Ma kirjutasin selle kommentaari küll juba “maale elama” postituse alla, aga kopin siia ka:
Me elame maal. St et Tallinnast mitte küll kaugel, nii ca 25 km, aga täiesti keset metsa. Jah, tõesti on ilus ja mõnus, linnud laulavad ja närv puhkab, vahel ei taha kohe kodust ära minnagi, sest nii mõnus on. Eriti kevadel kui lilled tärkavad, muru roheliseks läheb. No ja siis imeline suvi otsa. Sügis on ilus värviline. Lumised talved nagu muinasjutt. AGA…julgen öelda, et kogu selle idülli juures on ka miinuseid.
Näiteks. Autota me siit liikuma ei saa. Mõlemal on vaja oma autot (kasvõi juba hetkel kui mees 24/7 tööl ja mina lapsega kodus. Ptüi, ptüi, ptüi, aga kui midagi juhtub, eks). Talvel juhtub asju. Ikka juhtub, et traktor ei tule ja jääd lumevangi. Iseenesest ju jälle idülliline, aga kui kuhugi kiire on. Või siis juhtub et tee on täis tuisanud kui koju tahad. Tarktor enam õhtul tulla ei viitsi. Siis võtadki oma kompsud ja kolistad kottpimedas metsas 1,5 km kodu poole. Või traktor on lahti ajanud vale teeotsa ja sinu koduteele valli ette sõitnud. Nii et jõuluõhtul sumpad jälle oma viie miljoni kotiga läbi hangede kodu poole.
Ja noh, linn ei ole küll kaugel, aga kui ikka on vaja päeval mitu korda linnas käia (nagu meil töö pärast mõni kord ikka ette tuleb), siis on ka täitsa kulukas. Reede õhtul väga linna peale veinitama ei lähe (mitte et ma väga tihti tahakski, aga no nii põhimõtteliselt ei saa lihtsalt nii, et pärast teatrit teeks paar veini vms), sest ma ei raatsi takso peale 35 eur maksta. Oma mure muidugi et rott olen:)
Siis veel majapidamine. Aed ja muru võtavad oma aja. Muidugi võib alati lasta aed heinamaaks kasvada ja mitte väga end lillepeenardega ahistada, aga see ongi ju üks maal elamise võlusid, et näpud mullas ja peenrad lilli täis. Ilusad on need peenrad vaid rohituna. Seega jälle…oleme mõnda aega ära (nt neli päeva suvel) ja juba tundubki, et polekski justkui kunagi rohinud/niitnud. Ja maja! Kui rahakott puuga seljas ei ole, siis jõuab see ühest otsast juba lagunema hakata enne kui valmis saab
Loomadega vist ei saaks üldse kodust ära käia.
kassid tassivad puuke tuppa. On küll rohuga kokku mökerdatud ja ise oleme hoolsad, kuid ikka satub suve jooksul paar puugi-masuurikat tuppa. Jube vastik.
Ehk siis romaan kokku võtta. Ma ei taha üldse negatiivne olla. Maal võib olla ülimõnus! Lihtsalt on hästi palju nüansse, mis tasuks enne sellist sammu läbi mõelda. Aga kui kolima hakkad, siis koli Tuulasse, siis mul on vähemalt kellegagi veini juua:)
Ps: täna pool viis avastasin, et oleks vaja kuueks linna jõuda. Mõtled ju küll, et poolteist tundi aega, aga vot ei olegi maal elades nii lihtne:)
Amsterdam on ilus, soovitan 🙂 , mul head mälestused sealt!
Maja või korteri ostmisest laenuga, soovitaks kõigepealt uurida erinevatest pankadest palju laenu saaks ja mis tingimustel, kas kasulikum on võtta koos või eraldi :). Kusjuures panga poolt väljastatav laenusumma võib ikka väga erineda :).
Meil endal oma kodu otsimine käsil juba eelmise aasta oktoobrist. No pole leidnud sobivat mis vastaks nõudmistele 🙁 .
Kunagi, kui poisid suured on ja oma elu peal, siis kolin ära maale-ei loe enam siis sissekirjutus jms. jama 😀
Kuid edu otsingutel! Ja Marile kuhjaga tervist!
Ma nõus nelli kommentaariga et majas ju tööd mitu korda rohkem. Majanda 1 hooaeg männikul aias ära ja siis mõtle uuesti kas tahad ikka oma maja. Niitmine, rohimine, marjade korjamine, talvel lume lükkamine, kütmine(sellega kaasneb mure kust normaalseid küttepuid saada). Maal elades ei saa sa talvel hommikuti väga kindel olla kas tee on lahti lükatud et tööle saada.
Maa ja oma maja ihalus on äge aga koputaks natuke südametunnistusele ka. Aegajalt kirjutad, et koristamine on tüütu ja värki. Usu, maja puhul on see värk palju tüütum. Muru niita, külvata, rohida, saaki korjata. Kütmine ja veel suurem pind koristada. Ärge hakake veel maja kaela võtma, katsuga Männikul oma majaisu täis saada.
