LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

kes meie seast on rongaemad?

31. detsember 2013

Rääkisin täna ühe vana klassiõega, kellel juba kolmeaastane laps kodus. Ta uuris, et mis me siis aastavahetusel teeme. “Meile tulevad sõbrad külla ja Mari suhtes ma veel ei tea, et kas jätan ta koju või viin ta Kardo emale hoida,” vastasin ma ausalt, nii nagu asjad on.

Vana klassiõde vist valis ühe käega lastekaitse numbrit ja teisega trükkis mulle Facebooki vihase eepose, kuidas tema on juba neli aastat (rasedus pluss lapse 3 eluaastat) kõik tähtpäevad kodus olnud, sest tema jaoks on laps tähtsam kui mingisugused mõttetud peod. Muidugi lisas ta sinna, et kui laps juba saadud on, siis võiks niipaljukestki seda emaarmastust kuskilt hingesopist välja koukida, et ei eelista pidusid lapsele.

Naljakas, et mõne inimese jaoks võrdub kolme sõbraga istumine peoga. Aga noh, isegi kui ma tahaksin kuskile linna peole minna, mis siis oleks? Kardo ema on talle korduvalt rääkinud, et ta võib Mari endale hoida võtta, seega arvan ma, et ta tahab lihtsalt Mariga rohkem aega veeta ja tõesti – see üks öö ei tapaks kedagi. Männiku ei ole Marile võõras koht ja samuti ei ole talle võõras tema vanaema. Minu ainuke mure seisnes selles, et ehk juhtub Maril kehva tuju olema ja siis peab vaene Kardo ema lapsega jaurama. Kuigi ma arvan, et ta teeks seda hea meelega.

Pere24 Facebook tegi ka üleskutse, et inimesed annaksid teada, kes vanaaasta õhtul lapsi hoida saavad. Kohe läks seal lahti perekooli laadne võitlus, kus “head emad” kaagutasid, et haige on ikka peole minna, sest pärast lapse sünnitamist tuleb temaga kui 18da eluaastani süles tassida ja teda lakkamatult vahtida, sest muidu ei täida sa oma vanemakohustust.

Kui keegi julges öelda, et ta ei arva, et lapse pärast midagi tegemata peaks jääma, siis mindi ülinärvi ja öeldi: “Ahhaa! Et sa nimetad last elu piduriks või?! HAIGE EMA!”. Ok, väheke liialdatuna oli see täpselt see, mida seal öeldi :D

Veel häid näiteid adekvaatsest põhjendusest, miks ei tohiks vanemad ühe öö lapsest eemal veeta:

“Ainult kahjuks pole laps mänguasu keda kuskile võõrasse keskkonda anda saab…………….” Need miljon dramaatilist punkti lause lõpus panid kindlasti nii mõnegi ema peo suhtes meelt muutma.

“Võib olla peaks laps olema esikohal, vaatamata ahvatlustele!” Aga kui ahvatlus on sõpradega aega veeta (kes teab, võib-olla mõnel juhtubki see ühe korra aastas) siis ilmselgelt on ta laps talle väärtusetu, eks?

Ema ei tohi tahta puhkust, sest LAPSE KASVATAMINE ON TÄISKOHAGA TÖÖ! Oeh, mul on tunne, et pooled naised siin ilmas on kasvanud kuskil kirikuõpetaja peres, kus klaasikese joomine võrdub käe andmisega saatanale ja väikest titte tuleb 24/7 vahtida, sest muidu tuleb vanapagan ja laseb ta rotti.

Ehh. Mina näiteks ütlen ausalt, et ma otseselt puhkust ei vaja. Mari ei koorma ega väsita mind pea üldse, sest ta on endiselt hea lapse musternäidis, tänu kellele arvan ma, et gaasid ja koolikud on müüt. Aga ma tahan ka täna sõpradega koos olles rahulikult telekast vanaaasta programmi vaadata, juttu puhuda ja lauamänge mängida. Üsna ebameeldiv võib ju olla vahepeal käginate peale tahatuppa joosta, või kui tal suurem jonnituur tuleb, siis temaga siin pallil hüpata. Ma teen seda niigi iga jumalama õhtu.

Kuigi üks sõpradest pakkus välja, et tema tegeleb hea meelega lapsega (olgem ausad, iga kord kui ta külas käib, siis ta seda teebki) ja variante on mul rohkem kui veel. Ma lihtsalt ei oska valikut teha. Kas jätta ta siia, kus ma saan teda vahepeal piilumas käia (sest ta nii armas!) või siis teen Kardo emme tuju heaks ja viin Mari üheks ööks talle? Ma pole ikka veel otsustanud, aga päev on veel noor.

Lihtsalt sellised “issand, mina oma last enne aastat KINDLASTI kuskile hoida ei anna!” tekitavad mulle sellise tunde, nagu ma oleks neist kuidagi halvem :( Kuigi ma tean, et ma olen imetabane ja võrratu. Nagu ma ükspäev sõbrannale ütlesin: “On aeg alla anda sellest mõttest, mis lapse sünniga tekkis, et ma pean olema ideaalne. Seda nagunii ei juhtu!”.

Kas lugejad, kellel laps on, annavad lapse hoidu? Kas tahaks anda? Arvate, et see lapsele nii traumeeriv on, kui ta ühe öökese mujal veedab?

996632_10202325972210579_107544088_n

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

69 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply tr 2. jaanuar 2014 at 16:21

    Mul küll omal last pole, palun vabandust, et üldse kaagutan (:D), aga jumala eest, kas see mitte lapsele hea pole, kui vahepeal vanavanemate-teiste hoida on, sotsiaalses mõttes või nii, muidu kasvabki memmekaks ju. A nüüd ma siis tean, kust need memmekad ja kaagutajad tulevad, küllap ise 365 päeva 18 aastat ema kaitsva tiiva all kasvanud.

  • Reply Kiks 2. jaanuar 2014 at 00:21

    Meie laps jäi esimest korda ööseks vanavanemate juurde 1 aasta 3 kuusena. Ma lihtsalt ise ei olnud valmis ennem, sest ta oli ikkagi minujaoks esikohal. See kord kui nägin, et mees ise tahtis lõõgastuda sõprade seltsis, siis tegime otsuse, et viime maale. Kõik sujus suurepäraselt ja lapsel oli ka vaheldust vaja. Eelnevalt on ta ka mul ainult mõned korrad vanavanematega olnud ja see on ka kõik. Samas käime me ise lapsega väga palju ringi ja ta on hästi sotsialiseerinud laps. Ei ütleks absoluutselt, et ta slp halvem on, et on minuga rohkem olnud.

    Samas ma ei vaata viltu ka neid, kes viivad väiksema lapse vanavanemate juurde. Kõike tuleb teha sisetunde järgi. See on ju loogiline, et inimene vajab vaheldust ja puhkust, sest lapsega päevast-päeva kodus istuda ei ole lihtne.

    Sulle Mallu, ütleks ma nii palju, et NIIPALJU KUI ON INIMESI ON KA ARVAMUSI! Tee nii, nagu SINA heaks arvad. Oluline on ju see, et sa ennast ise hästi tunned! :)

  • Reply Merilin 1. jaanuar 2014 at 19:49

    Minu lapsel on nii lahedad vanavanemad, et nood lausa nuruvad, et jäta ööseks meile.paluuuuuun:)…mõlemil sellised hirmarmsad näod peas. ja loomulikult olen jätnud, seda enam,e t rinda enam ei saa. Ja oleme saanud mõned lahedad peod pidada, sest ega laps ju vajab ikka rahu magamiseks. Laps mul 11 kuud vana. esimest korda jäi 10 kuu vanuselt juba, varem tuli vanaema ise meile, kui tahtsime tiiru tantsulkale minna või niisama linna peale laiama:). Kui ta ka 3 kuune oli, siis ükskord läksime välja peole (sõbral oli väga tähtis tähtpäev). Vanaema kõllas, kui laps läks rahutuks, siis istusin autosse ja sõitsin tissitama ja pärast sõitsin tagasi.. Minu meelest peabki last ka teistega harjutama, sest muidu ongi nii, et laps ei ole nõus üldse iseseisvalt kellegi teisega olema, aga emal ja isal ju ka oma täiskasvanute elu. Elus peab ikka tasakaal olema, ega sellepärast veel rongavanemad olda:).

