0
KURB ON OLLA

Kaitstud: lugu sellest, kuidas ma telefonidesse ronin ja häbi teen

1. detsember 2013

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Loe ka neid postitusi!

57 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta katu 19. märts 2014 at 17:11

    tuttav lugu. mulle ka mõned üksikud ikka halavad, kui häbi neil on, et ma nii rumal olen jne jne , ja kuidas minusugune noor inimene sellist rumalat juttu ajada viitsib
    no, ausaltöeldes, mul on sügavalt pohhui, mida nad arvavad. kuniks teemad ei lähe liiga isiklikuks, ja üle võlli (nagu mul siin üks juba läks) , otsustan ma ise, mida ja mismoodi ma blogin
    Jumal tänatud, mu vanemad veel ei tea, et mu blogi avalikult nüüd Mallu kaudu päevavalgele tuli – sest nad ilmselt siis häbeneksid juba, kuna nad pole ühendust ka võtnud 🙂

  • Avatar
    Vasta Pille 3. detsember 2013 at 13:11

    Ma pole kunagi emaga läbisaanud- alati on olnud tunne,et ta hoolib mu õdedest rohkem kui minust….Nüüd kui olen ise emast kaugel ja saame harva nähtud-rohkem skype või telefon, olen ise tähendanud,et ta hoolib minust palju ja ka tema on mulle oluline- varem ei osanud ma seda näha ja ei osanud ka väljendada,et ta mullekallis

  • Avatar
    Vasta Renate 3. detsember 2013 at 09:48

    Lugesin ka huvi pärast neid delfi kommentaare. Ei teagi kas nutta vōi naerda, millised idioodid seal kommenteerivad. Kuidas üldse keegi viitsib neid kommentaare seal lugeda ja veel enam nende idiootide arvamusest huvituda.

  • Avatar
    Vasta ILO 2. detsember 2013 at 11:59

    Pada sõimab katelt..Emale ei meeldi , et sa tasuta asju saad. Niipalju kui mina temast kuulnud olen, pole ta elus tööl käinud, mille eest tema “asjad” siis kõik saadud?

  • Avatar
    Vasta Krissu 2. detsember 2013 at 11:12

    Kallis Mallu – enamikke huvitab teiste arvamus. Mina kasvatasin endale paksu naha, sest muidu võiks end kolm korda päevas üles puua.
    Ning jah, emad oskavad haiget teha ning me oskame nende öeldust haavuda, kuna eeldame, et nemad meid koheselt 100% mõistavad ning toetavad…

    • Avatar
      Vasta Krissu 2. detsember 2013 at 11:12

      Nt:
      Mu mehe vanaemal (96) on siiani häbi, et ta tütar vallalisena lapse sai (minu mehe siis). Mutt kannab alates vanaemaks saamisest kodust väljaspool hiiglaslikke päiksekaid, et siis nagu peidus või nii 🙂 Ja poisiraisk tegi häbile juurde: elukaaslane on, laps on ja krt abielluda ikka ei kavatse 😀 😀
      Minu emal oli aastaid häbi, et ma lahutasin alla aasta kestnud abielu ja ulgus telefoni otsas et kuivõrd alatu ja häbiväärne see on. Aga kas on parem kui abikaasa elab ühes ja mina teises maailma otsas ja kumbki kummagi juurde ei kipu…?

  • Avatar
    Vasta Maarja 2. detsember 2013 at 03:57

    u’ll get over it, u always do – just suck it up, accept it and go on.

  • Avatar
    Vasta Kerli 1. detsember 2013 at 23:30

    Kullakallis Mallu! Loodan kogu südamest, et armas ja nuttev Mari(nii umbes 4-5 aastane)ei peaks tulema ühel päeval koju, nii lasteaiast või koolist, nende “Marianni blogi” juttudega.. samamoodi nagu sinu ema tuli täna varahommikul– .Sinu sõbranna Daki blogi oma imearmsa tütrekese kohta on kusjuures hoopis teistsugune..Miinustage nüüd, jah te kõik tahate seda blogi kohvi kõrvale lugeda. Aga Mari jaoks on see blogi kogu tulevik!

  • Avatar
    Vasta Nublu 1. detsember 2013 at 21:38

    No kuulge – asi ei ole selles, et seda sõna kasutada ei tohiks – minu poolest kasutagu nii, et paha hakkab. Häiris lihtsalt see, KUS seda kasutati: teles, otsesaates. Ja see, et ühes saates ta seda juba kasutas; pärast seda nentis ise ka, et tõepoolest, üsna kohatu oli. Miks siis uuesti seda sama teha?

