Ärge saage pealkirjast valesti aru, ma pean ennast üsna mugavaks inimeseks. Mulle meeldib niisama vedeleda ja “mugavleda”, aga kuskil on minu jaoks ka isegi piirid, sest mugavus ja laiskus on ikka erinevad asjad. Näiteks häirib mind täiega, kui keegi ütleb mulle seda vana head: “Issand, miks sa jamad nende riidest mähkmetega, pampersitega on ju palju mugavam!”. Nojah, eks ta võib nn mugavam olla, kuigi ma ei tea, mismoodi on see palju mugavam, kui ma mähkme prügikasti asemel pesumasinasse panen, aga noh, igaühele oma.
Või siis need, kes kritiseerivad inimesi sellisel naeruväärsel põhjusel, et nad tahavad ise midagi kasvatada. Olen päris tõsiselt kuulnud lauseid nagu: “Ah, mida sa tõmbled nende porgandite/kartulite/marjadega, poes on ju kõik palju mugavamalt kättesaadav.”
Eks ta ole jah. Ma olen kindel, et see võib jah mugavam olla. Astud poodi, ostad porgandid ja lähed koju. Selle asemel, et kuskil peenras mässata, möllata, rohida ja kõblada. Siinkohal tuleb jälle mängu see, et mulle näiteks meeldib selliseid asju teha. Kõigile ei peagi meeldima. Aga mis see siis sinu kanni torgib, kui keegi teine tahab seda teha. Miks sa enda mugavust teistele peale pressid?
Te oleks pidanud nägema mu nägu, kui Sander rääkis mulle kunagi, et ühel telefonil on selline rakendus, et sa saad ekraanil olevat asja SILMADEGA LIIGUTADA.
Mõelda vaid. Inimkond on nii laisk, et ainult ühe pöidlaga vehkimine on muutunud liiga kurnavaks. Veel parem on ju ainult silmamune liigutada. Eriti hea oleks, kui mingi masin või teine inimene neid ka veel suunaks, eks. Siis saaks ainult apaatselt lamada. Mähkmed on ju olemas, sa ei peagi siis üldse tõusma.
Muuseas, mul on praegu see telefon ja ükskord pulli pärast tahtsin proovida, et kui mugav siis selline rakendus on. Minul see tööle ei läinudki, seega leppisin selle suure pingutusega edaspidi oma näpuga scrollida. Raske see ju on, aga tuleb üle elada.
Aga mugavusest siis. Inimesed arvavad tänapäeval minu meelest seda, et kui võimalik on saada lihtsamini, peaks see ka nii olema. Et no kui on juba leiutatud, siis tuleb kasutada. Miks teha ise juustu, kui poest saab. Miks kasvatada oma kartuleid? Miks teha ise titetoitu? Miks pesta mähkmeid? Miks kududa ise kampsun? Miks heegeldada ise laualina? Ma usun, et tänapäevamaailmas, kus kõik asjad vahetatakse tihti välja, hindaks inimesed enda tehtud/kasvatatud asju rohkem.
Vanasti tehti nii palju asju ise ja mulle tundub, et inimesed lihtsalt ei mõista, et kõik, mida me ei tee/tooda ise, on suure tõenäosusega meile kahjulik. Ma ei saa pead panti anda, aga mina tõesti arvan seda. Ma usun, et kõik see keemia/ravimid ja muu pask on meile suures plaanis halb. Ja muidugi ei tee ka mina kõiki neid asju ise, aga ma imetlen neid, kes viitsivad teha, nokitseda ja mõelda.
Tulles selle titenduse juurde, siis olen ma kuulnud lauset: “Sai lapse ja läks ökohulluks kätte ära.” Kallid inimesed, no shit! Mul ausalt oli enne suhteliselt ükskõik, mida ma söön või näkku määrin, kuni ma rasedaks jäin. Nüüd mõtlen ju ka, et tahaks oma lapsele anda võimalikult head, naturaalset, looduslikku kraami. Kas on see siis nii suur patt, et sellised emad vaja kohe ökohulludeks tembeldada? Mina seda nagunii ei ole, sest kuigi pesu pesen ma looduspoest pärit pulbriga ja köögis on öko nõudepesuvahend, siis alles ükspäev sõin ma krõpsu, jõin coca-colat ja mu ökovahendi kõrval on ka tavaline poesaast, juhuks kui hea kraam otsa saab. Aga mul on endal hea tunne, et vähemalt ma proovin. Ja kui ma Marile lõpuks enda rohitud porganit või enda külvatud hernest pakun, siis usun, et tunnen ennast küll üsna hästi.
