata ???
?
been there, done that
Lisaks omalt pool ka mõned küsimused, mis lisaks sinu omadele mind tabasid ja need kohe kindlasti täitsa idiootseks klassifitseerida saab:
1. “Millal teid siis tagasi võib oodata?” – Pelgu valveõde kui ma välja saamise paberid ühes käes, teine käsi toetamas kõhtu et see liigselt keisrihaava peale ei suruks, seinast kinni hoides lifti poole vaevu vasakut jalga parema ette sättides põgenesin ise mõttes “veeeeeeel 10 sammu, veeeeeel 9 sammu” lugesin. Mees oli juba õnneks lapsega läinud – see oleks vist õel mõlemad lambid kinni pannud, ühe kiire liigutusega. OT küll aga mul oli 3 päeva enne seda sünnitus 39 tundi + peaaegu kurvalt lõppema kippunud keiser.
2. “Kuidas sul laps nii suureks kasvas?” tuttav naisterahvas, kes sünnitas 4 nädalat varem. Meil 4848g 56cm, tal midagi alla 3kg ja vaevu 40cm ringis. “Ei noh, ma mõtlesin, et panen nati pärmi rohkem, kuid keegi ei ölnud et neli pulka pärmi on liiga palju!” Eks ole?!
3. “Miks sa arvad, et sa oma mehele enam atraktiivne oled? Ta oli ju sünnituse juures.” – nädal pärast koju jõudmist. Bez kommentarov.
4. “Miks sa last rinnaga toita ei taha?” Tõeliselt haavas. Mitte et ei oleks tahtnud aga kui sul endal on nt joogijanu, siis ei ole midagi hullemat kui vahtida tühja veepudelit – eks ole. Mõnedele lihtsalt ongi lähker tühi ja ei aita ei manamine ega mingi tee lurpimine ega muud saladuslikud 100 nõuannet, mida iga jumala teine naine sulle tasuta peale suruda oskab.
Ma küsisin kord ühelt värskelt lapse saanud emalt, kas ta on nüüd õnnelik, sest ta hullult tahtis last ja oli depressis selle tõttu,e t kuidagi ei õnnestunud alguses. Muidugi eks see depress ei läinud pärast ka üle tal …
*mõtlik*
Küsimused kõlavad ilmselt tõesti lollilt, aga kui inimesel endal lapsi ei ole (või puudub ka suurem huvi igasuguste rebendikirjelduste vastu), siis küsitaksegi möödaminnes selliseid viisakaid pealiskaudseid küsimusi, et kas sünnitus oli raske (no kurda ära siis, ma joon senikaua kohvi, kuniks sa rasestusvastase vahendina toimid mulle), kas laps sööb korralikult (lastetul inimesel on ebamäärane teadmine, et see on laste puhul oluline) ja nii edasi. Midagi muud ju ka küsida ei oska, sest “Ega sa sünnitust oodates haiglas mõnda head raamatut ei lugenud juhtumisi?” kõlaks veel totramalt.
Ühesõnaga üritatakse lihtsalt kuidagi abitult vestlust üleval hoida, asja õieti süvenemata.
Üldse, mida siis võiks värskelt emalt üldse küsida? Kuidas vestlust üleval hoida, kui külla minna? Jätta üldse minemata? Vältida lapse teemat üleüldse (aga kui ema solvub, et tema pambukese vastu piisavat huvi üles ei näidata)? Lennatakse tigedalt näkku kinni, et “Tra, väikese lapse kõrvalt mul nüüd aega raamatuid lugeda?!”…?
Ma täiesti ausalt küsin, ma tunnen end värskete emade seltskonnas alati kohutavalt ebamugavalt, ei oska nagu õieti istuda ega astuda, igal pool paistab mingi miiniväli.
Jah, ehk tõesti, Ma ei ole ise eriti selliste värskete emadega enne ise kokku puutunud. Aga mõned asjad on ju üsna loogilised, või mis? Et ma ei hüppa kohe voodisse bängima, kui ma olen just sünnitanud 😀 või et ma ei lähe haiglast otse tööle.
