SUHETEST

kallis Mallu aka lugejakiri “mida teha hullu mehega”?

15. august 2014

“Tere Mariann. Tean, et sul on palju lugejaid ja seepärast tahaksin küsida sinu ja su lugejate ausat arvamust, mida peaksin tegema? Ma tahan oma mehele kätte maksta ja mõtlen siin, et mis oleks selle jaoks kõige parem viis.

Kindlasti sind huvitab, et mida mu mees siis mulle tegi, et kätte pean maksma. Siinkohal pean mõtlema, et mida ta mulle ei oleks teinud. Jah, peksa pole saanud, aga kõik muu mõeldav on tema poolt tehtud. Ma alustan parem algusest.

Tutvusime aasta tagasi ühiste sõprade kaudu. Tema oli Viljandist pärit, mina Rakverest. Ometi arenes meie suhe kiiresti ja ühel hetkel kolisimegi Viljandisse kokku. Mina sealt eriti kedagi ei teadnud, aga kuna saan ka oma tööd kodust teha, ei olnud selles probleemi. Olin ju alati mehega koos, kui tema 9-5 tööl oli, tegelesin ka mina tööasjadega.

Umbes kolm kuud hiljem hakkas mees imelikuks muutuma. Küsis muudkui, et kellega ma suhtlen, kui tema ära on ja hakkas ka mu arvuti historys sobrama. Muidugi ei olnud mul midagi varjata, aga see oli lihtsalt natukene kummaline. Tegelikult olin esialgu ta armukadedusest meelitatud ka. Arvasin, et ju siis ta armastab mind lihtsalt nii väga ja ei taha teistele jagada. Ajapikku muutus selline nuhkimine koormavaks.

Ühel hetkel avastasin, et ta on mu arvutis Facebookile bloki peale pannud. Ise põhendas seda sellega, et kui ma TÖÖD TEEN, et miks ma siis pean Facebookis aega surnuks lööma. Ma ei hakka isegi langema sellele teemale, et mu töökohustuste hulka kuulub ka firmade Facebooki haldamine jne. Muidugi sain selle bloki kerge googeldusega maha võetud, aga siis muutus mees täisa pööraseks.

Sõimas mind nikunälgas litsis, viskas mu tööarvuti (!!!) vastu maad katki ja kõigele lisaks sülitas mullle näkku. Selle peale hakkasin muidugi asju pakkima, tema samal ajal lõhkus ja rebis nii palju asju katki kui sai. Lahkusin ta korterist ja sõitsin oma kodulinna tagasi. Õnneks oli mu sõbranna üürika üle võtnud ja sain koju tagasi minna.

Kuu hiljem helistas mees, et ma uuringutele läheksin, sest tal leiti suguhaigus ja tema on selle arvatavasti minu käest saanud. See on ilmselge vale, sest enne kondoomide kasutamise lõpetamist käisime me mõlemad teste tegemas, et veenduda, et meil haigusi ei oleks. Ühesõnaga oli ta mind ka toredasti petnud ja minul sellest mälestuseks KLAMÜÜDIA! No APPI!!!

Nüüd on ta helistanud mu vanematele, rääkinud milline hoor ja lits ma olen. Saatis mu vennale minu aktipildi (mille ta lubas ainult endale hoida) kirjaga, et milline lits ma ikka olen. Käis mu vanaema ukse taga rääkimas minu lõtvadest elukommetest ja üldse painab mind ja mu sugulasi täie rauaga. Polisei ei saa midagi teha, sest füüsiliselt liiga pole ta kellelegi teinud.

See mees ajab mind lihtsalt nii närvi ja ma pean talle kuidagi kätte maksma. Aga kuidas? Laskma peksa anda? Panna ta korter põlema? Varastada ta koer ära? No ma ei tea, ma olen lihtsalt nii viimasele piirile viidud. Viimati ähvardas ta ka sama aktipildi mu ülemusele saata ja ma ei oska enam mitte kui midagi teha…”.