Kes tahavad ka stuffi kasvatada, aga ei ole kuskil seda teha, siis hea meelega loovutan toredatele inimestele Männiku aias nurgakese, kus enda tomat kasvama panna 🙂
Aga mida teie teete, et ennast parema inimesena tunda ;)?
42 kommentaari
Ma ka elan maal ja see aasta veel ei kasvata midagi, ehk ühe lillepeenra planeerin omale aega kuskile teha, väikse kiviktaimla vms, aga järgmine aasta ehk tahaks ka panna ikka midagi maha. Ei tea kas salat ja tomatid kasvavad mujal ka kui kasvuhoones? Ma olen terve elu maal elanud ja kõige sellist ise kasvatatud asju söönud, aga seda kõike on ema teinud, ma olen küll jah pannud ka seemneid mulda ja rohinud ja kõblanud ja kastnud ja korjanud neid kõiki asju, aga rohkem ma ei tea sellest asjast midagi. Millal neid tuleks panna või kuhu või kuidas jne 😀 Kust te seda kõike teada saate millal ja kuhu midagi istutada? Mina ilmselgelt hakkan väga kõvasti oma ema pinnima järgmine aasta, et ta mulle kõik ära räägiks millal ja kuhu ja kuidas, aga need kellel ema ei ole? või ei ole see nii hull raketiteadus? Tundub mulle küll, et on 😀 Osad asjad ju tuleb ette vist kasvatada ja osad tahavad loori peale jne, ??!?!! Hinges olen ma linnalaps, aga olude sunnil pean terveks eluks maale elama jääma, seega jah, mul kõik see kasvatamine on tulevikus ees 😀
Mul kasvas tomat isegi rõdul 😀
Ei saa enam rohkem nõus olla sinuga 🙂 Õismäe rõdul saab ka edukalt “rohetada”, tomat õitseb, salat kasvab ja loomulikult lilled 🙂 Aga sinu maatükiga Männikul muidugi ei võistle 😉
Ma ka väga pooldan kõike seda isetegemist ja värki ja hea meelega maal vanaema juures käies topin kotid värsket aiasaadust täis, aga endal see soon täielikult puudub ja ei meeldi kohe üldse näpud mullas olla. Elan küll oma majas ja krunt on suur, aga ei aednikku minust pole – vaid ilus muru, dekoratiivtaimed, igihaljad puud ja põõsad ning lastele istutatud õunapuud ja marjapõõsad. Peenarde vahel päevitamise asemel mängime mehega lastega palli või pikutan lamamistoolis rüübates valget veini jääga;)
Üks aasta isegi proovisime maitsetaimi ja salatit ja porgandit kasvatada, aga kuna me liigume suvel palju ringi ja kodus passime vähe, kuid taimed nõuavad ju hoolt ja kastmist jne, siis puhkuse ajal kahjuks kuivasid kõik meie taimekesed surnuks. Aga sellegipoolest ma eelistan alati teiste inimeste poolt koduaias kasvatatud saadusi, nende inimeste, kellele meeldib näpp mullas toimetada:)
Ma elan maal ja mul jube luksus käes .Ausalt. Õunad korjan sügiselt oma aiast, must-ja punasöstrad jja tikrid samamoodi. 2 suhteliselt suurt põldu, porgandid, kurgid, kapsad, lillkapsad, oad, herned, sibulad ja kurgid omast käest. Maasikad ka samamoodi. Mul 3 suht pisikest last. Ja üllatavalt k6ik saab tehtud. Mugavus on see, kui iga asja eest ei pea pappi välja käima ja palju paremad on maitsed 😀
Mul on üks tuttav, kes arvutas välja oma töö ja vaeva ja teatas, et poest ostmine on odavam kui kõike seda ise kasvatada.