Selle aastaga on hinnad nii meeletult tõusnud, otsisime ise eelmine aasta korterit ja lõpuks leidsime ( 65 k ). Nüüd ma olen huvi pärast kaks kuud kuulutusi vaadanud ja no tõesti, enda oma eest saaks hetkel rahulikult 75 + küsida, arvan et isegi 85 tuleks ära. Lihtsalt meeletu, mis hinda inimesed küsima on hakanud. Ma vist istuksin nurgas ja valaksin pisaraid, kui peaksin hetkel midagi otsima ja ostma.
Amsterdami osas soovitan ma kirjutada fb gruppi Eestlased Amsterdamis. Mu elukaaslane tegi proovi, pakkumisi tuli nii palju, lõpuks pakkus ka nii muuseas üks mu vana tuttav tasuta ööbimisvõimalust ja selle ta valis. 🙂 Nii igatahes tunduvalt odavam !
Kõige hullem asi üldse on, kui peab hakkama kinnisvara jagama perekonnaga seoses. Sellised puugid on jubedad, aga mis Sa teed, eks- oma sugulane ju (saan aru, et küll mitte Sinu, kuid siiski…).
Kuna see Männiku teil mõlemal (ja ka Kardo emal9 kõige südamelähedasem ja ideaalsem variant praegu oleks, soovitaks ma kuskilt päris tarkadelt uurida, kuidas saaks selle võimalikult lihtsalt endale ja Jussist lahti.
Meil oleks selline linnaäärne maja selline ideaal versioon, aga jah, siin (Soomes) on hinnad palju hullemad. Alla 200 000 ei saa siin peldikutki.. 🙁
Meie kogemus selliselt, Triinsa, on… see on mõttetu! Ja me panime ka kuulutuse, et otsime siukest ja siukest maja. Järgmisel päeval saatis mõni igavlev maakler meile oma majakeste lingid. Aga neist kahjuks miskit ei sobinud. Edasi oli vaikus. Ja need maaklerid unustasid sinu kui kindla ostuhuvilise. Ka tuttavad maaklerid, kellega sai oma soove arutatud, ei võtnud suga hiljem ühendust.
Lausa hämmastav, kuidas maaklerid, kes teenivad iga vaevarikka tehingu pealt, ei näe siis eriti vaeva. Vaid ootavad, millal hiir ise suhu jookseb. Ses mõttes on kurb, kui müüd nt oma kinnisvara läbi maakleri ja tegelt maakler riputab kuulutuse üles ja jääb sisuliselt ootele, millal talle helistama hakatakse. Ja siis tulevad lõpuks suga notarisse kaasa, et oma % sisse kasseerida. Krt ma suudan ise ka kuulutuse üles riputada ja see raha jääb mulle.
Ühesõnaga – pange aga omale vajalike parameetritega koputajad kinnisvaraportaalidest ja hakake aga järjest meeldivaid maju vaatamas käima. Pärast mõnda maja tunned, kuidas tuleb juba veidi timmida soove. Lõpuks suudad juba kuulutustest välja kammida kõikse normaalsemad ja oskad n-ö paremini näha läbi kuulutustest. Siis avastad, et polegi nagu midagi väga vaatama minna 😀 Ja siis ootad, kuni ilmub müüki midagi piisavalt head.
Maakleritele kirjutamine tundus ka tihti nagu kadumine mutimulla auku. Helistage 😀
Me helistasime, leppisime kohtumise. Maakler kohale ei tulnud, lasi omanikul endal ringkäigu meile teha. Maakler tuli pärast notarisse oma noosi kasseerima. Kõva maakler!
Ehk siis – ole ise agar ja järjekindel, ei aita sind selles keegi 😀
https://www.couchsurfing.org/ tee endal kasutaja ja ehk leiad kellegi, kes teid enda juurde võtaks magama 🙂 Mul sõbranna kasutab pidevalt seda saiti ja kõik väga ägedalt läinud alati tal. Põhimõte siis see, et kõik, kes seal kasutajad on- on võimelised kedagi hostima ja soovivad vahelduseks ka ise kohta kus peatuda 🙂 Kui tingimused sulle sobivad- why not? 🙂
Olen ka seda “teenust” kasutanud ja just Amsterdamis kahel korral tõsiste kriipide otsa sattunud 😀 Seal linnas seda couchsurfi väga kasutada ei soovita 🙂
Kas sa airbnb.com kaudu oled midagi otsinud? Ma ise küll ei ole seda veel kasutanud, kuid tundub huvitav. Seal on võimalik lugeda teiste inimeste arvustusi ja leiab igas hinnaklassis nii tube kui kortereid lühiajaliseks peatumiseks.