Kallid lugejad, soovitage siis, mida teie sellises olukorras teeksite?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

51 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Liane 23. august 2014 at 19:36

    Mann võttis mul põhimõtteliselt sõnad suust. Esiteks taotlege tsiviilkohtu kaudu lähenemiskeeldu (see kohaldatakse tavaliselt ka helistamise ja ms osas), kui ta kohaldatud lähenemiskeeldu rikub, siis sekkub politsei ja tema suhtes alustatakse kriminaalasi kohtuotsuse mittetäitmise osas. Postitatud ja levitatud piltide osas soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, kelle pädevusse kuulub andmete ebaseadusliku levitamise temaatika (fotod on ka andmed). Arvuti tahtlik lõhkumine on karistatav väärteona, sellega peaks tegelema politsei. Kuid kuivõrd teie pole arvuti omanik, siis politseisse avalduse peaks tegema teie tööandja või kellele iganes arvuti kuulub. Teie olete antud asjas tunnistaja rollis.
    Probleem on muidugi laiem ja ega selle lahendamiseks ühest retsepti polegi. Ehk hirmutab teda siiski kohaldatav lähenemiskeeld ja see mis selle rikkumisega kaasneda võib.

    Edu teile tegudes!

  • Reply Mann 18. august 2014 at 18:35

    Lähenemiskeeldu ei saa kohaldada politsei, vaid tsiviilkohus võlaõigusseaduse § 1055 tunnustel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 jj alusel hagita menetluse korras. Ärge süüdistage alati politseid, vaid kasutage internetiotsingu võimalusi või konsulteerige juristiga. Loodan, et leiad abi.

  • Reply Kadri 16. august 2014 at 13:25

    Kättemaks on sinu egole, edasiminek sinule endale.

  • Reply hmm 16. august 2014 at 12:32

    Kirja kirjutaja peaks nagu eelnevaltki öeldud ohvriabi poole pöörduma. Kui helistab ära võta kõnesid vastu, ära vasta SmSidele, võimaluse korral vaheta üldse numbrit. Blokeeri faceboogis ja mujal antud inimene ära. Igakord kui terroriseerib politseisse, korduvalt. Nad alguses vigisevad kuid korduva pöördumise korral hakkavad tegutsema. Lihtsalt tuleb ise olla tugev ja järjepidev tüübi ignoreerimisel. Muidugi otsi ka googlest enda nime ja vaata mis välja tuleb. Võimalik, et tüüp teinud kuskile fake kontod, kui eelmised naised nt ka tüübi politseisse andnud on, siis on materjali rohkem. Fake kontode leidmisel anna jällegi asi politseisse.

  • Reply Kerli 15. august 2014 at 21:46

    Aga alati kindlasti pole nii, et haiglane armukadedus= ise petja rollis! Muid põhjusi ka psühh-meestele!

  • Reply Kerli 15. august 2014 at 19:08

    Kas see vastab ikka tõele siis, et inimene armukade siis, kui hoopis ise kõrvalt paneb?

    • Reply Rents 15. august 2014 at 19:49

      Ei, kindlasti ei vasta, klamüüdia sai ta hoopis restoranist.

      /irony off

      • Reply Ty 16. august 2014 at 09:31

        (Y)

    • Reply Lii 18. august 2014 at 13:07

      No kuidas saab olla nii sinisilmne???? Just kõrvalttõmbajad on enamasti kõige armukadedamad tegelased, sest mõõdab teist oma mõõdupuuga…. Kui ise kõrvalt tõmbab, siis kindlasti teeb seda tema meelest teine inimene…. aga asi ju selles, et tema võib, teine mitte….. :P

  • Reply Tom 15. august 2014 at 17:45

    Avalda nimi koos jutuga, ei olegi rohkem muud vaja teha. Politsei üldjuhul ei aita, sellisele värdjale peab teisiti asju selgeks tegema.

  • Reply Jessika 15. august 2014 at 17:19

    Jaa, ohvriabi aitab kindlasti! Sinna peakski pöörduma.

