Teiste juttude põhjal olen ma aru saanud, et Mari on suurepärane laps. Magab pidevalt ja kenasti. Enamasti jääb magama mulle sülle, või minu kõrval lamades, aga mõnikord ka ise ringi vahtides. Kui ta juba magab, siis saan ta rahulikult hälli tõsta ja oma toimetusi teha.
Päeval on ta kõige kauem üleval hommikuti mingi 10-12, siis magab, sööb, magab, sööb, magab jne, kuni jõuab kätte õhtu. Umbes 10-12 on meie preili jonniaeg. Mõnikord on ta esimese tunni jumala tsill. Sööb, vaatab ringi, käib issiga vannis. Aga mõnikord ta lihtsalt joriseb terve aja. Mitte isegi ei nuta, vaid vigiseb, peaaegu jääb magama ja siis PAUH, ärkab ja nutab. Röögib! Endal pisarad voolavad ja see on nii kurb. Nii nii kurb.
Kui ta Kardo näppu imeb, siis rahuneb natukeseks ja siis hakkab jälle pihta. Viskan üle õla ta ja kiigutan, siis ka natukene tsillib ja jälle karjub. Apppiii!
Kaks tundi jorinat ja vääksumist.
Jumal tänatud, et tal see aeg sinna jääb, et Kardo juba töölt kodus, üksi ma küll ei suudaks seda taluda vist. Koos ikka kergem.
Ja ma tean, et inimestel on nii palju raskem. Et laps on näiteks kogu aeg kehva unega ja joriseb pidevalt. Aga need õhtud on nii pingelised, sest mul on nii kahju vaadata, kuidas ta nutab, pisarad voolavad ja ta ilmselgelt ei ole eluga rahul. Mida ma valesti teen, ah?
Gaase tal vist ei ole, sest ta pidevalt röhitseb ja puuksutab nagu vana mees, aga ikka miski painab teda.
Me Kardoga teeme nalja, et ju siis Maril tuleb mingi vana asi meelde, mis nii järsku nutma ajab 😀
48 kommentaari
Minu laps röökis põhjuseta esimesed kolm kuud, niiet olin juba hullumas ja ta elas minu küljes terve see aeg, aga mingi hetk ta lihtsalt hakkas normaalseks ja ei röökinud nii hullusti enam. Siis ta otsustas et järgmised kolm kuud ta ei maga päeval üle 15 minuti korraga, õnneks öösel magas 🙂 Nüüd viimased kolm kuud on järjest hambad tulnud ja need ajavad teda jorisema. Juba ootan seda aega, kus ta kõigega rahul on. Ja vaatamata kõigele on ta ikka maailma kõige armsam olevus…
Eelnevalt on korduvalt kirjutatud, et koolikud ja gaasivalud pole sama. Nõustun. Minu pisipojal oli periood, mil ta kindlal ajavahemikul nuttis-vigises. Veidi jälgimist ning tõdesin, et selle tõid esile uued kogemused. Ta on veel nii pisi, et ei oska kõige selle uuega midagi peale hakata (lõhnad, helid, pildid, inimesed..). Õhtul elab kõik kogunenud emotsioonid välja.
Gaasivalu oli pojal täpselt 1x ja seda siis, kui arst nõudis, et me talle gaasirohtu annaksime. Sellist kisa polnud enne olnud.
Üks, mida võid proovida, on lapse kandelinaga kandmine. Siis on ta su lähedal, samas sa otseselt ei pea teda hoidma. Mulle mõjus see väga hästi, kuna sundis selga sirgena hoidma ja pojale meeldis ka 🙂
Kui ükski asi ei paista mõjuvat, siis tuleb lihtsalt sügavalt sisse-välja hingata ja last edasi kuulata. Just nagu psühholoog 🙂 Edu! 🙂
Minu laps on küll nüüdseks juba 2.5aastane, aga esimesed kolm kuud möödusid suure nutu ja kaeblemise saatel. Laps magas mul ainult süles (tegelikult selles tiiger puu otsas asendis) ja uni oli oi kui kehva. Iga väiksema krabina või krõpsu peale oli üleval. Kõigi kiuste oli mees ka pikalt ära, nii et selle raske aja olin lapsega ihuüksi.