    Kui just Tourette’i sündroom ei ole, siis peaks nagu täiskasvanud suutma veits tagasi hoida ennast, ei?

  • Avatar
    Vasta Triin 1. detsember 2013 at 19:37

    Sitt ei ole nyyd kyll eriti ropp s6na. Kui meie sees on, siis on normaalne osa meist, aga nii kui v2lja tuleb, nii kohe jube vastik ja ei tohi enam s6nagi kasutada? Ja kindlasti teeb s6na “sitt” kasutamine inimesest mingi ebardi ja sotsiaalv2rdi. No kuulge, ei tasu nii pseudoprobleemidega kah tegeleda.
    Ema kohta nii palju, et minu oma on samasugune, aga enamasti minu 6e kohta. Iga kord, kui minuga r22kima hakkab, kirub mulle mu 6de taga. Tavaliselt lihtsalt ignonud seda juttu ja olen 6ppinud teda v6tma sellisena, nagu ta on, sest ega 60-aastast enam ymber 6peta…

    • Avatar
      Vasta Ah 2. detsember 2013 at 07:15

      Ja ‘kaka’ või ‘junn’ ei ole parem väljend kui ‘sitt’?
      Ja ‘tra mul pohui’ asemel ‘ah mul savi’ või ‘mul poogen’ või ‘mul kama 2’ ei ole parem?
      Eesti keel pole ju nii väljendivaene keel!?

      • Avatar
        Vasta GL 2. detsember 2013 at 14:23

        Kusjuures, “kaka” ei ole nt minu meelest parem väljend kui “sitt”. See “”kaka” tundub pigem minu jaoks väga imelikud sõnad.

      • Avatar
        Vasta GL 2. detsember 2013 at 14:24

        imelik sõna*

  • Avatar
    Vasta Parem-ei-ütle 1. detsember 2013 at 18:13

    Njh, minu point nt ei olnud see et kus keegi ropendab, või et mis mulje sellest kellelegi jääb. Pigem on asi selles, et ropendamine on lihtsalt kole ja halb harjumus. Selle harjumuse üle peaksid kõik inimesed soovitatavalt mõtlema, ka mina. Pealegi, väikestele lastele, kes nt õpivad alles rääkima, hakkavad roppused eriti kergesti külge. Minu esimene ropp sõna oli ‘raisk’, mis tuli mu isalt.
    (ok, enam ei kommenteeri ja luban et olen nüüd natuke kuss 🙂 )

  • Avatar
    Vasta Nublu 1. detsember 2013 at 18:08

    Need roppused siin blogis väga ei häirigi, aga see, et teles ütlesid korra sõna “sitt” ja siis pärast seda põdesid ja siis ometi pidid veel ühe korra sõna “sitt” ütlema, no milleks? Selleks, et tähelepanu saada? Kõlab ju veidi rumalalt ühe noore naise (eriti veel noore ema) suust öelduna.

  • Avatar
    Vasta Parem-ei-ütle 1. detsember 2013 at 17:53

    Igaks juhuks alustan tuhande vabandusega kui mõni minu lause sind kuidagi peaks solvama.
    Minu meelest su blogi on huvitav ning kerge lugeda, just sõnadekasutuse poole pealt. Ma küll ei tea sind, aga tundud väga enesekindel ja tore inimene olevat.
    Kuid siiski, internetiga on selline lugu, et miski kunagi ei kustu. Kõik mis kirja pandud, jääb eksisteerima kuhugile. Ma soovitaks sul lihtsalt ehk noh..roppustest hoiduda. Juba selle pärast et halbu asju saab ka muude sõnadega väljendada.
    Muide, mul endal oli veidi sarnane olukord. Ma pidasin kunagi oma tarbeks blogi, kuni mu isa selle avastas. Kuna ta on kuri ja ebaloogiline inimene siis pärast pikka sõimu sundis ta mind blogi kustutama, et teen talle häbi vms. Ma olin tollal u 14, ja mu tekst seal polnud just kõige viisakam aga siiski, minu elust ja tegemistest. Blogi ma panin kinni kuid siia maani vahest kahetsen. Oleks olnud põnev praegusel hetkel lugeda (8 aastat hiljem).
    Ehk siis point – tee seda mida sina tunned südames et on õige, kirjuta sellest mis on südamelähedane ning ära lase end häirida inimestest kes ei tea mida sina arvad et sinu jaoks õige on. (miinus roppused)
    Ole tubli!