Aga tõsi ta on, et inimesed on erinevad ja mõni võib-olla solvub jah, et miks sa huvi ei tunne. Aga kui mul külalised käivad, siis ma olen rahul, kui nad ütlevad:”Ta on niiii väike!”, või et “Ta on nii armas!”. Ja siis räägime muudest asjadest, nagu varemgi 😀
Nr. 3
Austraalias näiteks lähevad emad tööle 2 nädalat peale sünnitust. See kolme aasta reegel on üks eesti suurtest plussidest vist ja mujal mitte väga levinud… mitte et ma arvaks, et on okei sünnitusmajast otse tööle joosta. Aga lihtsalt noh polekski väga erakordne mujal maailmas
Minul kestis sünnitus kokku ~15h ning kui laps väljas oli, siis uurisin, kas õmmelda ka vaja ning kui vastati EI, siis ütlesin, et see polnudki nii hull ja varsti olen tagasi. Nö laualt maha saades oleksin tahtnud joosta. Nii hea ja kerge oli olla. Seksiga alustasin kaks nädalat peale sünnitust.
Neid jaburaid küsimusi tuleb veel.
Mind häiris küsimus: sul piima ikka jagub???
See on ka hea artikkel: “Kümme asja, mida MITTE öelda värskele emale”.
http://m.naistekas.delfi.ee/article.php?id=64867808
Levitasin seda oma sõpruskonnas 🙂
Mul tuli praegu pähe, et mingi aeg ei tohigi seksida, ammugi siis NÄDAL peale sünnitust…Huvitav on see, et nüüd kui mul on nii tüdruk kui poiss öeldakse, et komplekt koos nüüd…umbes nagu, mis edasi plaanin siis nüüd oma eluga ette võtta…Ja kui ma oleks keisrite asemel sünnitanud, ei usuks vist keegi, et nad on päriselt ka minu lapsed, nii väike kui mina ei saa ju ometi lapsi teha… praegu saan oma keisriarmiga vajadusel lehvitada 🙂
ma suudan hetkel meenutada, et kysitud on vaid viiendat kysimust (kysijal on eluaeg olnud komme totraid kysimusi kysida) ja seda, kas sul ikka rinnapiima jagub…. usu, seda hakatakse tulevikus ka sinult kysima 😛
aga kysimus ise on totter – kui ma imetan ja laps on rahulolev ja kogub kaalu, siis ilmselt ju jagub, daaaaa
Esimese küsimusele võimalus on tugevad valuaigistid’ ei pruugi valus olla!.teise kohta nii palju et, minu ja mu venna vanuse vahe on 10kuud ja 10päeva, mõnelmad täitsa planeeritud! Kolmas tõesti tobe. Neljas pole kellegi teise asi. On palju emasi kes oma lapse ära annavad või maha jätavad. Ülal toodud jutt kehtib võib-olla 50 protsendi kohta kes planeerivad rasedust või see on meeldiv üllatus!
no minul on 5 last sünnitatud,viimane tõsi keiser….kuid minu sünnitused…noh,õmblusi pole kunagi olnud ja ega lapsedki väiksed pole sündides olnud.Esimeste laste vahe on 11 kuud ja järgmiste vahe kõigil 2 aastat…
kui ma 20 aastaselt oma esimest last läksin sünnitama,siis minu ämmaemand ütles,et kui tahad rebenditeta pääseda,siis lihtsalt ära karda,ega ära ja kõik möödub normaalselt…mööduski…laps vahetas mingil ajal öö ja päeva ära,kuid ka sellest saime jagu,siis sündis teine laps,suur ja tugev:D ja siis tüdruk,kes oli veel suurem ja kelle ajal ämmaemand imestusest vaatama jäi,et nii suur laps,aga ei ühtegi rebendit ja isegi ei marrastust….olen alati peale sünnitust saanud normaalselt istuda ja kõndida…isegi peale keisrit olin kohe hommikul jalul,kõver küll nagu kreeka e,aga jalutasin mööda koridori nagu nii peakski olema:D
nüüd kui viimase lapse sünnist on möödas 17 aastat ja noh ma olen selline pontsakam ka,kuid 5 kantud lapsest on ja jääb sellineveninud kõht ette,siis vahel ikka küsitakse,et kas ootan last….siis vastan,ei,mu tütar ootab,aga ma aitan kanda….ei maksa selliste küsimuste peale närvi minna,võtke asju huumoriga….