Sõidan paari nädala pärast Hispaaniasse puhkama. Broneerisin just eelmisel nädalal majutuse kahes erinevas kohas airbnb.com kaudu. Varem olen samuti kasutanud couchsurfingut, aga nüüd tahaks omaette olla. Piltide ja kommentaaride järgi on tegemist väga armsate korteritega, ühe korteri hinnaks tuli 60EUR öö kahele ja seda mitte kaugel Barcelona kesklinnast.
Oi jah.. I feel you. Me otsime ka maja ja tundub juba võimatu ettevõtmine. Kirjutan maaklerile, et kas saaks maja vaatama minna ja voilaa, vastus tuleb: müüdud või broneeritud. Elukaaslane helistas tuttavale maaklerile ja esitas küsimuse, kuidas tänapäeval üldse on võimalik maja osta 😀 too vastas, et võiks pangast võtta kinnituse, et palju üldse laenu võimalik on saada ja et too summa on garanteeritud. See siis panna üles kinnisvaraportaali ning siis me peaks teoorias olema atraktiivsed ostjad ja meiega hakatakse ise ühendust võtma. Noo, eks näis..
Alustage pangast, et mis on reaalselt hetkel teie võimalused või millised plaanid teil peaksid olema, et panga tingimustele vastata.
Me alustasime maja projekti eelmine kevad. Meil oli kumbalgi oma pangalaenuga korter ka muidugi, millest tuli lahti saada. Algul plaanisime ühe neist vahetada samas hinnaklassis oleva, aga see on nagu nõela heinakuhjust otsimine, et mõlemale omanikule teise kinnisvara sobiks. Kui sul see su vanemate korter, äkki nad on nõus selle vahetusse andma? Kes teab 🙂 Kui on veidi kallim maja ja te juhuslikult veidi laenu juurde saate, saate vahe ka kinni maksta. Meie aga lõpuks müüsime mõlemad korterid ikka maha ja vaatasime rangelt panga poolt antud piirmäära jäävaid maju. Neile ju peab sobima minimaalne hind, kuna nad ei taha liiga sarasid maju tagatiseks ja ka maksimaalne hind, ehk palju tee max laenu saate.
Niiet tehke kõvasti pankadega koostööd. Uurige tuttavatelt häid laenuhaldureid, kes viitsivad kaasa mõelda ja plaane koos pidada. Kindlasti kõik pangad käige läbi. Uurige, millist maja nad tagatisena aktsepteerivad, palju te laenu saate jne. Siis pilt selge ja jääb vaid neid kümneid maju vaadata, üks hullem kui teine 😀 😀 Me saime enda Õige lõpuks detsembris maksimaalse summa eest, mida meile laenuks anti.
Mis hinnaga te Amsterdamis tahaksite ööbida, et ütled, et kallis seal? Me eelmine suvi käisime ja polnud nagu midagi hullu, mu meelest 🙂 st. et leidis ka sobivas hinnaklassis ok majutuse 🙂
Sellisest puukelanikust on üsna võimatu lahti saada ja sellele tegelikult ei olegi enam mõtet oma energiat raisata. Muidu oleks igati soodsam kui saaksite Männikule minna aga puukidest lahti ei saa ja ta piinaks teid veel aastaid ja see ei oleks seda väärt ma usun 🙁
Kas sa seda lehte oled näinud http://www.maale-elama.ee/ – ma olen sel samamoodi silma peal hoidnud, seal nii elamis kui töökohti liigub. Ka mina kibelen Õismäelt ära maale 🙂 Meil on maja tegelikult saaremaal olemas aga see tundub natuke liiga kauge ja mees ei leia ka sinna nii kergesti tööd kahjuks…
Oi saab ikka lahti küll puukidest! Ja kui on suur soov seda maja saada, siis kannatad selle pool aastakest ära mil esimese astme kohus otsuse teeb. Puugid teatavasti oma olematut raha riigilõivule ei kuluta, et edasi kaevata (millel tegelikult pole ka ju pointi). Siis juba otsus täiturile ja puugil ongi kellad! Olen selle nalja ise läbi teinud, aega võtab aga asja saab.
Suhteliselt tuttav olukord, selle vahega, et mehe vend päris varganägu ei ole. Ta on lihtsalt pea 30-aastane mees, kes ripub ikka veel ema tissi otsas ja kellele minu mees peab vahepeal süüa viima. Üks hetk tahaks ka ema maja korda teha ja sinna majja sisse kolida KAHEKESI oma mehega, aga selleks peab ilmselt vennale korteri ostma vms, muudmoodi ta sealt ilmselt ära ei lähe.
