Eile mõtlesin ma, et üsna rumal oleks ilusat ilma raisku lasta, seega kutsusin ma L. koos tema lastega kaasa ja seiklesime Kohilasse. Mul oli nii suur tikriisu peal, aga meie aia põõsa saak on nadi. Kohilas on aga kuus suurt tikripõõsast ja ma kujutasin ette, kuidas ma sinna sukeldun ja rõõmsalt marju nosin.
Tegelikkuses hakkas paduvihma sadama see sekund kui me rongile astusime ja sadas põhimõtteliselt ajani, kuni me Tallinna tagasi jõudsime. Õnneks korraks lõppes sadu ka Kohilas, seega ma sain endale väikse ämbrikese tikreid ikkagi sisse süüa.
Mõnus on istuda põõsa kõrvale maha (üritades mitte lömastada tigusid. ma jälestan seda, kui ma kuulen, kuidas nad mul jala all prõksuvad ja siis ma pean veel jupp aega mõtlema, kuidas see vaene tigu minu pärast haiget sai ja kodutuks jäi) ja lihtsalt süüa asja, mis ei ole keemia, kohutav suhkrupomm või mingi jamaga valmistatud “söök”. On lihtsalt mari.
Üks õhtu rääkis Kardo, et me võiks leida ikka mingi taluniku, kes meile koju head sööki tooks, mitte ei taha enam süüa seda Maxima toodangut. Noh, mitte, et otseselt midagi Maxima vastu oleks, aga värske ja mahe kraam on ikka teps teine tera, kui hallitanud rukola Maximast.
Hakkasingi siis otsima ja leidsin Camorka kaudu (see leht, kus ma ratast üritan võita) sellise koha nagu Tagurpidi Lavka. Camorka kaudu, sest neil on veel 18 päeva käimas fotokonkurss, kus nii rohkem hääli saanud pilt, kui ka nende enda lemmikpilt, saavad suure kotitäie väärtusliku talutoitu. Ma võtaks hea meelega ise ka osa, aga see vist ei oleks eriti aus, sest seal on praegu esimese koha pildil ainult 23 häält ja seda ei oleks jälle väga raske üle trumbata (eriti teie abiga) ja kuigi mulle meeldib tasuta asju väga saada, siis sellist lahedat kohta võin ma täitsa rahastada ka ja oma kauba eest tasuda. (Olgem ausad – tasuma peab Kardo, sest mul ei ole praegu raha 🙁 ).
Aga mis see Tagurpidi Lavka on? Natuke infot kodulehelt:
Kui traditsiooniliselt käivad kaubalavkad linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, siis meie toome maalt väiketalunike poolt kasvatatud kauba linna. Soovime sellega tõsta linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit taas linnainimesele lähemale.
Me ei taha osta poest prantsuse lillkapsast, hollandi tomateid ja hiina küüslauku, kui neid saab ka meie oma aedadest ja põldudelt. On alati saanud.
Sotsiaalse ettevõttena on meie eesmärk luua muutust ühiskonnas.
Kahmasin endale kohe kamaluga asju, pidin ennast veel tagasi hoidma, et ma rohkem ei telliks. Eks saab ju igal nädal midagi uut mekkida ja proovida, aga alustuseks olen rahul küll. Kuigi kõik asjad e-poes ei ole mahedad, siis proovisin mina igatahes kõik oma valikud võimalikult mahedad teha.
Ma ei jõua ära oodata, kuni ma saan süüa taluleiba ja teha kõrvale õnnelike talukanade munadest praemuna.
Mh, nüüd mul tekkiski praemuna isu ja ma pean seda tegema minema.
Kas keegi veel tellib kuskilt netist või talunikult süüa? Kust kohast?
23 kommentaari
Leib tee muidugi ise, see on nii kerge ja saate siis kohe sooja leiba. Õpetusi on igal pool alustades Tikriblogist ja lõpetades nt Mari leivalehega: http://www.hot.ee/marikalkun/index.htm
Lisa siis juurde nende toidukaupade hind, mida ise ei tooda, ja tuleb kohalikust väikepoest osta, kus hinnad on pehmelt öeldes röögatud, või kaugemale suurde poodi sõita.
Mallu, ma saan aru küll, mida sa oma postitusega mõtlesid, aga ei saa siiski ütlemata jätta, et ka orgaaniline keemia on keemia ning ka see sisaldab suhkrut, mitte küll valget lauasuhkrut, aga suhkrut siiski. 🙂
Millest see tikker siis koosneb, kui ta suhkrut ega ühtegi keemilist elementi ei sisalda?
Otse tootjalt ostetud mahekaup on kindlasti sööjale maitsvam-tervislikum ning tootja saab toote eest nö ausa raha, seega on mõlemale poolele kasulik.
