Uncategorized @et

kui ükskõikne olla saab?

16. mai 2014

Terve Eesti on juba kindlasti näinud Facebookis ringlevat teksti Mustamäel elavast narkomaanist, kes oma 8-kuuse lapsega trollis sõitis. Kui mõni teist elab kivi all, siis kopeerin selle teile ka:

Tähelepanu Mustamäelased!

15. mail umbes kell 12.30 sõitis minu sõbranna number 4 trolliga Mustamäe poole. Trollis oli üks noor naine oma 8-kuuse pojaga. See naine oli tugevas narkojoobes. Laps oli tal vägivallatunnustega, peas olid verevalumid. Mu sõbranna üritas selle naisega rääkida, et ta magama ei jääks, kuna laps oleks mitu korda maha kukkunud. Lapse käed olid jääkülmad!

Nii palju sai ta teada, et laps on 8-kuune. Sõbranna ei osanud kohe kuskile helistada ka, kuna elab Soomes. Ta küll mõtles, et võtab lapse selle ema käest ära, aga kahjuks ta seda ei teinud.

Ta väljus Siili peatuses ja helistas mulle. Muidugi jäid minu nõuanded politseisse ja kiirabisse helistada hiljaks. Siis nägi ta tee ääres politseiautot ja rääkis neile loo ära, aga ka nemad ütlesid, et oleks pidanud kohe helistama

Ühesõnaga, minu üleskutse: kõik, kes te elate Mustamäel, äkki te olete näinud noort naisterahvast, valgete juustega, kellel on 8-kuune laps? Naisel oli seljas sinine jope, teksad ja jalas hallid tossud. Lapsel mingid dressid, peas väike sinine mütsike ja jalas kollased tossud. Lapsevanker oli tumesinine ja valge. Naine suhtles eesti keeles.

Ta võib olla sinu naaber või on kuskil ligidal silma jäänud! Ma kardan, et kui see ema oma last nii kohtleb, siis lõpeb see väga halvasti. See laps tuleb kiiremas korras ohutusse kohta toimetada. Esialgu kindlasti haiglasse.

Palun jaga seda! Mustamäe ei ole nii suur! Keegi kindlasti teab, kellest jutt!

Pärast lapse saamist on mul väga raske selliseid asju lugeda. Ma ei suuda ettegi kujutada, et keegi nii väiksele beebile saaks haiget teha. Ükskõik, kas kogemata või meelega. Aga VEEL VÄHEM mahub mulle pähe, et naine, kes juba hoidis beebi jääkülmi käsi käes ja nägi, et lapse eest vastutav isik on ebaadekvaatses seisus, kes on last maha pillamas, rääkimata sellest, et lapsel on vägivallatunnused, kuidas see naine sellel lapsel minna lasi? See ei mahu mulle pähe!

Kui loll see naine olla sai? Kui mina oleks sellist asja näinud, oleksin ma selle lapse sülle krabanud ja otsemaid politseisse jooksnud. Mis see narkar mulle ikka teha oleks saanud? Või okei, kutsunud politse ja ise sellel naisel nii kaua kasvõi järgi käinud, et näha kus nad elavad, või kuhu lähevad.

Kuidas see naine seal trollis nii uskumatult loll oli? KUIDAS? Tema vabandus oli vist see, et ta on Soomest pärit. No halloo, Soomes ei ole politseid? Soomes on ok vaadata, kuidas beebi narkomaani käest trollipõrandale kukkumas on?

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et terve trollitäis inimesi vaatas seda olukorda lihtsalt pealt. See naine vähemalt üritas midagi teha. Okei, mitte küll eriti edukalt, aga siiski. Mis maailmas me elame? Kuidas saab keegi vaadata verevalumitega beebit ja rahulikult aknast välja edasi passida? Miks ainult üks inimene reageeris? Miks see üks inimene nii idioot oli?

Sellised asjad ajavad mu hauda!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

45 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Lonni 18. mai 2014 at 12:20

    Kui nõme on hakata virisema inimese kallal, kes tundis siirast muret aga tegutsemiseks julgust ei olnud. Siin on eespool ilusasti öelnud, et see naisterahvast tegi rohkem kui terve trollitäis inimesi. Olles just hiljuti läbi elanud olukorra, kus mul rabati laps käest ja palumise peale tagasi ei antud, siis mõistan olukorda natuke teise nurga alt. Mitte kellelgi ei ole õigust niisama emalt last ära võtta (välja arvatud vastavad ametnikud). Mina isiklikult ei julgeks ka ühegi narkomaaniga maid jagada. Nende agressiivsus ja jõud on täiesti ulmeline. Kujutan ette, et isegi kui mu süda sellisest vaatepildist kokku tõmbab ja mure on ilmatu suur, ei julgeks ma ka trollitäie inimeste ees politseisse helistada. Pigem teeksin seda samuti juba trollist väljudes.
    Ja see ei tähenda et ma oleksin idioot või nõrk või hoolimatu. Minu natuur on lihtsalt selline.