Mul oli ühel tuttaval sama lugu, et mingi puuk elas ka sees ja polnud nõus välja kolima. Siis oligi nii et, nad läksid norati juurde ja isa müüs oma pojale maja 50 € , mille isa ise talle andis, et ta saaks maja ära osta, muud moodi ei saanud lahti tropist lihtsalt 😀
Võta asja rahulikult. Teil ei ole ju mingit tärminit, millal te peate olema välja kolinud? Praegu elate üürikas, eks? Keegi teid välja ei viska, lihtsalt ise tahate maja osta? Hakatuseks katsuge näiteks selgeks mõelda, kuhu maja osta, kas maale või Tallinna lähedale. 50km on ikka suhteliselt kaugel, st rohkem maa kui linn. No Õismäega ei võrdle, eks. 😀 Mis hinnaklassis. Mehe õde otsib ka maja, kuna korterist visatakse välja ja müüakse maha, 14 aastat on üürikates elanud ja nüüd vist vaatavad oma maja lõpuks. Kaua sa pakkide otsas elad kahetoalises mehe ja lapsega, eks. 😀 Suht okei maja peaks saama vist peale 100 000, muidugi oleneb kõik asukohast ja seisukorrast jne jne jne. Mõni võtab mingi peldiku eest ka ulmehinda. Ilmselt mida rohkem maal, seda odavam, aga kindlasti ka seisukord võib teine olla. Kuna teil kummalgi juhilube ega autot ei ole, siis soovitaks ikka kuskile mitte väga maale minna, sest maal on bussiliiklus suht olematu ja ilma autota liikumisvõimalused ikka väga piiratud. Isegi minu maakohas, mis ametlikult on küll väikelinn, aga minu jaoks siiski maa, ei teeks ilma autota sisuliselt midagi. Ühed tuttavad on, kel autot ei ole, alailma aitame transpordiga, see ajab ikka juuksed halliks, bussiga oma teekonda planeerida.
Aga miks te arvate, et Juss tahaks/peaks sealt välja kolima? Ja kuhu te Kardo ema paneks? Teie korterisse? Miks ta peaks hakkama korteris elama ja üüri maksma? 😀 St oleks ta üldse nõus sellega? Äkki võtab siis Jussi ka kaasa ja tuleb teie korterisse.
Sul hunnik faktivigu 😀 Esiteks elame me mu vanemate korteris, mille nad just hiljaaegu ostsid ja remontisid. Maja 100 000?! Me vaatame 40 000 hinnaklassi jäävaid maju ikka, ega me miljokad pole.
Eksid ka sellega, et meil kummalgi lube pole – Kardol ju on ja kui maale läheksime, küllap ostaksime ka auto. Siin pole nagu vaja.
Kui me Männikule läheksime, siis on seal suure maja kõrval saunamaja, mis on tehtud nn pisikeseks saunaga korteriks. Seal köök ja wc ja vannituba ja saun ja siis üks toake. Kardo elas enne siia kolimist seal ja sinna läheks ka siis Kardo ema.
Juss loomulikult EI TAHA välja kolida, aga peaks, sest ta on mõttetu luuserist varganägu, keda mina oma majja ei taha 😀
Ok, eks faktivigu ikka esineb jah. Sry, ma võtsin automaatselt Tartu hinnaklassi, siin on miskipärast meeletult kõrged hinnad, mingi korterinäru eest peab keskmiselt 50 000 välja käima, maja alla 6-kohalise ei saa. :S :S Siis ilmselt olekski kõige etem Juss majast välja peksta (aga kuhu?), kui teile Männiku variant istub, ehkki ta pole just väga maakoht ka. 😀
Aga Mallukas, kui Jussiga rääkida ei anna, kas ei ole variant see majadiil kinkelepingu näol ära teha (eeldades, et Kardo ema seda ise soovib) ja Jussile juriidiliselt hagu alla anda?
Mul oli just sama mõte, et miks kinkelepingut ei võiks teha. Ise elan kinkelepinguga saadud majas ehkki olen teise ringi pärija ja just sellepärast tehti leping mulle sest esimese ringi pärija ka suht puuklane ja hirm oli, et võib maja müüki panna. Natuke oli kinkijal süümekad, et siiski see ilmajäänu oma tütar aga kui aru sai, et inimene siin midagi ei tee ja ei aita siis tuli lepingu jutuga meie juurde.
36 kommentaari
Ma kirjutasin selle kommentaari küll juba “maale elama” postituse alla, aga kopin siia ka:
Me elame maal. St et Tallinnast mitte küll kaugel, nii ca 25 km, aga täiesti keset metsa. Jah, tõesti on ilus ja mõnus, linnud laulavad ja närv puhkab, vahel ei taha kohe kodust ära minnagi, sest nii mõnus on. Eriti kevadel kui lilled tärkavad, muru roheliseks läheb. No ja siis imeline suvi otsa. Sügis on ilus värviline. Lumised talved nagu muinasjutt. AGA…julgen öelda, et kogu selle idülli juures on ka miinuseid.