  • Reply Siki 1. jaanuar 2014 at 17:39

    ” muidu tuleb vanapagan ja laseb ta rotti. ” Ma oskan ainult naerda selle peale :D
    Aga oleme siis kõik rongaemad ja halvad lapsevanemad edasi kuna tahame ka korra lõõgastuda.
    Ausalt väga vale arusaam,et kui laps sünnib pole sul kodunt välja asja. Ilmselgelt siis kellegi kallis kaasa oma naisele selle lolluse pähe tampinud või kuskil laudas lüpsi ajal seda seletatud.
    Olen jätnud mina ka oma lapsi õe või venna vaadata kui olen soovinud natukene lõõgastuda. Ega ma siis 2 kuuks joomatsüklisse lähe :D

  • Reply Liisi 1. jaanuar 2014 at 16:32

    Kui mu laps paremini magaks (ei ärkaks iga 40minuti järel üles), siis ma oleks juba kindlasti kusagil väljas/peol käinud. Laps praegu 6-kuune ja nüüd jõulude ajal käisin mõned tunnid õhtul sõbrannadega istumas. Kell 9 olin kodus. Laps oli mehe hoida ning oli temaga kohati hädas, sest ma ju ei saanud rindasid koju jätta. Seega ma pole veel valmis oma last õhtul/öösel kellelegi jätma, sest karta on, et see ei ole kellelegi veel kuigi meeldiv. Päeval on mõned korrad paar tunnikest vanaema või tädi hoida olnud.

  • Reply miiu 1. jaanuar 2014 at 14:36

    meie oleme plika póhimótteliselt igale poole kaasa vótnud. ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma veedan aega lahedate armsate inimestega ja jätan tite koju. ta ju tahab ka oma maksimaalselt lahedate tädide ja onudega aega veeta. + meie plika on väga lahe pullivend ja róómustab alati oma kohalolekuga kóiki. selliselt käitumine samas, nagu me teame, inspireerib ka igasugu tolguseid kommenteerima stiilis “appi, rongaema, joob lapse ees”, aga see on samasugune absurdihuumor nagu see, et last ei tohi vanaemaga jätta. ma ei vii ju last kuskile külapoe taha parmudega joooma. tal on sügavalt pohlad, kas onud ja tädid, kes temaga mängivad ja raamatuid vaatavad, on joonud paar klaasi veini vói mitte. selleks ajaks, kui keegi üldse purju jääb, oleme meie juba uneajaks kodus :D

    • Reply Mallukas 1. jaanuar 2014 at 14:38

      Sul jah hea, ta juba nii suur, et saad alati kaasa võtta ja tal tore :D Mari alles nii titt, et tal suht suva vist, kus ta on

      • Reply miiu 1. jaanuar 2014 at 14:58

        ta sünnist saati harjunud, et tassitakse igale poole ja pidevalt on kodus pillerkaar ja külalised. meil (sarnaselt teile, ma saan aru) tuleb pidu koju kätte ja see on parim vóimalik lahendus. peab ise orgunnima ja planeerima ja kokkama ja pärast koristama, aga see on iga kell parem, kui titelogistika :D

  • Reply Lin 31. detsember 2013 at 23:19

    Apppii…kommenaatre ei viitsinud lugema hakata. Minu kahene tütar on juba pea nädal minu ema juures olnud ja ta on oma asukohaga rahu. Tunnen temast küll hullupööra puudust, ikkagi aastavahetus ja äge oleks talle ilutulestiku näidata. Aga küll ta selle ikka ära näeb :) Ja tuleb ka järgnevaid aastaid.

  • Reply Jeps 31. detsember 2013 at 17:44

    NII RUMALAID INIMESI POLE MINA ENNE NÄINUD.

    Lollid, mis lollid. Kahju lapsest. Kahju lapse rõvedast nimest ka.. :(

    Minu meelest olete mõlemad mõttetud ja napakad tattnokad, kellele laps oli ilmselgelt vara tulnud.

  • Reply K. 31. detsember 2013 at 17:15

    Tere -tere.

    Ka mina mõistan tegelt hukka just need kuratlikult_eeskujulikud_igati_hüpersuper_emmed. Ja just need, sest nad põhjustavad oma lastest kinni hoides vastumeelsust vanemas eas, et hingamisruumi ei anna. Kasvatatakse need inimesed, kes on nii ära hellitatud, et nad ei julgegi vanadena ise otsuseid vastu võtta. See teavalik emme teab kõike ja tahab tavaliselt igal pool lapse kasvavas eas oma nina siia-sinna toppida. Taoline ema tapab lapse iseseisvuse võimalikult varasemas eas. Väkk. Sellise ämmaga küll ei suudaks läbi saada. Mida kõvemini ema oma lapsest kinni hoiab, seda raskemaks kujuneb lapse esimesed iseseisvumised elus -lasteaias oli tal ilma emata siis ka väga raske alguses hakkama saada. Laps võiks aru saada, et emaga on väga hea ja kallis olla, kuid ka teistes kohtades on tore, ega siis ema last maha ei hakka jätma, kui võsukese kellegile hoida viib. Samas mis on hoidmine?… äkki see musterema on ka mingi hull manjakk, kes ,,ahistavalt,, järeltuliat enda küljes-juures hoiab? Kui ema on mõistlik, hoolitseb lapse eest ( nagu ikka parimat tahtes) siis ta peaks valmis olema ka oma lapsele meelelahutuseks ise vahelusi pakkuma. Eriti, kui emal on selleks lapsele vahelduse pakkumiseks eriti hea lapsehoidja olemas ja usaldusväärne, siis mina ei näex probleemi. Ma ei õhuta lapsi teistele viima, aga kui sul tõesti nii hea laps ja ta ei kannata kuidagigi ka toitumise pärast (rinnalapsele saab ju ka piima kaasa pudeliga anda), siis miks mitte. Ega sa sellest halvem ei ole. Leian, et see on siiski kasulik ka emmele, kes korra saab ja soovib maimukese vanavanematele külla viia. Siis saab ema ka ennast vaadelda ja katsetada, kas ta ikka suudab olla lapsest lahus. Nii, et kui sa arvad, et suudad…tee siis nii, kuid uuri, kas igatsuse tekkimisel olex võimalik järgi tulla. Samas on see ju ka teie pere esimene aasta vahetus, mida sa siis perena olles enam tagasi ei saa, korrata küll järgmiste aastatega. Kas tahad selle hetke mööda lasta, kui väga sa neid esimesi-esimesi asju tahad koos kogeda? vb sa pole eriline esimeste asjade järgija ja kõike esimesi-esimesi ju ka ei saagi tahta endale. Teisalt oleks see sinust ülimalt kena ja suur au, kui sa lubaksidki selle Mari esimese aastavahetuse just oma vanaema-isaga koos veeta. Peaksid mõtlema, kas piigat on mõjutanud lisarahvas ja viimise koht…on ta siis jonnisem … v tal ükskõik.
    Mul oli ka oma vanaemaga sellel teemal kunagi teravam vestlus. Kuna olin ka esimene lapselastest, kes sai lapse. Ja muidugi tõi ta näite,. kuidas tema omi lapsi kasvatas ja 3 aastat ta kuskile minna ei saanud v isegi kauem, kuna 5 a sees 3 last sündis. No ja siis, sel ajal oli jalgratta olemasolu peres ka hüper-super lux ese. Tänapäeval on auto juba nii tavaline , et egas lapsed siis pea külmetama pakase käes kui nt rongilt koju jõudmiseni 5 km (v enam) maad minna-nagu vanasti oli tavaline, et liikumisvahend ja sihtkoht olid 11-st kaugel – nüüd saab autoga paremates majades ka majja sisse sõita garaaži.

    • Reply A. 31. detsember 2013 at 19:59

      Kuidas lapse iseseisvust tapab see, kui teda beebina ööseks kuhugi hoida ei viida?

