Mul pole absoluutselt olnud aega blogida. Esiteks selle pärast, et mul on käed-jalad tegemisi täis olnud ja teiseks selle pärast, et kogu oma vaba aja sisustasin ma esiti ultra vihane olemisega (sest ma olen hormonaalne naisterahvas, nagu ikka aeg-ajalt juhtub) ja siis mõtlesin ümber ja ostsustasin hoopis normaalne inimene olla ja veeta perekeskis aega. Aga nüüd kõigest järjestikku. Pilte ei teinud ma see nädalavahetus kohe mitte üldse, niiet kujutage neid endale ette.
Reedel tuli mulle külla mõnus blogilugeja Liis, kes kahjuks ei saanud eriti kaua külas olla (või hakkas mind vihkama, mõtles mingi vabanduse välja ja põgenes). Ma loodan, et ta tuleb jälle, sest Marile meeldisid ta poisid väga ja mulle Liis ka. (Ma ei tea miks ma alati kõlan nagu viimane lesbar?).
Kardo naases töölt koju uhiuue Renault Capturiga, millest ma teen kindlasti eraldi postituse ja mina ostsin Marile uue turvatooli, millest ma teen ka kindlasti eraldi postituse (peamiselt seetõttu, et ma arvan, et ma tegin drastilise vea ja tahan midagi sootuks muud!). Panime tooli autosse ja sõitsime külla, kus sai imelist ja mega tsillist pastat.
Reedel muutusin ma väikeseks bitchiks (aka eit, kellel on just päevad hakkanud) ja otsustasin hüsteeriasse minna, kuna Kardo ei tahtnud mind kirbukale viia. Asi on lihtsalt selles, et kuigi me saime testimiseks nädalavahetuseks auto, EI MEELDI Kardole autot juhtida. No lihtsalt ei meeldi. Mina aga tahtsin just laupäeval maailma kõik kirbukad ja kaltsukad läbi käia, seega ma ei suutnud usukuda, et Kardo mulle nõndaviisi teeb.
Loomulikult jäime me kõik tsiviliseerituks ja ei langenud üldse oma taidluse käigus ekstreemsustesse.
Ma: Ei no nüüd ei ole muud võimalust, kui me lähme lahku, ma otsin uue mehe, kes HEA MEELEGA viib mind kirbukatesse. Siis me kolime Mariga selle uue mehe juurde, ta hakkab teda issiks kutsuma ja sa isegi ei tea, kus me elame. 18 aasta pärast räägin ma Marile, et sa ikkagi tegelikult ei hukkunudki puid langetades, vaid ma lihtsalt pidin selle otsuse meie pere pärast tegema, sest MIS MEES EI VII OMA NAIST KIRBUKALE, AH?!?!?!?!? Ma usun, et Mari mõistab mind!”
Kardo: ….
Ühesõnaga, lõpuks lahenes see probleem nii, et Meelis ja Leen olid mu kirbuka ja kaltsukakaaslased ja nõnda käisime me ära Kirpari kirbukas, Magda kaltsukas, Haabersti kirbukal, Paavli kaltsukas ja mingis laopoes. Ei maksa vist isegi mainida, et kõikjalt skoorisin ma igasugust kraami – enamasti Marile. Kui ma mõni hetk viitsin, siis teen sellest kah postituse, et mis ma kõike kokku skoorisin.
Kodus õnnelikult tagasi, sündis plaan minna Maardu laadale, kus me ka eelmisel aastal käisime. Seekord ei ostnud ma endale eriti miskit, ainult ühed kõrvakad, aga Mari sai jälle iga leti juures endale midagi. No ma ei saa midagi parata, et Marile on nii tore asju osta, sest ta on nii…väike ja mõnus. Aaa, ja laadal üks lugeja tervitas mind ja mul oli jälle see tunne, et OMG, need inimesed päriselt eksisteerivad ka, kes mu blogi loevad! Nagu…päris maailmas ja nii.
Õhtu lõppes grilli, õllede ja tsilliga Kardo vanema venna juures, kus Mari sai terve õhtu veeta oma vanavanaema ja vanavanaisaga, kes said temaga imeliselt hakkama. Muuseas, sellest ma isegi tegin vist pilti!