  • Avatar
    Vasta kissi 1. detsember 2013 at 16:13

    Tavaliselt selliste emade viga on see, et nad ei taha tunnistada, et nende pisike nunnu on suureks kasvanud. Ma arvan, et su ema lihtsalt tahab sind selle suure ja kurja maailma eest kaitsta, omamoodi. Tead ju kyll, kui laps on alles pisipisi ja ta n2iteks liiga kiiresti jookseb, tahad sa ikka ta kinni pyyda ja 8elda, et 2ra jookse nii uljalt, v6id kukkuda ja haiget saada, tema jaoks oled sa ikka veel pisike Mallu, kelle tegude eest ta vastutab. Ta lihtsalt ei ole tasakaalukas, nagu m6ned inimesed, kes kunagi enda laste peale n2rvi ei l2he v6i kymneni loevad, juhul kui see peaks juhtuma ja alles siis tegutsevad. Ta lihtsalt tegutseb emotsioonide ajel. Vahel sa ise ytled v6i teed ka valesid asju armastatud inimesele, kui su emotsioonid yle keevad ja su ema pole mingi imeinimene, et tema emotsioonid ei tohiks mitte kunagi yle keeda. See ei t2henda seda, et ta sind kuidagi meelega 66nestada yritaks. Lihtsalt kogemata kukub nii v2lja.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. detsember 2013 at 17:11

      Mu ema pole kunagi mind “kinni püüda” proovinud, ei usu, et ka praegu sellega tegu. Teda lihtsalt huvitab liialt teiste arvamus

      • Avatar
        Vasta kissi 1. detsember 2013 at 21:18

        Tunnistan ausalt, et olen ka ise m6ne enda l2hedase l2bi s6imanud, kui ta minu arust yle piiri l2heb. Yldiselt mind teiste arvamus ei huvita, kyll aga l2heb hinge, kui mu l2hedasest halba r22gitakse ja ma s6imajate arvamusega n6ustun. siis tulebki selline tunne, et nyyd l2heks ja peksaks teda natuke, et ta aru saaks, et ta valesti k2itub. V6ibolla lihtsalt ongi asi selles, et te olete lihtsalt nii erinevad inimesed. sina selline vabameelne ja tema konservatiivne ja sellest tulevadki tylid. ma loodan, et ta neitsi t2htkujus pole, kuna ma ise olen ka kalade t2htkujus ja neitsitega ma never l2bi ei saa, kuna nad lihtsalt nii erinevad inimesed. Alati nii put together kuidagi ja alati sellised “heategijad”. see vist ainuke t2hem2rk, kellega ma absull ei sobi. (ma usun horoskoopidesse 🙁 )

      • Avatar
        Vasta kissi 1. detsember 2013 at 21:41

        Mul olid muidu isaga v2ga halvad suhted. Praeguseks olen tema suhtes leebunud ja saan aru, et me lihtsalt olemegi nii erinevad inimesed. Tal olid v2ga imelikud kasvatuslikud meetotid, n2iteks keeras ta t2pselt kell 10 6htul ukse lukku ja kes v2ljas olid, j2id v2lja. See kestis nii kaua, kuni v2lja kolisin. tihti keeras ta elektrikapist korgid v2lja, kui talle ei meeldinud, et keegi telekat vaatab (6htuti). Tema arust olid mul liiga lyhikesed jalad, pidevalt kommenteeris, et ma ei tohiks enda jalgu n2idata, et nii ma mehele ei saa. Kui v2lja l2ksin n2gin v2lja nagu prostituut tema arust, pidevalt pidin seda kuulma. Kui midagi kodus toimus, siis olin mina alati syydi, isegi kui ta teadis, et keegi teine midagi teinud oli. lihtsalt, ma olin vanim laps ja oleks pidanud teiste j2rgi vaatama.jnejne p6him6tteliselt yksk6ik mida ma tegin, tegin alati valesti. Teismelisena ma suht vihkasin teda, praegu enam mitte.

      • Avatar
        Vasta Oimakas 2. detsember 2013 at 12:36

        Kissi, mu ema on kalad ja mina olen Kaalud, mõnikord, olenevalt ajakirjast, ka Neitsi. Päris tihti isegi. Ja me saame jumala hästi läbi, seega jah, ei tasuks üldistada. Ma arvan, et mu ema on mu suurim fänn maailmas üldse, ise aint tunnen et olen luuser ja ei vasta tegelikult ta ootustele, ta kiidab mind üle ja ei mõtle reaalselt.