      Mu enda kolmene laps on päris palju vanaema või tädi hoida olnud, aga esimese kahe aasta jooksul vaid päeval. Vimase aasta jooksul on ta ka öösel ära olnud ja juba esimesel korral läks kõik hästi. Ta pole kunagi kedagi võõrastanud ja on väga iseseisev ning arukas. Lasteaiaga harjus fantastiliselt ruttu… Samas naudib oma vanematega koos olemist. See, et ta beebina öösiti kusagil ära ei olnud, ei ole tema puhul nüüd küll kuidagi kahjulikuks osutunud. Jah, raudselt nüüd tuleb vastuseks, et ma ootaks veel mõned aastad ja küllap see “memmekus” ikkagi ilmneb, aga… Teistpidi käitudes ei pruugi ju ka tulemust kohe näha. : )

      Ma ei mõista üldse hukka neid, kes beebisid ööseks hoida viivad. Kui on head hoidjad, siis vajadusel miks mitte, eks? Meil on küll hoidjad, aga vajadust ei olnud. Mehega kahekesti käisime väljas küll, aga siis panime lapse enne kodus tuttu ja jõudsime enne ta ärkamist alati koju ka. Nii et hoidjaks olev tädi/vanaema ei pidanudki nagu midagi tegema. :)

      Igatahes kui beebide ööseks hoidjaga jätmine on minu arust okei, siis selline suvaline teistmoodi mõtlejate solvamine küll pole. :)

  • Reply Katre 31. detsember 2013 at 16:41

    Mina olen otsustanud selle aastavahetuse veeta oma 3-kuu vanuse beebiga teatud asjaoludel ja see ei tähenda, et temast tulevikus memmekas saaks või et midagi kohe nihu oleks. Idee poolest oleks ehk peole, läinud, kui oleks oma ema hoidma saanud, aga paraku alati ei joppand selle asjaga, nii et mis seal ikka kui üks pidu vahele jääb. Kahe kuu pärast aga olen küll sunnitud oma lapse kõrvalt üheks peoks eemalduma, sest nii väärt üritus on, kust puududa ei saa.
    See “rongaemadus” on suht lamp asi ja igaüks meist teeb vahel asju, mis kellelegi täiesti võõrale meelepärane pole. Minu silmis pole keegi halb ema olnud millegi tõttu siiani ja need asjad, mille üle viimasel ajal internetis emaduse üle vaieldakse on üsna mõttetud ja ei näita üldse seda, kui hea või halb ema keegi tegelikult on. Kui on hea põhjus olemas ja hea võimalus, et laps kellelegi jätta, siis miks mitte. Igaühe oma asi, kuidas talitab ja selle pärast mõnda teist, kes teinekord lapse pärast mingist üritusest keeldub, ei tasu ka kohe kanaemaks või idioodiks tembeldada.

  • Reply Maria 31. detsember 2013 at 16:11

    Mina olen täielik pasakott.Kohe tõsiselt.Esimese lapse ajal läksin välja,kui poiska 3.kuune oli alles.Ja jäi oma isaga koju! 4.kuune oli laps,kui jätsime mõneks tunniks minu ema hoolde ja läksime mõlemad välja.
    Aga teate..aina hullemaks läheb,sest poiss veetis lausa nädalakese maal suvel,kui ta polnud veel 3.aastanegi! Jube värk,eksole. Ja käib iga suvi lausa maal oma vanaema-vanaisa juures,nädal-kaks.

  • Reply Kersti 31. detsember 2013 at 16:08

    Liitun ka rongaemade klubiga. Esimese lapsega hakkasin autokoolis käima 2x nädalas kui oli 4 kuune. Teise lapsega hakkasin kooliteed jätkama 2x nàdalas täispikad päevad kui ta oli 6 kuune ja kolmandaga jätkus samuti kool 2x nädalas kui oli 4 kuune.
    Ööseks ma lihtsalt ei suutnud enne oma väikse kõrvalt minna kui sai rinnast võõrutatud- mis juhtus kõigil 1a ja 7k. Aga ma ei mõista hukka inimesi kes lapse ka ööseks hoida annavad, sest mõistan täielikult et ka emadel on vaja vaheldust (kuna mul nad kõik eelkooliealised ja abikaasa töötab välismaal).

    • Reply Kersti 31. detsember 2013 at 16:09

      1a ja 3k ikka…

  • Reply Viki 31. detsember 2013 at 14:52

    No see nüüd küll mingi rongaemanduse näitaja pole. Eelmine aastavahetus oli mu laps 3 kuune ja läksime koos lapsega peole, laps magas koridoris vankris rahulikku und. See aasta laps on 1,3 aastane ja võtame jälle lapse people kaasa, kui ära väsib, läheb vankrisse magama. Hea meelega viiks ta vanavanematele hoida, aga nad elavad meist kahjuks väga kaugel. Ka emad on inimesed ja vajavad vahel tuulutamist. Mina näiteks ei mõista neid, kes mitte kunagi kuhugi lapseta ei lähe, sest soovivad kandideerida aasta ema tiitlile ja siis imestavad, miks närvid läbi ja väsimus tapab ja mehel ka pereelust kopp ees.

  • Reply kris 31. detsember 2013 at 14:46

    mina olen siis ilmselt see siin paljukirutud kanaema. kas see on äkki vanusega seotud, ma pakun, et enamus siin 20ndates, ehk isegi algupooles? mina aga juba tugevalt 40 poole kaldu, siiski kahe väikese lapse ema. ja alla-aastasena ma tõesti isegi ei kaalunud lapse kuhugi saatmist, see lihtsalt ei olnud variant. eelkõige muidugi laste iseloomu pärast – mõlemad on olnud väga emmekad, väga tissikad, ükski pudel pole neid ära petnud, söönud iga 2-3 tunni tagant, ka öösel ja ainuke, kes peale minu on saanud hoida, on olnud mees. käisin 7kuuse kõrvalt operatsioonil, alustasin piima kogumist/pumpamist (ja see on ka ainus kord, mille jaoks olen pumbanud) kuu aega varem…ja mis juhtus. mu 7kuune, kes lisatoitu oli vaid mõned nädalad maitsnud, söömiseks ei saanud seda nimetada, ei söönud mitte ainsatki suutäit. samuti keeldus piimast (seda anti talle tassist ja lusikast, lutipudelit vihkas täiega). ja oligi täiesti söömata see 7 tundi, kui olin haiglas. sai tissi kohe kui koju jõudsin, ja kuidagimoodi elas üle (aga minul oli tugev süütunne ta ees, löristasin isegi mutta :)).

    nii et mina, tundes oma lapsi, ei julgenud ega tahtnudki neid kuhugi saata ega viia. aga selles on roll mitmel asjaolul: nende iseloom, siis usaldusväärsete hoidjate puudumine (lihtsalt ei ole selliseid vanaemasid, kelle julgeks lapsi anda või kes ise tahaks hoida), ja kolmandaks, but not the least, minu enda emasüda :)

    olen nimelt siiani väga seda meelt, et vähemalt esimese eluaasta, ideaalis lausa kolm esimest aastat vajab laps eelkõige ema. ma ei tea, kuidas teistel, aga minu omad küll tahtsid ainult ja ainult mind. issi oli ainus alternatiiv, kedagi muud hoidmas mul ei olnud (nagu öeldud, mitte minust tingitud põhjustel). ilmselt, kui oleks olnud hea hoidja vanaema näol, oleks ka ehk julgenud jätta mõneks õhtuks, aga ööks siiski mitte, päevadeks või nädalaks rääkimata. öösel on tited kuidagi eriti tundlikud – no minu omad, teiste omade kohta ma ei oska kosta – ja ei aktsepteerinud kedagi teist peale minu. aga eks selles ole “süü” justnimelt imetamiseks, mõlemad olid väga veendunud ja radikaalsed tissilapsed kuni 1,5aastani. pudelilastega on ju hoopis teine teema, pudelit võib hoida ükskõik kes.

    mina ei tee maha kedagi, igaüks elab nagu oskab. aga mind häirib see, kuidas tehakse maha emasid, kes on valinud selle tee, kas meelega või lihtsalt seetõttu, et ei ole valikut ning eelistanud olla esimestel eluaastatel pidevalt lapsega koos, ka aastavahetustel ja jaanipäevadel. ma tõesti usun, et see on lapsele kasulik, ema juures olemine, ja seda seisukohta toetavad ka psühholoogid – baasturvalisuse arenguks olevat see hädavajalik.

    mina näiteks ka ei taha saata lapsi aastavahetuseks kuhugi ära, nüüd kui nad on suuremad, teades, et nemad eelkõige tahavad olla meiega koos. vähemalt mõne aja panen oma soovid väheke tahaplaanile, kuigi kindlasti mitte 18ks aastaks – kust krt see üldse tuleb? ma ise ei ole lugenud küll ainsatki kommentaari, kus öeldaks, et alla 18a lapse kõrvalt ei tohi ema üldse lahkuda. selline äärmustesse kaldumine viitab ka kuidagi vildakale maailmanägemisele. ega see, et ma soovin oma lastega koos olla, ka tähtpäevadel, seda enam, et käin ju täiskohaga tööl ja näen neid ju nädala sees väga vähe, ei tee ju minust halba ema? oma lapsepõlvest mäletan veel väga hästi pidevat ema-igatsust, tahtmist käia-olla temaga koos, mitte olla jäetud pidevalt vanaemaga, olgu ta nii hea vanaema kui tahes. ma kindlasti ei keela neil olla vanaemade juures ja nii palju, kui nad seda soovivad, nad seda ka saavad, samuti on meil mehega ka oma aega hakanud tekkima päris palju, nüüd kui väiksem laps juba 2,5aastane, nii et mul ei ole põhjust kurta, et me ei saa omavahel olla. aga oma lastele püüan olla olemas nii palju kui võimalik ja palun mind mitte selle pärast maha teha!