  • Reply Kurb 18. mai 2014 at 11:23

    “Kui mina oleks sellist asja näinud, oleksin ma selle lapse sülle krabanud ja otsemaid politseisse jooksnud. ” – lapse ära võtmise õigust kellelgi siiski ei ole (v.a vastavatel ametnikel). Niiviisi võib saada endale hullema jama kaela. Kõige õigem oleks olnud jääda trolli, et mitte seda “ema” silmist lasta ja kutsuda politsei. Siiski ei arva ma, et nimetatud naisterahvas oleks “idioot”. Ilmselt jäi julgusest ja otsusekindlusest puudu, kuid tundub, et hiljem seda kahetseti. Kurvaks teeb aga Eesti inimeste ükskõiksus. Tundub, et oleks vajalik inimeste harimine selliste tundlike teemade puhul – mida teha, kuidas teha jne.

  • Reply Monsa 18. mai 2014 at 02:45

    Täiesti lõpp, jube lugeda. Alles hiljuti juhtus selline asi Pärnus number 14 bussi peal (seekord siis vastutustundetust emast ja ma ei tee nalja – see tõesti juhtus täpselt nii). Tuli noor naine oma vankriga bussi ja põhiliselt minu ette, tüdruk vankris oli kindlalt alla aasta vana. Hakkas siis buss sõitma ja ema ei hoidnud vankrist kinni ega midagi, vahtis midagi telefonis. Üks vanem mees tegi märkuse, et kas te olete kindel, et vanker kuskile ei lähe? Too tütarlaps selle peale “Palun tegelege oma asjadega, see ei lähe mitte kuskile. Ma koguaeg sõidan nii”. Kuna oli suhteliselt tihe liiklus ja kell oli 5 läbi siis tegi buss päris mitu järsku pidurdust. Ja siis korraga tuli jälle suhteliselt järsk pidurdus ja vanker lendas pikali, laps põrandale ja asjad laiali. Ma pole elusees nii kohutavat pilti näinud – too “ema” ei reageerinud peaaegu üldse, kribis ainult veidi kiiremini oma sõnumi ära ja siis hakkas ASJU mis maha kukkusid üles korjama selle asemel, et kindel olla et ta laps elus ja terve oli. Kõik kes seda nägid ja juhtusid lähedal olema tõusid püsti ja aitasid asju korjata (kaasaarvatud mina) ning paljud noomisid too “ema”, et kas tal üldse aru on peas, mille peale too ainult kurje pilke saatis. Üks vanem naine võttis lapse kohe sülle kui too kukkus (sai paar sinikat ja ehmatas). Ulatas tädike siis lapse emale, too ainult raputas ja ütles “Ole nüüd vait!”, toppis röökiva lapse vankrisse ja läks järgmises peatuses välja. Kuulsin hiljem, et inimesed kes olid temaga koos välja läinud olid helistanud lastekaitsesse ning soovitanud emal haiglasse minna, et laps üle vaadata.
    Vot selline on meie ühiskond.

    • Reply Leevi 18. mai 2014 at 21:35

      Et kui ema midagi valesti ei tee, siis ei huvita kedagi, et PAARIKUUNE laps koos vankriga lendab ja karjub. Aga kui on emale midagi ette heita, on abikäsi järsku terve buss täis?! Wow!

      • Reply Monsa 21. mai 2014 at 13:22

        Kas sa üldse lugesid ka? Paar inimest (vanem mees ning veel paar) ütlesid talle, et ta peaks kinni hoidma vankrist ei midagi ei juhtuks. Mis mõttes kui ema midagi valesti ei tee? Vankrist mitte kinni hoidmine liikuvas bussis ja sellega vastavas kohas seismine on vale tegu. Sellepärast ka paar inimest tal kinni hoida käskisid. Aga kui tibi ei kuula siis pole midagi teha ju.

  • Reply Imbi 17. mai 2014 at 20:41

    Selline lahmimine sind heast küljest ei näita. Sama käib ka selle postituse kirjutaja kohta. Väga karmid sõnad inimeselt, kes sündmuskohal ei viibinud. Pealegi, kas teadsite, et vägivallatunnuseid ja väärkohtlemist pole sugugi nii lihtne määrata? Kuradi sotsiaaltöötajad olete küll.

  • Reply Lugeja 17. mai 2014 at 16:06

    Sul ei ole kindlaid tõendeid et last pekstud on ja taaskord sa lahmid siin
    Ka mu kodulinnas on üks laps, kes elab oma tatikast emaga alla igasuguse arvestuste .. pidevad peod, beebi toas suitsetamine jne .. aga kuna mina olen vaid jutte kuulnud, ei saa ma midagi teha, sest ma POLE ISE näinud! Muidu kui ise näinud oleks seda kõike, siis oleks ammu juba sotsosakonda teada andnud

    • Reply TJ 18. mai 2014 at 00:18

      Et teatada millestki sotsiaalosakonda pead Sina olema seda pealt näind? Uuri asja natuke, ei ole nii. Kahtluse puhul tuleb ka ALATI teada anda.
      Iga kell eeldan ma selliseid lahmijaid, kes kindlalt ei tea, aga kahtlustavad ning üritavad asju paremaks muuta, kui selliseid idikaid, kes räägivad fakte “pidevad peod, beebi toas suitsetamine jne “, aga kuna ISE pole näind, no siis savi.