Mis minu lapsel natuke seda kõhus olevat ebamugavustunnet leevendas, oli õlimähis. Kasutasin riitsinuseõli. Panin õli viinapitsi sisse ja viinapitsi keeva veega täidetud kausi sisse. Kui õli oli piisavalt soe/kuum (peaasi et lapsele kuum ei oleks), valasin selle kokku volditud marlilapile (voltisin lapi selliselt, et kõhukese ilusti kinni kataks). Marlilapi panin lapsele kõhu peale ning marlilapi peale panin omakorda varem valmislõigatud toidukile tüki. Selle sättisin nii, et vastu lapse paljast ihu ei oleks. Selliseid pükse vältisin, mis kõhule suruksid. Aga lapse riiete peale keerasin veel maavillase salli ka kõhu ümber. Pärast seda võtsin ta käe peale (tiiger puu otsas) ja kiigutasin teda vaikselt. Umbes 15 minutiga oli vaikus majas. Kui laps oli uinunud, siis umbes tunnikese pärast võtsin toidukile ja õlilapi ära.
Oma lapse puhul panin veel tähele, et kui käed olid külmad, oli laps virilam. Öeldakse küll, et lapse käte järgi ei saa öelda, kas lapsel on külm või mitte, aga minu lapse puhul küll see ei kehtinud. Kui käed olid jahedad, keerasin talle salli ümber kõhu, käed läksid soojaks ja laps oli rahulikum. Mingi hetk lasin tädil kududa maavillast korsetimoodi asjanduse või sellise soonikkoes toru, mille lapsele kõhu ümber tõmbasin.
Jõudu, jaksu ja vastupidavust! 🙂
Nii pisid ei jonni, vaid nutavad/kurdavad kui midagi viga. Jonn on see jalgadetrampinine, kui laps kommi ei saa 🙂
Allikas: psühholoogiaõpikud.
Minu naabrilapsel oli ka vahepeal selline periood kus ta mingi kell röökima hakkas õhtusel ajal Ürita sa magada kui üks teisel pool seina täiest kõrist röögib.
ürita sa magada, kui keegi veel samal poool seina röögib 😀
Ma küll ka alles esmakordne emme, aga räägin oma kogemusest, kuna minu laps oli täpselt samasugune…õhtul enne magamaminekut oli paaritunnine vigin-inin-ägin-nutt garanteeritud…
Mina süüdistasin selles gaase(kuigi ta krooksus ja puuksus nagu vana mees…ju siis mõni pisike jäi ikka kuskile kinni), väsimust ja seda, et tal ikkagi terve päev on elamusi täis: uued lõhnad, uued helid, uued hääled, uued värvid jne…kõik on uus ju tema jaoks ja paratamatult tekitab see lapsele stressi :/
Aga lohutan, et see läheb üle….ja siis hakkavad hambad tulema 😀
ma sain nautida seda ilusat aega, kus hambaid ei olnud veel tulema hakanud ja õhtuti jäi ilusasti magama, umbes…kuu aega 😀
Nüüd on hammaste kasvatamise aeg…jippiii 😀
Nagu siin kommentaarides juba palju kirjutatud: neid põhjuseid, miks nad jorisevad õhtuti, on tõesti palju. Lisaksin siia juurde ka selle, et nad kasvavad ju kohutaval kiirusel – kui ma õigesti mäletan, siis oli kuskil kirjas, et nad võivad ööpäevas terve sentimeetri võrra pikkust juurde saada! Ma ei kujuta ette, mis tunne see võib olla, aga pakun, et üsna ebameeldiv, kui liigesed ja luud ja muu kraam suht kiiresti pikemaks-suuremaks venib. Nii et võib-olla see ka põhjustab sellist virinat.
See aeg tulebki lihtsalt üle elada ja proovida igasuguseid erinevaid nippe lapse rahustamiseks. Imikutega kipub ka nii olema, et kui leiadki mingi asja, mis hästi rahustab, siis võib-olla järgmisel päeval enam sellest abi ei ole – kõik muutub ja kiiresti. Nii et mida rohkem nippe tead, seda parem.