Mina pean end sellisel juhul odavaks tööjõuks, suisa vabatahtlikuks, sest kasvuhoones mässamine, lillepeenardega nikerdamine on suvisel ajal mõnus. Boonuseks ei pea ma ka päevitama, sest kui kõike seda päevituste väel teha, siis saab ka pruuniks 🙂
Lisaks maitseb oma aia kraam palju mõnusamalt., on alati värske ja eriti mõnna on hommikul pudru asemel aeda minna ja sealt sobiv söögiks otsida.
Mina hakkasin ka paar aastat tagas rohenäpuks. Mul aeda pole aga saab ka rõduga hakkama. Mul ämmaga ka diil tehtud… tema lubab mul muru niita ja rohida ja ma saan vastutasuks päikest võtta ilma, et peaksin liikumatult lebama…. 😀 Talvel, kui näppe mulda torgata ei saa, siis koon või heegeldan. Oma lastele olen beebitekid kudunud. Sõbranna kunagi küsis, et miks ma oma aega raiskan, kui poest saab ka beebile teki osta. Aga nii mõnus on lapsele väikseks jäänud tekk kapist välja võtta ja mõelda, et isa olen selle suure hoole ja armastusega oma lapsele teinud….
Meie pere kolis ka nüüd aasta alguses Männikule, karjääride lähedale 🙂 Minu unisutuseks oli kindlasti teha oma lapsele maasika peenar ja endale herne peenar. No ma lihtsalt arrrrmastan herneid 😀 Emadepäeval kaevasin ja müttasin ja kobestasin ja tassisin uut mulda ning saingi oma maasika peenra valmis 🙂 Nüüd eelmisel pühapäeval sai ka tomatitaimed mulda pistetud ja herned külvatud! Ei jõua enam ära oodata, kuna saaks juba herneid nosida ja maasikaid maiustada! 🙂
me ei ela ka karjääridest kaugel ja herneid hakkame see nv külvama 😀
Ma elan küll korteris ,kuid igal suvel kasvab mul rõdul sibul,till,lehtkapsas ja kobartomat 🙂 Ma lihtsalt ei saa neid mitte kasvama panna 😀 Ootan väga kolimist majja ,et omada suuri põlde kus rügada ja samal ajal saan ka päikest 😀 (mitte ei pea oma aega lihtsalt rannas maha pikutama ) 😀
Jah, mul eelmine aasta olid ka tomatid, lilled ja maitsetaimed, aga aias ju kuidagi mõnnam 🙂
Kui sul Mallukas ei peaks tomati taimi juba olemas olema, siis võin vabalt sheerida. Jäid lihtsalt yle 🙂
Mul on kolm taime, aga kui sul on veel, siis ma võtan nad hea meelega endale ja panen siis ühe Katrele ka kasvama 😀
Vabalt, kirjutame,joonistame ja paari päeva jooksul/pärast tooksin ära.
Meil aiamaad ei ole aga kasutame rôdu selleks. Eelmine aasta oli meil tomat. Sel aastal maasikad ja till, sibul kasvamas. Kui poodi tuleb tomat, siis ostame selle ka. Vága mônus on minna ja vôtta. Jama muidugi sellest, et teelt tulevad köik tolmud rôdule, kuna meil esimene korrus ja ei ole klaasitud aga see ikka parem, kui poeomad. Teine maitse kohe toidul. Ja alati saab pesta. Peabki rödule ainult midagi ehitama, et saaks köik taimed ikka korralikult panna kasvama. Kurki tahaks ka aga seda vist rôdule ei mûûda. Ma noorena elasin maal ja nii mônus oli hommikul hommikumantliga minna kasvuhoonesse ja tuua sealt leivale tomatit ja kurki.
Nii armas postitus Mallukas. Ma ei saa öelda, et ma mingi ökoinimene oleks, käin täiesti tavalises poes ja söön tavalist toitu. Kõige rohkem meeldib mulle käia turul. Sealt saan ma lihtsalt igas mõttes värskemat kraami, kui poest. Tänapäeva mimmud muidugi ei saa enamasti aru, et turg pole vaeste inimeste koht vaid pigem vastupidi. Ma ei ütle, et ma kunagi tahaks suurt kartulipõldu pidada või sigu ja lambaid kasvatada, aga peale seda, kui maja mõned aastad tagasi maha põles ja aiamaa rõõmud ära jäid, on meel tõeliselt kurb. Mitte üks maasikas pole parem, kui ise peenrast korjatud ja kasvõi poolmullasena suhu pandud ja mitte üks kurk ega tomat pole magusam, kui ise kasvatatud.