Kas sulle tundub, et ma ei võta siis :D?
Kõige ärritavam lause minule on olnud, et nüüd poissi ka vaja, siis on komplekt koos!
Mis inimestel peas toimub, et kõik peab komplektis olema? Olen oma kahe tütre üle väga rahul. 🙂
Ei, sa pead nüüd ilmtingimata 2 poissi ka saama, siis on 2 komplekti kenasti koos 😀 NALI 😀
😀 😀 😀 Oi, kui tuttav see kõik on! Naeran siiani…. Kui mul poeg sündis (enne seda oil tütar), siis üks mammi ütles: “No vaat kui kena, nüüd on sul lastejagu täis, mõlemad ju olemas!” Ega ma kade ka olnud…..tegin suured silmad ja vastasin: “Mis mõttes täis? Nüüd on mõlema lapse proovid tehtud ja asi selge, nüüd alles teoks läheb!!” Kui te vaid oleks näinud selle mutikese ilmet. 😀 Ei olnud enam mingit minu pere planeerimise nõustamist, kiireks läks minekuga…. (Selge ju, mis hulluga ikka peale hakata, kui see nüüd vaid lapsi vorpima hakkab…..) 😀
Minu esimene sünnitus oli pikk ja piinarikas ja kui lõpuks suutsin selle pisikese poisi välja pressida ja kõhule saada, siis värske isa kommenteeris kohe: “teine läheb libedamalt”. Ma ainult pööritasin silmi selle peale. Sellel hetkel vihkasin tervet maailma ja lubasin et NO MORE. Aga tal oli õigus – 2a hiljem tuli tütar ja nii libedalt, et issi sünnituse juurde ei jõudnudki, sest oli poega parasjagu vanaemale üle andmas.
Minul on esimene laps tüdruk ja oi kui palju on nii olnud, et küsitakse esialgu, et kas järgmine ka plaanis. Mina siis vastan, et jah, u. 7-10 aasta pärast. Ja siis küsitakse, et “Oi kas on siis kahju ka, et esimene tüdruk oli?” Et siis loogiline on ikka, et esimene on poeg, kes hiljem oma väikest õde kaitseb jne. :))
Peaks vastama, et jah, ilgelt kahju. Muud ei tee, kui nutan dušši all, et kurat, pidi see tütar sündima 😀
eutanaasia ei saa küll asja naljakamaks teha, mina isiklikult tõepoolest tundsin sünnituse ajal, et ma tahan ära surra, minu õnnetuseks oli see palat kohe katuse kohal (wonder why? ) Nemad seal on harjund, et on naisi, kellle jaoks on see megahull kogemus ja tõepoolest kuskilt maalt lepiks surmaga kui sellega, et see imeline pisike olevus Sust välja saaks. seda ei saa pahaks panna.see on inimestel nii erinev, minu 1 sugulane ütles, et ee on nagu kõva kakahäda..wtf??ma ei sööks elusees enam midagi sellist mis mind sellele nr 2 hädale suunaks. kogege: kes saab ilmuskumatu orgasmi ja keda tapetakse elusast peast.
Vabandust väga, ma ei mõelnud seda pahapärast. Alguses lihtsalt mõtlesin et sünnituse ajal ütles valesti, tahtis epiduraal õelda. Ma ei ole üldse paha pärast õelnud et naljakas, näe tahtsis ära surra, vastupidi. Mul omal oli ka väga raske sünnitus,ilma mingisuguse leevenduseta, nii et respekt kes veel selliseid sõnu suudab sünnituse ajal välja õelda.