  • Reply Reet 15. august 2014 at 17:10

    Mina esiteks hoiataks oma ülemust ette, et temaga võib selline hull kontakti võtta!

    Täitsa kurb kohe, milliseid haigeid inimesi maailmas leidub.
    Ta koer ära varastada oleks tegelt päris koomiline :D aga seda tehes sa vist ainult valad õli tulle. Kui politsei ka aidata ei taha siis on väga raske abi saada.

    Ehk leidub kirjutajal endal ka suuri musklimehest sõpru, kes vähe hirmutada tahavad?

  • Reply sesamy 15. august 2014 at 17:03

    on olemas selliseid inimloomi, kes sõnadest lihtsalt aru ei saa. terrori vastu aitab vaid terror, politseil pole lihtsalt ressursse asjaga tegelemiseks. tunnen üht tüüpi, kes sai naise mõnitamise eest korraliku sõjalis- sportliku mängu kraesse (vähe jõulisemad tüübid lihtsalt vedasid mehe võssa ja organiseerisid talle paarsada jõuharjutust; peksa ei antud, aga läbi võeti küll a la “kas juba unustasid ta ära? ei? anna veel viiskend kätekõverdust…” mõikas küll.

  • Reply H. 15. august 2014 at 16:52

    Soovitan sellistel juhtudel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/
    Nad ei ole politsei all, kuid vajadusel suudavad just nemad lähenemiskeeldu taodelda + abistada kui inimene tunneb end ohvrina. Soovitan! Olen ka ise olnud seal praktikal ja tean, et aidatakse igasuguste juhtumitega. Ja nemad ei naera välja vaid võtavad iga asja tõsidusega. Vähemalt Pärnus küll.

  • Reply B. 15. august 2014 at 16:35

    Oi kuidas ma tahaks teada, kellega täpselt tegu on. Ma olin ka kunagi sellise psühhopaadiga koos ja see jutt on nii üks ühele sarnane selle “mehe” käitumisele.

    Pöördusin ka politseisse, sest inimene sõnaotseses mõttes ahistas mind peale seda, kui olin ta maha jätnud. Helistas kogu aeg kas mu mobiilile või lauatelefonile, saatis päevas vähemalt 50 sõnumit ähvardava sisuga või lihtsalt stiilis: “Noh, l*ts, tõmbad jälle ringi, et ei suuda mu kõnedele vastata?” jnejne. Helistas mu sõpradele ja vanematele. Laimas mind avalikult internetis. Lubas mu sõbrad maha lüüa, majad põlema panna. Ühesõnaga kõige hullem jorss, keda ma oma elus kohanud olen. Häbenen siiamaani, et temaga üldse koos olin. Jumal tänatud, mingeid aktifotosid ma endast teha ei lasknud. Mina igatahes politseist abi ei saanud. Pidin ise selle perioodi lihtsalt ära kannatama. Peale sellist ajude pedereerimist, tundsin ennast küll meeletult võimsana, et selle üle suutsin elada. :D

  • Reply miiu 15. august 2014 at 16:28

    nagu mallu mõned postitused tagasi kirjutas: ei TOHI sitta torkida, hirmsasti läheb haisema. hull ootab ainult, et sa annaksid talle põhjuse sind veel hullemini mustata ja kui see hoog korra sees, ei rauge see nii pea. olla kellegi kinnisidee on hirmutav, aga kui proovida olukorda ise parandada või veel hullem, kätte maksta, eskaleerub olukord sellise tõukega, et sa ei jõua silmigi pilgutada enne, kui tõeline põrgu lahti on…

  • Reply M. 15. august 2014 at 16:24

    Täitsa lõpp, ma loeks nagu enda eelnevat suhet. Kõik on täpselt samamoodi ja klapib , noh on erandeid veidi aga siiski kõik on 99% sama , olen enda ema ja vennaga tülis kuna mu eks suutis minu kohta jama toota ja mu sõpradele, oeh. Tahaks ka kätte maksta aga ei oska.

