KURB ON OLLA LAPSED

julge teha suu lahti!

21. september 2014

Eelmise postituse valguses ilmnes palju inetuid tõsiasju. Näiteks kirjutas mulle üks neiu, kes pidas Keitit sõbraks. Keiti oli lapse peksmise õhtul kutsunud teda autoga sõitma ja amfetamiini tegema. Siis rääkis lapse isa uus naine (kellega küll praegu lahus ollakse), et vaene laps ei saanud kodus kunagi sooja toitu ja isegi ei teadnud mis see on. Tema põhitoiduks olevat olnud coca-cola ja krõpsud. Ta ei osanud 2,5-aastasena pea sõnagi rääkida. Veel kirjutas üks neiu, et olevat oma silmaga näinud, kuidas laps sai lahtise käega näkku, selle eest, et julges midagi pillata. Kolmas teadis rääkida, et laps istus emaga olles pidevalt üksinda kodus, väljas temaga ei käidud. Siis teati rääkida, et seoses sama lapsega on ennegi facebookis ringelnud pilt. Pilt sellest, kuidas kooma joonud inimene magab elutoas ja taamal magab voodis üksi väike lapsuke. Kõik “jagasid” midagi Facebookis, kõik olid pahased, “kõik teadsid, et Keiti ei ole sobiv last kasvatama!”.

Aga kus need KÕIK siis enne olid?

Inimesed pahatihti ei julge sekkuda. Näevad last, kes sööb päevade kaupa ainult krõpsu, aga räägivad sellest pärast üleolevalt sõbrannadele, et appi, vaata, kuidas vaene laps kasvama peab. Aga kuskile ametiasutusse ei teatata. Miks? Polevat teiste pereelu nende asi. Näevad, kuidas last lüüakse näkku, aga ei tee midagi. Teavad, et väike hirmul laps peab öösel üksi või võõrastega olema, aga lasevad sellel lihtsalt edasi juhtuda.

Mina kutsun ülesse inimesi oma suu lahti tegema. Mida on siin karta? Inimesed ei taha sekkuda, aga üks väike inimhing võib kellelegi sekkumise eest surmani tänulik olla. Emily juhtum peaks avama inimeste silmad – see ei ole ainukene laps Eestis, kelle eest ei hoolitseta korralikult, keda lüüakse, kes ei saa tundma oma ema armastust, kes tunnevad rohkem nälga kui rõõmu.

Seetõttu mind häiribki see, et inimesed jagavad Emily pilti, kirjutavad alla, et appi, ma tahaks ta lapsendada, ma tahaks talle haiglasse asju saata, ma tahaks isale raha korjata, jumal teab, mida kõike veel. Aga miks? Kui sa tahad lapsendada, siis anna takka – raske minevikuga lapsi on lastekodudes täitsa olemas. Asju võid sa viia ka turvakodudesse ja lastekodudele, kus neid hinnatakse väga. Rahagi saad annetada igasugustele heategevusorganisatsioonidele.

Miks on vaja sellist jubedat olukorda, et inimesed tunneksid soovi aidata, olla kasulikud, muuta maailma. Miks ei tunne inimesed seda kogu aeg?

Mina näiteks kunagi kooliteel nägin,kuidas üks naine oma last lohistas ja sakutas. Ma tormasin kohe vahele. Paraku minu miinuseks, mida ma pean veel Kardo pealt kõvasti õppima, on see, et ma ei oska sellistes olukordades (kui ma ärritun) väljendada ennast nii, et sellest kasu ka oleks, mitte lihtsalt lõugu laksutama ja vihaselt roppuseid loopima, nagu ma toona tegin. Aga vähemalt ma tegin. Umbes viis inimest vaatasid põnevat showd küll silmanurgast, kuid kiirendasid sammu. Nad ei tahtnud näha, kuidas väikest last lüüakse, kuidas ta silmadest jooksid suured pisarad, kui ta hüüdis: “Emme, ära tee!”. Ja nad kõndisid edasi, sest see on lihtsam…Kergem.

Sõbrad. Mõelge sellele, mis ma täna kirjutan! Aidake, kui see on teie võimuses, see saab maailma muuta ainult paremaks kohaks! Kui näed poejärjekorras kedagi, kes loeb sente, et osta endale hädapärast süüa ja tal jääb midagi puudu – paku talle need kopikad. Kui näed poe ees vedelemas õnnetut kodutut, nagu nad seal teinekord istuvad, küsi, kas tal on kõht tühi, ehk saad sa talle osta päeva esimese söögi? Kui näed/kuuled vägivalda, ära jäta seda enda teada – teata vastavaid asutusi! Kui sinu kaebuse peale midagi ei tehta, siis ehk järgmise lisanduses juba tehakse. Ehk olekski sinu kaebus SEE, mille peale kedagi aidatakse. Ära karda! Ole julge! Aita ja märka abivajajaid! Kaitse endast nõrgemaid!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

56 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply sirtsuke 5. juuli 2015 at 21:15