  • Reply nell 31. detsember 2013 at 14:46

    Astusin ülikooli rasedana ja esimesel koolipäeval oli titt juba 10 päeva vana. 4-6 päeva kuus olen koolis. Lapsehoidjaks on kaasad mees või ämm, lõunapausi ajal saab titt küll tissi aga vahepeal pudelist RPAd. Vat selline rongaema olen. Kui trenni lähen jääb ka praegu 4-kuune poiss vanatädi või onunaise või isa või vanavanematega. Täna teeme istumise küll kodus aga rakette sõidame ilmselt linna vaatama ja titte ei võta. Ilmselt joon lausa klaasikese šampust ja olen lastekaitse külastuse täiega ära teeninud :-P Ema on ka inimene ja kui laps on turvaliselt hoitud ei näe küll põhjust enda elu maha matta.

  • Reply Liisu 31. detsember 2013 at 14:41

    Olen, Mallu, siinuga täiesti nõus! Kuigi mul lapsi veel ei ole, siiski leian, et ega se päevad-ööd lapse imetlemist nüüd hea ka ei ole. Kui emmel-issil on tahtmist aegajalt natuke aega kahekesi või sõpradega veeta, on see täiesti normaalne. Mis rõõmu on lapsel masenduses (mis vaid kodus istumisest mingi hetk niikuinii tuleb) ja meeleheitel emast?
    Igaljuhul, las koerad hauguvad, karavan läheb edasi! :D
    Nautige aastavahetust ja kaunist uut teile! :)

  • Reply A. 31. detsember 2013 at 14:34

    Oi jummel mina olen ka seljuhul rongaema, kes JULGEB vahest last vanaemale/tädidele hoida anda. Häbi mul olgu :D

  • Reply Enely 31. detsember 2013 at 14:33

    Mina olen see ema, kes istub oma lastega kodus, aga see on vaid minu kiiks, sest ma olen muretsev, et äkki laps tunneb minust/oma voodist/vms puudust. See on minu kiiks ja ma ei eelda, et teised vanemad peavad samasugused olema. Kui last armastav ema annab lapse armastava vanaema hoolde ning teab, et laps on parimates kätes, siis miks ei võiks ema natuke sõpradega lõõgastuda? Ma vaataks viltu, kui seda juhtuks igal nädalavahetusel, et kord kuus(kvartalis vms pole kellegi asi.

  • Reply Getlin 31. detsember 2013 at 14:13

    Mina arvan küll et selles pole midagi hullu… Ma saan aru et siis käuksuda kui pidu on peo perses kinni aga mõned õhtud kuus pole küll midagi hullu. Eriti veel siis kui laps läheb oma vanaema juurde. Laps peabgi seal tihti olema :)

  • Reply just 31. detsember 2013 at 14:12

    no siinkohal nõustun sinuga küll täielikult. ega lapsega elu seisma jää, need n-ö 100% end lapsele pühenduvad emad on need, kes esimesena lusika nurka viskavad, kui laps pubekaeas, sest on end juba nii tühjaks pigistatud.

  • Reply k 31. detsember 2013 at 14:08

    Ma istun kodus mehe ja lapsega. Aga mitte sellepärast et ma olen kanaema vaid sellepärast et minu jaoks ei ole aastavahetus enam midagi tähistamisväärset.. ja ega lastvpoleks ka kuskile viia. Ema elab mul soomes ja ämma juurde ei vii ka relvaähvardusel kuna ta ei ole just eriti lästesõbralik mu beebiga olnud.. Karjus näkku talle et mida sa jonnid koguaeg nt kui laps teda võõrastas. Ja igasugu asju veel niiet olen valmis pigem kodus istuma. Küll meie aeg tuleb mehega! :D

  • Reply Tikker 31. detsember 2013 at 13:59

    Sul on alati nii palju kommentaare, et ma väsin nende lugemisest õige ruttu ära.

    Ma käisin esimest korda peol siis, kui Plika oli ühekuune. Ema oli külas ja hoidis, piim oli välja pumbatud. Kui tuttav hoidja on oma kodus, siis minu meelest on sellised lapse kõrvalt tuulutamised igati ok.

    Mujal – sõltub väga asjaoludest. KUI ma oleks täiesti kindel, et see koht on lapse jaoks TÄIESTI turvaline paik. Ma ei tea, palju te Kardo ema juures käinud olete, aga Mari on ju alles nooruke… Nii väikest terveks ööks pigem kodust ära ei viiks. Seda enam, et sa plaanid nagunii ise väikse seltskonnaga kodus olla ja sul on isegi sõbranna, kes on nõus sind abistama :)

    Sa ise tunnetad ikka kõige paremini. Oma vajadusi, lapse suhteid Kardo emaga, tema kodu turvalisust lapsele jne jne jne. Keegi ei saa sinu eest otsustada.

    Natuke teisel teemal, mis ei puuduta sinu tänaõhtuseid plaane, vaid ühte kommentaari, mis silma jäi. Minu psühholoogist ema väidab, et laps võib olla vanematest eemal järjest nii palju öid, kui tal on vanust aastates. Kõik on jällegi VÄGA suhteline, kui näiteks laps on sünnist saati vanavanematega koos elanud (või miks mitte ka kellegi teisega), siis on nad talle ju nagu teised vanemad ja siis on teine asi.

    Igal juhul alla aastase kõrvalt nädalaks mehega ennast soojale maale “tuulutama” sõitmine, samas kui titt jääb vanavanemate juurde, keda ta võib olla küll regulaarselt näinud ja neil regulaarselt külas käinud, aga kellega pole kunagi koos elanud… See mõjub lapse psüühikale väga rängalt. Tõesti ei soovita mitte kellelegi.

    Ise käisin viiepäevasel reisil, kui Poiss oli 1a9k. Rinda enam ei andnud, Abikaasa hoidis lapsi, seega oli kõik igati ok. Täna on üle viie aasta plaanis aastavahetus ILMA lasteta, ma ei jõua ära oodata. Ja jaanuari lõpus läheme Abikaasaga KAHEKESI LONDONISSE. Selle kõrval on lastevaba aastavahetus ka täiesti tähtsusetu, seda reisi olen konkreetselt aastaid oodanud. Ühe alla kahese titega reisida oli käkitegu – lennupilet odav, kärus istuva ja päeval mitu korda magava lapse haldamine on imelihtne. Kahe üle kahesega reisimine – pigem mitte. No oleneb, kuhu, eks :D Nädalaks Rootsi õe perele külla – absoluutselt, laevaga ja rahulik perereis. Aga mõneks päevaks Londonisse, et näha sõpru ja shopata – lennupiletid oleks lastele praktiliselt täishinnaga, nad jookseks ringi ja oleks ainult jalus :) Ühesõnaga nüüd siis NELI ööd kodust ja lastest eemal. See üks “lisa”öö õnnestus emalt välja kaubelda, Poiss on ju alles kolm. Aga tema elas ka oma elu esimesed kuud koos meiega ema juures ning välja arvanud 7-kuune Norra paus, on emaga kogu aeg ühes linnas elanud ja väga tihedalt suhelnud. Ja suvel sai ka katsetatud mitu ööd lahus olemist. Et jah, minul on pigem ema see liiga ettevaatlik, teda ja tema kodu usaldan küll oma laste puhul jäägitult. Neil on juba vanust ka.

