Ma ei rääkinudki teile meie Pärnu reisist ühte seika. Läksime meie pärast Lottemaad Steffanisse pitsat sööma. Mis Pärnu reis see muidu ikka oleks!
Mari istus söögitoolis ja mina andsin talle oma kotist suvalisi asju ette, et teda tegevuses hoida. Üks nendest asjadest oli küünelakk, millega Mari juba pea kuu aega mõnikord mänginud on. Mirjam veel naljatas, et mõtle vaid, kui see küünelakk peaks maha kukkuma ja siis pool Steffanit haiseks küünelaki järele.
Astusin mina korraks välja, tulen sisse tagasi ja Mirjam on käpuli maas põrandat küürimas. Kae nalja – küünelakk OLIGI maha kukkunud, ühtlasi pritsinud meie kõrvallauas ühe naise kingadele ja pükstele (nii ta väitis, me tegelikult kumbki ei näinud ühtki plekki). Kuna mind esiti polnud, hakkas Mirjam kohe ette-taha vabandama ja seal põrandat kasima, naised (ema ja tütar) aga tänitasid muudkui edasi.
“Ei noh, mis siin enam vabandada, ega vabandused mu pükse puhtaks ei tee!”
“Vabandamiseks on juba hilja!”
“Nüüd tuleb püksid ära visata!”
Kui mina siis vabandamisekooriga ühinesin, kaagutasid eided ikka edasi.
Minu meelest lihtsalt väga imelik. Kui mina oleksin nende olukorras, siis ma võtaks vabanduse vastu ja asi ants. Mis seal enam viriseda, aru ma ei saa. Kaks inimest muudkui vabandavad põlvili maas su ees, aga sina jaurad ikka edasi nagu homset poleks.
Enne kui nad uksest välja läksid, pidi see noorem ikka mainima, kuidas ta oma kallid püksid peab minema viskama ja see on lihtsalt PÖÖRANE, kuidas inimesed annavad lapsele küünelaki mängimiseks. “Ja terav pliiats ka!” hõikas eide ema vahele.
“Aga mis selle pliiatsiga on?” küsis Mirjam.
“Ta võib selle suhu panna!” kaagutas vanamutt.
“Aga mis siis saab?” küsis Mirjam taas.
“Ema, las nad olla, tänapäeva noored emad teavad ju kõike ise,” pistis noorem väga sarkastiliselt vahele ja nad lahkusid. Meie jäime Mirjamiga veel sinna käpuli küürima, kui vanem naine tagasi tuli ja mulle õlale koputas: “Kas te tuleksite palun välja?”
“Eee. Kas me lähme kaklema sinna või?” hakkasin mina naerma.
“ISSAND JUMAL. KUIDAS TE RÄÄGITE? TAHATE VANA INIMESEGA KAKELDA?!”
“Tegelikult ma tegin ainult nalja, proovige nüüd olla,” üritasin ma eidekest maha rahustada.
“SEE EI OLE NALJAKOHT!” solvus mutt põhjalikult ja me läksime koos välja.
Seal kuulsin veel pikalt, et püksid on ikka täiesti rikutud. Pakkusin küll, et maksan ta püksid kinni, aga ta ei tahtnud. Ta tahtis ainult vinguda ja viriseda ja tänitada. Lõpetuseks ütles ta mulle, et ma enam Mirjamiga ei suhtleks, sest ilmselgelt on Mirjam kohutav inimene, kes vanainimeste peale häält tõstis. Ma vist ei tohiks endaga ka suhelda, sest mina tahtsin siiski vanainimesega kakelda…
63 kommentaari
Oleks tahtnud näha selle muti reaktsiooni kui keegi oleks tulnud tema lapse kallal õiendama. Teistega siis tohib olla ebaviisakas aga talle endale midagi öelda ei tohi? 😀
Ma arvasin, et meil jäi kokkulepe, et meie lapsed mängivad avalikes kohtades ainult bensu ja tikkudega? Jah? Ei? Sa kohe nagu tahad meie kokkuleppest taganeda? MIDA MU SILMAD PEAVAD NÄGEMA?! Ffs!
Oi, mida rohkem kommentaare loen, seda enam hakkab tunduma, et tikud ja bensiin polegi nii paha mõte.
“Kristin”, sa pole normaalne inimene.
Mulle meeldib su blogi ja sina ja tavaliselt nõustun sinuga kuid see postitus on erand. Vanainimesel oli 100% õigus ja ma oleks tema asemel poole suurema skandaali teinud. Ma ei kujutaks ettegi, et nt enne mõnda üritust lähen söön restoranis oma valgete pükstega ja mingi laps määriks need küünelakiga ära ja vastutasuks saan sarkastilisi nalju ja kommentaare lapsevanemalt.