    No tänapäeval peaks olema üsna lihtne kohtuotsuseid teha. Kui ema palub isa käest last tagasi, sest isa
    lihtsalt võttis poja ja midagi ei öelnud, millal ta lapse tagasi toob ja läks. Muidugi ema ise lubas ise
    lapsel minna isaga, sest laps tahab ju ka isaga olla. Praeguseks on sellest minekust möödas peaaegu et
    nädal. Nüüd isa last emale tagasi ei anna ja helistamise ajal on taustal kuulda, kuidas laps karjub: ma
    tahan koju emme juurde (see on ka lindistatud) ja talle ei anta isegi telefoni!, et ta saaks rääkida.
    Vanemad elavad eri linnades. Tavaolukord on selline, et kui ema helistab ja ütleb, et laps tahaks sind
    näha, siis isa vastab, et mina ei hakka oma plaane sellepärast ringi tegema. Hirmus okas on hinges, et
    kui ma võtan lapse siis, kui ema pakub, siis äkki ema läheb ja saab ilma lapseta midagi põnevat teha. Kui
    ma ise tulen ja võtan, siis ta ei saa vaba aega ette planeerida. Isal on uus elukaaslane – tore et on. Aga
    üldine suhtumine on selline, et laps on minu OMAND! Ei huvita teda see, et kui tõesti kohtu kaudu
    lapse jagamiseks läheb, siis niigi traumeeritud hingega last veetakse edasi tagasi sadu kilomeetreid iga
    nädal, sest isal on kama kaks. Pooleks ja valmis.
    See lapse jagamine 50% ja 50% tundub olevat levinuim lahendus kohtus. Minu arvates ei ole see küll
    kõige õigem variant. Mugav lihtsalt.
    Kaasaegne telefon võimaldab salvestada ju kõik, mis sulle saadetakse või mis sa ise vastad kirjadele.
    See emme on salvestanud issi sõimu enda aadressil, ka kõik need korrad, kus ta on küsinud, kas isa
    lapsega koos olla ei taha, kui peab töö tõttu endisesse kodulinna tulema? Ja palju muudki veel.
    Miskipärast ma siiski ei usu, et kohtusse minnes keegi sellega arvestaks. Laps elab nagu nõelte peal.
    Tähelepanu häired, hüperaktiivsus ja hirm. Ka on poiss küsinud, et mis siis saab, kui issi mu ära viib ja
    tagasi enam ei toogi. Täpselt nii nagu nüüd on. Issil on puhkus, suvi ja savi. Emmele sai ära teha. Last
    tagasi ei saa.
    Mida siis teha?

  • Reply muhviina 23. september 2014 at 15:06

    isa suri mul kui olin päris väike veel ja sp kolis ema minu vanaema juurde tagasi.kuni ema oli tööl siis olin terved päevad vanaemaga.
    vanaema oli aga mul selline vastik vanamutt, et tal oli komme peksta. kuna lasteaeda mind ema ei pannud, siis sain pea iga päev peksa, senikaua kuni suutsin füüsiliselt vastu hakata, vaimne terror kestis edasi kuni sain 18 ja läksin kodust minema.
    minu vanaemal oli komme teiste inimeste ees suurt prouat mängida, ja seega oli ta ka mind pekstes kaval. harva , kui mu kehal jälgi oli nähtavates kohtades.teistele inimestele on ta siiamaani väga armas ja tore vanainimene.
    minu enda ema ei sekkunud, ei sekkunud ka naabrid, kes kindlasti mu nuttu ja kisa kuulsid. väga kahju on sellest.
    sp mis juhtus minuga, olen ka väga vastu ebaõiglusele ja kui kellelegi liiga tehakse.mallukal on õigus, et peab sekkuma. isegi kui vaadatakse selle peale viltu.

  • Reply L 23. september 2014 at 08:34

    R ja Kaili lugege väheke Camallike postitust miks kohus viivitab. te arvategi et kõik käib nii lihtsalt??? Mina ootasin oma otsust samamoodi aasta ja kuus kuud , midagi teha ei ole kui üks osapooltest mängib lolli! kui ikkagi isa koostööd ei tee ja oma nõusolekut ei anna ainuhoolduseks siis see venibki nii! Ei ole mõtet targutada kui nendest asjadest midagi ei tea!

  • Reply Kelli 22. september 2014 at 16:20

    Te nüüd kõik siin mainite, mida isa oleks võinud teha. Mõelge ise tema olukorra peale. Võib-olla tegi Keiti hea näo pähe, kui mees kodus käis? Arvas, et mis ikka hullu juhtuda saab. Kui lugeda tema tunnistusi, siis on näha ju, et ta lasi mitmel inimesel seal korteris käia pidevalt, et laps ikka elus oleks. See, et ta nüüd nii hullu olukorda viidi(laps), ei ole nüüd küll mehe süü. Kohtusüsteem on meil ka selline nagu ta on. Alati ei saa mõelda, et ah vot nüüd võtan lapse ja lähen. Varem või hiljem on isikud platsis, et mis te nüüd lapse emalt ära võtsite. Need kohtuprotsessid võtavad ka julmalt aega, nüüd pandi küll punkt ära ja teadagi, mis otsus tulemas.. Ja mis kohtumõistjad oleme tegelikult meie? Oleks võinud teha nii, oleks võinud teha naa… Nüüd oleme tagantjärgi head kaagutajad… Kuid see on nüüd minevik. Tuleks mõelda, mis saab tulevikus? Kuidas Emily olukord olema hakkab? Kui te siin sappi pritsite… Ega isal siis kergem lugedes ei ole. :) Minu arvates peaksime ikka toetama isa.. Ju see vanaema andis ka suure panuse enda poolt, memm oli isegi tubli, et nii palju tegeleda viitsis.. Ja isale oli ka see põhiline, et ta saaks kindlustada oma Emilykesele väärtusliku elu. Ja need teiste jutud, et umbes anti krõpsu jne… Ah, kes kurat seda teab?! Kõike jutte ei tasu uskuda.. OMA SILM ON KUNINGAS – öeldakse selle peale! ;)
    Soovin päikeselist päeva kõigile ja loodame, et pisikesega saab kõik korda!