  • Avatar
    Vasta Merilin 1. detsember 2013 at 15:59

    tean, mida sa tunned, mul vist pole ainult nii hull see seis..
    mu emal on vahepeal nii sitt tuju, et kui ma talle helistan (ei ela enam aastaid vanematekodus), siis ta on lihtsalt vait ja ütleb mokaotsast “mhmh, jah, ei midagi, niisama jne”.. ja temaga on nii, et kui midagigi öelda, mis ei ole üdini positiivne, siis ta mossitab. algul võib naerda, aga siis jääb mõtlema ja mõtleb selle solvanguks. ja ei räägi. ja kui meil teistel on nii, et eelmine päev vaidleme ja mossitame, järgmine päev on kõik korras – siis mu ema – oh HELL NO! ta lihtsalt vaikib ja pobiseb vastuseks. varem seostasin seda tööga, siis oli pinget tõesti palju, ta tegeles lastekodulastega, aga nüüd on ta muu töö peal, kus see asi nii hull küll ei tohiks olla.. kõige nurkam on see, et nad isaga ei maga juba pikemat aega ühes voodis, ainult siis, kui mina kodus olen – et teeselda, nagu kõik oleks korras. õnneks on meil isaga nii avameelne suhe, et ta räägib sellest mulle, kuidagipidi saan moraalseks toeks olla…
    see kõlab nii jubedalt, aga ta tegelt päris 24/7 selline pole 😀 kui tal normi tuju on, siis me ikka saame rääkida ja kõike muud, aga tema pealt olen ideaalselt õppinud, et oma elukaaslasega ma räägin, karjun ja röögin ja mossitan, aga never ei sunni ma teda endaga päevi vaikuses veetma. see on veel hullem terror…

    nii et heads up, nendel emadel ongi mingi värk 🙂

  • Avatar
    Vasta anniliwhoAnnilIWhpo 1. detsember 2013 at 14:37

    viii laaav juuu Mariann 🙂

  • Avatar
    Vasta Gätlin 1. detsember 2013 at 14:29

    Ära muretse mul on ka nõme ema. Kui mul laps sündis, siis ta ütles, et mul pole enam küll ülikoolis õppida vaja, sest nüüd on mul laps ja eluülikool hoopis. Ja kui ma veidi rohkem kui kuu tagasi välja kolisin, siis tema arvates olin aru kaotanud, sest mis mul viga tema juures elada, pole mul rohkemat midagi vaja. Muidugi teatas ta veel, et ta saabki ilma minuta veel paremini hakkama…Nojah see on veel väike asi võrreldes kõige sellega mida küla mulle tema kohta rääkinud on. Mu meelest on ta ka veidi kahepalgeline aga ta nagu üldse ei taipa, et me õdedega räägime üksteisega avameeleselt temast. Ja siis teame ju kuidas ta meid ühele ja teisele tagaräägib. lisaks sellele on tema üks neist, kes kinnitas minu eksile, et ma olen saamatu, ma kasutan oma eksi ära hoopis, et elada head elu ja nüüd tema arvates jooksen tal järgi ning mul puudub oma uhkus….no kui oma pere minu suhet ei toeta, no wonder I´m singlemom…viimasel ajal on raske leida temas häid omadusi…

  • Avatar
    Vasta H. 1. detsember 2013 at 13:56

    Mallu don’t põe, sa oled aweesomeee!

    Mul ka emaga keerukad suhted. Kord on ta supertore ja saame hästi läbi ja siis ta suudab mulle nii sitasti öelda ja mind maha teha, et see on lausa kohutav. Nutan peatäie ära ja elan edasi teadmisega, et mu ema lihtsalt on kord selline ja sinna pole mitte midagi parata.

    No ja need Delfi kommentaarid ei kannata üldse kriitikat. Seal valatakse kõik inimesed sopaga üle.