    Läks heietuseks. Tüüpiline.

  • Reply Kertu 31. detsember 2013 at 13:33

    Millegipärast kõlab see “ideaalsete emade” kriitika nagu sa läheks kuskile klubisse käppa maha jooma, võõraste meeste otsas hõõrutama ja siis oled pärast paar päeva pohmas ja võibolla nädala lõpuks jõuad oma lapsele ka järgi.

  • Reply Aix 31. detsember 2013 at 13:30

    Nii neid memmeegasid kasvatatakse! Siis kui aeg nii kaugel et peaks pesast välja lendama,ei oska enamus tänapäeva noori oma eluga midagi peale hakata sest emmet-issit pole kõrval kes nännutaks.Olen ise 3 last täiskasvanuks kasvatanud ja ei ytleks kyll et mõni syndmus jäi pidamata.Vanavanemad on tähtis osa lapse elus.Ja kui vaja võeti lapsed lihtsalt kaasa :)

    • Reply Tiina 1. jaanuar 2014 at 21:30

      Vabandust otsekohesuse pärast, aga eelmise postituse 2 esimest lauset on küll üpris rumalad. Kuidas seostada 18-aastaseid memmepoegasid 4-kuuse lapsega? Vabandan, kui need laused seda mõtet ei pidanud väljendama.

  • Reply Mari 31. detsember 2013 at 13:29

    Ma olen 31 nädalat rase ja olen alati arvamusel olnud, et laps pole millegi takistuseks. Lapse saab kaasa võtta peaaegu et igale poole tegelt (v.a. ööklubid ja baarid mis on ilmselge) Ja kuna vanavanemad juba enne lapse sündi räägivad kuidas nad pmt võiksid koguaeg last enda juurde võtta ja teda hoida ja peaaegu et vaata üldse omastada, siis ma arvan et nüüd üheks õhtuks lapse vanavanemate hoolde jätta teeks neile väga rõõmu, seega ei tee see minust halba ema kui ma annan lapse vanavanemate hoolde :) Pluss mida rohkem laps inimestega harjub, seda vähem ta võõrastab väiksena ja on kergem kui on külalised või lähed külla, et laps ei ole ennast kleepinud sinu jala külge ja ei vaata külalisi nagu koletisi.

  • Reply k 31. detsember 2013 at 13:24

    minu laps (3.5 kuune) läheb küll vanaema juurde aastavahetuseks!
    1. mu ema on ta jaoks olemas koguaeg olnud, nad väga harjunud üksteisega
    2. ema juurtega koju kinni kasvanud, st anyway kodus ja magab 22:00
    3. mul vaja ka vaheldust, rahu, gaasi-kooliku lapse kõrvalt
    4. piim valmis lüpstud!!! :D
    5. ta ise nii uduke veel, ei saa nagunii aru väga aasta vahetuse pointist

    igatahes tulevikus ilmselt vaatame ikka koos paugud ära ja kui tahtmist kuhugi edasi minna, jjääb laps vanaemaga :) JÄLLE

    pr ronk kuubis

  • Reply Liz 31. detsember 2013 at 13:13

    Kui rongaemadusest rääkida, siis mind tuleb vist tuleriidal põletada. Jätsin oma 2 nädalase beebi 4 tunniks ema kätte, et minna kooli ja eksamit tegema. Kui põnn oli 8 kuune läksin uuesti kooli ja olin temast pikad päevad eemal. Kõik tähtpäevad on ta siiani olnud kellegi hoida (põdiliselt lähisugulased). Eelmine kevad kui ta oli 1 aastane, läksime koos mehega KOLMEKS päevaks Rootsi kruiisile ja laps jäi minu emaga. Väärib vist aasta hullemaks emaks tunnistamist. Samas arvan, et see on ta arengule isegi kasuks tulnud. Meil jäi see võõrastamise periood vahele ja ta on oma sugulastega lähedane. Pealegi on tal nii palju hoidjaid, kes kõik tahavad temaga aega veeta. Täna läheb põnn mehe ema ja vanaema juurde :D

  • Reply Helina 31. detsember 2013 at 13:03

    Tunnistan ausalt, et ilmselt mõnikord jätaks küll, laps on 2,5-kuune ja neil klapib mu emaga väga hästi, kuna näevad teineteist peaaegu iga päev. AGA meie neiu nimelt ei saa kuidagi lutipudeli funktsioonile pihta, nii et tundub, et enne kui ta lisatoitu saama hakkab, ma ilma temata rohkem kui paariks tunniks kuhugi minna ei saa. Aastavahetuse šampus tuleb ka alkovaba, sest ta sööb iga kolme tunni tagant öösiti.

    Kui laps hoidjaga lepib, siis ma ei näe selles küll probleemi, kui ema kogu aeg ainult lapse juures ei istu. Vastupidi, ühel hetkel peab see ema ju normaalsesse elurütmi naasma, tööle jne, kuidas see siis üleöö juhtuma peaks? Et kolm aastat istuvad emme ja laps koos kodus ja siis päevapealt läheb laps lasteaeda või hoidja juurde ja ema tööle? Ilmselt oleks see liiga suur šokk mõlemale. Nii nagu lapse eraldi voodisse magama harjutamisega, on minu meelest ka teiste inimestega harjutamisega – mida varem, seda loomulikum see tema jaoks tundub. Ja ma ei mõtle siinkohal et sünnist saati peaks iga nädalavahetuse uue sugulase/tuttava juures veetma, vaid harjumist mõne toreda vanaema või hoidjaga.

  • Reply Keiju 31. detsember 2013 at 12:56

    See on selline raske teema mõnes mõttes. Mul on 4,5 kuune poeg ja mina ei taha ja suudaks teda veel kellegiga ööseks jätta. Ja ma mõnes mõttes ei saa aru neist(et kuidas nad raatsivad jätta), kes suudavad paari kuust kellegi hoolde ööseks jätta. Aga, ma ei tee neid emasid maha või veel hullem, ei hakka neid hukka mõistma. See on sisetunde küsimus ja iga ema teeb nii, nagu tema jaoks tundub õige :)

    Küll aga pole minu jaoks raske jätta teda nt. 4-5 tunniks kellegi hoolde..lihtsalt, ööseks tahan tagasi olla.

  • Reply leenu 31. detsember 2013 at 12:50

    Oleneb taitsa lapsest.Minu va naema oli minuga hadas kui mu ema ara laks vanaasta ohtul.ousis mul palavik ule 39 kraadi.Sest ma vist ei leppinud sellega,et mu ema valja laks.

  • Reply Kati 31. detsember 2013 at 12:43

    Marikene on veel nii väike, et ta nagunii ei saa pihta ööd ega mütsi et täna on teistsugune öö kui muidu. Kui on olemas hea vanaema siis miks mitte?
    Vaata siin 5 aasta pärast ta juba jagab matsu ja siis hakkab ise otsustama, et ta tahab ikka sellel ööl kodus olla :D
    Mina sel aastal olen lastega, 9 aastane enam aastavahetusel vanavanemate juurde minna ei taha, seal on poole igavam ju kui kodus :D Aga meil on ka plaanis naabritega kokku istuda, tünnisauna kütta ja olla, neilgi lapsed, nii et see aasta ei kibele trallima lasteta. Aga väiksemad olid, siis olid ka ikka aastavahetusel vanaema hoida. Ma tahaks näha seda kes julgeb näpuga näitama tulla, kanaemad vaadaku omi elusid. Enamus istuvad täiskohaga tööl kodus lihtsalt sellepärast et mees on juba pidustustega kodust jalga lasknud ja no siis peab ju pahameele kuhugi välja laskma, ideaalne koht: delfi, perekool, jne.