  • Reply Evka 22. september 2014 at 14:34

    Lõpuks ometi jõuti ka selle osani, mis puudutab otsuste tegijat…. Kohut.
    Olen täitsa nõus R kirjaga. eelnevatest kirjadest võib välja lugeda, et info ema tegude ja eluviiside kohta oli täitsa olemas siis küsingi….MIKS KOHUS TEGI VALE OTSUSE JA NÜÜD EI VASTUTA. TULEKS KOHTUNIK SAMUTI VASTUTUSELE VÕTTA!

    Nii nagu kirjutas R:
    Kui kohtust rääkida, siis näiteks minu ema on arvamusel, et peale lapse ema ja ta elukaaslase peaks ka kohus vastutuse võtma. Ma ei saa üldse aru, miks need kohtuasjad nii pikalt venivad. Tõendeid oli tegelikult palju. Selle venitamise pärast on nüüd tagajärg käes. Kohtusüsteem plaksutab ainult käsi, sest ennast nad ju süüdlaseks ei pea. Kuigi kui nii võtta, siis on nemad kuritöö kaasosalised . . .

  • Reply Olga 22. september 2014 at 09:51

    Tere! Kas keegi teab, kuidas sel väikesel inglikesel läheb nüüd? Muidugi on ta veel haiglas, aga kas on uudiseid???

  • Reply Kats 22. september 2014 at 09:08

    Üldiselt on nii et minul oli seda teravat silma, kui lähed lapsele nime panema, siis sellel lehel on kastike, kus linnukest tehes, oled lapse ainuke allkirja õiguslik lapsevanem. Kõik räägivad et nii keeruline sinna ja sinna lapsega ja toda ja teist ja kolmandat. Ainuke mida ma ei saa on elamis luba võõrale maale. Ehk siis ametlikud dokumendid. Aga määramata ajaks võin ma lapsega minna kuhu tahan.
    Samas teema juurde tagasi tulles, ongi meie süsteemid nii räbalad, et hoolimata sellest milline on vanem on eelisjärjekorras ema ! Naine, mis iganes. Seda valet ja vassimist lapse olukorra kohta olen ennemgi kuulnud oma tutvusringkonnas. Nii mõnelgi korral kaebuseid lastekaitses teinud, kui ka mujal ametiasutuses, kes last igapäevaselt näevad. Aga ei mis asja, tule ja tõesta !!!! Õudne !!!! Ma ei tea jääb vaid üleloota et just tänu praegusele olukorrale, tehakse silmad lahti ! Ka teiste puhul…. Loodan et see Keiti seal Harku vanglas korralikult ette võetakse !!!!!

  • Reply Karin 22. september 2014 at 01:32

    Väga õiged tähelepanekud aga moraalilugemine liiga palju asju ei muuda. Muutma peab ametkondade tasandil. Keegi peab vastutama selle eest, et laps sellisele emale anti.
    Kui palju sellel blogil lugejaid on ehk kui palju neid kelleni Sinu vägagi tabav sõnum jõuab?
    Vaatasin täna eilseid ja tänaseid suuremaid uudisteportaale ja ei kippugi enam Emily loost. Nädala pärast on asi hoopis unustatud. Ohhetakse korraks ja kõik. Ja väikese Emily lugu liigub kausta “Unustatud kurvad lood”.
    Kuna oled ilmselt isiklikust huvist materjale ja tunnistajaid kogunud, siis peaks seda infot ära kasutama ja meedia poole pöörduma, et Emily lugu ei jääks siinse paarituhande lugeja jaoks.
    Teeme ehk nii, et MITTE KEEGI Eestis nende kahe nägu ei unustaks ja ka ametkonnad annaks vastust, miks nii läks. Ehk muutub midagi ja Emily päästab nii mõnegi lapse elu.
    Mulle võib kirjutada.