  • Avatar
    Vasta Krista 1. detsember 2013 at 13:54

    Ma tahaks sind kohe kõvasti kõvasti kallistada. 🙂 Ma mõtlen ikka vahest, et kuidas sa pead vastu kogu sellele negatiivsusele…Ja raseduse ja imetamise aeg on see veel eriti raske. Aga minu meelest oled sa ikka super tubli ja tugev naine.:) Ehk oleks hea mõte, kui teeksid blogimisest näiteks nädalase pausi,Võtad aja maha ja rahuned ja naudid kvaliteet aega Mari ja Kardoga? 🙂
    Mina olin enne rasedust ja lapsi ka ilgelt kõva mutt, mul oli nii savi, mida keegi mõtles arvas ja ütles. Aga nüüd on ikka nii, et kui keegi ütleb mulle midagi pahasti, siis lähen koju ja nutan patja..ei tea millal need hormoonid jälle paika saavad.:P

  • Avatar
    Vasta kkkohuke 1. detsember 2013 at 13:11

    Delfi kommentaatorid pole ainsad ju, kõigil nendel netikommentaatoritel on koguaeg midagi negatiivset öelda ja takka tänitada, isegi kui keegi on autoõnnetuses surma saanud. Minumeelest nad ongi ühed õelad ja kibestunud inimesed, kellel pole oma eluga midagi paremat teha, kui käija erinevate artikklite alla ja foorumitesse teistele sitasti ütlemas. Ja ma usun, et su ema äkki rahuneb maha, sest kell 6 hommikul on ikka inimesed väsinud ja emotsionaalsemad 🙂 Pluss vanemad naised on JUBEDAD klatšijad ja nende jutule tuleb alati midagi veidi juurde.. Pea püsti Mariann, su blogi on imetabane 🙂

  • Avatar
    Vasta Eeps 1. detsember 2013 at 12:55

    Ema emaks… aga sõbrannad on tal ka suurepärased. Minu arust on see puhas sadismus, minna inimesele rääkima, kui nõme ta tütar on ja kuidas kõik teda vihkavad jne. No mida kuradit?!

    • Avatar
      Vasta Oimakas 2. detsember 2013 at 13:24

      ema sõbranna oli ju marianni poolt siiski , lihtsalt nentis fakti, et kommenteerijad on nõmedad. Unustas ehk mainida, et sisuliselt kõik delfikommentaatorid on nõmedad, ka teiste artiklite all.

  • Avatar
    Vasta 8 1. detsember 2013 at 12:30

    Ma tahaks sind tõesti kuidagi lohutada või aidata.. Mul on oma emaga sarnane suhe ehk ta lihtsalt kritiseerib mind ja räägib, kuidas ma talle pettumust valmistan. Asi päädis lõpuks sellega, et ma ei suhelnud temaga aastaid. Ütlesin talle enne suhete lõpetamist, et ma annan talle kõik andeks, aga ma enam ei suuda seda kannatada, et minu jaoks kõige kallim inimene mind nii kohtleb. Väga raske oli ja ma ei ütle üldse, et peaksid sama tegema, aga aastad tegid oma töö, ja mu ema püüab olla normaalsem. Näkku pole ta otseselt midagi väga jubedat enam öelnud, seda ma ei tea, kas ta mind salaja taga ka paneb kuskil sõbrannaderingis või ei. Kogu tema hala olen ka ise õppinud filtreerima ja ühest kõrvast sisse, teisest välja laskma. Raske on selliseid asju andestada ja unustada, aga ma suhtlen oma emaga vaid seetõttu, et ei taha oma last vanaemast ilma jätta. Nii, et edu Sulle ja pea vastu! Mulle su blogi meeldib, vahet pole, millest kirjutad! 🙂

  • Avatar
    Vasta Haly 1. detsember 2013 at 12:30

    Eks see raseduse ja imetamise aeg on selline närviline ja emotsioone täis.. Keha hormoonidest segamini ja keeb üle 🙂 Ja emotsioonid ja tunded tuleb endast välja lasta!
    Küll see üle läheb..
    Aga blogi jms kohta.. Minu arust ei ole siin küll mitte miskit, mille pärast peaks keegi häbi tundma, niiet Keep It Goin’ 😛
    Püüa mitte välja teha ja ära võta südamesse igasuguste kommentaare ja jutte 😉

  • Avatar
    Vasta Maret 1. detsember 2013 at 12:29

    Su ema on ikka paras……..(vali ise). Vähemalt sa tead, missugune ema ise mitte olla.

  • Avatar
    Vasta thejanette 1. detsember 2013 at 12:18

    Ütle emale, et ta tuleks loeks tasakaaluks blogi kommentaare. Need on kommentaarid, mis annavad adekvaatset tagasisidet ja mis päriselt loevad. Ma ise ei loe üldse delfi kommentaare enam, seal on kõik nii väiklased ja madalalaubalised. Su ema ilmselt ehmatas ära jah, aga see ei tähenda, et ta võib sinu peal oma meelepaha välja elada. Ilmselt on ta murelik aga ei oska seda armastusväärsel viisil väljendada. Sina pole süüdi, et tema oma tunnetega hakkama ei saa, sina ei ole nende eest vastutav ja on ülekohtune seda sinult oodata.
    Sina aga nuta ja vihasta kõik endast välja. See on tervislik väljund, lisaks saad sa toetust oma blogijatelt. Ma olen päris kindel, et paljud tahavad hoopis ise su emaks hakata 🙂

    • Avatar
      Vasta thejanette 1. detsember 2013 at 12:22

      Lugejatelt saad toetust ikka.