Üks nipp, mida meie oma tipsiga kasutasime, oli näiteks nn white noise (aga proovida võib ka lennukimürinat, rongimürinat, vihmasabinat, lainete loksumist jms) – mees tõmbas endale telefoni mingi rakenduse, mis seda mängis. Ja meie lapsele mõjus see rahustavalt. Et noh see pidavat natuke meenutama neile seda, mida nad ema kõhus kuulsid, ega seal ju vaikne polnud.
Üks muusikapala, mis ka hästi rahustavalt ja uinutavalt mõjus, oli see – http://www.youtube.com/watch?v=xnbiRDNaDeo. Mängis meil mõnikord tundideviisi non-stop, endal oli küll tüütu, aga rahustas last, nii et miks mitte, eksju 🙂
Ja siis Rockabye Baby! lood ka, need lähevad talle siiamaani hästi peale, eriti Foo Fightersi kaverid, nt http://www.youtube.com/watch?v=BEOaCzzSGYo.
Teki sisse pambuks mähkisime ka teda suht palju (swaddling), aga nüüd tuleb välja, et see võib hoopis lapse puusade arengule halvasti mõjuda :S Muidugi me alumise otsa jätsime lõdvemaks, nii et jalgu sai ta liigutada küll, seega ma probleemi ei näe, aga eks see ole igaühe enda otsustada.
Igatahes edu ja proovi palju erinevaid asju, midagi ikka aitab ja pakub endalegi vaheldust lõputust kussutamisest-kiigutamisest vast 🙂
Meie preili ei kannata peale kella 20.00 üleval olla. Kui aeg üle läheb, siis hakkab kisa pihta. Vaikus peab majas olema ja tuba hämar. Ehk soovib Mari ka lihtsalt ööunne varem? 🙂
😀 tüüpiline eestlane nooh,alati peab ikka enne vinguma,kui asja saab 😀 Aga jah,meil on olnud ka selliseid imeõhtuid,kui seda tralli polegi,siis ma olen ennast halliks mõelnud,et mis ma nüüd teisiti tegin,et siis teaks seda ka edaspidi rakendada 😀 Aga tegelikult on kõik täpselt samamoodi…lihtsalt meie väiksed diktaatorid teevad nii nagu nemad heaks arvavad 😀
Meie kasutasime selle vingumise-jorisemise vastu, mida ka vist koolikud tekitasid – õueskäiku. Laps riidesse ja vankrisse ja õue jalutama. Seal jäi enamasti magama ja magas jorisemise aja maha lihtsalt. Tõsi, meie omal oli see aeg umbes kell 17-19, et jalutamiseks reaalne aeg (ja pimedus polnud probleem, meil plika sündis jaanuari lõpus).
See näpu imemine on tuttav teema. Meie beebi üldse ei tahtnud lutti võtta, aga sõrme imeda meeldis. Ja see kestis mingi KAKS ESIMEST ELUKUUD. Mees koguaeg jonnis, sest sõrmed tõmbasid krimpsu 😀
Võimalik….samas see nii individuaalne asi,pead panti anda ei julge 😀 Aga meie jätsime ära….muutus rahulikumaks küll….aga kuidas Mari öösiti magab? Sest üks tark ütles kunagi,et sellised lapsed ,kes niimoodi mauravad ,koguvad ööseks sööki,ning reeglina magavad ka öösel paremini…ma ei tea,kuidas teil aga meil peab paika 🙂
Öösel magab hästi ja muuseas eilse blogivingumise tõttu ehk, oli Mari eile õhtul väga viisakas ja ei nutnudki 😀
Meie tüdruk saab kohe 2 kuuseks ja on täpselt samad probleemid 🙂 Meil on nii et ma tean,et peale 18.00. ta enam õhtul normaalselt magama ei jää….on väsinud ja viriseb aga magama ei jää…kiigutades maksimum 10 min mingi aeg ja see on ka kõik.Meil kestab see trall umbes 10-ni õhtul,siis jääb ilusti-kenasti tissi otsas ööunne ja öösiti magab väga hästi 🙂 Ja ei ole tal viga midagi…see ongi mingi selline periood,mis tuleb lihtsalt üle elada…sest meil on see niimoodi olnud algusest peale ja juba veits parem,sest ta on asjalikum ja huvitub juba mänguasjadest ja proovib neid katsuda jne….siis läheb mingi aeg meelest ära,et jonnima peab 😀 Aga nende gaasidega….mina jätsin ka tsitruselised menüüst välja ja meid gaasid ei kimbuta :)( kõige hullemad on viinamarjad,õunad ja värske kurk meil ).Ja nt Apoviti d-vitamiin tekitas meil gaase :S Siis mudisime lihtsalt kella suunas kõhtu ja kõverdasime jalgu ja saime asja korda…pole gaasirohtu siiani vaja läind 🙂 Rahulikku ja kindlat meelt 🙂
Hmm, meil on ka Apoviti d-vitamiin kasutusel. Ehk selles asi?