Kui pisikest Mari vaadata siis täitsa saab aru, miks teise lapse kohta uuritakse… nunnu duubel 2 🙂
Kuigi ka minul oli üsna kohutav sünnitus (muuhulgas valudest meeltesegaduses suutsin ka eutanaasiat paluda) siis olin kuulnud, et teisega on sünnitus kergem. EI olnud. Poole kiirem aga ka poole valusam. Eutanaasiat õnneks enam ei palunud aga vahepeal lihtsalt keeldusin edasi sünnitamast ja kirusin kõiki maailma naisi kes vabatahtlikult sellist piina endale tekitavad.
Õnneks taastumine läks teine kord küll kiiremini kuigi õmbluseid oli vist sama palju- kuu aega umbes oli istumisele nägemist… muudest tegevustest rääkimata. Õnneks keegi ei küsinud ka.
Aga inimesed/sünnitused nii erinevad. Mul on üks sõbranna, kes ei lase endale süstigi teha kuna kardab kohutavalt valu aga sünnitas oma kaks last peaaegu täielikult ilma valudeta.
guugeldasin eutanaasiat, nüüd on veel naljakam 😀
Ja lapsi järjest saada oleks vähemalt minu imiku kõrvalt küll ülieasy olnud, sest mu laps põhimõtteliselt terve esimese aasta sõi, magas, roomas, lalises jne. Ühesõnaga, ei mingit nuttu ega öised ärkamisi vist rohkem kui 1 kuul.
Ja ma ütlesin juba mingi 15 min pärast lapse sündi, et võin seda veel teha, et oli kergem, kui arvasin 😀 Aga no okei, mul oli epikas ka 🙂
No selle järgmise lapse kohta ei pruugi olla nii jabur küsimus- ise tahtsin küll suht kohe pärast sünnitust uuesti rasestuda(no 2-3 kuu pärast), sest tahtsin väga väikese vanusevahega lapsi(ei läinud nii, olen 1 lapsega)…Tõsi, nagu üks siin väidab, olin ma küll alla 20(see kommenteerija arvab, et selliseid küsimusi võivad esitada ainult alla 20-aastased), aga ega ma praegu 23-aastaselt teisiti ei mõtle, et kunagi, kui tulevad järgmised lapsed, tahaks neid 2 jutti 🙂
Mind ajab natuke naerma, et inimesed ootavad, et emad oleks jõõõhkrad püssid kui nad ei saa korralikult isegi 4h järjest magada.
Aga need küsimused on tõesti debiild 😀
See on nii imelik, et mul ei ole lapsi ja samuti pole mul lähiajal plaanis neid saada, kuid sellegipoolest ei suuda ma sinu blogi lugemist l6petada (ja miks ma peakski?). Iroonilisel kombel – pidades silmas seda, kuidas m6ned emad on sinu arvamusi maha teinud – on just see beebiblogi lapsesaamise ideed mulle kuidagi lähemale toonud. Sa räägid k6igest nii siiralt, siinne jutt pole mingi roosamanna-puder, kus lillel6hnalised lapsed (v6i lausa inglid?) saabuvad siia maailma ilma igasuguse vaevata. Ja just seet6ttu tundub emadus p ä r i s e l t ihaldusväärne.
Aa ja siuke “nali” oli meil ka veel, et kui ma olin juba öö otsa seal ära valutand ja röökind ja karjund, siis hommikul mehe ülemus (mees oli kaasas) helistas, et no kaua see kestab veel, tööle ka juba jõuad w? WTF! Ja titt sündis alles 13.15. nii et kahju ülemusest, aga pidi ikka ootama. (et mitte mainida, et ülemus oli ka see tulevane vanaisa (Y) )
Eriti närvi ajavad need kes küsivad millal uus tuleb, või ütlevad, et ” Küll varsti järgmine tuleb”. Sünnitasin pool aastat tagasi ja selle aja jooksul enamused karuperse suutnud saata. Ei tee selgeks ka neile, et ei aitäh. enam ei taha elusees seda läbi teha.( 3 ööpäeva valusid ja ehk mõned tunnikesed und süstide abil) Pole ma kunagi eriline lastelembeline olnud, ja ei hakka ka. Oma on muidugi kallis. Ühegagi piisavalt tegemist, milleks neid veel 2 vaja. Ei ürita kedagi maha teha kellel lapsi mitu, tublid olete. 😀
Phh.. ma läksin meganärvi kui mult küsiti suht kohe peale sünnitust, et millal siis teist oodata on.. Mu fcking sünnitus kestis 22 h-d , millest 2,5!!!!! tunde presse, ma suutsin umbes pool aastat hiljem alles oma sünnituse peale mõelda nii, et ma ei oleks nutma hakanud, sest see oli K-O-H-UT-A-V kogemus, eriti kuna mul oli ülivastik ämmaemand.