Aga mis see skandaal aitab? Alguses me ei teinud ju mingit nalja vms. Lihtsalt inimene TAIDLEB mõttetult. Mida ma oleks pidanud tegema? Mida oleksin saanud VEEL teha? Vabandasin, pakkusin, et maksan püksid kinni, MIDA VEEL? Oleks pidanud ajamasina ehitama ja ajas tagasi minema?
Tegelikult oleks vaja videolinti kõnealusest sündmusest, et saaks kindlaks teha, kui palju keegi kellegi arvates üle reageerib või “taidleb”. Igaüks ju arvab, et tal on õigus. Samamoodi see “vanamutt”. Ja millestki kirjutades liialdatakse alati.
No meid oli seal kolm inimest, kes nägid tema suhtumist. Mul ei ole põhjust “üle reageerida”. Räägin nii, kuidas asi oli 🙂 Olin ise süüdi, vabandasin, pakkusin et maksan püksid kinni, aga kui inimese suhtumine on “ma ei taha mingit lahendust, tahan ainult vinguda” siis minu poolest võib seda teha kuskil penskariteklubis.
püksid said puhtaks, see ülejäänud pool tundi jauramist oli lihtsalt mingi haiglase mõnu saamiseks ja “õppetunni andmiseks” – kompensatsioonigi ei tahetud…
(Y)
Et laik on siis mõeldud kollasele julge kommentaari eest.
Varem nimetati blogikirjutaja käitumist süüdimatuseks nüüd millegipärast on hoopis “vanainimesed hullud”. It’s a crazy world.
Et on normaalne soiguda, taielda ja jonnida nagu väikelaps? Tunnistasin oma süüd, koristasin, mida ma veel oleks pidanud tegema?
See blogipostitus on ju täpselt sama asi, mida see “vanamutt” tegi – ülereageerimine.
Kusjuures, minus tekitab see postitus hästi vastakaid tundeid. Ma olen täiesti nõus, et kui need püksid olid tõesti nii kallid-tähtsad, siis oleks võinud numbreid vahetada ja leppida kokku kompensatsioon või pükste kinni maksmine vmt.
Kuid mina näiteks ei peaks seda okeyks, kui väljas söömas käies ükskõik, kas laps või täiskasvanu mu millegagi üle lobistaks 😀 Alati võib ölda, et iial ei või teada või äkki isegi ise valad ennast supiga üle 😀 (seoses sellega, kui ma Inglismaal restos töötasin, siis üks noor tüdruk valas ühele uhke parukaga daamile tulise lobster supi pähe :D:D ja see oli osalt ikka nii naljakas, kuigi mul oli kõigist osapooltest kahju, aga vaatepilt oli ka omaette). Aga sellegi poolest, eriti lastega söömas käies tasuks ennetada selliseid olukordi. Õigustamine ja teiste üle nalja tegemine jmt ei ole omal kohal, olgugi, et ka teine pool võib üle piiri minna.
Üldiselt olen ma täheldanud seda, et avalikes kohtades lapsevanemad oma lapsi ei kipu jälgima, loodavad selle peale, et ükskõik, kus nad ka ei viibiks, siis mõni ettekandja-müüja-kõrvalt seisja vaatab. Räägin oma kogemusest nii teenindajana kohvikutes, poodides kui praegusel ametikohal õpetajana. Ühes kaubanduskeskuses töötades päästsin mitmeid lapsi eskalaatorist alla kukkumisest, sest vanemad pläkutasid omavahel ja lapsed olid lastud ringi roomama ja kõndima.
See ei käi muidugi sinu pihta, Mallukas. Blogi järgi tundud olevat väga arukas lapsevanem, kuid üritan anda lihtsalt teistsugust arvamust oma kogemuste põhjal ja võib-olla olid ka need Steffanis istuvad daamid nii õnnetud, et iga kord, kui oma jala restosse tõstavad, loobib mõni laps neid millegagi kokku 😀
Mul on hea meel seda kommentaari lugeda.
ja veel- Pärnus on minu arust kõige rohkem ebaviisakaid inimesi- eriti LASTE suhtes!