Ma olen ka väga mugav inimene, aga aiandust ma naudin. Taimed kasvatab mul ette küll vanaema (kuna ta kasvatab neid nagunii turul müümiseks juba aastakümneid ning tal on vastavad tingimused), kuid eks ma võimaluste piires olen teda sellega aidanud ka. Kui taimed juba piisavalt suured, siis meie ca 10-ruudusele terrassile tuleb miniaed, kus üht-teist vajalikku kohe kähku kätte saab ning ülejäänu saab vanematekodust, kuhu rajasin ka peenrad ise.
Kusjuures selle ühiskonna mugavuse kohta tundub mulle, et üha rohkem ja rohkem on neid, kes neist mugavusvidinatest loobuvad ja pöörduvad tagasi algupärase poole. Kuidas iganes neid kutsuda siis.
Ma usun ka et kogu see keemia on meie jaoks halb. Muidugi ma ei ole mingi ekspert aga paari viimase aasta jooksul olen rohkem seda teemat uurinud ja no see mis poes müüakse on pmst kõik ikka mõnus keemiapomm 😀 Ja siis inimesed imestavad kust küll need vähid ja tervisejamad tulevad, ei tea tõesti. Vb sellest, et meile söödetakse konkreetselt vähkitekitavat sitta sisse.
Muidugi ma ei arva et on võimalik seda kõike vältida või et nüüd peab totaalselt segi minema ja ainult allikavett niristama ja kuskile keset padumetsa kolima kuhu (vist?) mingi keemiapask veel jõudnud ei ole, aga mõistuse piires võiks kõik inimesed ökomad olla, oleks maailma natuke ilusam ka.
Jeees, ma ka istutasin.. Just nimelt selleks, et oleks oma ja orgaaniline ja ei peaks poest ostma… Ja ka naudin maal askeldamist- hetkel Eestist eemal olles igatsen selliseid kodut8id nagu rohimine, riisumine, muru niitmine, lume lykkamine, puude ladumine, marjade korjamine… need tegevused on bliss! 🙂
Minul juba herned aprilli algusest aknalaual kasvamas 😀 kuigi õpin alles põhikoolis, siis olen ka suhteliselt ainuke, kes mõtleb, mida suust sisse ajab 🙂 muidu Mallukaga täiesti nõus.
minu pärast istutagu noored krapsakad inimesed terve maailm tomateid ja lehtsalatit täis kuna mulle maitseb väga kodune kraam. AGA mina isiklikult ei viitsi mässata.. veel..
ainukesed kellele ma ütlen (või vihjan), et lõpeta see kuradima tomatite istutamine, muru niitmine ja võilillede juurimine ära on mu kaks 80 aastast vanaema. ise ei saa voodist nädal aega väljagi peale 3meetri astumist.. neil veel vaja 3m kõrgusel olevaid lilli kasta, lehti riisuda ja puid laduda.
Minul kartul maas. Teised asjad ootavad oma järge 😀 ja kui aus olla siis on hommikul hea minna viskad suve riided selga ja lähed rohima. Ja palja jalu seal mulla sees tampida . Super hea minu jaoks.
Plus ma ootan juba millal saab heinale 😀
Rohenäpud, ühinegem 🙂
Minumeelest on ütlemata mõnus, kui saad minna hommikul välja minna ja kasuhoonest OMA kasvatatud kurgi/tomati või mille iganes hamba alla pista. Vaeva ja aega see küll nõuab, aga juba see huvi kuidas kõik oma silma all valmis saab, on seda väärt. Ma lausa ootan kevadet, et saaks midagi kasvama panna. Ma olen eluaeg (23 aastat) maal elanud ja ei taha küll kuskile linna kivimajja elama kolida, kus pole aiamaad ega midagi. Ja ma loodan, et ka mu lapsed (esialgu mu pisipoja) on sama meelt, et see nokitsemine – kasvuhoone, aiamaa, lillepeenrad jne – on vahva! 🙂 Edu rohenäppudele!