  • Reply Camallike 21. september 2014 at 23:51

    Kõik on nii krdi targad,, teavad täpselt, mis juhtus ja kuidas juhtus, kui palju tegeles kohtusüsteem selle asjaga, võtabki kaua selline asi aega, et emalt võetaks hooldusõigus ära, enne tuleb läbida kadalip, kus on suhtlemine isal KOV sotsiaaltöötajaga, siis emal, siis lapsel, siis kodukülastused, juristid, avaldus kohtule, millele emal oleks olnud võimalus vastulause esitada teatud aja jooksul, siis jälle vaadatakse asi üle, siis uuesti ja uuesti, see võtabki aega, mis te arvate, et kogu Eesti peale on ainult paar sellist juhtumit korraga????? Tark soovitus isale on otse loomulikult, võta laps ja pane Soome putku eksole :D no tõesti, lapseröövi oli kindlasti tal veel vaja, Soomes ei saa sa last riikigi regada alaliselt, kui sul pole teise lapsevanema notariaalselt kinnitatud luba. Need kõik jutud on ka muidugi kõik head jah, et ema seda ja ema teist. Lõppkokkuvõttes veel isa süüdistada on aga väga väga inetu. Ahjaa muideks vanavanematel pole õigust emale last ka keelata, kui nt oli seal selline lugu. Nad on mitte keegi lapsele seaduse järgi.
    Mina seda perekonda ei tunne, kuid see pisikene armas tirts on vägagi südamesse läinud ja mulle ei mahu pähe, kuidas sai üldse keegi nii midagi teha, olgu ta siis ema või kes iganes….

  • Reply lele 21. september 2014 at 21:02

    Kõik väga õige, aga nagu eelmise teema alt lugeda võis, ON inimesi, kes teinud sammu. Lubatakse anonüümsust, aga ei garanteeritud näiteks inimesele. Ma saan tema hirmust nüüd täiesti aru, et tulevikus ta lihtsalt ei julge oma ja oma pere turvalisuse huvides suud lahti teha.
    Siiski on võimalus anda vihje telefoni teel, ma ei tea telefoni automaadist ja valenime all ehk… Sest Politseisse teatades ei saa anonüümseks jääda… kahjuks. Lubatakse tagad aanonuümsus, aga näe paraku iga kord ei kehti…

    • Reply Ohana 22. september 2014 at 09:11

      Eestis ei ole enam telefoniautomaate.

  • Reply Lambi Ants 21. september 2014 at 20:29

    Ah mis te naised siin targutate, minge parem kööki, kus on teie koht ja tehke korralik õhtusöök oma mehele. Pea hakkab valutama lugedes seda juttu ja neid kommentaare selle all. Las mõtlemine ja asjade üle otsustamine jääb ikka meeste teha, nagu see aegade algusest olnud on :)

  • Reply M 21. september 2014 at 20:21

    Aga tee siis midagi Mallukas. See teema tuleb suure kella külge panna (nagu nt piiritajate juhtum) ja ainult siis on lootust, et midagi muutub. Sinu blogi omab laia kõlapinda küll. Kirjuta näiteks sotsiaalministrile või midagi muud. Et oleks surve, et süsteemis midagi muutuks ja edaspidi oleks selliseid juhtumeid järjest vähem ja vähem. Merje just tõi oma blogis välja palju väärkoheldud laste juhtumeid ja karistused nende juhtumite eest olid naeruväärsed.

  • Reply Kerli 21. september 2014 at 19:11

    Kui kaua sellest äärmiselt kurvast juhtumist kedratakse, see ei tee Emilyt ju terveks, ega tema ema mõistusega inimeseks? Kas ideid ja teemasid napib?

    Ka sina auotrina ei ole teinud ühtegi postitust üleskutsega a la “Julge teha suu lahti!”, ka sinul oli selleks vaja eelnevalt põhjust. Minu arvates oled sa täpselt üks neist, keda oma tekstis kritiseerid.

    • Reply Jaanika 21. september 2014 at 19:45

      Mallukas on ju väga tihti oma postitustes julgustanud ja õhutanud vajadusel vahele astuma, ülekohtule reageerima, mitte olema passiivsed pealtvaatajad et “Ah mis nüüd mina”

      • Reply Kerli 21. september 2014 at 20:13

        Tagantjärgi tarkus ju ei aita.

        Millise postitusega on Mallukas ennetanud halba, või teinud üleskutseid, ilma eelnevalt midagi juhtumata? Ka temal on vaja eelnevalt põhjust e. halba juhtumit, et kirjutada…

        Ma kahjuks ei näe nendes postitustes üllast eesmärki.

        Kui tahta maailmas midagi paremaks muuta ja ära teha, siis kritiseerimisega seda ei saavutata! Ühinege heategevus organisatsioonidega ;)

        • Reply Rents 22. september 2014 at 15:46

          a) Ma tunnen Mallukat isiklikult.
          b) Ma ei arva sugugi, et ta ideaalne oleks, pooletoobine on, aga
          c) kui ta näeb, et midagi on tema meelest valesti või keegi vajab abi vms, siis ta ALATI läheb vahele. Ka siis, kui on oht, et temast suurem tüüp ta lihtsalt laiaks istub vms.

    • Reply just 21. september 2014 at 21:03

      Õige!

  • Reply Sirly 21. september 2014 at 18:57

    Alustuseks ütlen kohe, et ei lugenud eelmiseid kommentaare.