  • Reply Liina 15. august 2014 at 15:51

    Ma oskan öelda vaid üht: parim kättemaks on hästi elatud elu! Mine oma eluga edasi, ignoreeri seda inimest täielikult ja ela oma elu õnnelikult! See on ainus asi, millega vähemat minu meelest saab oma vihavaenlasi (tahtmatult) endast välja ajada :)

    • Reply Lii 18. august 2014 at 13:02

      Kättemaks oleks tõesti hästi elatud elu. Ja ignoreerimine. Lähedased tunnevad ja teavad Sind. Kui on keegi n.n. lähedastest, kes selle laimu õnge lähevad, siis oleks nad millalgi nagunii seda teinud ehk tegemist on kadedate n.n. lähedastega. Ignoreeri ja nii lihtne ongi. Eneseväärikus maksab ka midagi. See vilets mees tõestab igal sammul, et ta pole Sind väärt.

  • Reply K! 15. august 2014 at 15:15

    Mul oli sarnane kogemus eksiga. Ta muuseas jälitas mind aasta aega peale lahkuminekutki veel. Kuni lõpuks oli mul kopp nii ees et pöördusin oma meessoost sõprade poole abipalvega tüüpi veits hirmutada. Kuna tollal olid sõbrad mul sellised ‘karvased kurjad tsiklivennad’ siis nabisid nad ta kinni ja hirmutasid veidi. (Füüsiliselt haiget ei tehtud). Sellest insidendist alates pole ta mind enam tülitanud. Loomulikult, ei saa ma kindel olla et ta kuskil minu järel ei luura aga vähemalt on mul turvalisuse illusioon ja suur ja kuri abikaasa.
    (See lugu ajas mind nii vihale et käis korra peast läbi soovitus sellisel munad maha lõigata aga siis peaks kuidagi enda identiteeti varjama ja üleüldse poleks see hea mõte. Aga saan kirja autori meeleheitest aru)

    • Reply Cac Tus 15. august 2014 at 16:28

      See on minu arust ka hea mõte.

  • Reply Ppp 15. august 2014 at 14:54

    Kurja ei tasuta kurjaga! :)

  • Reply ohhjahh 15. august 2014 at 14:38

    Kui selliseid asju loed, siis mõtled küll, et mis minu elul siis viga :D

    Aga ma ka ei soovitaks mingit kättemaksu haududa. see teeks asja hullemaks.

  • Reply Kaisa 15. august 2014 at 14:30

    Mina olen ka hullu/armukadeda mehega koos elanud. Sinu kirjeldatule lisaks sain veel peksa ka. Enesehinnang oli null, hingerahust polnud haisugi. Mina lihtsalt lahkusin ja eirasin. Härra samamoodi veel nädalaid painas, samuti veel mu perekonda ja sõbrannasid. Korra käis peast läbi, et jätaks endast ta autokerele võtmega “mälestuse” aga siis mõistsin, et ei. See pole minu süü, et selline inimene mu ellu tuli. Ju siis oli teda vaja, et mulle midagi õpetada. Näidata, kuidas MINA saan olla parem inimene. Seega – ma ei soovita üldse kätte maksta. Ole üle. Ära reageeri. Ilma soovitud reageeringuta jätab ta su rahule. Su perekond tunneb sind ja ilmselt ei võta teda tõsiselt. Samamoodi su sõbrad. Ela oma õnnelikku ja head elu ja tea: et enda õnne hoida, tuleb enda ligi lasta vaid õnnelikke ja häid inimesi ja taolised luuserid tuleb ära kustutada oma elust. Life is simple! Edu ☺

  • Reply A 15. august 2014 at 14:26

    Ma saaks ühest sellisest mehest lausa raamatu kirjutada ja paar filmi vändata :D
    Aga kätte ei tasu maksma hakata, sest tõenäoliselt ei tee ta selliseid asju sest neid on tore teha. Sellel mehel on mingid suuremad läbielamised ja hirmud mis sellist käitumist tekitavad. Ta ei oska paremini. Muidugi ei tähenda see et sa peaksid nüüd kaastundest temaga koos olema, aga tasub lihtsalt järjekindlalt end temast eraldada.