Näiteks. Autota me siit liikuma ei saa. Mõlemal on vaja oma autot (kasvõi juba hetkel kui mees 24/7 tööl ja mina lapsega kodus. Ptüi, ptüi, ptüi, aga kui midagi juhtub, eks). Talvel juhtub asju. Ikka juhtub, et traktor ei tule ja jääd lumevangi. Iseenesest ju jälle idülliline, aga kui kuhugi kiire on. Või siis juhtub et tee on täis tuisanud kui koju tahad. Tarktor enam õhtul tulla ei viitsi. Siis võtadki oma kompsud ja kolistad kottpimedas metsas 1,5 km kodu poole. Või traktor on lahti ajanud vale teeotsa ja sinu koduteele valli ette sõitnud. Nii et jõuluõhtul sumpad jälle oma viie miljoni kotiga läbi hangede kodu poole.
Ja noh, linn ei ole küll kaugel, aga kui ikka on vaja päeval mitu korda linnas käia (nagu meil töö pärast mõni kord ikka ette tuleb), siis on ka täitsa kulukas. Reede õhtul väga linna peale veinitama ei lähe (mitte et ma väga tihti tahakski, aga no nii põhimõtteliselt ei saa lihtsalt nii, et pärast teatrit teeks paar veini vms), sest ma ei raatsi takso peale 35 eur maksta. Oma mure muidugi et rott olen:)
Siis veel majapidamine. Aed ja muru võtavad oma aja. Muidugi võib alati lasta aed heinamaaks kasvada ja mitte väga end lillepeenardega ahistada, aga see ongi ju üks maal elamise võlusid, et näpud mullas ja peenrad lilli täis. Ilusad on need peenrad vaid rohituna. Seega jälle…oleme mõnda aega ära (nt neli päeva suvel) ja juba tundubki, et polekski justkui kunagi rohinud/niitnud. Ja maja! Kui rahakott puuga seljas ei ole, siis jõuab see ühest otsast juba lagunema hakata enne kui valmis saab
Loomadega vist ei saaks üldse kodust ära käia.
kassid tassivad puuke tuppa. On küll rohuga kokku mökerdatud ja ise oleme hoolsad, kuid ikka satub suve jooksul paar puugi-masuurikat tuppa. Jube vastik.
Ehk siis romaan kokku võtta. Ma ei taha üldse negatiivne olla. Maal võib olla ülimõnus! Lihtsalt on hästi palju nüansse, mis tasuks enne sellist sammu läbi mõelda. Aga kui kolima hakkad, siis koli Tuulasse, siis mul on vähemalt kellegagi veini juua:)
Ps: täna pool viis avastasin, et oleks vaja kuueks linna jõuda. Mõtled ju küll, et poolteist tundi aega, aga vot ei olegi maal elades nii lihtne:)
Amsterdam on ilus, soovitan 🙂 , mul head mälestused sealt!
Maja või korteri ostmisest laenuga, soovitaks kõigepealt uurida erinevatest pankadest palju laenu saaks ja mis tingimustel, kas kasulikum on võtta koos või eraldi :). Kusjuures panga poolt väljastatav laenusumma võib ikka väga erineda :).
Meil endal oma kodu otsimine käsil juba eelmise aasta oktoobrist. No pole leidnud sobivat mis vastaks nõudmistele 🙁 .
Kunagi, kui poisid suured on ja oma elu peal, siis kolin ära maale-ei loe enam siis sissekirjutus jms. jama 😀
Kuid edu otsingutel! Ja Marile kuhjaga tervist!
mnjaa, maal on tore suvel. talvel võib igavusest halliks minna 😀
Ma nõus nelli kommentaariga et majas ju tööd mitu korda rohkem. Majanda 1 hooaeg männikul aias ära ja siis mõtle uuesti kas tahad ikka oma maja. Niitmine, rohimine, marjade korjamine, talvel lume lükkamine, kütmine(sellega kaasneb mure kust normaalseid küttepuid saada). Maal elades ei saa sa talvel hommikuti väga kindel olla kas tee on lahti lükatud et tööle saada.
Maa ja oma maja ihalus on äge aga koputaks natuke südametunnistusele ka. Aegajalt kirjutad, et koristamine on tüütu ja värki. Usu, maja puhul on see värk palju tüütum. Muru niita, külvata, rohida, saaki korjata. Kütmine ja veel suurem pind koristada. Ärge hakake veel maja kaela võtma, katsuga Männikul oma majaisu täis saada.
http://www.kv.ee/?act=search.simple&deal_type=3&county=3&parish=27&energy_cert_val=0&price_min=&price_max=&price_type=1&keyword=&search=Otsi
Kui soovid kaugele siis uuri neid maju. Mõnus Peipsi järve ääres.