  • Avatar
    Vasta madiken 1. detsember 2013 at 11:52

    Pereliikmete osas: Nõme ja vastik, kuid pea püsti. Võta seda kui õppetundi kuidas mitte oma lapsega käituda. See on ok, et inimestele teevad kurba meelt või häbi erinevad asjad, küsimus ei ole ju selles, vaid selles KUIDAS ta oma murest räägib – valesti 😀 Ntks kui minu blogi mõnele mu pereliikmele haiget teeks siiralt, siis isegi kui ma nende vaadetega ei nõustuks, ma tuleksin armastatud inimeste emotsioonidele vastu kui nad pöörduksid minu poole normaalsel elutervel suhtlemisviisil.

    Võõraste osas: Blogi kuulub sulle, kirjuta millest tahad ja need kes tahavad, loevad. Kellele ei meeldi, ei pea lugema. See pole kellegi teise asi otsustada millest sina peaks või ei peaks, võiks või ei võiks oma blogis kirjutada. Ka minu hinnangul (korrutan mina, et saaksid aru, et ma ei soovi solvata vaid lihtsalt räägin omalt poolt) on igasugune raha ja kottide küsimine labane ja reklaamiks kuulutamata reklaamimine ebaeetiline mida ajakirjanik peaks teadma, ning kogu see kasu pole seda jantimist ja sõimu väärt, aga see blogi on SINU oma, nii et kirjuta mida sina tahad julgelt edasi 🙂

  • Avatar
    Vasta Irw 1. detsember 2013 at 11:37

    Ei mõnita sind, proovin nõu anda. Vabandan juba ette ära kui see sind vihale ajab (mind ennast ajaks/ajaski). Sul oli enne sünnitust aneemia, eks? Mul samuti, rauapuudus. Kohe hoiatati, et pärast sünnitust, ca lapse 1-kuuseks saades võib mind tabada deprekas, mille põhjustajaks see krdi rauapuudus mis enne kuidagi paremaks läks. No ca 2 nädalat pärast lapse sündi ma ulgusingi iga jumala asja peale ja vihkasin kõiki enda ümber 🙁
    Aga! Ma andsin endale aru, et seda teeb faking rauapuudus, lase vereanalüüs teha ja vaata, äkki sul see sama häda.. Sa ei ole nõme ja su blogi on ülivinku! Ausalt!

    • Avatar
      Vasta Edith. 1. detsember 2013 at 12:07

      huvitav, mul oli ka aneemia, aga depressiooni ei esinenud

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 1. detsember 2013 at 12:13

        ma ei ütleks ka, et mul depressioon just on.. lihtsalt, asjad ajavad hetkel närvi

    • Avatar
      Vasta Oimakas 1. detsember 2013 at 16:31

      no muidugi ajab närvi, kui maailmapoolt on justkui ette nähtud, et ema on see inimene, kes igas olukorras peaks sind toetama ja sinu poolt olema, aga siis on vastupidi. Üks lähedasmaid inimesi, aga ei toeta vaid vastupidi… nõme ju. Mõelge, mis tunne teil endal oleks. Vaevalt, et Mallu emal sellepärast piinlik on, et Mallul on rauapuudus 😀

  • Avatar
    Vasta Pipi (endine) 1. detsember 2013 at 11:17

    Sinu ema suhtumine on mulle suureks õppetunniks, kuidas oma lastesse püüda MITTE suhtuda… Andku Jumal mulle tarkust oma pojale või tütrele mitte kunagi midagi sellist korraldada.

    Mallu, pea püsti! Kõik on korras, sul on palju tõsimeelseid fänne. Teed palju tööd ja näed vaeva, vaat nii ongi see armastus tulnud 🙂

  • Avatar
    Vasta kala 1. detsember 2013 at 10:53

    Leidub selliseid vahvaid eksemplare, kes kunagi ei ole oma lastega rahul. Mul ka selline ema. Kõik, mida ma teen/õpin/loen on viga. Mul on vale mees, kellel on maailma kõige valem amet ning mu kodu on ka vale, alustades sellest, et vannituppa saada, peab ühe trepiastme astuma ja lõpetades sellega, et talle ei meeldi meie auto värv (tumesinine).