mul ämm rääkis ka alati, et kui laps nutab kindlal ajal lihtsalt niisama, siis võib olla põhjuseks lihtsalt vajadus. kui laps on päev otsa rahulik, siis vajab ta aega, milllal välja elada päeval kogetud emotsioonid. mu kõige pisem ka muidu rahulik, muidu mitte üks piuks, kuid iga päev 7-9-ni õhtul kisas nagu ratta peal. ükski vägi ei aita. ja nii äkki nagu hakkas, nii äkki ka lõppeb nutt. nüüdseks on ta sellest välja kasvanud, nüüd nutab siis kui probleem on näha, muidu mitte.
tean et seda on raske vaadata, kuid tuleb üle elada. asjad lähevad paremaks 🙂
ma kõigi 3-e lapsega selle üle elanud. esimesega ei teadnud mis teha. kurbus oli hinges. oleks nahast välja pugenud et lapsel hea oleks. kuid ainus mis teha sain, oli olla toeks, võtta sülle, kiigutada, laulda rahuliku vaikse häälega, selga silitada ning oodata. ema rääkis mul et asi on toidus, toit ei sobi, gaasid jne. kuid siis kui ämm teada sai, ütles et lapsel on vaja end välja elada.
Gaase nii väiksel ei tohiks olla, pigem ikka koolikud. Meil aitas selle vastu vaikselt mängiv muusika ja toas ringi vedamine. Mul on veel selline kotike, mille sees on mingid terad ja pistan selle mikrouuni ja kott läheb soojaks, võtsin selle koti ja sättisin lapse voodis küllili ja panin selle koti vastu kõhtu. see aitas ka, mu sõbranna kasutas tavalist pudelit millesse ta sooja vett pani.. Meie preili oli ka muidu jumala hea laps aga õhtuti oli ta kuri. Ma ei julgenud vahest talle isegi tekki peale panna kui ta lõpuks magama oli jäänud, arvasin, et ärkab raudselt üles 😀 Ja muide d vitamiin tekitab ka gaase 😀 Ma sain sellest siis teada kui olin kolm kuud järjest jauranud selle õhtuse/öise kisaga. Lõpuks ma lihtsalt ei andnud talle kuu aega d vitamiini.
Meil oli õhtuti 19.00-22.00 ja vahest kauemgi kisa. Samuti koolikud ja aina hullemaks läks/läheb. Algas jorinaga, lõppes hüsteerilise nutuga. Ma soovitan temaga sellel kellaajal jalutama minna. Magab ehk koolikud maha. Meil esimene kuu toimis ja teisel kuul on valud hullemad, siis ei aidanud midagi. Ei rohud,vann,jalutamine,õlimähis,autosõit-mitte midagi, laps AINULT kisas . Neuroloog ütles, et see aeg tuleb üle elada, polegi midagi muud teha. Vägev kolm kuud, iga jummala õhtu ainult kisa 🙁 .