    • Reply Mallukas 18. mai 2014 at 09:17

      Kui ma näiteks kuuleks, et naaber peksab last, siis ma kutsuks ka politsei/lastekaitse. Olenemata sellest, et ma isiklikult oma silmaga näind ei ole. Ma loodan, et teised inimesed talitaksid minu lapse puhul sama moodi. Päris õudne oleks saada teada, et keegi näiteks peksab teda, inimesed teadsid, aga kuna ise näinud polnud, siis ei teinud sellest suuremat asja. Rohkem mõistust, inimesed!

  • Reply Marilyn 17. mai 2014 at 11:41

    Mallu, mõtteaineks sulle. Tegevus juhtus Ameerikas, kus ema sõitis enda pisikese pojaga külla ning sõitsid teelt välja. Laps sai ülirängalt vigastada ning suri silmapilkselt. Kui politsei ja kiirabi kõik kohal olid, siis see sama ema kõndis ringi, tõstis asju autost välja, uuris, kuhu ta panema peaks need asjad või jätab autosse. Korduvalt võttis asju autost, kus tema surnud poeg lebas. Kui sa arvad, et tal oli ükskõik, et ta laps surnud oli, siis sa eksid. Ta oli lihtsalt niivõrd suures šokis, et ta ei suutnud mõista, mis just juhtunud oli. Ja see pole haruldane reageering sellistes situatsioonides, ka Eestis.
    Mina imetlen seda naist, jah ta ei teinud kõike perfektselt, me keegi pole täiuslikud. Kuid ta tegi midagi, ta ei läinud trolli teise otsa ning teinud nägu, et kõik on okei. TÄNU TEMALE me üldse teame, et mustamäel on tõenäoliselt üks pisike, kes vajab abi, ilma temata poleks ei sul, ei mul absoluutselt aimu, et selline olukord kuskil on. Ning me ei ole seal olukorras olnud, kellegi teise jutu põhjal hakata seda vaest naist idioodiks ja ” tapa ennast ära”sõimama, tundub veidi rumal.
    Sellise tegevusega pärsitakse tegevust. Ehk järgmine kord näeb see naine jälle midagi ja siis ta enam ei julge helistada ega teha midagi, sest eelmine kord sai ta niivõrd negatiivse kogemuse ning ta kõnnib minema, mõeldes, et las seekord teeb keegi teine.

  • Reply kurihunt 17. mai 2014 at 09:53

    Kummaline on see eluke. Üks inimene kümnest (umbkaudne arv kes bussis võisid situatsiooni märgata) reageerib otseselt ja püüab midagi ette võtta ja olukorda selgust tuua ning ta saab siin blogis sõimata? Teised, kes üldse ei reageerinud, tuleks ilmselt kohe mahalaskmisele saata?
    Siiamaani keegi vist ei tea faktipõhiselt mis seal juhtus, kuid mahategijaid on juba nii palju.
    Mõelge nüüd ise loogiliselt…ilmselt seda naist nähti juba varem avalikus linnaruumis ringi liikumas (trollipeatuses ja enne seda pidi ta ju kuskilt tulema, et peatusesse jõuda). Ilmselt, kui ta tõepoolest oleks olnud TUGEVAS NARKOJOOBES kaasas VÄGIVALLATUNNUSTEGA väike laps, oleks ta ammu rajalt maha võetud. Karta on, et pealtnägija reageeris üle. Aga, kui oligi padunarkar kelle laps oli siniseks pekstud/kukutatud, siis ma väga loodan, et laps on juba päästetud ja “ema” saab karistatud.

  • Reply Triin 17. mai 2014 at 08:56

    Min hämmastab hoopis see, et paljud kommentaatorid kaitsevad seda narkarit. See on üsna selge näide eestlaste suhtumisest. Keegi ei taha aidata ja oma nina toppida, otsistakse ainult vabandusi, et end eemale hoida.
    ” Äkki oli magamata”, ” Äkki ei olnud sinikad peksmisest”- gaad!?!?!?!?!
    Kurb, kurb, kurb.Just nii ükskõiksed meie ümber inimesed ongi.