  • Reply Dennis Alexio 15. august 2014 at 14:25

    Selliselele tuleb korralik klopper anda, siuke mida ta pole elus saand ja ilmselt ei saa ka enam. :)

  • Reply Karin 15. august 2014 at 14:23

    Tahtsin just kirjutada, et laim on ka ju kuritegu. On varemgi olnud selliseid tegelasi k.a avaliku elu tegelased, kes on teisi osapooli kohtusse andnud ja võitnud. Sul on tõestusmaterjali vast piisavalt, et asjale ametlik käik anda. Sinu tulevik ju! Ma arvan, et tegutse ja suhtle vastavate organitega võimalikult kiirelt, enne kui asi päris hulluks keerab. Ehk on esiti kuidagi kasu advokaadi nõistamisest, annab ehk suuna sulle kätte mida teha.

  • Reply Ave 15. august 2014 at 14:16

    Tyybile tuleb pimedas kott p2he t6mmata ja nuhelda teda veits. Kyll ta siis v2lja m6tleb mille eest see oli.

  • Reply ..... 15. august 2014 at 14:14

    Kättemaks ei ole ilmselt kõige parem variant, sest see võib sellise hullu ju veel vihasemaks ajada ja mine tea, mis ta siis teeb. Kahju muidugi politsei suhtumisest ka, nagu Liina mainis, siis need teod peaks ju ikkagi kuritegude alla minema..

  • Reply Cac Tus 15. august 2014 at 14:14

    Kas ma saan õigesti aru, et te jõudsite ka juba abielluda (viitad talle kui oma mehele)?

    Seljuhul soovitaksin ilmselt kõigepealt lahutuse sisse anda.

    • Reply heltsu 15. august 2014 at 14:29

      Mina viitan ka oma elukaaslase puhul “oma mehele”. Mis sest, et abielus ei ole. 32aastast “oma kutiks” või “boyfriendiks” ei kutsu ju.

      • Reply Cac Tus 15. august 2014 at 16:00

        Aga miks mitte? Mehe-staatus kaasneb ikka abieluga. Veider on meheks pidada iga suvalist polti, kellega lihtsalt veidi aega voodit jagatud.

        Mis on siis viga näiteks sõnal “elukaaslane”?

        Kui tõesti peaks olema, et tegu on mingi suvalise poldiga ja abieluga ei ole siin miskit pistmist, siis ilmselt aitab vaid omakohus – ehk on teema “põhitegelasel” mõned kappidest (soovitavalt vastassoost) sõbrad kuskil?

        • Reply Mallukas 15. august 2014 at 16:14

          Abielus nad vast ikka ei olnud.

        • Reply Lizzu 15. august 2014 at 16:22

          Seks kaasneb ka ju abieluga tegelt :D

          • heltsu 15. august 2014 at 16:41

            Kas ainult abielu siis Sinu arvates teeb poisist, noormehest, “poldist” jnejne, mehe?? Ehk siis neiudest ei saa ennem naist, kui sõrmust pole? Loomulikult ei kutsunud ma oma meest kohe suhte alguses “oma meheks”, viitasin temale alati nimeliselt. Aga praegu, mõni aasta hiljem ütlen uhkelt tema kohta “oma mees”.
            Ps – staatustest rääkides, kas mitte abielludes ei saa mehest härra ning naisest proua??

        • Reply Cac Tus 15. august 2014 at 17:14

          Viisakusvormil “härra” ei ole küll abiellumisega midagi pistmist (vrdl ingl k “ms-mrs”, kuid meeste puhul alati vaid “mr”, olenemata perekonnaseisust).

