tõstan käed ja ütlen, et ma olen süüdi

Nagu ma ennegi siin maininud olen, siis ma teen enne ja siis mõtlen. Oma postitust, kus teise inimese kirja avaldasin, ma ilmselgelt väga läbi ei mõelnud.

Esiteks rõhuksin, et ma päris ausalt ei loe Delfit ega Õhtulehte ja muud kraami (jep, mis siis, et ma neile vahepeal kirjutan) ja mul polnud õrna aimugi, et antud teema seal sellises võtmes aktuaalne on. See Tallinki tegelintski, kes väitis, et purjus naised peavadki vägistet saama, tema vaadetega ma otseloomulikult ei nõustu.

Selle kirjaga oli nii, et ma sain ta mega ammu aega tagasi. Lugesin läbi ja võtsin mingi seiskoha. Teate ju küll, et kirjapildis teise emotsiooni lugeda ei saa. Nõnda lugesin mina seda nii, nagu ma ise asju kirjutan. Suht mõtlematult ja poolnaljaga. Paljud kirjutavad mulle üldse sellepärast, et niisama juttu puhuda ja ausalt, väga tõsiselt ma seda ei võtnud. Olenemata, et tegu on tõsise teemaga jne.

Sorri, aga ma ei ole mingi psühholoog, kes oskaks olla malbe, adekvaatne ja mõistlik. Ma oleks samamoodi vastanud ka oma sõbrannale, kui ta oleks minu poole säärase murega pöördunud, näiteks.

Ma ei ole ka kunagi hiilanud sellega, et ma oskaksin panna ennast nende inimeste olukorda, kellega ma ei ole samas situatsioonis olnud. Kuna ma seda endale isegi ette ei kujuta, loon ma jutu põhjal endale oma arvamuse ja ettekujutuse. Ilmselgelt ei olnud ma seda kirja väga korralikult lugenudki, sest paljusid kohti oskasin ma märgata alles siis, kui keegi kommentaariumis selle välja tõi.

Ühesõnaga – ei, jumala eest ma ei poolda kellegi vägistamist. Plz ärge vägistage inimesi. Plz naised olge tugevamad ja võtke ennast kokku! Kui keegi seda teha üritab, siis lajata talle rusikaga, kotiga, kontsaga või millega iganes. Ole inimene!

Tõstan käed ja ütlen, et olen süüdi. Ehk tõesti oli inimesel suur mure ja ajas minu meili segamini Dr. Olafi või muu tegelintsiga. Ma ei oleks pidanud seda kirja avaldama ja oleksin pidanud sellega hauda minema. Ma lihtsalt enne teen ja siis mõtlen. Ega ma siis halba taha, eksole. Teinekord kukub lihtsalt sitasti välja.

See on nii minu teema, et alati, kui ma pesen kord aastas põrandaid, pillan ma sinna kohvitassi. Alati, kui ma koristan kassi liivakasti ära, tormab üks kassidest sitale ja kui ma see üks kord otsustan avaldada ühe vägistamiskirja, toimub samal päeval mingi mega vägistamisskandaal.

Andke andeks mu musta huumori eest säärasel õrnal teemal. Luban peale surma põrgus põleda.