    Sinu jutt on iseenesest jummala õige.
    Ma tahan öelda seda, et kui kõik need inimesed oleksid vastavatesse kohtadesse teatanud oleks ilmselt tõesti midagi ette võetud.
    Kui rääkida aga üksikutest kaebustest siis on ametnikel päris suur töö välja selgitada, mis on tõsi ja mis mitte. Kui iga kaebuse peale võetaks pikema jututa laps käest siis poleks minul ka enam last kuna mingi ohmoon “hitler” naabrimutt arvas aasta tagasi, et kui laps (aastane) kell 22.00 ei maga ja öösel korrakski häält teeb siis järelikult ma näljutan teda ja lapsel puudub totaalselt mingisugunegi režiim. Õnneks kuna ma tean, et ma kohe kindlasti ei näljuta oma last ja no so what kui üks õhtu tahtis 5 minutit kauem lällata asi lahenes ning mina sain palju tugipunkte juurde :)

  • Reply Inimene 21. september 2014 at 18:23

    Noh, inimesed sekkuvad enamasti siis, kui ei ole vaja.
    Mul oli kord juhus, kui ma istusin titekäruga trollis, laps magas kärus, helistasin mehele (nüüdne eks) sõimasin teda ja ise nutsin meeleheitlikult. Põhjuseks see, et ta oli mind JÄRJEKORDSELT alt vedanud ja mul sai just sel hetkel karikas täis.
    Mida sina, Mallukas, oleksid seda nähes teinud?
    Minu vastas istuv mees lubas mulle politsei ja lastekaitse kutsuda, sest ma NUTSIN LAPSE JUURESOLEKUL, noh ja sõimasin telefonis (telefon oli talle näha) sellesama lapse isa. Selle eest.
    Hm.
    Mida sina oleksid teinud selle mehe asemel?

    • Reply Mallukas 21. september 2014 at 18:25

      Ma oleks küsinud, kas sul on abi vaja :D

  • Reply Anna 21. september 2014 at 18:09

    Kaldun nüüd küll veidi siin kommentaarides arutatavast temast kõrvale, kuid postituse peamise mõttega nõustun minagi – täiesti õige jutt! Ja selleks, et teisi inimesi aidata, ei pea vaid selliseid asju juhtuma nagu Emilyga – heategusid saab teha iga päev! Märgakem kõik neid, kes abi vajavad, olgu siis see lapse väärkohtlemisele vahele astudes või poejärjekorras vaesematele hingedele puuduolevaid eurosid andes.
    Ja jumal tänatud, et on olemas sinusugune blogija, kes seda kõike välja öelda julgeb. Mitte et ma oleks usklik, aga god bless you! Südames oled sa palju parem inimene kui kõik need moe-ja ilublogijad ja teised “staarblogijad” kokku. Aitäh Sulle, Mallukas, et kirjutad. Ja veel sellistelt teemadel.

  • Reply liisu 21. september 2014 at 17:21

    Issand kui nõus ma Sinu jutuga olen, nüüd kõik tahavad annetada lapsendada mida kõike veel, see on ilus, tore, näitab et inimesed hoolivad, aga kus oli ennem nende hoolivus, eelkõige nende kes teadsid kuidas asjad käivad!????
    Jaa ma oleks nõus ka Seda pisikest tüdrukut lapsendama, juba sellepärast et tean et mina endale ise ei saa, aga ma ei lähe seda pakkuma, see on minu arust natuke nõme, meie saame vaid uskuda ja loota et pisike tuleb sellest välja.

  • Reply Al 21. september 2014 at 17:21

    Teeb ikka küll lastekaitse midagi kui on vihje,tean olukorda kus laps valetas koolis et jäi hiljaks tundi sest sai kodus peksa… Inimesel olid poole tunni pärast uksetaga lastekaitse politsei plus uurija! Sel juhtumil aga puudus tõepõhi laps ei saanud kodus peksa vaid pidi eelmise päeva koolitükke hommikul tegema kuna eelmisel päeval hulkus õues ega tulnud koju vot :)
    Kui vihjed tulevad ja neid koguneb mitmeid hakkavad kindlasti nad liigutama ka.

  • Reply R. 21. september 2014 at 17:01

    Kui kohtust rääkida, siis näiteks minu ema on arvamusel, et peale lapse ema ja ta elukaaslase peaks ka kohus vastutuse võtma. Ma ei saa üldse aru, miks need kohtuasjad nii pikalt venivad. Tõendeid oli tegelikult palju. Selle venitamise pärast on nüüd tagajärg käes. Kohtusüsteem plaksutab ainult käsi, sest ennast nad ju süüdlaseks ei pea. Kuigi kui nii võtta, siis on nemad kuritöö kaasosalised . . .

  • Reply Jah 21. september 2014 at 16:58

    Minu teada ei viida lastekodusse kohe, ennem pakutakse lähedastele,

    • Reply K 21. september 2014 at 20:48

      Mind ei pakutud, ei vanaemale, ega rikkale tädile, kui poleks võhivõõras eelmalt külast mind võtnud endale, oleks mind järgmine päev lastekodusse viidud, ma oleksin parema meelega läinud kh, kui seal edasi elanud..olime (2 õde veel) väiksest peale küll turvakodudes viibinud või siis nädalas 2 päeva kindlasti täiesti üksi kodus ja söömata…kui tekkis hirm , miks “emat” pole tagasi siis käisime mööda joodikute kodusid otsimas, kas seal või seal äkki ta pesitseb…