  • Reply Sandra 15. august 2014 at 14:13

    Naisest on kahju, aga ausalt, ma reaalselt imestan, et selliseid värdjaid olemas on. Kas mehed ei peaks mitte oma naisi hoidma ja armastama, mitte nagu… Seda enam, kui alguses oli kõik kena ja ilus, kuidas siis nii ära keerata inimene saab. Ma ei tea, ma ei kujutaks ettegi, et mu mees mu arvutis soriks, et kuule, kellega sa suhtled. Ma ei kujuta ettegi, et mees, kellega juba koos elatakse ja nagu suhe on, midagi muud peale helluse ja armastuse saada võib.
    Aga see käib ju juba ahistamise vms hulka, politsei peaks sekkuda saama küll. Inimese tervise ja heaolu ähvardamine või mis ta on.

  • Reply Mustikas 15. august 2014 at 14:12

    Mu sõbrannal oli ka selline vaimuhaige kutt, räkis kõikidele ta sõbrannadele, kaasa arvatud ka minule, et milline lits ta ikka on, jumal, see kõik mida ta tegi on raske sõnadesse panna….tegi talle ka ühe intiimse pildiga, mis pidi nende vahele jääme, iha.ee’sse konto jne…lõpuks sellega politsei temaga tegelema hakkaski, sest ta varastas identiteedi…mina politseisse ja ikka räägi…ehk hakkab midagi muutuma

  • Reply Triin 15. august 2014 at 14:12

    Minu meelest avalikult laimamine on ka kuritegu. Lõhkus su vara, ahistab sind. Pöördu uuesti politseisse ja esita avaldus. Pole võimalik, et politsei midagi teha ei saa.
    Ise ära küll samale tasemele lasku, et tema vara rikkuda, varastada. Ma tean juhtumit, kus vanaema kerjas lastelastelt (väiksed lapsed) viinaraha oma joodikust pojale ning laste ema võttis politseist lähenemiskeelu.

    • Reply Triin 15. august 2014 at 14:17

      Nii lugesin, et lähenemiskeeldu ei saanud võtta. Proovi teist jaoskonda. Mõnes on tropimad inimesed tööl aga teises palju mõistvamad. Aga eelpool toodud soovitused, et ignoreerimine jms on väga hea. Kaua ta ikka tõmbleb. Ükskord unustab ära su kui kahjuks uue ohvri leiab.

      • Reply Kätlin 15. august 2014 at 15:03

        Ma olen Triinuga nõus, proovi teist jaoskonda. Või kui see ei aita, siis kasvõi ürita kuidagi tuttavate tuttavate kaudu kuidagi politseini jõuda. Kellelgi ikka mõni tuttav võimuesindaja, kes oskaks õiget/head infot jagada, mis õigused Sul on ja mida Sa ette võtta saad.
        Kättemaksu planeerides võid iseendale auku kaevata. Kui ta on nii rumal ja ebastabiilne, siis kes teab, mis ta Sinu kättemaksu peale veel korda saadab.
        Vaprat meelt!

  • Reply Kapsas 15. august 2014 at 14:11

    Pole küll päris võrreldav olukord, aga mul oli ka paar aastat tagasi veidikene närvesöövam lahkuminek. Algus oli ilus nagu alati, tundus et parem ei saakski olla. Ja kui härra tabas ära selle hetke, kus olime juba piisavalt seotud siis hakkas tulema välja tema õige pale. Armukadedus oli üüratu.. alguses oli samamoodi armas. Aga kui see juba küündib igaõhtuste röökimisteni, et miks ma selle või tollega olen julgenud suhelda ning telefoni enda kätte rabamisega sõimates teiselpool toru oleva inimese nägu korralikult täis, et mis õigusega ta üldse suhelda julgeb minuga siis hakkas kergelt üle viskama. Üritades selgeks teha, et see ei ole okei ja et oleks aeg mõlemil oma teed minna tuli ahastav nutt ja hala, et tal pole ilma minuta elu, tapab ennast ära ja jätab kogu vara mulle jne jne jne. Mingil hetkel sain hoida distantsi, istusin oma korteris ja proovisin vaikselt leeki kustudada et ükskord ometi see jama lõppeks. See talle aga järjekordselt ei meeldinud, kui tal võimu polnud. Päevas tuli julgelt üle saja kõne ja samapalju sõnumeid veel lisaks.. vahelduse mõttes siis vahel tahtis mind tagasi ja oli kõigeks valmis ja teine hetk tuli ähvardusi nagu oavarrest, küll murrab sisse ja siis tapab ennast jälle ära ja isegi mu perekond ei jäänud ähvardustest ilma. Ja politsei tõepoolest ei aita enne, kui midagi tõsist juhtunud pole. Selline rahu rikkumine ja ähvardamine pole ju nende kallist aega väärt. Seega minumeelest ei ole selliste tontidega teha muud, kui rahulikult naeratada ja keskmist sõrme näidata. Riivab tema ego ja jäävad endal ka jamad olemata. Kättemaks maksab hiljem endale kätte lihtsalt.