Jah….tean, mida tunned….. :mul on kolm nüüdseks täiskasvanud last, kuid esimene ehk siis tütar nuttis igal õhtul kl. 18.20. Ma lausa kartsin kellaaega, kui ta jälle oma ootamatute nutuhoogudega pihta hakkas…. Jas mitte keegi ei olnud toeks, et nii see ju ongi…. Oi, ku ebakindel olin, 1000 mõtet käis peas: et pole õige ema, et ei jätku rinnapiima, et laps on näljas…… (kõigele lisaks oli ka ämm see, kes vürtsi lisas: äkki talle ei jätku rinnapiimast….) selle asemel, et öelda: laps võtab kaalus kenasti juurde ja seetõttu on tal gaasid või siis koolikud….ja mina lollike võtsin ja alustasin kunstliku toiduga…..Siiani, kui saaks, keeraks selle aja tagasi ja teeks teisiti….
Sul on imeline mees, kes kindlasti aitab ja sa pole üksi lapse probleemidega….Soovin vaid jõudu karastumisel ja lõpuks vahet tegemisel nutul…..see ON karm kool, kuid õnneks kõik koolid kord lõpevad, et taas edasi minna ja saada uusi õpitunde….Edu!
Gaasid võivad talle liiga ikka teha, isegi kui tundub, et kõik vaevata välja tuleb. Erinevatele beebidele sobivad erinevad gaasirohud. Minu lapsel nt. aitas ainult Espumisan ning üks pulber ka (ei suuda hetkel nime meenutada..) ega miski muu, proovitud said nii mõndagi. Ja siis võib veel tõesti see ka olla, et ei saa keerata-pöörata ning selle pärast nutab. Näitab iseloomu 🙂 Proovi temaga võimelda, internetis on palju harjutusi. Aga ma võin lohutada, et igaveseks ta niimoodi jorisema ei jää, meil oli u. 4 esimest kuud nii, et muidu oli väike inglike aga kui gaasid liiga tegid, võis tunde röökida. Õnneks beebide puhul on kõik mööduv. Jõudu teile! 🙂
Ma soovitan lugeda raamatut “Nutt ja jonnihood”. Kui muidu selle raamatu “teooriaga” ei nõustu, siis oskad iseenda tunnetega võib olla paremini toime tulla, kui laps nutab. Ja võid ise ka nutta. Laps tunneb sinu pingeid ja kui näitad talle, et nutmine ja tunnete näitamine on okei ja et ta on turvalises kohas, siis on tal vaja aina vähem nutta. Minul on küll mõnikord olnud nii, et nutan täiest hingest, ise ei tea, miks aga pärast on hea ja kerge olla. Kõikidel inimestel on nii, beebidel ka. 🙂 Pea vastu!
Tahtsin gaaside kohta lisada seda, et need sõltuvad sageli sellest, mida ema sööb. On teatavad toidud, mida süües tekitame oma pisikestele gaasid. Mul olid selleks näiteks tsitruselised puuviljad. Kohutav tahtmine oli neid süüa, aga lapsel olid sellest tugevad kõhuvalud ja siis muidugi loobusin. (Rohuna aitas Sab Simplex)
Ma ei tea ka kuidas coca cola võiks pisikesele mõjuda, osa kofeiini läheb vist ka piimasse edasi?
Veel üks võimalus: osad lapsed ei talu teatavaid d-vitamiine. Minu väga hea sõbranna laps nuttis ka iga päev tunde ja talle anti igasugu rohte, aga miski ei aidanud. Hiljem selgus, et lapsel on pähkliallergia ja see d vitamiin, mida ta lapsele andis oli kas pähkliõli baasil.
Aga vaevalt sul selline probleem on.