    • Reply jääkuubik 22. mai 2014 at 21:44

      Aga vot mina kaitsen ka selle lapse ema!
      Kisama pistis mingi hull eit kes pole ilmselgelt tittedega kokku puutunudki ja hakkas aga lapse ema narkomaaniks tituleerima.
      Kui mu 8,5 kuune otsustab hommikul kell 6 kogu pere jalule ajada ja ma peaksin temaga kusagil bussis päevaaegu seiklema siis ma olen päris kindel, et ma mingite lollakate võõrastega jutustama ei kipuks. Ahjaa, kui mingi lollakas mu last näppima hakkaks siis annaksin kolakat sellele lollakale ka. Nii, igaksjuhuks sest kunagi ei tea kas tegu on (omast arust) hea inimese või psühopaadiga. Ja päris kindel olen, et väsimusest võib ka minul bussis silm kinni minna. Ka siis kui titt on süles. Sest kurnatus on selline mõiste mida enamik seda teemat komenteerinud ilmselgelt pole kogenudki! (Õnnelikud, raisad ;) ) Ja sinikaid ning kriime on tal ka. Värskelt lõigatud küüntega on kõige parem nägu segi kratsida! Ja enamasti selles vanuses lapsed kõõluvad juba asjade najal püsti. Väga lihtne on neil enda nägu igalepoole ära taguda. Ja väide paistes peast tundub lihtlabase liialdusena. Pealegi ei tea too paanikatekitaja, kas ema mitte arstijuurest ei tulnud või on lapsel lihtsalt naljakas peakuju või palju muud.

      Tüüpiline FB tõmblemine kus VÄGA TIHTI süüdistatakse täiesti süütuid inimesi!

  • Reply E 17. mai 2014 at 01:17

    Uskumatu, et sellistel inimestel lapsed on! Kuidas ükski riiklik asutus, arst või mõni hingega inimene pole sellises olukorras BEEBIT nähes midagi ette võtnud?
    Tubli, et antud naisterahvad võtsid julguse kokku ja vähemalt sotsiaalmeediasse kuulutasid, aga ma ei tea.. kui beebil on verevalumid ja sa näed, et tal pole hea olla.. mu süda oleks saapasäärda kukkunud. Ja sa juba katsud ta käsi. Oleks siis võinud juba “korraks sülle küsida” ja A-teami kohale kutsuda või miskit. Nii kahju lihtsalt sellest lapsest! Loodan täiega, et see valgete juustega naine siis leitakse.
    Julgust juurde, inimesed! Kui tunned, et peaks midagi ette võtma, siis ilmselt peabki!

    Ja vabandust, aga vastuseks ühele kommenteerijale – Mis mõttes ei saa kõiki “neid” lapsi aidata?! Kas aitamine on ka juba päriselt nii suur privileeg, et seda jagatakse NII selektiivselt? Vau!Päriselt?
    Et kui ma olen tulihingeline loomade õiguste kaitsja, siis lähen appi vaid auto alla jäänud koerale? Sest lapsed pole nii väga minu Thing?
    Tahaks, et oleks üks üüratult suur ruum täis inimesi, kellelt küsiks sama trolli-olukorra kohta tõsta käsi kui nad läheksid appi. Tahaks näha, kui paljud siis julgeksid silmad maas koogutada, et “kõiki ei saagi päästa”. Bullshit!
    Ärme siis keskendu äkki mõnda aega Aafrikas näljahädas lastele ega Ukraina õudustele ja alustame vähe lähemalt? Ehk läheb niipidi lihtsamalt, et oma ego kõrvale inimesel ka ruumi teha, enne kui päris metsistume.

    Btw, võibolla ma olen veider, aga mina tean, et karma on alati võrdväärses suhtes väljapoole elatuga, nii, et see oleks olnud imeline viis tagamaks endale igavene õndsus ja rahulolu. “Päästsin kord beebi!” oleks imeline lugu mida esimesel deidil või tööintervjuul rääkida.. Ma arvan, et see on täiega selle Soomest pärit(?) naise kaotus!

    Kõigile, kes ühistranspordiga sõitvatel emadel vankreid tassida ei aita ja näevad seda, siis MAN UP! Aitame ikka!

  • Reply Kristlin 16. mai 2014 at 23:07

    Minu süda pidi lõhkema, kui ma seda lugu lugesin…. :'( Miks? Kuidas see võimalik on? Kus me elame?

  • Reply Leevi 16. mai 2014 at 22:57

    Ma olen kivi all elanud, kuna loen seda siit esimest korda. Tegelikke asjaolusid ei tea, seega ei julge ka kommeneerida.
    Endal aga on eestlaste ükskõiksusega ka kogemusi olnud ja justnimelt ühistranspordis. Kui mu laps oli vaid paarikuune, siis Pärnus bussiga sõites pidurdas bussijuht nii järsult, et vanker käis täie laksuga ümber. Suur ja raske Emmaljunga vanker, mida ma ise külje pealt kinni hoidsin! Selle tulemusel lendas sealt suure kaarega ka laps välja. Otse trepist alla ja keskmiste uste ette. Ülejäänud vankrisisu ja beebitarvete kott tema peale. Kas KEEGI tuli appi või kas bussijuht peatas bussi? EI! Sain karjuva lapse vaevu kätte haaratud kui bussijuht järgmises peatuses uksed avas. Kuna beebi võtsin kõigepealt, siis beebitarvete kott kukkus uste avanedes otse asfaltile. Bussi sisenevad inimesed vahtisid lolli näoga mind karjuva beebiga trepil kummardamas ja trügisid minust mööda, et sisse saada.
    Ilus! Peale seda pole vankriga ühistransporti roninud ja ei plaani ka.

