Mul on paha komme kogu aeg asju unustada. Näiteks juhtun telefoniga mõne meili läbi lugema ja mõtlen, et ah, arvutisse jõuan, siis vastan. Selle ajaga on mul 10 uut meili tulnud ja mul on eluks ajaks läinud meelest ära see eelmine meil, millele ma kindlasti vastata tahtsin.
Ma ei kujuta ette, mitmele ankeedile ma sellel põhjusel vastanud ei ole…
Kas Gmailis ei saa teha sellist asja, et saan kohe eraldi kausta tõsta kirjad, millega mul kohe pole aega tegeleda, aga tulevikus tahan?
See pole muuseas ainult meilis nii. Facebookis ka. Mõnikord keegi chatib muga, ma mõtlen, et KOHE vastan ja tegelikult ei vasta mitte iial. I’m douche like that…Või pean kellelegi tagasi helistama. Noh, not gonna happen. Mul lihtsalt LÄHEB KOHE MEELEST.
Panen kommunaalide paberi lauale, et see kohe maksta – sekundiga meelest läinud.
Kirjutan suurelt seinale, et vii 1. veenäidud alla – mitte iial enne ei vii, kui korteriühistust keegi mulle ei helista.
Luban Kardole, et kastan kuuske – NEVER!
Ja muidugi tulevad mulle viis korda päevas head ideed, millest blogida, aga lännud nad on.
Ühesõnaga, kui te arvate, et ma pole teile vastanud, sest ma unustasin, siis kirjutage aga ikka heaga veel :)) Ma proovin rohkem mitte unustada.
Lõpetuseks pilt sellest, mida Mari arvab mu konstantsest unustamisest:
Miks teed häbi??!
27 kommentaari
Mu meelest on Gmailis kõige mõistlikum hoida postkast tühjana ja kirjad arhiveerida. Kui kirja läbi loen ja sellega on kõik, arhiveerin ära (nt sildi alla ‘töö’ vm). Kui pean kirjaga veel tegelema, on postkastis ja kui tegeldud, tõstan ära. Siis ei ole ka kogu aeg tunnet, et äkki unustasin midagi sellesse segadusse … Halvematel aegadel on postkastis muidugi mitu lehekülge kirju, aga hetkel nt ainult 10 ligi.
mul on üle 4000 😀
Aga kui sa jooksvalt nendega tegeleks, siis ei oleks. Ilmselt enamik nendest võib juba ühe laksuga arhiveerida … eeldades, et mis iganes neis oli, vastamisega oled hiljaks jäänud 😀
Tuttav lugu 😀 Seega ma tõstan teema siin. Ma ehk mäletan valesti aga kunagi sa mainisid, et kui kellegil on jagada Rimi kleepse siis sa võtaksid need heameelega vastu 😀 No mul oleks siin üks hunnik neid nüüd pakkuda, kui soovi on. Eks sa kirjuta mulle mailile kui huviline oled- kairikeldrimaa@gmail.com
gmailis saab teha ka erali kausta (sildi) kuhu sa saad tõsta kirjad mis ise soovid, ja pärast kui soovid saad uuesti tavalisse postkasti tõsta. Ei tea küll mis keeles sul ta on seal aga eesti keeles on seal vasakus ääres kiri Veel väiese noolega kõrval, sinna vajutades tuleb valida “loo uus silt” ja ongi olemas.
Edu sulle ja head meeles pidamist 😉
Gmailis on eraldi võimalik panna kasutusse Important silt ja nö alam-postkast, see aitab mul silma peal hoida neil meilidel, mis vajavad veel “reageerimist”.
Gmailis saab kasutada ka label’eid – teed näiteks labeli “To-do” ja märgid kõik need kirjad, millele vastata tahad, selle labeliga. Hiljem vaatad kõiki selle labeliga kirju ja olemas nad ongi. Ma ise teen ka nii. See on pmst sama, mis teise kausta tõstmine, aga kuna gmailis eraldi kaustu teha ei saa, siis ongi labelid. Eks saab ka tähekesega tähistada, aga labelite vahe on selles, et neid saab rohkem ja erinevaid teha 🙂
Oh sa pole kaugeltki ainus udupea 😀 Ma pean elutoast näiteks magamistuppa midagi tooma minema ja seal on see juba meelest läinud 😀
Ja Mari on niiiiiiii armas …
soome keeles on lahe s6na selleks – raskaus/ äitiysdementia 😀 eesti keeles siis vast emadusdementsus vms . kergemal v6i raskemal kujul tabab see vist pea k6iki emasid. eks aju filtreerib omatahtsi asjad oluliseks ja ebaoluliseks.
kuna pea polegi prygikast, siis yritan ikka olulised asjad seinakalendrisse ja/v6i telefonikalendrisse yles märkida. mitte et sellest alati kasu oleks 🙂 kyllalt m6elnud, et seda-teist-kolmandat oleks vaja teha ja 5sek hiljem pole see enam meeles.