Täna hommikul ärgates oli meil kindel plaan saada Milvile uued traksid jalga. Ma nimelt tegin Bosse.ee’st maailma suurima tellimuse (haha, veelkord pean mainima, et SELLEST KA, teen ma kunagi pikema postituse) ja seal olid ka Milvile uued traksid. Mina ei tea, kas Milvil on mingi väga ebastandartne keha, või MIKS me neid trakse talle jalga ei saa, aga kui me olime 20 minutit siga ruigatanud(?), siis otsustasime ilma rihmata jalutama minna. Hakkasime vankrit haarama, kui selgus, et keegi sindrinahk on selle TÄIS KUSNUD! Ma siiski Lea, Kardo ja Milvi välistan, seega pidi see olema keegi kassiraibedest. Loomulikult just siis, kui ma olin Reenale üleolevalt seletanud, et kammoon, kõik kassid ei käi vankrites kusel, eksole.
Mis muud, kui Mari kukile ja minekut. Seiklesime tiigini ja siis ühe mänguväljakuni, kus Milvi sai tuhnida, Mari esimest korda elus liivakastis mängida ja liumäest alla lasta ja siis selle kiiguga kiikuda, kus on nagu palk ja siis inimesed istuvad mõlemal pool…Krt, ma ei tea, mis selle nimi on. Lõpuks istusime kõik samblal ja vedelesime, üks Milvit sügades ja teine Mari patsutades. Mõnus oli.
Siis koristasime kodu ära ja nüüd lähen ma poodi juuksevärvi ostma, sest ÜLLA-ÜLLA (haha, see nii hea väljend) ka oma juustest pean ma ühe pikema postituse veelkord tegema. Aga enne vaatan ma veel ühe osa Girlsi, sest see on nii hea sari.
Sorri tänase “omg, täna tegin seda, teist ja kolmandat” random postituse eest. Mulle lihtsalt tundub, et mu elu on NII PALJU huvitavam, kui ma seda teiega jagada saan… 😀
Feel free mulle enda nädalavahetuse tipphetkedest kirjutada!
21 kommentaari
Rõhtkiik ehk laudkiik.
Kindlasti soovitaks sul, Mallukas, autojuhuload ära teha. Eriti kuna sa mõnda aega tagasi ju siingi küsisid, et mis koolitusi tasuks teha. Autojuhiload on igal juhul mõttekam investeering, kui mingid küünetehniku paberid (noh, neid võib ju siis lisaks teha ka)! Pealegi oleks siis jälle üks tore teema juures mida blogis kajastada 😉
Ma näen oma vanemate pealt, kui tüütu see on, kui ema ise ei oska autoga sõita. Ei kujutaks ette, et peaks mehel end kogu aeg kuhugi vedada laskma.
Lihtsalt selline küsimus, et KUHU te panete kõik need riided, mis te kirbukatelt ja kaltsukatelt kokku veate?
Mul endal väike laps ja ostan talle minimaalselt asju, sest isegi siis, kui ainult vajalikke asju kokku osta (mitte kõiki lahedaid asju maailmas), jääb neid lapsest üle metsikus koguses… Kas Mari tõesti kannab ka kõiki neid riideid, mis sa talle kokku ostad? See on igatahes uskumatu, kuidas inimesed asju odavalt saades hulluvad.
Lihtsalt mõtlen, et kui SELLISTE suurte kottidega pidevalt kaltsukast tulla, siis kuskile peab ju selle tavaari pärast ju kodus ka panema…
Mallukas, kui suur hunnik sul Mari riideid kodus on ja kus sa neid hoiad? Ja kuhu sa paned väikseks jäänud riided? Neid peaks juba praeguseks umbes tonn olema. 😀
Haha, tegelikult nendes suurtes kottides olid asjad, mis võtsid lihtsalt palju ruumi. Näiteks suuur teletupsude Lala Mirjami lapsele, sest ta on fänn. Siis ostsin kolm suurt purki külmkapimagnetitest tähti, et Mari saaks nedest kunagi sõnu kokku panna ja nii. Endale ostsin ühe SUURE mantli ja Mari bodykesed ja kleidikesed nii väga ruumi ei võtagi,
Ja loomulikult jääb Maril riideid üle. Kogu aeg avastan jälle, et midagi on väikseks jäänud. Selle jaoks on mul ÜÜRATU kotitäis riideid, millest osa on siis mälestusekastis, osad kõrvale pandud, et sellest lapitekk teha ja osad lihtsalt ära andmiseks. Palju on ka antud.