Mis puutub aga mõttesse “Ma ikka mõtlen, et tegelikult kui maal elada ja ise palju asju kasvatada, siis ikka päris kõvasti hoiab rahaliselt kokku.”, siis see on küll tüüpiline linnainimese jutt, kes arvab, et kapsad-tomatid-kartulid iseenesest jumala armust end külvavad, kasvavad, kastavad, rohivad, vilja kannavad, seeme kogutakse ja üle talve säilitatakse. Rääkimata kasvõi sellest, et tomat tahab kasvuhoonet ja kurk tahab palju vett mitte mingit külma vett otse voolikust.. Et kapsataim ja kartul tahavad pidevat jälgimist, et nälkjad-mardikad ja teised sõbrad sul taimi lihtsalt nahka ei pistaks. Või et kuidas maa sügisel läbi künda, kevadel vaod-peenrad sisse ajada, kes rohib (ei piisa ühe korra suve jooksul), vahepeale on vaja rehasid-labidaid-kõplasid, taimede ettekasvatuseks kohta, anumaid, lisavalgust, soojust.. Tead, kõik ei tule praegu ühe korraga meeldegi! 🙂
Ühesõnaga, mingit “päris kõvasti” raha kokkuhoidmist ikka ei käi küll, küll aga on väärtus OMA põllulapi pealt OMA vili korjata.
Ise ka linna inimene ja mõelnud just samamoodi, et küll on neil maainimestel seda tahtmist, aega ja raha, et niimoodi elada. Et maal hästi elada, peab ikka hea töökoht olema 🙂
Kusjuures vaja on teadmisi, mis on kõige raskem asi. Kõbla võin ju osta, aga pisiasjad nagu see mainitud kurkide sooja veega kastmine, need määravad saagikuse.
Elan maal ja saab kohalikke juurvilju kohalikust poest osta. Kartulid, tomatid, kurgid jms staff enamjaolt siiski eestist pärit ja tõesti värske. Niisamuti oleks meil võimalik käia Koselt ostmas. Seal toimub igal neljapäeva õhtul Otse tootjalt tarbijale müügipäev ja sealt saab kõikvõimalikku kokku osta. Kui kindel soov teatud asju saada, võib eelnevalt ka kodulehel sellest märku anda, et olla veendunud kauba olemasolus. Mina olen igatahes rahul.
Pakun soovijatele suurt ja mürkidevaba küüslauku 5eur kilo, Jõgevamaal. Võimalik saata smartposti või Omnivaga, mitmepeale tellides saab ka postikuludelt säästa 🙂
Vaadake toomingatalu.blogspot.com , sealt saab ka kontakti võtta.
Mul veab, et nii minu vanemad kui ka mehe vanemad elavad maal. Kõik marjad, kartulid, porgandid jms saame sealt. Lisaks ämm teeb ka ise leiba ning vajadusel saaks ka seda kaasa. Ma ikka mõtlen, et tegelikult kui maal elada ja ise palju asju kasvatada, siis ikka päris kõvasti hoiab rahaliselt kokku.
Aeg on raha! Sellega maksad peale. Seemned pole samuti odavad. Mina tean paljusid maainimesi, kes ostavad oma toidumoona kas suuremalt talunikult või poest, sest oma jaoks kartuli, porgandi, peedi jms läheb liiga kulukaks ning oled kogu aeg oma aiaga laulatatud kah.
Oo Tagurpidi Lavka on meiepere toidulauda pool aastat hea ja paremaga varustanud, väga tore, et ka sina nad leidsid 🙂 Ja minu meelest on Lavka üldse väga tänuväärt ettevõtmine.
http://www.elavtoit.ee olen sealt ostnud
Mul veab – ämm mahetalunik. Saan sealt juurikad ja suvel kõik rohelise pluss marjad ning munad. Metsasaaduste kogumisel käime abiks, samuti kui vaja seal miskit raskemat teha.
Leiba küpsetage ise. Selleks on vaja juuretist saada (või ka ise teha)
Kui see vaid nii lihtne oleks. Ma proovinud ja ei ole kordagi tulnud söödav välja.
Mina ka ostan maakaup.com ja olen nii rahul,iga kord sama tunne,et ei suuda tagasi hoida,kõike telliks
Kuna Sulle tikrid maitsevad, siis soovitaksin Sul neid ka sügavkülmutada, kohutavalt head on nad niimoodi. Meie oleme seda juba aastaid teinud ja alati esimesed marjad, mis sügavkülmast otsa saavad.
See tagurpidi lavka on väga äge asi linna inimese jaoks 🙂 Kasutan ka ikka nende teenust 🙂
tegin ka just tellimuse ja proovin selle teenuse ära 🙂
aitäh vihje eest!
Mina tahaks seda ôiget taluleiba saada. Ja just seda sooja saia ja leiba. Nii et kui keegi teab, kust tallinnas vôi làhiûmbruses saab osta.
http://www.pihlaka.eu/- liitudes meililistiga, saadetakse meilile nimekiri kaupadest mida võimalik tellida on. Ise Tallinnas ei ela, kuid üritan ka võimalikult palju kraami ümberkaudsetelt talunikelt osta.
Ma tahaks ise olla selline müüja 🙂
Ainult et jah kauba koguste etteennustamine on üsna tänamatu töö ja ega sellega vist suurt ei teeni ka.
Pärnus tegutseb näiteks toiduvõrgustik, kord nädalas tulevad pakkujad kokku ja annavad edasi tellitud kauba ja müüvad ka juhuhuvilistele: https://www.facebook.com/parnumaaott?fref=ts
Maakaup.com on olnud minu söögitellimiskoht.