On tõesti mugav poest see porgandi jupp osta, aga tõesti, kui on oma hoov ja peenar, siis ma ei näe ka põhjust miks mitte ise see seeme mulda panna ja rohida ja kõblata ja hoolitseda.
Saaks ma juba oma kodu juures askeldada…Täna sõitsin sinna, sest vanaema otsustas üle kaeda elamise, muidugi ei pääsenud seejuures loengust-oeh….aga koht oli kuidagi nukker ja rohtus ja …
Siis vaatasin Tv3s Lennast saadet, kus ta oma setumaa kodust rääkis ja tegi ja toimetas…kadeduseuss puges nahka 🙂
Mulle nt meeldib väga õmmelda(lisaks muudele kodutöödele). Pakkuge kui lolli näoga mind vaadati kui teatasin, et õmblen enda lõpukleidi ise..
Kui mina põhi- ja keskkooli lõpetasin, tegin ka kleidid ise.. 2006 ja 2009 ja ei kohanud küll halvustavat suhtumist, kiitust sain kõvasti ja käis läbi ka lause, et ehk jõuan kaks teha..noh sõbrale ka.. ikka eakaaslaste poolt(: Ülikooli lõpukleidi kahjuks siiski ostsin, ei jäänud aega kõige muu kõrvalt seekord.
Kui end Tallinna sisse kirjutan, kas istutaksid mulle ühe tomatitaime? 😀
Pead Savisaarelt küsima:D
Jep, kui oled juba teemasse süvenenud ja tead, mis kräppi selle poekaubaga kaasa saab (ja mida selle tootmine keskkonnaga teeb), siis ei kipu enam lapsele pakkuma.
Ja ühe asja tooks veel välja – väide, et “aga minul pole viga midagi” tuleb ikkagi inimeste suust, kes esimesed 15-20 aastat oma elust elasid ikka VÄGA puhtas keskkonnas. Okei, 90te keskel oli kokat juba saada, aga ma sain seda heal juhul korra mõne kuu jooksul. Mäkis käisin KORRA AASTAS (heal juhul), kui sattusime Tallinna või Tartusse. Ülejäänud aja võimaldas vanemate pingutus mulle ikkagi mahedalt kasvanud maatoitu. Sest siis lihtsalt tehti nii, mitte et nad mingid hipi-öko-vanemate pioneerid oleksid olnud.
Ja SELLEPÄRAST ei ole mul allergiaid. Mitte sellepärast, et “jumala fain, joon limonaadi, söön räpsu, kasutan kemikaale ja no saad aru MIDAGI EI OLE VIGA”
Ja leian lapsed väärivad sama stardipakku, mis minule anti.
Mu meheõde on ilmselt maailma kõige laisem inimene, keda ma tean 😀 Kodus ta absull mitte ühtegi kodutööd ei tee, kuna on issi silmatera. Ilmselgelt ärahellitatud, kuna eeldab, et kõik tehakse alati tema eest ära.
Kutsus ennast ükskord minu juurde külla, oli küll veidi kiire, aga ütlesin, et ok, no tule siis. Veidi enne helistas mulle: “Aa, kuule, sa mulle järgele viitsid tulla väää?” (elan temast u 1 km kaugusel)
Järgmine kord oli tal vaja mult midagi laenata. Jälle sama teema: “Aa, kuule, sa ise viitsid need mulle ära tuua väää? Aa ei viitsi vä? A viitsid tule mulle siis järele, ma tulen toon siis ise ära?”