    • Reply mai 17. mai 2014 at 07:36

      APPPPPPPPI!!! Käesoleval sajandil? Mul on vahel häbi olla inimene.

    • Reply Pisi 17. mai 2014 at 07:56

      Minuga sama asi juhtunud ja tallinna ühistranspordiga. Nende poolt sain vastuse alles siis, kui tuttav otsustas delfisse kirjutada. Ise ma delfis ei kài. Kirjutasin ainult bussikoondisele. Ja mis vastus sealt tuli? Meie bussijuht oli graafikust maas ja kiirustas. Mul aga beebi kàis vankriga külili. Hea, et vankrisse jài, kuna vanker kukkus teistele peale aga mul oli káru kõrval 1a9k laps, kes lendas peaga vastu metalltoru. Ei tulnud bussikoondiselt isegi vabandust ja küsimust, et kuidas lastel on. Ainus asi neil oli, et bussijuht oli graafikust maas ja jàáb ûhe kuu preemiast ilma. Ei mingit vabandust. Muide ootasin nende vastust oma kirjale 4 pàeva ja vastus tuli alles siis, kui delfis see sama kiri kajastus. Kahju, et tànapàeval ei saa asju ajada ilma, et meediat ei kutsu appi.

      • Reply Leevi 17. mai 2014 at 15:21

        Meil polnud meediat vaja. Olin bussiga teel sõbranna poole ja sõbranna pidi bussile vastu tulema. No tuligi ja kui kuulis, mis mul bussis juhtus, helistas oma emale. Ema üks tuttav on Pärnu politseis konstaabel ja enne kui me taksoga traumapunkti jõudsime, et laps igaks juhuks üle lasta vaadata, oli mu telefonile helistanud kaks erinevat politseinikku, et asjaolusid uurida. Kolmas helistas siis, kui traumapunktis olin ning tuli õhtul ise kohale, et vaadata üle vanker. Noh et äkki asi vankris, et ebastabiilne vms. Ja see oli Pühapäevane päev!
        Bussikoondisest helistati mulle järgmisel päeval ning ma ise ütlesin, et ei soovi bussijuhilt muud, kui vabandust ja et ta edaspidi hoolikam oleks. Ei tahtnud mingeid rahalisi karistusi või veel vähem vallandamist. Kes teab, mitu suud bussijuhil toita vaja on ja kes bussile näiteks ette sõitis ootamatult. Ei kirjutanud politseisse ka avaldust selle tõttu. Bussijuht tuli ise meie koju vabandama ning tundus tõesti kahetsevat. Minu jaoks oli asi lõpetatud sellega.

  • Reply Anxu 16. mai 2014 at 22:25

    Tõesti. Maailm pole nii must ja valge. See soovitus, et miks ta ei võtnud last lihtsalt ära? Tead, ei saa nii. Sellisel juhul oleks see naine endale hoopis pahanduse kaela saanud lapseröövi eest. Või teine mõte, et oleks seda naist lapsega jälitanud.. Naine oleks oma lapsega läind koju ilmselt ja mis edasi? Korterisse sa ei tungi ju?
    Üldse Eestis on siuke tore süsteem, et kui kindlaid tõendeid ei ole, siis ei saa midagi teha. Sinikad sinikateks aga kui konkreetselt ei näe, kuidas last pekstakse, siis ei ole midagi teha. Selline on karm reaalsus.
    Tean juhtumit, kus lapsele naha vastu oli suitsukonisid kustutatud, jäljed järel. Aga jällegi, midagi teha ei saa, sest ei ole keegi näinud, et seda tehakse. Lapsed aga on liiga hirmunud, et ei julge kellelegi rääkida ka ja eitavad kõike. Või tõesti lapsed armastavad oma vanemaid tingimusteta, nemad ei teagi paremaid. Arvavad, et nii ongi normaalne ja kui emme ütleb, et ei tohi rääkida, siis ei tohi. Sest emme on kõige parem ja emme teeb haiget, sest laps ise on halvasti käitunud.