Mari riideid hoian ma tema riidepostil, ühes kummutisahtlis ja ämma toas on ka üks punutud korvike Mari riietega 😀
meil oli “üles-alla-kiik”! huvitav, et polegi üht konkreetset terminit siit välja koorunud 🙂
A kas Kardo on kogenud autojuht? Äkki ta mingil põhjusel ei tahtnud riskida kusagil suurtes massides uue autoga manööverdamistega? Lihtsalt lambist oletus:)
On inimesi, kellele lihtsalt ei meeldigi autoga sõita (isegi kui on load olemas) ja minu arust on see täiesti ok. Eriti kui pole veel väga kogemust ja uus ja võõras auto ja võõrad kohad, kuhu sõitma peab ja…
Mallukas, katsu ikka Kardot mõista. 🙂
Mina tegin näiteks load sellepärast, et ma elusees ei viitsiks ega suudaks meest kogu aeg käsutada, et siis vii mind sinna ja siis tänna. Oluliselt lihtsamaks läks elu kohe… Kuigi ma arvasin ka, et mina ei hakka eales autot juhtima…
Kardo tõesti ei ole kogenud autojuht ja talle ei meeldigi sõita. Eks ma ikka mõistan teda ka 😀
GIRLS!
Lihtsalt super äge, ma hakkan kohe uut hooaega ee… ostma (:D)
Selle eest tean mina kahte sõna, mis maandavad nii mõnedki pinged ka kõige täiuslikemates perekondades või ei lase neil üldse tekkida: autokool ja juhiluba 🙂 Been there, done that. Ja kui arvatakse, et ei, mina küll ei suuda, ei oska ja ei taha, siis minu omaaegne teooriaõpetaja ütles selle kohta, et isegi karud õpetatakse jalgrattaga sõitma, niiet….
Oo, ootan väga turvatooli postitust!
Plaanin ka mõne aja jooksul oma 8-kuusele midagi ära osta, aga valik on üüratu…
Sama siin, ostsin juba oma 6 kuusele(turvahäll juba väike) ära ühe aga siis saab näha kas ma ka millegiga alt läksin kui sellega, et auto turvavöö on liiga lühike selle kinnitamiseks 😀 nüüd siis pean kusagilt selle õige turvavöö pikenduse leidma.
Minu nädalavahetuse tipphetkede hulka kuulus reedene seenelkäik (kuigi, ma ei tea, kas reede õhtu läheb juba nädalavahetuse hulka), laupäevane grilliõhtu ja tadadadaa – tänane Tallinna Maratonil osalemine. Ma küll ei jooksnud mitte ühtki distantsi, ent pean end tubliks, et 10 kilomeetrit kiires tempos ära kõndisin. Jaksu ja entusiasimi oli nii palju, et oleks võinud teise ringi pealegi veel teha. Super tunne oli, kui lõpuks finiši alt läbi kõndisin! 🙂
Aga seda kiiku kutsusime meie täditütrega lapsena kaalukiiguks. 😀
Mina soovitaks sul juuksed ilusaks kuldpruuniks värvida ja tuka ette lõigata. Olen vaadanud piltidelt, et sul on ilusate soojade toonidega silmad ja roosa/punane ei haagi nendega nii hästi kui pruun.
Täitsa äge mõte Birgitil. Kui Mallukas seda oleks tahtnud, oleks ta selle ammu teoks teinud ilmselt. Aga ikkagi igaks juhuks panen pildi ka juurde, äkki kunagi hakkab see idee meeldima.
http://cdnpix.com/show/imgs/716705033d33fd30f5b699a898cd90f5.jpg
Minu nädalavahetuse tipphetkeks võiks lugeda näiteks täisealiseks saamist 😀 ja esimest alkoholiostu ja siis ka dokumenti ei küsitud.. ma ise arvan, et ma küll 30+ välja ei näe 😀
Kaalukiik 🙂
kolksukiik :D?
See kiik, mis on nagu palk ja inimesed istuvad kahel pool otstes, on inglise keeles see-saw 😀 Just mentioning… eesti keeles ei tea 🙁
irw@… Mis iganes! Eile oli tore, muidu! Iciciccc! 😀
Irw @ suurem kui Mari ää! 😀