Amsterdami majutuse osas soovitan seda ka uurida: https://www.airbnb.com/s/Amsterdam–The-Netherlands?checkin=07%2F05%2F2014&checkout=07%2F08%2F2014&guests=2&price_max=60
Saab kordi odavalt kui hotellitoa 🙂
Selle aastaga on hinnad nii meeletult tõusnud, otsisime ise eelmine aasta korterit ja lõpuks leidsime ( 65 k ). Nüüd ma olen huvi pärast kaks kuud kuulutusi vaadanud ja no tõesti, enda oma eest saaks hetkel rahulikult 75 + küsida, arvan et isegi 85 tuleks ära. Lihtsalt meeletu, mis hinda inimesed küsima on hakanud. Ma vist istuksin nurgas ja valaksin pisaraid, kui peaksin hetkel midagi otsima ja ostma.
Amsterdami osas soovitan ma kirjutada fb gruppi Eestlased Amsterdamis. Mu elukaaslane tegi proovi, pakkumisi tuli nii palju, lõpuks pakkus ka nii muuseas üks mu vana tuttav tasuta ööbimisvõimalust ja selle ta valis. 🙂 Nii igatahes tunduvalt odavam !
Võta rahulikult. Kõik õiged lahendused tulevad omal ajal (ja tavaliselt ootamatult). 🙂
Kõige hullem asi üldse on, kui peab hakkama kinnisvara jagama perekonnaga seoses. Sellised puugid on jubedad, aga mis Sa teed, eks- oma sugulane ju (saan aru, et küll mitte Sinu, kuid siiski…).
Kuna see Männiku teil mõlemal (ja ka Kardo emal9 kõige südamelähedasem ja ideaalsem variant praegu oleks, soovitaks ma kuskilt päris tarkadelt uurida, kuidas saaks selle võimalikult lihtsalt endale ja Jussist lahti.
Meil oleks selline linnaäärne maja selline ideaal versioon, aga jah, siin (Soomes) on hinnad palju hullemad. Alla 200 000 ei saa siin peldikutki.. 🙁
Meie kogemus selliselt, Triinsa, on… see on mõttetu! Ja me panime ka kuulutuse, et otsime siukest ja siukest maja. Järgmisel päeval saatis mõni igavlev maakler meile oma majakeste lingid. Aga neist kahjuks miskit ei sobinud. Edasi oli vaikus. Ja need maaklerid unustasid sinu kui kindla ostuhuvilise. Ka tuttavad maaklerid, kellega sai oma soove arutatud, ei võtnud suga hiljem ühendust.
Lausa hämmastav, kuidas maaklerid, kes teenivad iga vaevarikka tehingu pealt, ei näe siis eriti vaeva. Vaid ootavad, millal hiir ise suhu jookseb. Ses mõttes on kurb, kui müüd nt oma kinnisvara läbi maakleri ja tegelt maakler riputab kuulutuse üles ja jääb sisuliselt ootele, millal talle helistama hakatakse. Ja siis tulevad lõpuks suga notarisse kaasa, et oma % sisse kasseerida. Krt ma suudan ise ka kuulutuse üles riputada ja see raha jääb mulle.
Ühesõnaga – pange aga omale vajalike parameetritega koputajad kinnisvaraportaalidest ja hakake aga järjest meeldivaid maju vaatamas käima. Pärast mõnda maja tunned, kuidas tuleb juba veidi timmida soove. Lõpuks suudad juba kuulutustest välja kammida kõikse normaalsemad ja oskad n-ö paremini näha läbi kuulutustest. Siis avastad, et polegi nagu midagi väga vaatama minna 😀 Ja siis ootad, kuni ilmub müüki midagi piisavalt head.
Maakleritele kirjutamine tundus ka tihti nagu kadumine mutimulla auku. Helistage 😀
Me helistasime, leppisime kohtumise. Maakler kohale ei tulnud, lasi omanikul endal ringkäigu meile teha. Maakler tuli pärast notarisse oma noosi kasseerima. Kõva maakler!
Ehk siis – ole ise agar ja järjekindel, ei aita sind selles keegi 😀
ma pole muidugi 100% kindel,et Amsterdamist kedagi seal on aga vaadata ju võib 🙂 ehk on abi
https://www.couchsurfing.org/ tee endal kasutaja ja ehk leiad kellegi, kes teid enda juurde võtaks magama 🙂 Mul sõbranna kasutab pidevalt seda saiti ja kõik väga ägedalt läinud alati tal. Põhimõte siis see, et kõik, kes seal kasutajad on- on võimelised kedagi hostima ja soovivad vahelduseks ka ise kohta kus peatuda 🙂 Kui tingimused sulle sobivad- why not? 🙂
Olen seda elus palju kasutanud, aga tahame seekord ikka privaatsemat olekut 😀
Olen ka seda “teenust” kasutanud ja just Amsterdamis kahel korral tõsiste kriipide otsa sattunud 😀 Seal linnas seda couchsurfi väga kasutada ei soovita 🙂
Kas sa airbnb.com kaudu oled midagi otsinud? Ma ise küll ei ole seda veel kasutanud, kuid tundub huvitav. Seal on võimalik lugeda teiste inimeste arvustusi ja leiab igas hinnaklassis nii tube kui kortereid lühiajaliseks peatumiseks.