  • Reply G 21. september 2014 at 16:53

    Täitsa nõus Sinu jutuga, aga ma mõtlen ka sedapidi, et kui minu tegutsemine nt lapselööja vastu ei ole väga läbi mõeldud, kas ei või see laps veelgi enam ärritunud lapsevanemalt veel rohkem peksa saada?
    Praegu sellele mõeldes, küsiks mina ilmselt lapse vastu vägivalda kasutavalt inimeselt alustuseks:
    “Kas sa oma vaenlast lööd?”
    Samuti on see teema, mida on ka korduvalt mainitud – me võime ju lastekaitsesse vms teatada, aga enamasti ei muutu sellest kahjuks midagi :(
    Ilmselt on ka Emily situatsioonist ametkondi infomeeritud arvestades seda, et isa ainuhooldusõigust taotles.
    Seda küll, et vähemalt lähikondsed võiks vajadusel suud avada.
    Kahjuks näeb seda liiga sageli, kuidas mõni lapsevanem ka avalikus kohas oma lapsele litaka annab, ma ei taha teada, mis siis veel kodus toimub :(

  • Reply R. 21. september 2014 at 16:50

    Ema juurde viidi laps sellepärast ära, et vanaemal ei olnud võimalust 24/7 last kasvatada – ta pidi ise tööle minema. Siinkohal olekski võinud isa Soomest ära tulla ja endale Eestisse tööd leida, lapsele hoidja võtta või mis iganes. Kergem oli laps jälle emale anda, kes suud ja silmad täis valetas, et tema on nüüd muutunud.

  • Reply Maanika 21. september 2014 at 16:46

    Olen feisbukis kohanud küll kommentaare stiilis “kus isa enne oli”. Samas kui artiklites on ka kirjas, et isa tahtis lapse hooldusõigust endale, viis lõpuks lapse isegi ära oma ema (vanaema) juurde Tallinna, kuid kallile emmele anti laps tagasi. Ju siis ametnike poolt. Usun, et tõesti on keeruline tõestada kohtus, et lapse ema selline ebastabiilne ja narkohuviline on, kui MITTE KEEGI teine oma suud paotada ei julgenud.
    “Ah jah, eks ta vist oli jah väheke ära..”

  • Reply R. 21. september 2014 at 16:38

    Mina ei ole kohtuteemadest rääkinud. Sellessuhtes, et öeldi ,et elatis peab olema ,et kohus sinu kasuks otsustaks. Siinkohal arvan mina, et asi pole üldse kohtus. Sellepärast ma ütlesingi ,et mina oleksin Eestisse tulnud. Kui sa Eestis võtad lapse enda kasvatada, siis ei saa nad ju midagi teha. Nii emal, kui ka isal on võrdsed kohustused ja õigused. Ei ole ikka nii ,et ainult emal on õigus last kasvatada ja isal pole õigust oma last sellise möllu seest ära viia . . .
    Viis kuud sai laps ilusti ära elatud vanaema juures. Huvitav, miks keegi sellest juttu ei tee ? Miks te siinkohal ei räägi kohtust ? Kahju, kui te lugeda ei oska minu mõtteid.
    Ma ise ka usun ,et isa kahetseb südamepõhjani paljusid otsuseid. Siinkohal tahaksingi öelda, et seda oleks saanud ära hoida.

    • Reply Reet 21. september 2014 at 17:11

      Saan aru küll sinu mõtlemisest ka. Kumbatki moodi poleks ilmselt kerge olnud. Kakluseks oleks nagunii läinud.

      Tegelt nüüd on seda hilja arutada, mis oleks pidanud ja kuidas oleks õige olnud.
      Kahju on tehtud ja nii kurb kui see ka on, on kannatajaks väike, süütu ja abitu tüdruk. Ma südamest loodan, et see laps saaks terveks ja ei peaks elu sees enam sellist julmust taluma.

      Kõige tähtsam on siiski, et nüüd peale tervenemist asi laheneb ja laps saaks tunda armastust ja soojust!

      See meie siin vaidlemine kahjuks ei too lahendust :(

  • Reply Pille 21. september 2014 at 16:24

    Oehh .. Mina taotlesin 1,3 aastat tagasi lapseainuhooldus õiguse.. Pikk ja keeruline protsess..Kuid sain siiski kohtus ainuhoolduse… Minu lapse isa oli ka ohtlik , vägivaldne ja alkoga probleemid..
    Minu advokaat raius mulle selle protsessi ajal ( oli hirm et lapse isa viib lapse minema- ähvardas koguaeg), et oma poja saab vanemast eraldada ainult kas kohtuotsuse alusel või kui üks vanematest ei ole võimeline lapse eest hoolitsema ning seab ohtu lapse HEAOLU. Ja teiseks .. lapsevanema loata riigist välja minemisel võib saada karistada.. Lapse heaolu nimel küll nüüd kinni ei panda! Nii et kui lapse ema pani siin pidu oleks ideaalne võimalus olnud enda kasukski kasvõi helistada politseisse, sotsiaaltöötajatele või lapse isa sõbrannadele et minna ja võtta selle lapse sealt ära ! Inimesed toovad ainult lolle vabandusi!

    • Reply Reet 21. september 2014 at 16:36

      Aga kui see laps oleks sel ajal sealt ära toodud siis ma ei usu, et teda isale oleks antud. Ilmselt oleks pandud lastekodusse selleks ajaks, kui kohus otsustab, kes õiguse saab. Ja see monstrum naine oleks ilmselt kohtus s*itast saia rääkinud ja oleks lapse tagasi saanud.