Aga Mari puhul oleks kõige loogilisem seletus, et lapsed töötlevad õhtul läbi päeva jooksul kogetut. Minu esimene laps nuttis oma esimestel elukuudel ka palju ja seda oli väga raske taluda, sest mul oli arvamus, et nutmine on midagi halba. Siis andis mu ämmaemad mulle lugeda artiklit, mis muutis minu seisukoha nutmisest, sest sain teada turvalise nutmise kasust. Mul ei ole seda artiklit hetkel käepärast, aga tegin kiire google otsingu ja leidsin midagi sarnast, mis turvaliselt süles nutmist veidi tutvustab:
http://perekodu.ee/väikelaps/35A1/
Äkki on abiks
Espumisan vaid maitseb neile. Proovi cuplatoni ..see kallim aga tõhusam. Soovitan:)
Ma ei viitsi eelnevaid kommentaare läbi lugeda, vôib-olla kirjutab keegi siin sama juttu, nii, et vabandan, kui kordan teisi! Kuid loodan, et see lugu annab kindlustunnet, et tegelikult on tegemist mööduva murega.
Kui mu esimene poeg oli sama vana, kui sinu Mari, siis seisime sama probeemi ees- ôhtud olid sisustatud lapse röökimisega. Oli meil siis üks hea tuttav, nö “isiklik soomlane” (see oli aasta 1991), kes oma erialalt oli laste logopeed, kuid suutis mulle tol ajal minu mure pôhjuse ilusti ära seletada. Ja see oli järgmine – vastsündinu on olnud suurema aja oma senisest eksistentsist emaüsas, kus teda ei môjuta eriti välised tegurid. Ta on vedeliku sees, seega ka gravitatsioon ei tundu talle nii painav. Sündises siia, välja ema kôhust, tabab teda shokk – maa kügeômbejôud, mis vôib olemise päris raskeks teha (kujuta ette kosmonauti, kes on olnud 9 kuud kaaluta olekus), ka seedimine peab harjuma maos oleva kraamiga, mitte ei tule toit otse verre. Ja kôik see, mida ta enda ümber tajuma ja môistma peab, kôik on nii uus ja harjumatu, seega ka ka närvisüsteem on üleminekuperioodis. Kôik see kokku tekitab imikus totaalse segaduse ja ta reageerib seele kôigele kisaga. Täiseti arusaadav ju! Ja kujuta ette, kui sellele lisanduvad veel gaasid, nagu minu vanemal poisil olid …
Kuid lohutuseks – see kôik möödub 3 kuu möödudes! Nii oli see meil – nii kui kukkus 3 kuud, sai kogu jama läbi … sellega! Kuni hakkasid hambad tulema! Aga see on hoopis teine teema.
Jôudu sulle!
Virge
Meil oli ka esimesel paaril kuul sama asi igal õhtul kindlal kellaajal, vahel aitas tiigriasend (laps kõhuli käevarrel), või põlved kõhule krõnksu, vahel ei aidanud midagi, möödus teisel kuul. Tugevat närvi.
Esimesega panin samamoodi õhtuti tunde mööda tuba nagu vurrkann ja mitte midagi ei osanud välja mõelda, kui ise ahastuda ja koos lapsega nutta. Teisega sellist kammajaad enam ei pidanud läbi tegema, kui virilaks kippus, siis sidusin kandelinaga konnaasendis endale tugevasti rinnale ja tegin oma toimetusi – oligi korras (ema kehasoojus aitab ka lapse seedekulglal paremini töötada, lugesin kuskilt; lisaks on see nagu nuiaga pähe lastele – kohe muutub rahulikus). Veel on aidanud see käsivarrel laisklooma asend (nagu tol pildil, kus Mari Kardo käe peal tšillib) ja samal ajal selja päripäeva silitamine – aga see väsitab ennast päris kõvasti. Lihtsam oli laps linasse siduda ja kas kõndida või lihtsalt toimetada.
Give Baldy your tit 😀
Tegelikult meil oli ka mingi aeg see periood, vahel isegi päeval. Kuigi üldiselt on superhea laps ja vigiseb ainult siis, kui tõesti midagi piinab… Siis ma surasin ta kõhukotti ja toimetasin nii omi asju edasi… Kõhukotis oli ta alati tasa…
Ka kui õhtul pirises, siis tegime vanni. Siis oli sekundiga paha tuju läinud.