    Mina mõtlen nii, et ta vingub minu kallal seetõttu, et temal endal ei ole neid asju. Mul on väga hea perspektiivikas ja kõrge palgaga töö. Omandan tasuta erialast kõrgharidust. Mul on hooliv armastav tark kaitseväes töötav mees, kes igati toetab mind. Meil on remonditud soe ja hubane kodu.

    Kui tal mitte midagi enam mulle öelda ei ole, küsib aegajalt, et kas ma olen rase. Kuidagi paksuks olen läinud. PS mu kaal on aastaid sama olnud ja rase ma ka ei ole.

    Kusjuures, kui ma rasedaks jääksin ükshetk, ei räägiks ma talle seda. Sest ilmselgelt oleks mu laps ka viga või vale, liiga pikk või liiga kõva häälega (:

  • Avatar
    Vasta T. 1. detsember 2013 at 10:43

    Saan su emast isegi aru. Su ema lihtsalt ehmatas ära selle peale, et kõik sinust halba rääkima hakkasid. Ema ikka tahab, et oma lapsel oleks kõik hea ja tore ümberringi. Ju ta oli ehmatanud ja selle ajendil elas ennast sinu peal välja. Tegelikult ta armastab sind ju kõige rohkem maailmas, kuigi vb alati välja näidata ei oska..
    Sinu blogi on samuti väga lahe! Tore, kui on inimesi, kes julgevad oma arvamust välja öelda nii avalikult. Ole uhke oma blogi üle ja hoia pea püsti! Ja leppige emaga ära! 🙂

  • Avatar
    Vasta Edith. 1. detsember 2013 at 10:35

    su ema meeldib mulle aina vähem ja vähem. ei tea küll teda päriselt, aga sinu juttude järgi on ta ikka üks nõme ema. mida fakki ta korraldab.. :S

    • Avatar
      Vasta S. 1. detsember 2013 at 11:13

      Kõige rohkem näitab tema egoistlikkust see, et ta kell 5 hommikul helistab tütrele kellel on pisike beebi kodus!!! Mina oleks küll väga vihane kui ma seetõttu keset ööd oma last ja ennast peaks jälle kuidagi magama saama.

      • Avatar
        Vasta Edith. 1. detsember 2013 at 11:34

        see on jah nagu tõesti nõme. mõtlesin isegi selle peale, et mis asja.. ei helistata sellisel ajal kui kodus väike laps. ilmselget on vanematel vaja magada ju :S
        juba selle pärast oleksin mega vihane. mul kaks väikest last ja mul veab kui ma saan järjest 7 tundi magada ilma probleemideta. vahest nad kondavad öösel ringi 😀 ja ega siis järgmine päev mul kerge ei ole. vaja ikka korralikult välja puhata, et suudaks nendega sammu pidada 😀

    • Avatar
      Vasta berit1984 1. detsember 2013 at 15:34

      Kuidas sa ütled kellegile, et ta ema on nõme?

      • Avatar
        Vasta Oimakas 1. detsember 2013 at 16:16

        huvitav, et kui inimene on nõme, siis võib teda vabalt sõimata aga kui järsku ema on, siis kaotab ta inimeseks olemise ja on vaatamata kõikidele oma debiilsetele tegudele imeline ema?

      • Avatar
        Vasta Oimakas 1. detsember 2013 at 16:19

        ma läheks ka närvi kui mu ema kohta keegi sitasti ütleks, aga mul on maailma kõige normaalsem ema ka. Samas ei salli ma ta sõbrannat, minu lapsepõlve sõbranna ema, silmaotsaski ja tükkaega ei julenud ma seda välja öelda oma sõbrannale. ja kui lõpuks ütlesin, mis ma ta emast arvan, siis tal oli JESSSS et keegi seda lõpuks ütleb, ta arvas et ta terve elu üksi kujutas ette seda…

        mallu ema koha pealt ma muidugi hoiaks suu kinni igaksjuhuks 😀 pole siiski näinud ei ema ega tütart, et seisukohta võtta.

  • Avatar
    Vasta Gisella 1. detsember 2013 at 09:44

    Vastab tõele, et 90 % delfi kommenteerijatest on idioodid. Sinu emast saan ma aru. Ta on sinu pärast mures. Emana olen ka endale lubanud, et toetan oma lapsi, isegi kui mulle nende teed ei peaks meeldima. Kadestan sind, sest oskad nii mõnusalt ja ladusalt kirjutada.