  • Reply Mannu 31. detsember 2013 at 12:33

    Üleeelmine aasta oli esimene laps 5 kuune kui tema ristiema aastavahetusel teda hoidis. Olime küll kõik koos ja oleks ta isegi magama pannud, kuid ristiema tahtis last enda juurde.
    Eelmine aastavahetus oli noorem 1kuune, olime kõik mu õe juures. Kell 12 läksime mehega peole ja õde pani lapsed magama.
    Lapsed olid ainult heades kätes.
    Vahepeal on endale aega vaja. Õnneks meil alati hoidjaid jagub. :)

  • Reply Sannuke 31. detsember 2013 at 12:31

    Meie 7-kuune poiss on hetkeseisuga 2 korda öösiti vanaema juures olnud. Esimene kord jäi vanaema hoolde lausa võõras kohas, teises linnas – polnud mingit probleemi ja laps oli kullatükk. Teine kord hoidis mu ema enda kodus teda ja täna jälle samamoodi. Ema alati nii ootab, et saaks pisikesega aega veeta ja poiss on temaga ka täitsa sõber. Sageli saan teada, et kui emmega on ikka väike ”jonn” mitu korda päeva jooksul, siis vanaema juures on väike inglike. Ema teab kõike, mis vaja teada ja peab sama rutiini temaga mis meie. Minul ikka jookseb vahest juhe kokku ja olen väga kurnatud, ei näe küll põhjust, miks laps ei võiks oma vanaemaga olla vahest.

  • Reply Karikakar 31. detsember 2013 at 12:25

    Aga, kas sa Oma emale ei saaks last hoida viia, ma mõtlen, et kui Kardo emal terviseprobleemid?

    • Reply Mallukas 31. detsember 2013 at 12:31

      ega minu ema aastavahetusel kodus passi :D

  • Reply Roosasidrun 31. detsember 2013 at 12:21

    Ehh. Kui rongaemasid saaks selle järgi määrata, kes veedab kõik aastavahetused, sünnipäevad, peod ja muud üritused lapsega ja kes mitte, siis ma ütleksin pigem, et rongaema on see, kes ei anna lapsele iialgi võimalust kellegi teisega olla. Ole ise 18 aastat järjest kõik päevad sunniviisiliselt ühtede ja samade inimestega!

    See on täpselt seesama teema, mida ise mõned päevad tagasi kirjeldasin, et küll mõni ema võib ikka õudne olla, kui julgeb lapseta reisile minna.

    Ma ei saa aru, kust sellised mõtted üldse tulevad? Mis nende vanemate peas toimub? Tundubki täpselt nii, et neil on nii kohutav hirm, et keegi hakkab neid maha tegema, kui julgevad korraks sõbrannaga kinno minna, et veedavad terve ülejäänud elu kõik õhtud last süles kõigutades. No ja siis muidugi hakkavad ise lahmima kõikidele täpselt sama, et ometi keegi ei arvaks, et neil võivad valed väärtushinnangud olla. Mina arvan küll, et see on puhtalt inimeste enesekindluse puudumine ja sellega seoses enda tõestamise vajadus, et nad käivad ja tümitavad normaalseid inimesi.
    See on täiesti normaalne, et laps vajab emast ja ema lapsest puhkust! Ka siis, kui laps on perfektne!

    Ma ise veetsin küll esimese aastavahetuse Lottega, aga seda puhtalt seetõttu, et nii oli mulle mugav. Olime kodus ja titt läks õigel ajal magama. Aga kui on muud mõtted peas ja kui on suurepärane vanaema – milleks kahelda?!

  • Reply Avely 31. detsember 2013 at 12:07

    Ise istun ka kodus, ütlen ausalt. Laps praegu 7 kuune ,aga ma ei näe midagi halva selles kui teised emad lõbutsevad. Kui endalgi oleks laps kellegi kätte anda, siis teeks sama :) Nagu igal pool pidevalt korrutatakse , siis ka ema on inimene ja peab võtma aega ,et puhata ja lõbutseda, sest kust muidu see armastus tuleb ,mida lapsele jagada :)

  • Reply regina 31. detsember 2013 at 12:05

    Kuna minu ema elab üle lahe siis näeb ta oma lapselast väga harva kui siis ainult skypes, niite iga kord kui mul ema eestisse tuleb võtab ta mult lapse ja sõidavad pärnu vanaema juurde, ja nii ka aastavahetusel, eile võttis ema lapse ja tagasi tulevad alles 2 jaanuar :)

  • Reply Karin 31. detsember 2013 at 12:00

    Mina arvan, et sa ei peaks laskma end muserdada nende füüreremmede arvamusest ja kinnisideedest. Lapsed ja inimesed on erinevad, kui sul on keegi usaldusväärne inimene kelle hoole alla oma lapseke jätta, siis nii teegi. Neil arvustajatel ilmselt ei ole lihtsalt kedagi keda nad sedasi usaldada saavad, mis on iseenesest väga kurb. Kui laps, sina ja see õnnelik lapsehoidja end mugavalt tunnete sellises olukorras, siis ei näe mina küll mingit probleemi. Olete Kardoga ju ainult telefonikõne kaugusel, juhul kui midagi peakski juhtuma. :) Leian, et laps ei ole millelegi takistuseks või pidurduseks.
    Las koerad hauguvad ja kujutavad ette oma väikses maailmas, et kõik kes julgevad oma võsukestest natuke eemale astuda on rongaemad. Noor ema ei pea kohe memmestuma, kodus istuma oma lapsega ja kitleid kandma 18 aastat ning siis kibestunult avastama, et nii palju jäi tegemata.

    Nii palju kui on inimesi, on erinevaid arvamusi! Olen ammu juba teadlik, et tuleb karta inimesi, eriti emasid (hehe:)) suurtes gruppides- on mõned füüreremmed oma väljaütlemistega ja väiksemad füürerid noogutavad ja susisevad lihtsalt kaasa. Ja suure tõenäosusega situvadki sedasi üksiküritajatele hinge.

    Olete Kardoga lihtsalt õnnelikud inimesed, et teil on peale üksteise inimesi kellele oma laps usaldada. :)

  • Reply Merka 31. detsember 2013 at 11:55

    Aa ja muidugi mõelda vaid, et mu ema on mu lapsega rohkem jalutanud kui ma ise, sest mis ma teha saan kui ta selline on, kes ainult majandaks lastega ja hoiaks neid. Tõesti nii jube ema olen ju, et lasen teistel oma last hoida ja isegi linnas jalutada…
    Mis parem oleks kui ma öösel tiksun kuskil oma imikuga ja viin ta võõrastesse kohtadesse koguaeg?
    Pigem on need, kes vinguvad kadedad, et neil pole kedagi, kes hoiaks last.

  • Reply Merka 31. detsember 2013 at 11:52

    Issand ma olen vist ikka tõeline rongaema :)
    Mul laps oli esimese kuu jooksul juba kakskorda vanaema juures öösel ja mõelda vaid, et isegi ma ei pidutsenud mõlemal korral…
    Ja mis sellest siis on kui vanaema tahab ka lapsega koos olla ja eriti veel kui laps peab end hästi üleval ja oskab ikka külas käituda :D
    Mul on laps nelja kuune ja juba päris mitu korra ööbinud mujal, mitte et ma puhkust tahaks, aga tõesti korra jätsin lapse ema juurde ja istusin lihtsalt terve õhtu üksinda kodus teleka ees.
    Kah asi ju kui korra laps jätta vanaema hoolde. Saaks aru kui ma jätaksin mingi võõra juurde, kellega laps pole harjunud.

  • Reply Katrin 31. detsember 2013 at 11:47

    Meie viisime oma põngerja eelmise aastal jaanitule ajal vanaema juurde, laps oli siis 3 kuune. Ei leia, et seal midagi nii kohutavat on, kui ema ja isa tahavad ka väikese tite kõrvalt kuskil käia ja siis jätavad lapse kellegi teise hoolde (seda muidugi siis, kui see ei juhtu igal nädalavahetusel).
    Mina olen muidugi juba ammu maha kantud lapsevanem :D Perekoolis oli meil tehtud ”Märtsibeebide” grupp ja siis kui seal kirjutasin, et meil magab laps oma voodis, viiekuuselt oma toas, oma kaissu ma teda öösel väga ei võtnud, sest kartsin, et mees litsub lapse laiaks :D ja kui vahel linnas käisime, siis jäi laps vanaema juurde (vanaema ise tahtis, et siis saame oma käigud rutem ära teha ja ei pea last poes käikudega piinama) ja no siis seal Perekoolis sain kõvasti sõimata selle eest :D Et mis lapsevanem ma üldse olen ja miks mul oli üldse last vaja jne jne :D

  • Reply IRW 31. detsember 2013 at 11:44

    Oiiiii hakkab jälle pihta. Wtf see teiste asi on kas inimene kasutab lapsekasvatamisel kõrvalist abi voi mitte? Jälle olen ma küsimuse ees, et KES on need mehed kes sellistele idiootidest kanaemadele lapsi teevad? :D