  • Reply Liina 15. august 2014 at 14:09

    Selline ajuhalvatusega friik tuleks lihtsalt põlema panna. Kohutav mõelda, et selliseid inimesi meie väikses riigis leidub. Ja kas politsei ei saa tõesti mitte midagi teha? Isikliku vara lõhkumine, alastipildi kuritarvitamine, ähvardamine – need on minu arust kuriteod!?

  • Reply Kertu 15. august 2014 at 14:07

    Kas vaimse terrori eest kohtusse anda ei saa? Nii et see kohutavalt kalliks ei läheks.

  • Reply meow 15. august 2014 at 14:05

    See on vist seesama keiss, mida ma FB-s mingi aeg tagasi nägin. Postitatud oli neiu foto ja juures sõimav tekst, et sain sellest naiselt klamüüdia. Pilt oli tehtud Viljandi lossimägedes. Aga see selleks, võib-olla oli see hoopis teine juhtum. Igatahes selline olukord on ÕUNDE ja KURB. Sest politsei ilmselt ei tee midagi, kuna see hull ei ole naisele VEEL midagi teinud. Alati peaks nagu ootama, et tehku ju midagi konkreetselt ära, siis alles politsei hakkab tegutsema. Proovida muidugi võib lähenemiskeeldu vms taotleda.

    • Reply Mallukas 15. august 2014 at 14:06

      Ta nüüd eraldi kirjutas mulle, et ta on taotlenud lähenemiskeeldu jne, aga politsei konkreetselt naerab ta välja

      • Reply meow 15. august 2014 at 14:08

        :( seda oligi arvata.

    • Reply kesse? 15. august 2014 at 20:09

      Kas ka mäletad postitaja nime? Hirmsasti sooviks näha selliseid valevorste.

  • Reply H 15. august 2014 at 14:03

    See on vale, et politsei ei saa midagi teha. Mees reaalselt mõjutab sinu elu ja selle kvaliteeti. Politseisse tasub pöörduda igal juhul. Kättemaksu kui sellist absoluutselt ei hakkaks planeerima, esiteks sellepärast, et mees tundub olevat kergelt öeldes ebastabiilne ning teiseks terroriseerib ka su perekonda (mis on ka politseis argument). Isegi kui matsuga krim.asja ei saa, on olukord politseis fikseeritud, st et probleem antud inimesega on olemas. Loomulikult ei tule keegi päästma ja meest “maha lööma või kohta kätte näitama”, aga mõningaid asju ikka saaks ära teha (alustades ignoreerimisega, telefonile mittevastamisega, smsidele mittevastamisega, fb mittevastamisega jne jne). Enda kaitseks, mitte kättemaksuks.

    • Reply M. 15. august 2014 at 16:32

      politsei ei tee midagi , ma esitasin kord enda eksi vastu süüdistuse kuna ta võttis mind vägisi (saate aru küll) mis te arvate kas eesti politsei tegi talle miskit? Eiiiiiiiiiii, kuigi talle oli ta eelnev eks lähenemiskeelu juba pannud peale. Siin kaunis kohas ei liigutata ennem kui asjad on ikka väga pekkis omadega, kui siiski.

  • Reply kath 15. august 2014 at 14:02

    No ikka korralik tropp mees!