Me viskasime kah köögikappidest asju minema, aga tõesti siukseid katkiseid või kasutamatuid. Näiteks katkiläinud termoskann, see nõukaaegne mingi. Ämm tõi prügikastist tagasi selle 😀
Nüüd ise poole aasta jooksul kaks korda kolinuna viskasin kah julmalt omal asju minema ja viisin kilodeviisi riideid, mida kindlalt paar ja rohkem aastat kandnud pole, lihtsalt Humana konteinerisse. Lihtsalt räige, kuidas inimestel on asju!
Minu ämmamamma on igatpidi tore naine, aga tema oma.. oeh. Miskipärast on ta arvamusel, et kõik tahavad tema kola enda juurde hoiule võtta, et temal ees poleks, aga jumala eest ei tohi ära visata midagi. Tihtipeale pakub vanu diivaneid ja muud kola meie niigi väiksesse elamisse ja aru ei saa, et kuskile seda panna pole 😀
Tlisan, et ma tegelt olen ise ka suht hoarder, igasugused topsid ja jurad jätan alles, aga minu vabanduseks on nad siiani olnud ka tihti kasutuses ja vajalikud. Vahel tulevad mingid tujud peale, viskan minema pooled asjad ja kaks päeva hiljem kirun, sest vit just seda topsikut mis ma minema viskasin oleks just nüüd vaja 😀
Mul on isal halb komme igasugu karpe alles hoida. Olgu see siis kingakarp, teleri kast või misiganes papist karbike. Mõni kast on ikka hea, aga KÕIKi pole ju vaja 😀 Ei ela küll koos, aga kui külas käin, siis ma ikka salaja viin minema midagi ja olgem ausad, ega ta aru ei saa, et midagi puudu on 🙂 Muud kogumist õnneks pole 😀
Tuleb tuttav ette. Mõned head aastad tagasi oli meil sama olukord. Aga nüüd, pärast äia surma, on ta õnneks asjast aru saanud, loobib minema või jagab laiali. Jõudis pärale, et hauda asju kaasa ei saa :D.
See on see ämmamammaga elamise võlu. Ma küll ei ela temaga koos, aga korter on mehe ema oma ja siin on ta staffi aastast minemuhvi. Ja põhifraas on muidugi “ÄKKI KUNAGI LÄHEB VAJA!!” 😀
Ehh, mul on vanaema selline, et midagi ei saa ära visata. Ema jälle viskaks liiga palju minema. 😀 Just minigi aeg arutasime, et üks pudipadi kapp tuleb meil emaga korda teha, ma kunagi vanaemaga üritasin teha, aga tulemus li selline, et mina viskasin mõttetud ajad välja ja vanaema muudkui korjas tagasi, et äkki läheb vaja. Mingid mõttetud alused ja igivanad plekist kohvikannud ja ma ei tea mida veel, õhh.
Meil on sisuliselt terve elamise nõud pööningul kastide ja karpide sees, et kui näiteks mina kunagi oma elu peale lähen või kuskil on vaja, saab võtta. Endale kappidesse ei mahuks elu sees ära ja pole vaja ka, samas no ära ei viska ka ju nagu klaase ja nõusid, las seisavad siis jalust ära vähemalt.
10 kommentaari
Me viskasime kah köögikappidest asju minema, aga tõesti siukseid katkiseid või kasutamatuid. Näiteks katkiläinud termoskann, see nõukaaegne mingi. Ämm tõi prügikastist tagasi selle 😀
Nüüd ise poole aasta jooksul kaks korda kolinuna viskasin kah julmalt omal asju minema ja viisin kilodeviisi riideid, mida kindlalt paar ja rohkem aastat kandnud pole, lihtsalt Humana konteinerisse. Lihtsalt räige, kuidas inimestel on asju!
Minu elumoto:
Võidab see,kellel on surres kõige rohkem asju 😀
Minu ämmamamma on igatpidi tore naine, aga tema oma.. oeh. Miskipärast on ta arvamusel, et kõik tahavad tema kola enda juurde hoiule võtta, et temal ees poleks, aga jumala eest ei tohi ära visata midagi. Tihtipeale pakub vanu diivaneid ja muud kola meie niigi väiksesse elamisse ja aru ei saa, et kuskile seda panna pole 😀
Tlisan, et ma tegelt olen ise ka suht hoarder, igasugused topsid ja jurad jätan alles, aga minu vabanduseks on nad siiani olnud ka tihti kasutuses ja vajalikud. Vahel tulevad mingid tujud peale, viskan minema pooled asjad ja kaks päeva hiljem kirun, sest vit just seda topsikut mis ma minema viskasin oleks just nüüd vaja 😀
Noneh, need on need ämmaga koos elamise võlud 😀 Usu mind – see on alles algus.
Tugevat meelt sulle!
Mul on isal halb komme igasugu karpe alles hoida. Olgu see siis kingakarp, teleri kast või misiganes papist karbike. Mõni kast on ikka hea, aga KÕIKi pole ju vaja 😀 Ei ela küll koos, aga kui külas käin, siis ma ikka salaja viin minema midagi ja olgem ausad, ega ta aru ei saa, et midagi puudu on 🙂 Muud kogumist õnneks pole 😀
Tuleb tuttav ette. Mõned head aastad tagasi oli meil sama olukord. Aga nüüd, pärast äia surma, on ta õnneks asjast aru saanud, loobib minema või jagab laiali. Jõudis pärale, et hauda asju kaasa ei saa :D.
See on see ämmamammaga elamise võlu. Ma küll ei ela temaga koos, aga korter on mehe ema oma ja siin on ta staffi aastast minemuhvi. Ja põhifraas on muidugi “ÄKKI KUNAGI LÄHEB VAJA!!” 😀
Ehh, mul on vanaema selline, et midagi ei saa ära visata. Ema jälle viskaks liiga palju minema. 😀 Just minigi aeg arutasime, et üks pudipadi kapp tuleb meil emaga korda teha, ma kunagi vanaemaga üritasin teha, aga tulemus li selline, et mina viskasin mõttetud ajad välja ja vanaema muudkui korjas tagasi, et äkki läheb vaja. Mingid mõttetud alused ja igivanad plekist kohvikannud ja ma ei tea mida veel, õhh.
Meil on sisuliselt terve elamise nõud pööningul kastide ja karpide sees, et kui näiteks mina kunagi oma elu peale lähen või kuskil on vaja, saab võtta. Endale kappidesse ei mahuks elu sees ära ja pole vaja ka, samas no ära ei viska ka ju nagu klaase ja nõusid, las seisavad siis jalust ära vähemalt.
Ha-ha, mu ämm on ka korilane. 😉 Õnneks me ei ela koos. Te peate kööki jagama või saate mingi oma nurga?