  • Reply gasolina 31. detsember 2013 at 11:44

    Oh ma annaks ma ei tea mida, et keegi võtaks mu kaks last kas või 4-5ks tunniks oma hoida. (lapsed 2a5k ja 5-kuune) Iga inimenet tahab kas või paariks tunniks rutiinist välja! Igatsen mehega koos väljas käimist. (nt.kinos) Kahjuks pole mul siin Tallinnas selliseid sugulasi, tuttavaid keda saaks usaldada ja kes saaks mõlema lapsega hakkama. (vanem poiss on väike põrguline :D ) ja nii minu kui ka mehe vanemad elavad üle 100km kaugusel…

    • Reply kk 31. detsember 2013 at 12:07

      Ma vöin tulla sulle lapsi hoidma paariks tunniks näiteks soksi eest, endal 3.5 aastane plika kodus, kellel köik see aeg mis üleval on peab olema midagi teha muidu kohe pahandused platsis:D seda et istuks ja multikaid vaataks , seda pole:D Önneks mul ema hoiab last väga hea meelega ja kui isa soomest tuleb siis peab laps koguaeg kodus temaga olema ja minu vanaema ja vanaisa elavad 5km kaugusel minust ja kui laps pole juba 4 päeva nende juures käinud siis helisatakse et on ikka köik korras? On laps terve? Too laps meile ,midagi pole teha ,maja tühi ilma temata:D mul ikka vedanud nendega:D vanaema vanaisa hoidsid laat juba kahe kuusena enda juures kuna sai kooli edaaiöppima mindud:)

  • Reply I. 31. detsember 2013 at 11:40

    Ausalt, ma ise ei suuda oma lapsi esimesel eluaastal öösiti jätta – ei tunne end sugugi hästi ja olen kehv kaaslane. Kui tõepoolest peaks, siis jätaks, aga lapse oma koju hoidjaga, mitte võõrasse koju (isegi kui tegu mu ema või ämmaga) – seal vähemalt kõik vajalik olemas ja laps tunneb oma kodu lõhna, tal on sama rutiin jne. Mõlemad mu lapsed on põhimõtteliselt kogu oma esimesed 2 eluaastat minu või isaga igal pool koos käinud ja me pole neid öösiti jätnud – ja tead mis, neil on nii tugev seljatagune, et meil ei ole kordagi olnud ei lasteaeda ega mujale jätmise korral mitte ühtki draamat ega pisarat – nad olid mõlemad valmis üksinda seiklusi proovima. Praegu on nad mu pere juures juba kolmandat nädalat ja ma ise 5k kilomeetri kaugusel ja ei kordagi pole öeldud, et “öööäää tahan koju” – neil on kindel teadmine, et mina ja isa ei kao kuhugi ja me ei jäta neid. Ma sinu olukorras paluks pigem ämmal enda juurde tulla last hoidma, kui et lapse kodust ära saadaks.

    • Reply Mallukas 31. detsember 2013 at 11:41

      See pole paraku võimalik, sest ta ei jõuaks elusees viiendale ronida.

  • Reply Helen 31. detsember 2013 at 11:38

    jube palju on neid kõiketeadvaid emasid küll…käin ka veel ülikoolis viimasel kursusel ja pooleaastane on laps… mõned päevad kuus vaja kooli minna ja siis laps mehe ema juures…. üks siis 18-aastane ema targutas et kool tuleb ikka katki jätta ja lapsele pühenduda..ei ole normaalne päevagi ära käia.. ja vaatavad kah nii nagu viiks võõra juurde, kuigi vanaemaga on ju..ja vahel tädiga :D ja mul on eelnevalt ka juba haridus omandatud, see kõrgharidus lihtsalt täiendamiseks nüüd..aga ei arva küll et peaks nüüd kõik tuulde laskma sest laps sündis….saavad sugulased ka vahel temaga olla :) ja ta väga seltsiv ja sõbralik laps kõigiga.. nii et ma arvan , et ikka hea kui laps on teistega ja harjub teistega… tean ühte kellel aastane ja isegi isaga pole laps nõus kahekesi jääma…kogu aeg peab ema olema..aga eks igaühele oma :D

  • Reply Britt 31. detsember 2013 at 11:37

    Mina olen sel aastavahetusel mehe ja lapsega kodus. Mees ja ta vanemad küll tahtsid, et jätaks lapse neile hoida aga ma kuri paha ja pole nõus, Miks? Sest nad on juba 2x üritanud mu kaheksa kuusele beebile shampust maitsta anda, rääkimata siis meesaiast või šokolaadist. Ja ma ei liialda. Samuti ei ole nad suutelised last magama saama, sest nende meelest pole laps unine. Kui mehe vennalaps neil hoid on, siis see pea kaheaastane põnn ei tee ühtki lõunaund ja magama konkreetselt kustub kell 2 öösel surmväsinult ja halvas tujus. Nii et mina oma last neile vabatahtlikult ei jäta.

    Enda ema hoida jätaks küll ööks või miks mitte ka kaheks, paraku on ta 2000km kaugusel

  • Reply kätu 31. detsember 2013 at 11:35

    Eelmine aasta istusin lapsega kahekesi kodus , aknast vaid piilusime koos ilutulestikku. Kuna laps oli alles 7 kuune, siis nagu ei tahtnud teda kellegi juurde vaadata anda, ja ega kedagi eriti võtta polnud ka.
    Kuigi ennem seda olin ikka mõnel korral lapse vanaema kui vanavanaemaga koju jätnud.
    Sellel aastal,kui laps juba 19kuune. Hetkel plaanis laps vanavanaemaga jätta, kuid eks näis.
    Mina ei mõista kedagi hukka, kui ta vahel viib lapse kellegi hoolde, et ise oma tegemisi teha, või lihtsalt mehega puhata.
    Viime ju ilmselgelt lapse sellise inimese juurde,kes last armastab, ning seetõttu ei tohiks ju probleemi olla. Ega kellegi võõra juude ju ei vii.
    Ilusat aastavahetust kõigile. :)

  • Reply Maiki 31. detsember 2013 at 11:34

    Kurat ma ei saa aru, mis neil inimestel viga on viimasel ajal. Ainult mingi õelutsemine, maha tegemine …
    Ma jätan oma last südame rahuga lapse vanaemale hoida. Lapsel on ka hea vaheldust saada. Ja kui laps veedab aega kellegi teisega ka ilma emata, ei ole ta hiljem nii memmekas, et ei ole mitte kellegi teisega kui ainult emmega. Mu noorema tütrega on nii, et kui mul vaja kuhugi minna ( nt autokooli ) siis tema terve aja praktiliselt joriseb. Ma ei saa saunaski käia rahulikult :D .
    Soovitan küll viia laps vanaema juurde. Sa ju ei anna oma last kellelegi võõrale hoida :D .
    Saada kõik pikalt perse kes teisiti arvavad ja ela oma elu nii kuidas ise kõige paremaks näed ;) !!!

    • Reply Maiki 31. detsember 2013 at 11:35

      Parandan ennast : Saada kõik pikalt perse kes teisiti arvavad ja ela oma elu nii kuidas ise kõige paremaks arvad ;) !!

  • Reply Kätlin 31. detsember 2013 at 11:33

    meiegi mõtlesime oma 3-kuuse algul vanaemale hoida anda, aga siiski mõtlesime, et tema esimese aastavahetuse tahaks koos veeta. Muidugi üheks põhjuseks miks mina meelt muutsin oli see, et kui hiljuti sünnipäeval käisime ja laps ema hoida oli hakkasin koju tulles nutma, et tahan oma last enda kõrvale. Elukaaslane üritas niikaua mind lohutada ja rahustada kuni lõpuks magama jäin. Emasüda ma ütlen.