Ja minu lapse kohta kui sündis öeldi ka, et ala Kalevipoeg, et nii suur vms (oli ka muidugi 4290g ja 55 cm), aga samas oli Ta minu jaoks ikka imepisike ja loomulikult armas. 🙂
Ja seksimine–hahaa.. ma ei saanud 2 nädalat istudagi veel vähem seksida ja kui esimest korda seksisime peale seda, oli see veel hullem ja valusam kui kunagi esimene kord. Mitte, et ma hirmutada tahaks, sest see pidi tõesti kõigil erinev olema ja mind tõesti õmmeldi ka ikka päris korralikult.
Oota, kuni tullakse nö peikadega. Jäädki kuulma seda jama. Kui keegi poisslapsega külla tuleb, on jutt tavaliselt selline, nagu su beebi peaks juba abielluma hakkama. Vot see laste paari panemine on nõmeduse tipp!
No see ikka enamasti lõõpimise mõttes ju 🙂 Ma ei usu, et keegi koos paberite ja notariga külla tuleb.
Sain veel enne magamaminekut naerda! 🙂
Mind ka alati häirisid need kõhu kommentaarid, kuigi ise ei tundnud ennast selle pärast üldse halvasti. Proovisin isegi õnnelik olla, et kõht kenasti tagasi tõmmanud – polnudki nii hirmus välja veninud kõht, kuid kes tahab, saab ikka alati oma “pirni” maha panna! Tulebki vist ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta.
Üks tobe teema on vahest see, et inimesed teavad, et laps on näiteks umbes aasta vanune ja ka küsitakse, et noh mis sa teed? Halloo, ma olen lapsega kodus! Selline tunne tekib, et see on nagu mingi imelik nähtus, et kohe tööle ei torma ja elan veidi teisel ajal kui nõukaaja naised, kes vist enamus pidid kohe tööle tagasi minema ja oma aastased nunnud juba sõime panema. Mis teha, ajad on muutunud – mõned kohe ei saa aru!
See, “saab sellega ühele poole” kõlab küll väga halvasti AGA mina kasutan seda päris tihti kui kohtun inimesi kes imestavad MIKS sul nii PALJU väikeseid lapsi on 😀 Jäin rasedaks uuesti kui preili oli 11 kuune ja sain teada, et olen uuesti rase(kaksikutega veel ), alguses oli küll et oioioi AGA mõtlesin, et vähemalt kasvavad koos ja saan selle mähkmete vahetuse korraga tehtud ehk “saan selle asjaga ühele poole 😀 ” . mitte et see nüüd paha või vastik tegevus on. jumaldan beebisid.nad on niii armsad. unistan et kõik mu lapsed jääksid just sellisesse vanusesse, milles nad praegu on 🙂 imeline aeg 🙂
Jaah. Sünnitasin aasta ja 3 kuud tagasi ja kõht ikka veel suur. (Olen muidu ka suure kehaehitusega) Ja siis tuleb üks tore vanatädi ja küsib minu EMALT poolsalaja, et kas ma ootan juba uut pisikest 😀
Nagu siis, kui abiellud, küsitakse, et mis tunne on ja millal lapsed tulevad…aarghhh!
Kuna mul môlemad poisid kaalusid sündides palju,môôdud üldse suured ( I poiss 4554g/55cm ; II poiss 4860g/58cm), siis kysitakse kuidas ma suutsin ise nii PAKSUD lapsed sünnitada?