    Muidugi ma saan Sinust Mallu täiesti aru. See on kohutav. Tahaks neid lapsi aidata! Kuid kahjuks kõiki ei saa aidata.:/

  • Reply annika 16. mai 2014 at 22:08

    Olen ka Soomes aga mis maadel ühist on just hädaabi tel nr 112 . Iga soomlane peab seda teadma ja kes siin elavad, pakun et eestlased kh. Kerge ju meelde jätta seda nrit.
    Ma ei tea kuidas ise oleks reageerinud aga jh tüüpiline on , et kedagi ei huvita :S

  • Reply Kaidi 16. mai 2014 at 21:08

    Ma olen isiklikult näinud, kuidas sotsiaaltöötaja püüdis purupurjus naiselt vankriga last ära võtta. Politsei oli kõrval, aga oma tööd tegev naine sai lapse ema poolt ikkagi rusikaga silmaauku, sest see naine hakkas vastu. See on ka ilmselt põhjus, miks keegi ei julge võõra inimese last puutuda. Minu nähtud olukorras saadi laps õnneks kätte ja sots töötaja jooksis hirmunult lastekodu poole, kartes, et lapse ema sõbrad tulevad järele. Õhtu lõppes õnneka politsei abiga õnnelikult, aga ma usun, et sellise jamamise tõttu ükski suvaline kõrvalseisja ei julgegi tegutseda, eriti kui tegu pole adekvaatse inimesega. Jälitamine on küll ka võimalus, aga ma arvan, et see on suhteliselt lootusetu, kui ainult politseisse teatada. Pigem peaks helistama otse lastekaitsesse või linna(osa)/vallavalitsuse vastavale töötajale, sest võibolla on sama tegelasega varemgi probleeme olnud ja sel juhul on võimalus edasi tegutseda.

  • Reply Ebe 16. mai 2014 at 21:04

    Mallukas, ma saan aru, et antud teema on vaga tundlik ja Sa oled selle suhtes vagagi kirglik (mis on vaga hea!). Aga nagu ka eespool on mainitud maailm ei ole koigi jaoks must ja valge. Inimesed reageerivad situatsioonides erinevalt. Ma tean, et ma ise ka kaalun ja motlen tagajargedele pohjalikult enne, kui actionisse torman. Voibolla pole see igas olukorras ideaalne reageering, aga nii ma olen loodud. Just nagu sina oled loodud vastupidi- enne lajatad emotsionaalselt miskit ja siis motled (mis ei ole yldse vale!). Lihtsalt inimesed on erinevad! Ja selle tottu minuarust materdad Sa seda vaest naisterahvast vaga motlematult. Mis siis kui ta oleks selle vaese lapsega minema jooksnud? Kuidas see politsei selle ema oleks yles leidnud ja kinni nabinud? Mis trauma sellel lapsel oleks sellest voibolla eluks ajaks jaanud? Jah, kodus peksa saamine on loomulikult JUBE, aga see “ema” on ainus, keda ta teab. Ja kui mingi vooras nii pisikese lihtsalt ara roovib, siis jumal teab, mis emotsionaalse trauma voi turvatunde puudumise see talle eluks ajaks tekitab. Selliseid asju tuleb kahjuks taktitundeliselt lahendada, mitte emotsioonist lahtudes hulle tykke korda saata.
    Mul on vaga hea meel, et Sa selle teema suhtes kirglik oled ja akki saad kunagi seda ka praktiliselt kasutada Eesti sotsiaalsysteemis. Aga palun ara inimesi hukka moista selle yle, kuidas nad reageerivad erinevates olukordades. See naine, nagu Sa ytlesid, tegi rohkem kui 30 inimest trollis!

    • Reply lillu 16. mai 2014 at 22:07

      Super kommentaar. Ütlesid kõik ilusamini ja paremini kui mina oleks suutnud öelda aga samas ütlesid ära kõik, mis ma oleks tahtnud öelda.

    • Reply B 17. mai 2014 at 00:58

      väga õige kommentaar

    • Reply R. 17. mai 2014 at 13:50

      Hmm ma ei mõista päris hästi loogikat, et ”mis siis et peksab, peaasi, et oma ema?” Ütle mulle, mis turvatunnet tunneb imik, keda tema enda ema või isa või kesteabveel peksab? Tule taevas appi! Keegi ei räägi siin lapse röövimisest, aga kõne politseisse oleks kindlasti olnud asjakohane.

      • Reply Ebe 17. mai 2014 at 21:20

        Vot seda ma aru ei saagi, kust sa sellist loogikat valja lugesid :D Kindlasti, nagu sa isegi, ma sellist asja ei poolda!
        Turvatundest lihtsalt minu arvates nii palju, et kui 8 kuune imik ennast jarsku kusagil voora paanikas inimese juurest leiab, kes ta kuhugi haiglasse surab ilma igasugiste tuttavate nagudega…selline lapse “ara rebimine” tema turvatsoonist on vast ikka hirmus kyll igale lapsele. Loomulikult on see pikemas perspektiivis talle palju parem lahendus, aga seda ema kaest ara votmist voiks ju teha taktitundelisemalt, kui lihtsalt lapse kaest ara rebimine, kas sa ei arva?