  • Reply Üksnimisiin 21. september 2014 at 16:20

    Paraku ei ole suu lahti tegemisest palju abi. Ise lapsena käisin mitmetest kohtadest abi palumas kui häda juba nii suur oli, et julgesin suud lahti.. pere.. kool.. politsei.. lastekaitseamet.. Aga nad ei saanud kuidagi aidata.

    • Reply Reet 21. september 2014 at 16:32

      Mina leian ka, et kõige rohkem süüdi on Eesti kohtusüsteem. Ehk siis olematu süsteem. Keegi aidata ei saa ja eriti ei viitsigi. Kurb!

      Vahel tekib tahtmine ise minna sotsiaaltöötajaks või lastekaitsesse tööle aga ma olen liiga emotsionaalne inimenne ja ma usun, et ei peaks seal kaua vastu, arvestades seda kui õudne on maailm ja inimesed.

      • Reply Üksnimisiin 21. september 2014 at 20:49

        Seal tuleb õppida olema külm inimene, muidu need lood söövad su seest ära. Isegi mitte kohtusüsteemi ma ei süüdistaks, vaid seaduseid. Samas ega ise ka ei teaks, kuidas neid paremaks teha. Kõike lihtsalt ei saa võtta mustvalgelt mingite sõnade järgi paberil, elu – head ja halba ei saa jaotada nii mustvalgelt.

    • Reply mari 24. september 2014 at 12:03

      Jah, olen ise mitu aastat tunda saanud, et ei taga see suu lahti tegemine midagi… kannatatud sai mitu aastat, kui arvati, et “pubeka aeg” on möödas.

  • Reply R. 21. september 2014 at 16:06

    No sellepärast ma ütlesingi, et mina oleksin Soomest ära tulnud, et lapsel kasvõi silma peal hoida.
    Üleüldises mõttes on minu meelest nii nõme, et kõik arvavad, et emal on rohkem õigusi. Tegelikult on neil võrdsed õigused. Aga jah, ma ei ole muidu idioot :D Avaldasin enda arvamust kõigest :)

    • Reply C 21. september 2014 at 16:19

      Kui isal piisavalt sissetulekut ei ole, siis ei anna kohus last isale vaid ema jääb endiselt selleks püha lehmaks, kellel ainuõigus lapsele. Isa tegi ja tahtis teha enamatki. Mina ei targutaks. Ma olen enam kui kindel, et see isa kahetseb südamepõhjani, et ta seadustest mööda ei läinud.

    • Reply ML 21. september 2014 at 19:43

      Kahjuks siiski pole ikka emal ja isal võrdselt õigusi, kui abielus ei olda! Ja tõepoolest ei saa/tohi last välismaale viia ilma notariaalse kinnituseta lapse emalt, nii palju, kui lugenud olen, siis paistab, et sellel nn emal polnud mingit plaani lapse isale last anda.
      Meie kohtusüsteemist ega ka lastekaitsest ei saa ma üldse aru. Kui ikka nii palju asitõendeid on, siis peaks ka tegutsemine kiirem olema, on juhuseid, kus laps vanematelt täiesti põhjusetult ära võetakse ja väga ruttu ning siis sellised juhused, nagu pisikese Emily puhul, kus peaks tegutsema, aga venitatakse ja venitatakse, kuni juba liiga hilja :(

  • Reply Jants 21. september 2014 at 15:46

    Keiti rääkis, et isa söötis teda vaid krõpsude ja coca-colaga, sellepärast ongi lapsel hambad ussitanud ning et tal on mähkmed ikka veel ja rääkida ei osanud, ütles ka, et laps elas pikalt isa juures ning isa ei kohelnud teda hästi. See oli vabanduseks selle kohta, et lapsel oli psüühika paigast ära. Kartis kõiki ja kui keegi lähemale läks, siis peksis kätega, raputas, värises ja nuttis. Aga lõpuks kui ma pikalt olin tal järgi käinud, siis võttis mu omaks ja kallistas isegi. Ma siis mõtlesin, et thank god, et laps nüüd emaga on. Et siis ilmselt imearmas Emily saab täisväärtusliku elu ning hingetraumadest üle. Vaat mis haige üllatus nüüd välja tuli.

  • Reply maiu 21. september 2014 at 15:38

    Mina mõtlen samuti nagu R. Ei ole mõtet oodata niikaua seda kohtuotsust, pisike kannatab selle kõige all niikaua . Paljudel kommenteerijatel on arvamine et isal polegi lapse suhtes mingeid õigusi. On ikka küll ja samapalju kui emal! Minu vanemad olid ka paraku joodikud ja kasvasin oma vanavanemate juures.. Kurvaks tteeb see, et olgugi et lapse isa soomes oli aga kus vanavanemad olid. ? Tihti on ka nii, et vanemad, kes oma lapsi väärkohtlevad (vahet pole siis kas füüsiliselt või vaimselt), need on ka ise seda läbi elanud. Kas see tähendabki, et vanemate patud nuheldakse laste kaela…Aga kuidagi peaks sellest ahelast olema võimalik ka välja astuda.