Paksud??!!! Teretalv kallid kaasmaalased. Mônele ongi loodud suured lapsed. Nagu mulle näiteks.. Aga kohe imiku kohta paks öelda?? Vaata ennast kôigepealt (tahaks ma neile öelda 😀 )
Jah olen küll üks vähestest aga no ausalt mida küsimused. Peab ikka aju ehitus inimestel olema või ei ole seda üldse 🙂
Deem nüüd sai ikka väga segane lause. Tahtsin öelda et üks vähseid kelle jaoks sünnitus tõepoolest valus ei ole aga küsimused ikka väga mööda 🙂
Mul oli nt selline veider juhtum, et kui ma nädal peale sünnitust EMO’sse pöördusin, küsiti mu käest mitmendat kuud ma rase olen. Ma olin tulivihane! 😀
ohjh. Issanda loomaaed on suur. See küsimus nr 2 on ikka väga veider arusaam asjast. Ma pole kunagi mõistnud, miks saadakse lapsi nii väikese vahega. Üks kärus siputamas, teine kõhus ootel. Selle loogika järgi on ooteaeg ja sünnitus ikka käkitegu. Mingil hetkel võiks ühe naise jaoks olla uni ja hetked iseendale ka olulised. Ja siis hädaldatakse, et need magamata ööd ja väsinud olek ja räämas välimus jne.
Need on väga ajuvabad küsimused. Ja nagu Eliise kirjutas küsimuse kôhu kohta..
Siis minu tädi tuli järgmisel päeval Pelgulinna, ja küsis: issand mis kôht sul ees! Nagu oleksid arbuusi alla neelanud! Oled sa kindel, et veel üks su kôhtu ei jäänud? Äkki pead kontrollida laskma.
No mida??!! Kallis inimene, kôhu tagasi tômbamine vôtab aega. Mônel 1kuu, teisel 3aastat. Fafaa ausalt :S 😀 praegu ka küsitakse minult kas ma ootan kolmandat. Mul ju raseda kôht 😀 Teine laps sündis muideks 4kuud tagasi 😀
Minult on küsitud veel : aga mis sa nüüd peale hakkad?
MILLEGA?! 😀
Hmm, kutsikate puhul tähendab see “mis sa nüüd peale hakkad”, et kas annad ära või jätad endale. Ehk sinu käest küsitakse seda sama.
Ma omaltpoolt lisan selle et kui umbes nädalake peale sünnitust küsitakse : oii, sul nii suur kõht, kas teine veel tulemas?? – siis see ei ole okei 😀 Kaksikud olid muidu, aga mõtlesin et hoian teist veel enda sees veidi, ei jaksanud ühe korraga ära pressida. wtf? 😀
Haahaaahaaa, ma sain parajalt naerda. Kuid jaa ma tean mida sa tunned/mõtled kui nii jaburaid asju küsitakse:D
mina ka ei saa aru sellest väljendist, et “saab sellega ühelepoole”. Nagu lapsesaamine oleks hirmus kohustus ja on vaja mingi teatud kvoot täita, et mida kiiremini ühele poole saad, seda parem 😀
karju appiiii 😀 😀 😀
Ma lisaks siia selle ka veel, kuidas eriti vaikselt ja tasa ja vandeseltslikult küsitakse, et kas ta saab ikka rinnapiima. Türnuhvel, ma ütlen. Mis see kellegi teise asi on, mida minu laps sööb. Ilmselgelt friikartuleid ma talle ei anna ju.
Oh Issssand , tohin vist eeldada, et neid küsimusi esitasid kindlasti alla 20ne aastaseda? 😀
Ikka muidugi, 1 laps vupsti välja, kuna see nagunii nii vahva tegevus oli, siis kodus kohe uus valmis panna, et jumala eest saaks vähemalt korra seda veel kogeda 😀
No kas pääriselt nagu tulevad sellised küsimused ?? Nagu whhaaat ?! 😀 No jah nii palju kui on erinevaid inimesi on ka eriti palju lolle küsimusi 🙂