  • Reply Hmmm 16. mai 2014 at 21:02

    Vb oli naine lihtsalt shokis ja ei tulnudki pähe midagi teha. Mina kord nägin pealt, kuidas lasteaia kasvataja üht jõnglast südamest raputas. Mina konkreetselt saingi sellest shoki, ma ei saanud pilku lapselt pöörata ja kõndisin vastu posti ja mõtlesingi, mida kuradit ta teeb. Ja kui ma lõpuks taipasin, et oleks võinud hoopis midagi öelda, selle asemel , et vastu posti joosta oli juba hilja. Lihtsalt teinekord ei tule asjad nii välja nagu võiks või peaks.

  • Reply kris 16. mai 2014 at 20:51

    ma olen samuti nõus nendega, kes ei mõista seda narkarit näinud naist. lugesin seda uudist ja käed hakkasid värisema ning süda peksma – kas sellises riigis me elamegi? sisuliselt tähendab see seda, et ükskõik kes meist või meie lastest võib avalikus kohas kogeda vägivalda või olla sandis seisus ja pealtvaatajad vaid on “traumeeritud”, “neil on omad põhjused” või “nad ei suuda midagi ette võtta”. kui see oleks teie laps, kas siis ka leiaksite õigustusi trollis istunutele? miks ei suudeta mõista, et Eestis ongi iga laps MEIE LAPS ja iga inimese kohustus on seista iga üksiku lapse heaolu eest? ma eluski ei oleks suutnud trollist maha minna, ma oleks ilmselt kohe värisevi käsi helistanud politseisse – olen taolisi olukordi kogenud ja alati, alati midagi ette võtnud! mul on nii hale sellest lapsest, ta saab võibolla täna õhtul jälle uuesti peksa ja ei saa süüa, sest keegi Soomes elav õrnuke naishing ei suutnud kohe politseisse helistada! häbi on ja valus on!!!

    • Reply Pisi 16. mai 2014 at 20:54

      Hàbi peaks olema hoopis nende pàrast, kes seda naist igapáev nàevad aga ei tee midagi.

  • Reply Kerli 16. mai 2014 at 20:42

    Mul tekkis viha hoopis selle naise vastu kui ema.. Jah, see ema on haige narkar ilmselt, aga see “naine Soomest ” on ikka päris saamatu… Tõsiselt, politseid kutsutud ei saanud, aga FB-sse ulguma sai küll minna… Prioriteedid paigast !? Mõistmatu :(

    • Reply Pisi 16. mai 2014 at 20:50

      See naine ei teinud fb postitust. Selle tegi see naine, kellele naine soomest helistas.

      • Reply R 16. mai 2014 at 21:25

        Sa loe nüüd uuesti algne postitus läbi- keegi ei helistanud kuskilt soomest vaid see inimene, kes seda naist (soomest pärit) nägi, väljus ise trollist ja helistas sõbrannale.

    • Reply Ssdea 16. mai 2014 at 22:02

      No see on ju tänapäeval tüüpiline. Kohtad mingit ilusat piffi, aga rääkima minna ei julge? Tee Facebooki tunnetest nõretav kuulutus.

      Ja nii me kõik loodamegi, et kui kuidagi muudmoodi ei saa, siis facebook aitab alati. Selle asemel, et reaalselt midagi ära teha, tuleb minna facebooki vinguma.

      Kurb.

  • Reply S. 16. mai 2014 at 20:39

    Mõni inimene lihtsalt kardab, uue olukorra puhul tõesti EI OSKA käituda, alles hiljem tuleb kohalejõudmine, mida oleks pidanud tegema jne. Ma kujutan ette, et ma võiks ka vabalt nii ehmatanud olla, et otseselt ei teakski, et mida teha, ei tuleks ilmselt selle peale küll, et last enda kätte krabada. Inimesed käituvad keerulistes situatsioonides erinevalt. Antud juhul on hea seegi, et ta hiljem tegutses ja see üleskutse nii avalikult levib. Hea, et siia ka panid, sest FB-s mina tõesti näinud polnud.

  • Reply Sigrid 16. mai 2014 at 20:39

    Kõike ei saa alati nii üheselt võtta. Vb reageeris see tädike lihtsalt üle. Kust ta võttis, et tädi narkolaksu all oli? Vb lihtsalt kaua magamata lapse pärast, selleks ei püsinud püsti? Ja sinikad ei tähenda, et automaatselt laps kodus peksa saaks. Kui laps on püsimatu ja palju turnib, on sinikad täiesti tavaline nähtus. Mul poisi pea ka koguaeg sinikaid täis, sest ta lihtsalt suudab ennast igale poole vastu ära koksida. Reaalselt IGALE poole. Niisamuti ei tähenda külmad käed, et laps külmetaks. Mina selliseid FB kirjutisi tõepähe küll võtma ei hakkaks, kus kellegi sõbranna kusagil midagi ütles ja nägi.

    Ja juhul kui selle “sõbranna” nähtu tõele vastab, oli tegemist tõesti täieliku idioodiga.