Sõidan paari nädala pärast Hispaaniasse puhkama. Broneerisin just eelmisel nädalal majutuse kahes erinevas kohas airbnb.com kaudu. Varem olen samuti kasutanud couchsurfingut, aga nüüd tahaks omaette olla. Piltide ja kommentaaride järgi on tegemist väga armsate korteritega, ühe korteri hinnaks tuli 60EUR öö kahele ja seda mitte kaugel Barcelona kesklinnast.
Oi jah.. I feel you. Me otsime ka maja ja tundub juba võimatu ettevõtmine. Kirjutan maaklerile, et kas saaks maja vaatama minna ja voilaa, vastus tuleb: müüdud või broneeritud. Elukaaslane helistas tuttavale maaklerile ja esitas küsimuse, kuidas tänapäeval üldse on võimalik maja osta 😀 too vastas, et võiks pangast võtta kinnituse, et palju üldse laenu võimalik on saada ja et too summa on garanteeritud. See siis panna üles kinnisvaraportaali ning siis me peaks teoorias olema atraktiivsed ostjad ja meiega hakatakse ise ühendust võtma. Noo, eks näis..
Alustage pangast, et mis on reaalselt hetkel teie võimalused või millised plaanid teil peaksid olema, et panga tingimustele vastata.
Me alustasime maja projekti eelmine kevad. Meil oli kumbalgi oma pangalaenuga korter ka muidugi, millest tuli lahti saada. Algul plaanisime ühe neist vahetada samas hinnaklassis oleva, aga see on nagu nõela heinakuhjust otsimine, et mõlemale omanikule teise kinnisvara sobiks. Kui sul see su vanemate korter, äkki nad on nõus selle vahetusse andma? Kes teab 🙂 Kui on veidi kallim maja ja te juhuslikult veidi laenu juurde saate, saate vahe ka kinni maksta. Meie aga lõpuks müüsime mõlemad korterid ikka maha ja vaatasime rangelt panga poolt antud piirmäära jäävaid maju. Neile ju peab sobima minimaalne hind, kuna nad ei taha liiga sarasid maju tagatiseks ja ka maksimaalne hind, ehk palju tee max laenu saate.
Niiet tehke kõvasti pankadega koostööd. Uurige tuttavatelt häid laenuhaldureid, kes viitsivad kaasa mõelda ja plaane koos pidada. Kindlasti kõik pangad käige läbi. Uurige, millist maja nad tagatisena aktsepteerivad, palju te laenu saate jne. Siis pilt selge ja jääb vaid neid kümneid maju vaadata, üks hullem kui teine 😀 😀 Me saime enda Õige lõpuks detsembris maksimaalse summa eest, mida meile laenuks anti.
Ma lihtsalt PEAN mainima, et operaator=kaameramees 😀
jah, ma saan aru, neid ju vaja ongi 😀
Mis hinnaga te Amsterdamis tahaksite ööbida, et ütled, et kallis seal? Me eelmine suvi käisime ja polnud nagu midagi hullu, mu meelest 🙂 st. et leidis ka sobivas hinnaklassis ok majutuse 🙂
kolmeks ööks oli 400 :S
Mis nali?!?! Ma pärast kodus vaatan sulle mingi normaalse hinnaga majutuse 😀
Sellisest puukelanikust on üsna võimatu lahti saada ja sellele tegelikult ei olegi enam mõtet oma energiat raisata. Muidu oleks igati soodsam kui saaksite Männikule minna aga puukidest lahti ei saa ja ta piinaks teid veel aastaid ja see ei oleks seda väärt ma usun 🙁
Kas sa seda lehte oled näinud http://www.maale-elama.ee/ – ma olen sel samamoodi silma peal hoidnud, seal nii elamis kui töökohti liigub. Ka mina kibelen Õismäelt ära maale 🙂 Meil on maja tegelikult saaremaal olemas aga see tundub natuke liiga kauge ja mees ei leia ka sinna nii kergesti tööd kahjuks…
Jaa, hoian sellel lehel silma peal küll 🙂
Oi saab ikka lahti küll puukidest! Ja kui on suur soov seda maja saada, siis kannatad selle pool aastakest ära mil esimese astme kohus otsuse teeb. Puugid teatavasti oma olematut raha riigilõivule ei kuluta, et edasi kaevata (millel tegelikult pole ka ju pointi). Siis juba otsus täiturile ja puugil ongi kellad! Olen selle nalja ise läbi teinud, aega võtab aga asja saab.