Ma oleks tahtnud ise sellel ajal seal olla, see oleks olnud hirmnaljakas- mu meelest ;D Muidugi oleks koristamisel abi pakkunud;) See oli siiski õnnetus…aga kuna sina siin sellest- kõva häälega räägid- ARVAVAD INIMESED, ET SA OLED IKKA VIIMNE TÕBRAS JA VEEL EPUTAD KA SELLEGA! Võtke vabalt- lapsega inimesel ei lõika mõistus kohe sekundiga, mida anda ja, mida mitte…kes seda ei tea- SELLEL POLE LAPSI! 🙂 Imetoredat iseseisvumiseelset päeva jätku:)
Küünelaki titele mängida andmine on muidugi lausa kenjaalne mõte. Braavo! Üldiselt iga normaalne inimene pahandab, kui mingi võõras titt tal riided kokku plätserdaks.
Aga järgmine kord võiks lapsele anda mängimiseks vast mõne kööginoa või käärid või, miks mitte, hoopis akutrelli. Võib ka vahvat nalja saada, millest kirjutada.
Kas sa loed kuskilt välja, et ma arvan, et ta oleks pidanud mu titte kallistama tulema, et see ta püksid küünelakiseks tegi? Arusaadav, et pahandab, aga no, kui tahad lahendust, siis kena. Kui tahad vinguda, siis võid seda omatte kodus teha.
Seda kääri või noanalja võid oma lapsega teha, kui huvi on 🙂
Kirjutada võiks osata ka vahest 😉
See polnud, Mallu, sulle mõeldud 😀
Täiesti KENJAALNE kommentaar! 🙂
Sarkasmist olete kuulnud?
Riina, nüüd nad ütlevad, et “räägi-räägi, et meelega kirjutasid, raudselt oled tegelikult kirjaoskamatu”. Olen selle vestluse juba kaks korda läbi teinud, enam keenjuseid nende õige ühisnimetajaga ei nimeta 😉
Küünelakk, terav pliiats, nuga, käärid… ma nagu ka ei saa vahest aru ausalt öeldes.
Hahaha, #Pärnu.
Piinlik, et ma siin üldse elan :’D :’D
Peaks mainima vaid,et terav pliiats on tõesti ohtlik väike lapse käes (nagu palju muudki),kuna näiteks võib selle kukkuda ringiliikudes suhu või istudes toppida kogemata silma (kuna mul endal kogemus korra piiatsiga ja korra kinnise ripsmetuššiga ja viimasega pidin kutsuma kiirabi lausa-kukkus kurku selle), siis jh ega need pole lapse mänguasjad,et vahel on vanematel inimestel ka õigus ja ega enne aru ei saagi,kui pole õnnetust juhtunud oma lapse näol.
Jumalime! Ongi keegi, kes saab asjale pihta! Vau! Muidu loe neid kommentaare ja usk “helgesse tulevikku” hakkab vägisi kuhugi väga pimedasse paika vajuma…
Olen minagi kakelnud ühe mutiga. Küll vaid sõnadega. Peale pikka väsitavat koolipäeva, sõidan koolibussiga koju ja ja peatuses tuleb peale üks mutike. Ükski teine koht talle ei sobinud ja ta nägi et mul oli raske koolikott ja spordikott kõrval istme peal, tuli ja istus just kiuste minu asjade peale. Küll me siis jagelesime seal.. Vot selliseks need mutid lähevad.
Oota, tibuke, kuni ka vanamutiks saad, ega ju enne ei suuda kujutleda, kui raske ja valus võib lihtsalt elamine olla… “Väsitav koolipäev”! Naera puruks lihtsalt!
Mis topib jalga HIRM KALLID püksid mille määrdumisel infarkti äärele satub :S pangu koju klaaskapi taha imetlemiseks…
Kas sa tegid nalja praegu? Et kui sina ostad omale kallid riided, siis ainult selleks, et neid klaaskapist imetleda?
Et jumala eest ei tohi väljaspool kodu kalleid riideid kanda, kuna ÄKKI kellelgi on plaan need ära rikkuda?
Oh seda püha lihtsameelsust.
Idiootne kommentaar. Empaatiavõimetu 13-aastane oled või?
Liliani lemmikkoht minu jumestuslaua juures on küünelaki väike kohver. Võib neid hommikust õhtuni kohvrist kilekotti ja vice versa ümber tõsta. Ja mutile vastukaaluks – just selliste sõprade, nagu Mirjam, lähedale tulebki hoida!
Ma lihtsalt ei mõista, mis vanurite peas toimub. Väga paljud neist on .. mul polegi selle jaoks õiget sõna.