    • Reply Triinu 16. mai 2014 at 23:56

      Narkaril ja väsinud lapsevanemal on suur vahe. Võib olla sa pole narkarit varem näinud vms…. Aga niimoodi küll välja ei vabandaks sellist inimest.

  • Reply Pisi 16. mai 2014 at 20:35

    Sel korral ma sinu pahameelest aru ei saa. See naine làks trollist maha politseiga rààkima. Nemad aga saatsid nad pikalt. Naine pidavalt hoopis trollis olema. Mis vahet seal on, kas naine on trollis ja helistab või láheb trollist maha politseiga rààkima? Mina ka soomes ja eestis olles ei ole saanud politseilt abi. Alati tulnud vastus, et meil ei ole patrulle ja ehk saate ise hakkama. Sel korral aga oli politsei seal samas ja ei teinud midagi. Lihtne on kommenteerida olukorda, kus sa ise ei ole olnud. Minagi oleksin shokeeritud sellisest vaatepildist. Pealegi narkouimas ja ka alkoholi tarvitanud inimestega mina nt jamada ei julge. Lihtne öelda, et võta laps aga siis saad endale veel süüdistuse kaela. Lisaks kui oled pisikese lapsega, siis pead eelkõige oma lapse peale mõtlema.

    • Reply Mallukas 16. mai 2014 at 20:36

      No minu loogika juba ütleks, et ma ei laseks seda naist lapsega silmist. Muidugi pead sa ennekõike oma lapse peale mõtlema, aga mis see sinu lapsele oleks halba teinud, kui kasvõi niisama temaga koos “jalutanud” majani nt. Nagunii puhusid juba juttu trollis.

      • Reply Pisi 16. mai 2014 at 20:52

        Kust sa võtad, et nad palju ràákisid? Sa ei tea üksikasju ja siis on raske kedagi hukka mõista. Sa ei tea, kuhu see naine làks. Ehk oli tal kuskile aja peale minek? Ei saa hukka mõista, kui ei tea üksikasju ja ainult oletad. Seda enam, et see sõbranna kirjutas selle jutu ja ei tea ise ka üksikasju.

  • Reply Gerttu 16. mai 2014 at 20:28

    Kallis Mallukas, kõik inimesed pole nii tublid kui Sina. See n-ö üks idioot võis ise olla ükskõik, mis psüühika või füüsilise traumaga. Ehk oli hirm või hoopis midagi muud. Maailm pole nii must ja valge.
    Muidugi ta võis olla ka lihtsalt idioot…

    Ning miks teised ei reageerinud on tüüpiline (suur) linna/ühiskonna mõtlemine: “küll keegi teine…”. Minu arvates on juba päris hea samm, et see üleskutsegi saadi Facebooki ja Delfisse/Publikussea üles.

    • Reply Mallukas 16. mai 2014 at 20:30

      Mis psüühiline või vaimne trauma tal olla sai? Selgelt on ju kirjas, et läks naisega veel suhtlema, uuris lapse vanustki. Pigem tundub jah selline “ok, las läheb, küll keegi teine aitab seda last”. Aga miks alati see KEEGI TEINE olema peab? Miks?

      • Reply Gerttu 16. mai 2014 at 20:38

        Seni kuni me kumbki kohal ei olnud, ei tea me täpselt, mis seal võis olla. On inimesi, kellel on mingilt maalt piir, kust nad ei suuda end sundida edasi tegutsema ning nii lihtsalt on. Neid põhjuseid ja oletusi on miljoneid, kuid minu mõte on see, et pole mõtet idioodiks sõimata, sest me ei tea, mis stoori on seal taga ning võime üksnes oletada, et kuidas käituksid Sina, mina või keegi teine kolmas. Selleks, et tegutseda on vaja julgust, tahet ja kuradi suurt südant.
        Miks keegi teine? Sest, minul on liiga kiire või kõht valutab või ma ei näinud….Palju lihtsam on asjaga mitte tegeleda ja endale uut kohustust mitte juurde võtta. See on üpriski levinud nähtus, mille pärast on inimesed surnud ja abita jäänud. Näiteks Prantsusmaal tapeti naine 50 silmapaari ees, Jaapanis (või kuskil mujal) suri väike laps, sest inimesed kõndisid mööda ja astusid üle. Või vaata kasvõi seda videot: http://9gag.tv/p/aKl7mZ/the-importance-of-appearances-experiment-man-falls-down-twice-different-outcomes?ref=jfs.
        Muidugi on inimesi, kes ei mõtle, et “keegi teine aitab/teeb”, kuid neid on vähe. Mina saan uhkusega öelda, et olen üks neist tegutsejatest, kuid sa võid kindel olla, et enamus Su blogi lugejaid oleks samamoodi reageerinud nagu see n-ö idioot või üldse mitte reageerinud.

  • Reply Svea 16. mai 2014 at 20:28

    Seda oli nii kurb lugeda :(

    • Reply Mallukas 16. mai 2014 at 20:29

      Kohutav oli :( Minu Marike ju ainult kuu noorem