Suhteliselt tuttav olukord, selle vahega, et mehe vend päris varganägu ei ole. Ta on lihtsalt pea 30-aastane mees, kes ripub ikka veel ema tissi otsas ja kellele minu mees peab vahepeal süüa viima. Üks hetk tahaks ka ema maja korda teha ja sinna majja sisse kolida KAHEKESI oma mehega, aga selleks peab ilmselt vennale korteri ostma vms, muudmoodi ta sealt ilmselt ära ei lähe.
Mul oli ühel tuttaval sama lugu, et mingi puuk elas ka sees ja polnud nõus välja kolima. Siis oligi nii et, nad läksid norati juurde ja isa müüs oma pojale maja 50 € , mille isa ise talle andis, et ta saaks maja ära osta, muud moodi ei saanud lahti tropist lihtsalt 😀
Võta asja rahulikult. Teil ei ole ju mingit tärminit, millal te peate olema välja kolinud? Praegu elate üürikas, eks? Keegi teid välja ei viska, lihtsalt ise tahate maja osta? Hakatuseks katsuge näiteks selgeks mõelda, kuhu maja osta, kas maale või Tallinna lähedale. 50km on ikka suhteliselt kaugel, st rohkem maa kui linn. No Õismäega ei võrdle, eks. 😀 Mis hinnaklassis. Mehe õde otsib ka maja, kuna korterist visatakse välja ja müüakse maha, 14 aastat on üürikates elanud ja nüüd vist vaatavad oma maja lõpuks. Kaua sa pakkide otsas elad kahetoalises mehe ja lapsega, eks. 😀 Suht okei maja peaks saama vist peale 100 000, muidugi oleneb kõik asukohast ja seisukorrast jne jne jne. Mõni võtab mingi peldiku eest ka ulmehinda. Ilmselt mida rohkem maal, seda odavam, aga kindlasti ka seisukord võib teine olla. Kuna teil kummalgi juhilube ega autot ei ole, siis soovitaks ikka kuskile mitte väga maale minna, sest maal on bussiliiklus suht olematu ja ilma autota liikumisvõimalused ikka väga piiratud. Isegi minu maakohas, mis ametlikult on küll väikelinn, aga minu jaoks siiski maa, ei teeks ilma autota sisuliselt midagi. Ühed tuttavad on, kel autot ei ole, alailma aitame transpordiga, see ajab ikka juuksed halliks, bussiga oma teekonda planeerida.
Aga miks te arvate, et Juss tahaks/peaks sealt välja kolima? Ja kuhu te Kardo ema paneks? Teie korterisse? Miks ta peaks hakkama korteris elama ja üüri maksma? 😀 St oleks ta üldse nõus sellega? Äkki võtab siis Jussi ka kaasa ja tuleb teie korterisse.
Sul hunnik faktivigu 😀 Esiteks elame me mu vanemate korteris, mille nad just hiljaaegu ostsid ja remontisid. Maja 100 000?! Me vaatame 40 000 hinnaklassi jäävaid maju ikka, ega me miljokad pole.
Eksid ka sellega, et meil kummalgi lube pole – Kardol ju on ja kui maale läheksime, küllap ostaksime ka auto. Siin pole nagu vaja.
Kui me Männikule läheksime, siis on seal suure maja kõrval saunamaja, mis on tehtud nn pisikeseks saunaga korteriks. Seal köök ja wc ja vannituba ja saun ja siis üks toake. Kardo elas enne siia kolimist seal ja sinna läheks ka siis Kardo ema.
Juss loomulikult EI TAHA välja kolida, aga peaks, sest ta on mõttetu luuserist varganägu, keda mina oma majja ei taha 😀
Ok, eks faktivigu ikka esineb jah. Sry, ma võtsin automaatselt Tartu hinnaklassi, siin on miskipärast meeletult kõrged hinnad, mingi korterinäru eest peab keskmiselt 50 000 välja käima, maja alla 6-kohalise ei saa. :S :S Siis ilmselt olekski kõige etem Juss majast välja peksta (aga kuhu?), kui teile Männiku variant istub, ehkki ta pole just väga maakoht ka. 😀
Ja Kardo ema oleks nõus oma aias põõsa all ka elama, kui meie ainult sinna elama läheks 😀
Aga Mallukas, kui Jussiga rääkida ei anna, kas ei ole variant see majadiil kinkelepingu näol ära teha (eeldades, et Kardo ema seda ise soovib) ja Jussile juriidiliselt hagu alla anda?
Mul oli just sama mõte, et miks kinkelepingut ei võiks teha. Ise elan kinkelepinguga saadud majas ehkki olen teise ringi pärija ja just sellepärast tehti leping mulle sest esimese ringi pärija ka suht puuklane ja hirm oli, et võib maja müüki panna. Natuke oli kinkijal süümekad, et siiski see ilmajäänu oma tütar aga kui aru sai, et inimene siin midagi ei tee ja ei aita siis tuli lepingu jutuga meie juurde.