kolmas kuu armastust

Kallis Marjuuhin,

Ma ei saa aru, mismoodi sa nii kiiresti arened? Alles vedelesid sa liikumatult, suurte silmadega maailma uudistades. Nüüd vehid sa käte-jalgadega, vaatad puuriva pilguga mind, üritad keerata, teinekord keeradki. Naeratad kogu-aeg ja mõnikord naerad lausa häälega. Ma pean tunnistama, et see üks kord kus sa pikalt naeru kõkutasid oli siis, kui sa issiga vannis käisid ja mina sind pärast vanni kõrval süles hoidsin ja issi vannis punnitamishääli tegi. See tundus sulle nii naeruväärne, et keegi vanni kakada võiks, et sa kõkutasid nii südamest. Kui me sama hääle tegemist maismaal proovisime, ei huvitanud see sind üldse. Loogiline kah, sa ju koguaeg lased diivanil püksi ja midagi uudset selles sinu jaoks ei ole.

Kuigi 99% ajast oled sa õnnelik, siis vahepeal tuleb sul ette protesteerimist. Näiteks kui sa juba tund aega mängukaare all vedelenud oled ja kõik kõlisevad ja krabisevad asjad on juba üle kombatud, siis tahaksid sa vahelduse mõttes sülle saada. Siis ei hakka sa nutma, vaid hüüatad “ÖÖÄÄÖÄÄÄ!”. Nõudlikult. Nagu öeldes: “Kuulge tüübid, kaua ma pean siin vedelema? Võtke sülle ometi!” ÖÖÄÄÄÄÖÄÄ!

Aga mis sulle siis veel meeldib…Palli peal vedeleda, mängukaare all olla ja muidugi peegel meeldib! Iga kord, kui me mähet vahetame, siis vaatame kiirelt üle, et mida su peeglisõber vannitoas teeb. Tavaliselt naeratab ta sulle suure suuga. Umbes nii:

Ja kolmekuuse kohta oled sa võrratu pullivend. Teinekord oled sa lihtsalt nii naljakas, et mina ja Kardo hakkame lausa naerma, sest sa näiteks ehmatad naljakalt. Tardud, tõstad käed näo kõrvale ja viibutad neid natukene. See on lihtsalt hilarious.

Või mõnikord vaatad sa meile otsa ja näitad keelt, et me siis sulle seda vastu näitaks. Ja kui ma ütlen sulle “Mari, ütle AGUUU!” siis sa teed suu lahti, naeratad niii suurelt ja su silmadest on näha, et sa kohe-kohe ütled midagi…aga ei tule midagi välja. Ah, arvestades seda, et mina su ema olen, siis hakkad sa juba varsti rääkima ja ei jää enam iial vait.

Oeh ja kuigi sa oled päeva ajal juba nii suur tüdruk, et hoiad pead ja pöörad ja ukerdad kõhuli olekus ringi ja üritad roomata, siis kui ma sind kella kuue paiku hommikul esimeseks söögikorraks enda kõrvale võtan ja sa ennast mu kaisus pisitillukeseks keraks tõmbad ja vitsutama kukud, siis tahab mu süda lihtsalt armastusest lõhki minna.

KUIDAS sa nii armas oled, ah?!

Ja ma ei taha teadagi, mis sa järgmise kuu jooksul ära õpid. Arvatavasti astud ülikooli.

Me kõik armastame sind, kallike 🙂