Kui mul teine laps sündis ( esimene 6 aastane ) siis hakkas mu elukaaslase vanaema minu kallal kaagutama : ” Sa ei oska üldse last õigesti hoida . Lapsel tuleb pead ilusti hoida ja toetada ( laps oli siis kuskil 2 kuune ). ” Kui julgesin öelda, et ma tean täpselt, mismoodi last hoida tuleb , et ega ta mu esimene pole .. siis käratati vastu ‘ Tuhkagi sa ei tea! ‘ No ja ikka väga valjuhäälselt ning pigistas mind väga kõvasti käsivarrest. Järgmisel korral kui teda nägin, siis hakkas jälle see jutt pihta ( Laps oli selle aja peale juba 4kuune ja hoidis pead täiesti iseseisvalt ). ” Ühel päeval sa oma lapse ära tapad. Sa ei toeta teda üldse ja ma olen väga palju sinusuguseid emasi näinud, kelle lapsed on hiljem väärakad, halvatud või üldse surevad ära. Kas sa ei saa aru ,et sa tapad oma lapse ära ? Sa poleks pidanud üldse seda last saama. Kasvatada sa ei oska, toetada ei oska. Sa ei hooli üldse lapsest ju! ” Selle jutu peale viskasin memmekese oma kodust välja. Ja viimased 7 kuud ma teda näinud ka pole . Kui ta ainult teaks, mismoodi ma lasen lapsel mööda tube ringi kihutada, mida talle mängimiseks annan .. Ilmselt neaks mind maa ala..
See on ainult üks vähestest seikadest mammidega. Õeh ..
:O :O :O
Aga miks sa ometi annad talle mängimiseks asju, mille suhtes oled isegi veendunud, et need on ohtlikud?!?! Kas mingiks pseudokättemaksuks vanaemale???
“Mmm…, et… äää… see… tühja neist muttidest ja pükstest, aga vanasti oli küünelakk mürgine ja seega lapsele mängimiseks… ?” küsib Hundi ulg arglikult.
Ega ma talle seda välja valanud kaussi, et ta seda juua saaks 😀
Nõustun, et see tädikene ilmselt tõesti reageeris üle, eriti kui te veel tõesti seal maas üksteise võidu vabandasite, kuid samas ise ilmselt ei oleks väiksele lapsele küünelakki mängimiseks andnud. Eriti, kui sa veel ise ütled ka, et aimasid, mis juhtuda võib. Et veidi nagu arulage ja rumal tegu. Kuigi olgu – sa ise tunnistasid ka juba seda, nii et las jääb.
Samas, selles suhtes oli sellel mutil isegi veits õigus, et küünelaki-pleki eemaldamine on üsna tõsine ettevõtmine. Mäletan, et ükskord tiinekana lakkisin ka nii osavalt küüsi, et lemmikpüksid said lakiga kokku. Viisin keemilisse ja ainuke pesu, mis küünelakiplekid eemaldas, eemaldas ka osavalt pükste värvi (olid väga trendikad roosad püksid). Maksma läks see nali vanas rahas ligi 400 EEK ning tulemus oli üsna nutune – valged värvita plekid roosadel pükstel. Oi neid pisaraid ja nuttu siis, kui lemmikpükse enam kanda ei saanud – tõesti oleks võinud need põhimõtteliselt ära visata. Küünelakiplekkidest sai küll lahti, kuid asemele jäid värvita laigud.
Seega – võib-olla tänapäeval on need tehnikad uuenenud ja saab edukalt plekid maha, ilma, et värvita laigud pükstele jääksid, kuid tükk peavalu on sellel tädikesel nüüd kindlasti.
Muidugi eriti kirgas kriit on see, kes küünelakiplekke küünelakieemaldagaja eemaldada soovitab.
neid. plekke. polnud. enam. nähagi. püksid olid libedast materjalist ja ma sööstsin paberiga ta jalge ette nii kiiresti, et märg küünelakk tuli pükstelt kohemaid maha. lisaks: 400 eek või mitte, tüli ju sellest lõpuks tõusiski, et ma ütlesin talle, et kui nad vahetavad numbreid, maksab mallu püksid kinni. see ajaski ta nii marru, et ma palusin tal tänitamine jätta ja aidata meil teda aidata. 😀
Ai äm sorri. Ei teadnud kohe kõiki detaile.
Paanikaks pole põhjust.
Asi ei ole detailides, asi on pigem ikka erinevates põlvkondades ja erinevustes laste(kasvatuse) osas. Erinevused on märkimisväärsed tõesti. Me elaks nagu hoopis teises riigis võrreldes õndsa nõukaajaga. Sellest võiks aru saada. Malluka ja tema eakaaslaste meelest on vanem naine (vanamutt? tõesti? väga lühikese aja pärast olete ju ka ise sellised!) peast segane ja vanema naise meelest on Mallukas ja tema eakaaslased peast segased. Ja tõde ei olegi sealjuures!