  • Reply kertu 21. september 2014 at 15:32

    Kuule r. Kas sa oled idioot? Tead ikka kui isa lapse ära viib, ilma ema loata. Siis võidaks selle eest vangi panna! Tubli mees, kes tahtis asja ausalt ajada. Väga kahju, et meie pisikese konnatiigi ametnikud eilased on!

  • Reply R. 21. september 2014 at 15:20

    Ei ole see isagi parem. Selleks ei ole kohtut vaja, et last enda kasvatada võtta ! Kui on näha, et ema ei taha seda last, siis ma usun, et ta oleks vabatahtlikult andnud lapse isale kasvatada. Aga näed – raha on ju tähtsam ja vaja on minna Soome, selleasemel, et püsida Eestis ,et saaks lapsel kasvõi silma peal hoida :S
    Jah, eestiplakadega ei tee sa midagi, aga mina oleks ennem rott, kui laseks oma lapsel sellise koletisega kasvada ! Samamoodi need vanavanemad, tädid ja onud. Nüüd siis lisatakse pilte ja halatakse – kus te kõik varem olite ??
    Selle kõige arutamine tegelikult ei muuda juhtunut, ei muuda vaese lapse olukorda. Aga selline juhtum võis avada paljudel inimestel silmad. Hooligem rohkem. Tõesti olen kahe käega poolt, et lapsendage, annetage ja aidake endast nõrgemaid. Üks heategu võib päästa palju. Maailma parandamine algab sinust endast.

    • Reply Mallukas 21. september 2014 at 15:35

      No ega meie nende perekonda ei tea, aga üks peretuttav kirjutas, et ema ei soovinud last anda vabatahtlikult isale vaid tahtis ise hooldusõigust siiski endale. Kui isa niisama lapse võtaks, oleks see ju lapserööv. OLEKS on paha poiss, keegi ei teadnud, kuidas see olukord lõppeda võib ja isale on siinkohal etteheiteid teha natukene julm. Kes usuks sellist asja oma lapse emast?

      • Reply Reet 21. september 2014 at 15:59

        Kahjuks/õnneks on lapse Soome viimisel vaja ka teise lapsevanema kirjalikku ja notariaalselt kinnitatud paberit või avaldust. Ei ole midagi nii lihtne, et võtad ja viid. Muidu oleks tegu lapserööviga.

    • Reply kloko 21. september 2014 at 18:06

      hm, nii nagu mina olen aru saanud, siis isa tahtiski last enda juurde soome, ja ju siis eestis tööd polnud.. ja naine ei andnud last ära ilmselt sellepärast, et saaks alimente, sest palju üks rimi-töötaja ikka saab

    • Reply Inimene 21. september 2014 at 18:30

      Isa oli lihtsalt veits naiivne. Sellest emast parem on ta siiski, väga nüri ja vaimupime on väita, nagu oleks ta sama halb, kui ema.

  • Reply Kristel 21. september 2014 at 15:15

    Isa õde pani ikka pildi.

  • Reply K 21. september 2014 at 15:15

    Kõik on väga õige. Tuleb tegeleda reaalsete olukordade ja inimestega mitte ainult niisama kõrvalt vaadata. Ja eesmärk peaks olema see, et lihtsalt on õige märgata valet ja võtta ette, et seda parandada või muuta, ehk mitte ainult mõelda õiges suunas vaid tegutseda!!! Sul siin palju jälgijaid ja ka need inimesed ei ole kõik ilusad ka head mitte. Nii, et lisaksin siia juurde veel, et kallid inimesed vaadake ka enda sisse ja mõelge mida ja kuidas te teete ja muutke ennast ka paremuse poole, pole vaja olla õel, vastik ja silmakirjalik!

  • Reply Birgit 21. september 2014 at 15:02

    Jah, kõik on õige..kuid lapse isa astus kõige kõrgema sammu, ehk viis asja kohtuni….mis sest kasu oli?

  • Reply Merka 21. september 2014 at 14:57

    Jumala õige jutt. Mind paneb kõige rohkem imestama see et Selle ”Ema” õde pani lapse pildi ja kirjtas alla et parane kiiresti. Nu gmn kus ta ennem oli. Räägitakse et selle ema õde oli koos emaga käind joomas pidutsemas ja takka utsitand. Kas ta ss ei mõelnud Emilyle vaid alles nüüd?! Või üritab ennast puhtaks pesta et enne vaatasi lihtsalt pealt ja nüüd üritab head ja toredat tädi mängida…Lihtsalt arusaamatu…….

    • Reply Gerda 21. september 2014 at 15:44

      Mitte “ema ” õde ei pannud pilti üles, vaid lapse isa õde.

    • Reply merca 23. september 2014 at 11:18

      See ei olnud ema õde vaid isa õde, ole tähelepanelikum enne kui midagi väidad!

  • Reply Raili 21. september 2014 at 14:37

    Tõesti arusaamatu, kus need inimesed siis olid, kui nägid, kuidas last lüüakse, kui teati, et laps üksi kodus on, kui ema pidutseb? Miks siis politseid ei kutsutud? Kas poleks see kiirendanud isa hooldusõiguse saamist?