Eks pead katsetama ja proovima, mis aitab.. Lõpuks tekivad mingid kindlad nipid, mis lapse paha tuju ära viivad 😉
Koolikud jeps gaasid käivad küll aga tekitavad sooles valu ja kõik korraga ei välju selle pärast proovi tilku juba päeval anda enne söömist siis õhtul ka muretum asi
🙂 meil sama trall ja 4erinevat rohtu läbi proovitud loodame et satute kohe õige peale:) masseeri kõhtu ja kõverda jalgu kokku siis tuleb kiiremini välja.
Meil on kodus muidu neid espumisani tilkasid, sõbranna tõi. Aga pudelil pole kirjas, mitu tilka anda võib.
Annustage Espumisan’i vaevuste tugevuse alusel. Tavalised annused on järgmised. Kõhugaasidest tingitud seedekulgla vaevuste ravi. Annus tilkades (pudeli tilguti) Imikud 5…10 tilka pannakse pudelitoidu sisse või manustatakse imikule väikese lusikaga vahetult enne iga imetamist
See imikute espumisan on suht ohutu. ITK-s olin oma põnniga sees ja seal lubati anda 10-15 minutit enne söömist 1ml (süstlaga) korraga seda espumisani. Kodus alguses panin 5 tilka lutile ja pistsin sellega suhu aga kurb tõsiasi on see, et vähemalt meil see espumisan ei aita gaaside vastu. Aga vähemalt see on magus ja rahustab last, niiet selle pudeli oleme ära kasutanud ikkagi. Kui väga lohutamatult õhtuti nutab, siis lutt kokku ja suhu ja see rahustab ta maha. Vähemalt mõneks ajaks. Pealegi ravimiinfos kirjas, et nö ülemanustamine ei too kaasa mingeid kõrvalnähte.
Ja minu 6 nädala vanune kutt undab samamoodi igal õhtul.. nagu kell hakkab 7 saama, hakkab undamine pihta ja sedasi kuni kella 10ni välja, siis jääb ööunne. Nüüd leidsin endale imelise abilise, ehk beebikiigu. Eile tõi mees koju ja nüüd tänane päev on lausa lust olnud. Kui muidu joriseb siis panen kiiku ja see rahustab ta nii maha. 🙂 ( Meil selline isend : http://www.chicco.ee/productet/lamamistoolid-39/kiikpollyswingup-347.html ) Isegi täna öösel tekkis hetk, kus noorhärra otsustas peale söömist, et nüüd oleks aeg hoopis juttu ajada. Panin ta kiiku ja paar minutit hiljem vajus silm kinni ja laps jäi nohisedes magama. (Jumal tänatud, sest ma olen nii magamata koguaeg, et ei jaksaks temaga enam öösel ka jutustada.)
ma alguses jämmisin 5-e tilgaga siis kui ei tahtnud hästi aidata laksasin 10 siis vist hakkas tööle…meil hetkel cuplaton see ka pika peale hakkas toimima ja olen erinevaid vahetanud kuna kui liiga kaua ühte annad siis ei aita enam.
Ahjaaa, üks asi veel. Sa ei tee mittemidagi valesti!!!!! See on tittede teema, et vaja on vahest joriseda, sest eendal ju ka vahest niisama paha tuju vms, aga tema saab seda ainult nutuga väljendada.
aga kuidas saab iga ÕHTU halb tuju tulla?
No see oli kõigest üks hüpotees:). Titad vahest lihtsalt nutavad, sest nad on titad. Prantslased isegi peavad seda arengu oluliseks osaks, et laps nutaks ka ikka omajagu (mu üks sõbrants elab Prantsusmaala ja kasvatab seal last), aga noh teooriaid on enivei megapalju. põhiline on see, et sa teaks,e t tegelt on kõik ok. Lihtsalt jah, et seda on raske taluda. Mulle üks sõber ütles,e t aga peab ise maru tugev olema, sest nuttev ema teeb lapse veel nõrgemaks (ma nutsin mõnikord is eka ka , kui ta juba kolmadat tundi nuttis oma gaasikate käes…ja tilku andsin , aga ikka). No ühesõnaga oled sina tema kalju:), kust ta jõu saab. Kui sa rahulik ja tugev, siis ta saab aru, et kõik on ok, isegi siis, kui ta nutab:). See mu sõber on väga tark mees muide ;).