Ma olen samasugune tuulepea nagu sina. Fb loen ka kirjad kiiruga läbi ja mõtlen, et ah pärast vastan aga see kirjutaja jõuab mulle ennem ise uuesti kirjutada, et miks ma ei vasta 😀 Ja arvete maksmisest ei hakka ma parem rääkimagi 😀 Mitu korda on meeldetuletus smsid tulnud, et arve tasumata 😀 Siis tuleb meelde, et kurat see ka veel maksmata. Eile oli just mehege sel teemal pikem arutelu ja lõpuks käratasin talle ” Sa ju tead, et ma unustan ära, mis maksdud ja mida maksda veel vaja on, SINA oled MEES, tegele ise nende kuramuse arvetega!” 😀
Minul on telefonikalendrisse igaks õhtuks pandud meeldetuletus: KASTA KUUSKE! Muidu oleks mul jõuluajal toas lihtsalt üks okasteta roots.
Tööintervjuul päriti laste sünnipäevade kohta ja siis ma hakkasin mõtlema…võtsin kohe pika pausi. Personalijuht jõudis koguni ära märkida, et tavaliselt ikka naised ei unusta oma laste sünnipäevi 🙂 Aga ma ei olegi ju tavaline naine, ma olen lihtsalt…mina.
Ma ka unustaja. Aga kirjad märgin lugemata, kui vaja uuesti läbi töödelda. Muude asjade kohta on meil seinapeal kalendris mäked. nt arstile minek jne. Ja siis muidugi telefoni kalender aitab ka. Aga kõigega on nii, et kui kohe ära ei tee, siis see unustusse kaub.
oeh, mul on üks sõbranna selline. Ma kirjutan talle pika romaani facebookis, ta loeb selle läbi ja EI VASTA 😀 NEVER 😀 alles siis kui ma juba solvunult puhisen, et halloo mu parim sõbranna , ma ju NÄEN, et sa oled kirja lugenud – vot siis ta kirjutab midagi 😀
Aga muidu ma olen supperplaneerija – maksmata arved on ühes hunnikus arvuti kõrval, või siis nähava koha peal, tegemata jäänud asjad ja kohtumised märgin alati kas telefoni või tableti märkmikusse, neile saab äratuse peale panna 🙂
gmailis tähistan ma need kirjad, mis vajavad tegelemist, tärniga
Pane vajalik kiri tähekesega kirjaks. Kui vastatud, saad ära tähekese kustutada.
Tuttav tunne 😀 Ja tuli see rasedusega ja laps küll sündind,aga seniilsus ikka omal kohal 😀 Ma mäleetan,kui esimest korda ämmaka juures käisin ja siis ta küsitles nagu ikka noh….kui vana ja kaua mehega koos ja mitmes laps….ja enne igale küsimusele vastamist ma kokutasin: “eemmmm…..” 😀 No ikka eriti haige,kui küsitakse mitmes laps on ja sa jääd mõtlema ja kokutama 😀 Jube jube….Ja nooh,mis kõige hullem…see on meie perses nakkav 😀 Mees ostis märkmiku,kuhu kõik üles kirjutab kaasaarvatud need asjad,mida mina unustada ei tohiks 😀 😀
PERES ikka,mitte perses 😀 😀 😀
hahah! 😀
Hahaa! 😀 Täiega ajas naerma, täitsa teemasse no! 😀
HILLARIOUS!!!!! 😀
Olen täpselt samasugune ja see progresseerub lapse saamisega. Hea et ma ennast kuskile ei unusta. Sõbranna ka nii kuri mu peale, et kõik mis räägib on meelest läinud. Mees võib ka pika monoloogi maha pidada – mina lihtsalt konkreetselt lasen kõik enda kõrvust mööda. Tegelikult ma mõne üksiku sõna ikka kuulen ja siis püüan sellest tuletada mida ta rääkis… Ma ise kutsun seda s*tafiltriks 😀 et nii palju uut infot tuleb igalt poolt juurde ja see kustutab vana. Seega ma püüangi mitte lasta igast infot sisse 😀
Mul on Gmailis nii, et lugemata kirjad on ees esimestena ja nende all loetud kirjad.. ja kui miski tähtsam on, märgin “lugemata”ks 🙂
PS. Gmailis siis: Seaded – Seaded – Postkasti tüüp – Lugemata kirjad kõigepealt 🙂
sellest pole abi, sest mõnikord ma ju loen nad läbi 😀
ma ka, aga siis peale lugemist, kui oli tähtis, märgid kirja uuesti “lugemata”
hea mõte 😀
Aga hakka diktofoni kasutama, nii kui idee tuleb, hops- jutustad paar lauset sinna ja hiljem saad kuulata. Kui meeles on 😀