Ja nii laseb ta kõigi oma pereliikmete peal liugu 😀 Mina õnneks olen suutnud teda veidi ohjeldada.
järele*
Ohhh, nii mõnus! Ma teen ka kõike seda. Kasvatan ise kõrvitsat, marju, maasikaid, rucolat, tilli, peterselli 🙂 ja natuke kartulit, sest oehhhh kui hea on suvel oma peenralt võtta mugulaid, neid keeta ja siis mugida 🙂 Heegeldan ka, üldiselt lapsele 🙂
Minumeelest on tunduvalt lihtsam lõppkokkuvõttes minna ja võtta see porgand sealt peenralt kui vahetada riided, teha endale enam-vähem inimese välimus ja siis minna poodi seda porgandit ostma..:D Igakord kui Saaremaal kaaslase vanavanemate juures olen ja saan minna hommikul võtta tomatit, kurki, tilli, lehtsalatit ja mida iganes veel soovin, mõtlen, et no pagan, miks mul ei ole võimalik oma korteris ühte tuba teha põllumajanduse jaoks:D
Woooord. Maal vanaema juures megapasaste riietega ringi lasta ja peenralt kraami süüa on ülim mugavus. Miljon korda mugavam kui poeskäik ette võtta mu arust. 🙂
Eriti kohutav on see poes käik ette võtta siis kui oled terve päev olnud seal maal..Ringi mütanud, mullane ja higine:D
Vähemalt on maal see luksus, et ei pea mingit überpeeni riideid selga panema ja meiki tegema, mingis pisikeses poekeses on jumala savi, mismoodi sa välja näed. 😀 Viimati ma käisin otse peale kaevamist poes ja ma ei teadnudki, et mul nägu üleni mullane oli. 😀 Olen sügisel katkiste kummikutega ka poodi lipanud, no problemo. Maal nagunii ühesugused kõik ja aiast tulnud, keegi ei tee probleemi. 😀 Linna on väljaminek palju keerulisem. 😀
Ma kasutan tavalisi mähkmeid, aga imetlen kõiki kes riidemähkmete peal on. Mulle tundub see küll hull mässamine ja nii tublid on need kes seda teevad. Võibolla pole üldse raske, aga ma ikkagi nii tubli pole, et proovida.
Kasvatada tahaks küll kõik oma juurikad jms ise, aga pole kohta. Loodetavasti kunagi on. Meisterdada tahaks ka ise igasuguseid asju mida vaja läheb. Eelkõige teha lastele vahvaid riideid nendest asjadest mida enam ei kanna, aga ära anda või visata ka ei taha. Praegu jääb see kõik selle taha, et lihtsalt pole aega. Aga kunagi ehk ikka on 🙂 . Olen väga igasuguse ise tegemise jms poolt.
Jutt täiesti õige!
Just 10 minutit tagasi tulin õuest, kus ma rediseid, lehtsalatit, tilli ja muud head-paremat peenrakastidesse külvasin! Nüüd ei ole muud, kuid saaki ootama jääda 🙂
Ja see ei ole ju üldse kohutav vaev, vaid absoluutselt mõnus, eks 🙂
Tõesti on mõnus!
Poleks uskunud, et minust rohenäpp saab, kuid mida aeg edasi, seda enam pakub mulle naudingut näpud mullaseks teha.
Lisaks sellele tegelen keraamikaga, koon, heegeldan, õmblen jne Naudin seda, kui saan ISE midagi oma kätega valmis teha. Kõige parem tunne üldse 🙂
Täiesti linnastunud inimesed on üks kurb nähtus tegelikult. Nad isegi ei kujuta ette, kui rahustav ja lõõgastav võib aias töötamine olla. Jaa, vahel on ta raske ka, kui ikka suvel kaks nädalat põuda peab ja iga jumala õhtu peab kastekannude aj ämbritega mööda aeda ringi sibama, et taimed välja ei sureks ja siis järgmine päev vaatad, et ikka on kõik kõrb. Või kui lõpuks loori all on porgandid nii suured, et saab rohida, aga kuna loori all on soe, siis on umbrohi sada korda üle kasvanud ja tuleb liblesid ükshaaval taimekeste ümbert ära kitkuda. See mulle tegelikult isegi meeldib, sest tulemus on näha ja sa näed, kuidas taimed tõusevad värskele elule, ruumile. Sellite ilmadega linnakorteris olla on põrgupiin, ma ei suuda reedet ära oodata, millal ometi maale saab. Kurgid ja herned-oad on veel maha panemata, gladioolid ka. Nüüd läheb asjaks, sooja rohkem kui küll. 😀