No kes oskas ette ennustada, et see küünelakipudel maha kukub ja just selle mutikese pükste peale pritsib? Elus juhtub ootamatuid asju päris tihti. Tänitamise asemel oleks võinud vabanduse vastvõtta ja minna poest omale uued püksid osta. Inimesed on ikka naljakad:)
Oh kuidas ma ei salli neid lapsevanemaid,kes aina motlevad,et vot nemad ongi maailmanaba! Arusaadav,et vahel tuleb antud olukordi ette ja no mis seal ikka teha,aga sellegipoolest võiks veidikenegi ennetada selliseid juhtumeid. Kui mina oleksin see vanamutt olnud,ega minagi väga õnnelik poleks olnud,oleksin andeks annud ja asi ants,kuid siiski veidikene nukker oleks olnud tunne. Alatihti lapsevanemad eeldavad,et koik inimesed peaksid votma neid iseenesest moistetavalt,kuna neil on ju vaike laps! Natukene mōtlematu lapsele küünelakk kuskil restoranis pihku pista.
Ega ma ei väidagi, et see arukas tegu oli. Ei öelnud kordagi ka seda, et kammoon, see ju väike laps vms. Aga mida kuradit sa TAIDLED?
Kas küünelakk oli siis avatud? Kinnisena ei kujuta ette, et maha kukkudes katki läheb ja veel pritsib kaa 🙂
klaasist küünelakipudel ja kivipõrand.
Mul poiss mängib koguaeg mu küünelaki pudelitega 🙂 Need on ka maha kukkunud, kuid õnneks on meil laudpõrand ja siiani on kõik terveks jäänud 🙂
Gerli. Küünelaki eemaldi ei toimi kanga peal päris sedasi nagu küüntel..oh sind rumalukest 😀
ikka pritsis siia ja sinna (Mari ei hellitanud, lasi ikka kaarega kukkuda), aga tuli ka paberiga pühkides ka kohe pükstelt maha. püksid, muidugi, olid HIRMKALLID püksid. mind tembeldati käitumishäiretega hulluks, kui ma pärast 20 min tänitamise kuulamist rangel häälel teatasin, et LAHENDAME teie mure, vahetage numbreid, kompenseerime püksid. karjuti ainult, et kompenseerige siis! ja tänitati seejärel edasi, et pole talle kompensatsiooni vaja, las tema püksid maksavad selle õppetunni eest…
…..ja arumai saa, mis küünelakk see selline oli, mis niimoodi pritsib??? See pole võimalik! Küünelakk on paks, veniv, pisikeses pudelis ja kohe kuidagi ei saa pudeli puruks kukkudes pritsida, iseasi oleks mingi lahustiga või miski sellise vesisema asjaga (mahl, püree, suuremas purgis…)
Kui küünelakk on paks ja veniv, siis järelikult on sul see küünelakk liiga kaua kapis seisnud. Uuena on ta ikka päris vedel ja pritsis korralikult.
Mul kukkus endalgi kunagi max meetri kõrguselt sinine küünelakk maha, pudel kildudeks ja minu valged püksid olid kuni puusagi kenasti laigulised-täpilised. Kusjuures sain omale igavate valgete pükste asemel ülisefid püksid! 😉
Kas see vanamutike (või selle noorem kaaslane) ei teadnud siis, et küünelakk tuleb maha? 😀 Ma saan aru, kui sa oleksid neid millegi sellisega pritsinud, mis tõesti maha ei tule, aga küünelakk.. Milleks siis küünelakieemaldajad on? 😀
Ma ei tea tegelikult, kas küünelakk riide pealt ka maha tuleb?
Riidelt vist ei tule 😀 mul kukkus kunagui lahtine küünelakk ümber ja kui ma eemaldajaga hakkasin ära võtma, siis jäi pükstele ümber küünelaki suur hall laik lisaks 😀
Oh jummel… ei imestaks kui see vanadaam oli üldse mingi vene baaba, need on sellised kibestunud ja trotsi täis.
Ei olnud üldse venelane, täitsa eestlased.
Mul hakkavad silmad verd jooksma selle jutu peale, sest ma läksin lihtsalt nii närvi 😀 no nende vanamuttide peale loomulikult. Mõelda vaid, kõik vanaemad ei olegi lahedad ja armsad. Kellelegi on ka SELLISED vanaemad 🙂
Ega jah, see naine olevat lausa 25 aastat pedagoog olnud ja puha. Noorem siis, mitte vanem. Mõtle, sellised õpetavad meie lapsi 😀
Oijah, pahatihti need pedagoogid just miskipärast muutuvadki sellisteks
+1 selle närviminemise koha pealt. Ma vist poleks suutnud nii rahulikuks jääda 😀