  • Avatar
    Vasta Liivi 1. detsember 2013 at 09:34

    Nuuh, minu vanaemal oli jälle tohutult häbi, et mul nii palju lapsi on(3). Ta vaeseke ei julgevat enam isegi väljas käia. Naabrite ees olevat nii hirmus häbi. Kuigi olin isegi abielus.
    Kui veel 4laps ka sündimas oli siis tulid juba isegi vanaema sõbrannad minuga rääkima, et peaksin arvestama vana ja haige inimesega keda lapse kisa kindlasti segab !
    Idee poolest olin kuni vanaema surmani selle laste arvukuse tõttu peaegu nagu kriminaalkurjadegija.
    Inimesed ongi erinevad. Igale arvamusele on olemas alati vastuarvamus.

    • Avatar
      Vasta Edith. 1. detsember 2013 at 10:31

      what the hell 😀

  • Avatar
    Vasta Kata 1. detsember 2013 at 09:13

    Asi ei ole selles, et sa nõme oleks. Asi on ilmselt selles, et su blogi on teistmoodi ( loe: avameelne ja 100% reaalsest elust meie eestis). Ning ilmselt need “vihkajad” pole harjunud reaalsusega, nemad tahaks roosamanna sees elavast ükssarv ponist lugeda : D

  • Avatar
    Vasta Kreet 1. detsember 2013 at 09:09

    Ema lihtsalt ei tea, et delfi kommentaatorid esindavad Eesti idiootide eliiti ja kui paljud nende sappi tõsiselt võtaks, nutaks ja võibolla ka nutavad päris paljud. Ma arvan, et tema arvates näitab see mingise üldise meedia ja üldsuse suhtumist, niiet ära tema teadmatust südamesse võta, Mallu. Delfi on nagu kõikidele teada ja kasutatav ask.fm, kus saab anonüümsuse maski taga pritsida teiste suunas kõike, mis sülg suhu toob. SInu mustmiljon lugejat lugevad sinu blogi aga põhjusega ja empsile tuleb lihtsalt selgeks teha, et delfi on üks mõrraauk, mida tuleb huumoriga lugeda või siis üldse mitte!

    • Avatar
      Vasta Kreet 1. detsember 2013 at 09:10

      loevad* ..

    • Avatar
      Vasta Aile 1. detsember 2013 at 20:39

      Iseenesest saab telefoni ööseks hääletuks panna..aga emadel ja lastel on ikka erinevad arusaamad tihti. Elu pole kellelgi kerge :p

  • Avatar
    Vasta Mia 1. detsember 2013 at 08:12

    Oi Mallu, teeks sulle kohe suure kalli kui saaks 🙁 Minu arust oled sina lahe ja sinu blogi ka lahe, vot 🙂 Ükskõik mis teemad siin on, ma iga hommik oma hommikukohvi kõrvale löön lahti, et äkki on sul uus postitus, saaks natuke nalja ka kohvi kõrvale 😀 Ja ausalt öeldes mulle nii väga meeldib su suhtumine, kuidas sa võtad väga palju asju vabalt. Ma ise ka ikka mõnda asja põdesin, aga peale sinu blogi lugemist olen aina rohkem hakanud ise ka mõtlema, et ah mis siin põdeda jne. Mõtlen aina rohkem, et ma olen täitsa äge ja üldse kõik on ägedad 😀 Ja ma arvan, et see suuresti sinu blogi teene ka, sest su suhtumine on lihtsalt nii mõnus, et jääbki külge endale ka 🙂

  • Avatar
    Vasta Katrin Pavlov 1. detsember 2013 at 08:00

    oh tšiiiiisus,kahju kui mõnel pole mitte midagi muud teha kui teiste elu torkida….sa ei ole nõme,ma sind isiklikult küll ei tea aga puhtalt tänu sellele blogile meeldid sa mulle ja peale kodusaate mängu nägemist meeldid veel rohkem-my kind of girl :D! See mis sa siin teed on igati vahva ja mulle igatahes meeldib 😀 kellele ei meeldi kur*at ärgu lugegu ja lõpetagu see nõmetsemine ära…ma ise tahaks ka blogida, aga vaevalt keegi minu jura lugeda tahaks ja noh arvatavasti puudub mul ka selline hea sõnadeseadmis oskus 😀 aga si**a kah 😀 loen teiste omasid ja olen niismaa äge 😀