  • Reply Maris 31. detsember 2013 at 11:33

    Olgem ausad, emmed, kes sellist paska suust välja ajavad ”OMG, sa julged oma lapse VANAEMA hoolde üheks õhtuks jätta ????”, on suure tõenäosusega need hüsteerikud, kes käivad mujal teemade alla ulgumas, et miks mehega ei suju(no vanahea seks ikka), miks laps teistega ei lepi, ma olen nii masenduses jnejnejne. Sina tunned oma last kõige paremini ja kui sa tead, et su laps lepib oma vanaemaga ning sina tahad ühte vaba õhtut, siis tee ka nii ! Peaksid kirja panema need kanaemad, kes sind praegu rongaemaks sõimavad, et kui paljud on neist on viie aasta pärast lahku läinud oma mehest, sest peale oma tibukese nad aega ei leia. :D

    Ja üleüldse panevad mind imestama inimesed, kes nii julgelt hakkavad õpetama teisi oma elu elama. Wow. :D

    • Reply Inimene 2. jaanuar 2014 at 11:20

      valesti arvatud. Need naised võivad vabalt olla just need, kellel mehega sujub väga hästi, sest lihtsalt nende mehed on egoistlikud sitapead, kellele sobib, et lapsega tegeleb ainult ema. Nende naiste mehed räägivad ise sama juttu hoopis.
      Mina olin teistpidi hädas – ma ei saanud kuskile minna, midagi teha, sest mees lihtsalt ei hoidnud last, haihtus ära, kui ma tahtsin ilma lapseta ja temata välja minna. Või kui mul paaril korral õnnestus laps isa hooleks jätta ja ise välja minna, siis käis üks igavene ving ja kräunumine ja helistamine. Ja kui ma sellest mehest lõpuks lahku läksin, siis tahtsin mina, et ta võtaks lapse kaks korda kuus nädalavahetuseks enda juurde, lihtsalt sest minu meelest oli mul ka õigus aegajalt puhata, aga mees vastas: “mina ei pea sulle litutamise aega võimaldama”.
      Temasugusele mehele oleks klammerduva ema variant kindlasti paremini sobinud, kui selline ema, kes arvab, et tal on õigus aegajalt puhata ja ma arvan, see mees ei ole sugugi haruldane eksemplar.

  • Reply Maru 31. detsember 2013 at 11:33

    Ma olen sellisel juhul rongaema kuuupide kuubis!

    Laps jäi esimest korda emaga kui oli 2kuune, sest julgesin minna (parima) sõbranna sünnipäevale. Tookord nägin ka ühte tuttavat väljas ja see ütles mulle, et mis ma siin teen, SUL ON JU LAPS. Selle peale mu armas kallis parim sõbranna ütles talle : See, et ta lapse sai, ei tähenda ta, et ta on ühiskonna jaoks SURNUD

    Ja peale seda kui rinnast vabaks saime (7kuuselt) ei ole meil elukaaslasega peaaegu ühtegi üritust vahele jäänud, kuhu oleme soovinud minna.

    Lapsega on olnud alati mul ema. Ema ja laps naudivad täiega üksteise seltskonda. Seega win-win olukord kõikidele!

    Leian, et lapse jaoks on oluline luua tunne, et mis siis, et käivad korra ära – peaasi, et nad tagasi tuleks

    Ma ei tea, kas asi on selles, et olen harjutanud teda erinevate inimestega, palju seltskondades viibinud aga minu 3,5 aastane laps praeguseks on kõike muud kui memmekas. Ta ei karda kedagi, ta ei karda suhelda ning ta on üleüldse üks rõõmik

    Seega, tapke nüüd mind ära aga ma leian, et need kes hoiavad oma last kogu aeg ja alati ainult enda silmade all – te lapsed ei julge tulevikus ilma emmeta oma arvamust avaldada ja inimestega suhelda!

  • Reply Tädi Mari 31. detsember 2013 at 11:31

    Mind tuleb vist küll põrgu saata, 8 kuuselt jätsin oma neiu nädalaks ajaks tädiga.Õudnee milline ema ma ikka olen nüüd :(

    Selliseid inimesi lihtsalt ei tasu kuulata, igaüks kasvatab enda last nii kuidas tahab ja jätab ta kellegi juurde millal tahab. Kõik ei peagi olema ühel nõul lapsekasvatamisel :)

    • Reply Riina 31. detsember 2013 at 14:48

      Ausalt, ega see normaalne küll ei olnud. Saan aru, et päevaks aga nädalaks… Kujutan ette kui segaduses see väike hing oli. Kahju lapsest!

  • Reply Kätlin 31. detsember 2013 at 11:29

    Saada sellised mõtted, et halb ema sellepärast kaugele kaugele sinnasamusesse. :D See kanaemade kaagutamine on lihtsalt nende oma isiklik tragöödia ja las istugu selle otsas ja haudugu oma last kodus nelja seina vahel edasi.
    Lapsel ka puhkust vaja mutist keda igapäev näha on. Oma lapse pealt seda näinud küll, et tal viskab ka mu lõustast kopa ette ja tahaks muid tegelasi terroriseerida kuigi teistega on kukupai ja naerupall.:D

    Ise jätan ka lapse oma ema hoolde ja lähen hoopis teise eesti otsa sõprade juurde. Olin küll juba arvestanud, et tuleb üks igav õhtu kodus üksi, aga näedsa, vanaema täidab oma kohustusi ikka.:D

    • Reply Kätlin 31. detsember 2013 at 11:38

      Lisaks siia siis veel, et laps saamas 8 kuu vanuseks. :D
      Rongaema on awesome olla :D

  • Reply Anni 31. detsember 2013 at 11:28

    Viin lapse ööseks küll vanaema juurde, aga eelmine aasta olin siiski lapsega koos, sest ta oli veel nii väike (5-kuune sel ajal).
    Vot tõesti ei kujuta ette, et oleksin paari kuust last ööseks kuhugi jätnud ja seda juba imetamise pärast ja ka selle pärast, et poleks usaldanud (siiani ei usalda) last inimese kätte, kes pole temaga päevi koos veetnud ja ei tea lapse omapärasid jne.
    Endal muutuvad rinnad ju valulikuks ja laps tahab ka ju öösel süüa, lisaks poleks ma suutnud ühtegi pidu nautida vaid oleks kogu aeg pabistanud..

    Ja ulme on hakata rääkima, et laps peab 18-aastani kodus passima? Seda pole ju keegi öelnud, ma räägin ka, et eelmine aasta jätsin küll peo vahele, sest mul oli 5-kuune laps, sel korral on 1,5-aastane ja ausõna lähen peole! :D

  • Reply Kristiina 31. detsember 2013 at 11:25

    Khm, laps oli kuskil 4-5 kuune, kui mehega 2 ööd kodust eemal olime. Laps oli vanaemaga, kellega on harjunud sünnist saati koos olema, kuna elame 3 põlvkonda ühe katuse all. Sarjake mind nüüd maa põhja, et julgesin nii väikese kõrvalt end “tuulutama” minna.

  • Reply Riina 31. detsember 2013 at 11:25

    Ei näe selles absoluutselt mitte midagi halba, kui ema jätab pisikese koju ämma/ema või lapsehoidja juurde ja läheb laseb korraks auru välja. Üks õhtu+vb hommik, ei ole lapsele paanika. Minu arust on hea, et ta saab harjuda ka teistega ja seda lihtsam on teda tulevikus kellegi hoolde jätta. Mina tegin selle vea. Oleksin võinud ka juba varakult ta teistega harjutada. Saaksin ise ka veidi hingata. Aga nüüd olen 24/7 pojaga koos olnud ja kui silme alt kaon, siis on paanika lahti. Minu emaga on ta nõus olema. Aga siis ka nii palju, et käin poes või sügisel seenel vm asju ajamas. Peangi hakkama uuest aastast teda lapsehoidjaga harjutama, sest koolitus on ees ja see tarvis läbida. Õnneks ta harjub kiiresti 2-3 korda vb on kisa, kuid oma kodus on turvaline :)
    Samas, kui nii mõelda, siis pole ma ka teab enam, mis hull peoloom, kui 5 aastat tagasi. Ei viitsi nagu. Elasin 3 aastat Pärnus ja igapäev oli peopäev :)
    Mina ei mõista igatahes hukka neid emmesid, kes tahavad lõõgastuda. Ei ole nad mingid rongaemad :)

    • Reply Riina 31. detsember 2013 at 11:30

      Unustasin lisada, et minu laps oli koolik ning gaaside käes vaevles väga pikka aega :(
      Aga leian, et ka selliste murede puhul, oleksin ma saanud teda täitsa vabalt lapsehoidja kätte usaldada. Selleks on igasugused gaasirohud ja koolikutele mõeldud pudelid ja tont teab, mis imerohud veel :)
      Lisaks ei maga mu pojuke siiamaani korralikult öösel. Ärkab “sada” korda ja nõuab juua ja mis iganes veel meelde tuleb. Poja siis aasta ja 8 kuune.