Õnneks Mari NUTAB vähe, aga see vigsemine ja jorisemine ja kiigutamine on.. väsitav. Eriti kui ma olen harjunud, et ta muidu nii tubli 😀
see on veel üks tittede põhivärk, et millegagi ei tasu liialt harjuda ega kohaneda – ole alati valmis ootamatuteks muutumisteks 😉
omast käest tean, et seda va virisemist on päris valus taluda ja see on asi, mis päevad läbi lapsega üksi kodus olles võib täitsa hullusti ajudele hakata (mis omakorda võib viia näiteks sjd-ni). niiet täiesti õige koht, kus õhata, et sul selline tubli mees on, kes pool lööki enda peale võtab, olge siis teineteisele kah hästi toeks ja uskuge, et seegi periood on vaid lühike hetk te kõigi eludes 🙂
Koolikud! Mul poisil olid 1 elukuust kuni pea 2 elukuuni! 10-12 jorises.Ma tookord mõtlesin, et hullun! Esimesel polnud selliseid probleeme.
Aga gaasid käivad ju läbi..
Meie tüdrukul oli ka see õhtune kindlal ajal nutmine kuni neljanda elukuu keskele välja. Uurisin ja puurisin. Nii palju sai selgeks, et koolikud ja gaasid ei ole tegelikult üks ja seesama, inimesed lihtsalt panevad nad ühte patta. Koolikud tulevad hoopis närvisüsteemist. Midagi teha nagu polegi, kui üle elada. Meie proovisime igasuguseid asju – kiigutamist, kussutamist, jalutamist, laulmist, vanni, mähkimist. Viimane isegi mõnel korral aitas. Aga üldjuhul oli ikka nii, et kui kell hakkas 20.00 saama, valmistasime end ette 3-4tunniseks nutumaratoniks.
No mul õnneks ta ei nuta. Aga see jorisemine ja kurbus, see väsitab täiega. Kui nutab, siis vaid korraks ja siis tuleb ka kussutada ja kiigutada, siis on jälle vait Aga see pidev jauramine tapab mu hinge 😀
Küll möödub see nutujada ka. tited ikka nutavad vahelduva eduga söömise ja magamisega. Peale 4dat elukuud saad juba rohkem sotti oma lapsest. Mul oli ikka äge kisakõri ja gaasiralli kah. Nüüd on 9kuune juba ja maailma lahedaim laps, kes nutab siis, kui miski teda häirib. ega väike imik ju ka nutab siis, kui nats nagu miski mäda, kasvõi asendit tahab vahetada, aga ise ei saa. Sa proovi ise koguaeg olla ühe koha peal ühes asendis:), õudne ju, keha väsib. Mida rohkem ta ise areneb ja hakkab oskama , seda kergemaks läheb sul ka. Ja minu onu Võrumaalt ütles kuldsed sõnad :))) “lats peabki rüükma, mis lats tuu om , kes ei röögi ” 🙂 ja töökaaslane lohutas , et “sihuksed lähevad elus paksust ja vedelast läbi” . Ole kohe hästi rahulik edasi, nagu sa siiani oled olnud ja kõik laabub. Sul on überarmas ja kift laps ja järjest lahedamks ta muutub:).
Ega jah, ma mõistan kõike, aga jube on vaadata ikka 🙁
kasvuraskused mööduvad ajaga, pea vastu:). oota veel, kui ta teismeliseks saad, vot siis saad alles vatti:). mina olin hull teismeline ja ega minu laps siis minust kehvem ole, ootan juba huviga 😉
Gaasid jeps.proovi tilkasid;-)
Sul on vedanud ,et ta niii vähe nutab või jonnib või joriseb 🙂
pisikeste juures kõige raskem ongi see ,et kunagi ei tea miks nad nutavad või mis neid häirib ,
Sina pole midagi valesti teinud 🙂 Viga võib olla miljonis +1 asjas. Lapsed ongi õhtuti virilamad.