Mu list blogiteemadest, millest ma rääkida tahan, kasvab iga päevaga. Paraku viimastel päevadel on kõik need teised teemad kuidagi nii tühised tundunud. Siis mulle õnneks meenus, et ma ju tegelikult olengi üsna “tühine” inimhing ja ma võin vahepeal ikka muudest asjadest ka rääkida.
Näiteks Marist, sest tema ei ole tühine. Viimased paar päeva on Mari kehvas tujus olnud. Ägiseb ja joriseb ja solvub ja jaurab ja tundub üldiselt õnnetum kui muidu. Kuigi ma olen juba ammu sellest aru saanud, et kui titt rääkida ei oska, siis kipuvad emad kohe teistele seletama, et lapsel tulevad hambad. Nagu te teate, siis Maril vist ei tule kunagi hambaid, aga sellegipoolest üritasin ma talle eile näppe suhu ajada ja vaadata, kas ehk mõni tuleb.
Paraku ei olnud niigi pahur Mari üldse õnnelik, et ma talle näppe suhu topin ja teiseks mõistsin ma, et isegi kui nad peaks tulema, ei ole mul õrna aimugi, milline see välja näeb, seega jääb mul üle ainult loota, et a) Mari pahura tuju põhjustavadki hambad, b) tal ei tule kunagi hambaid, ta teab seda ja on ise ka kurb.
Nädalavahetusel käis meil Kätu külas ja tegi pilte, nagu näha. Üritas ta siis õunakorvi ees Marist pilte teha, aga aina pettunumad pildid temast sündisid, sest nimelt saab Mari õuna süüa ainult siis, kui keegi talle sealt enne ühe ampsu välja hammustanud on. Muidu ta jääbki oma igemetega selle õunakoorega maadlema.
Tegelikult ma ju TEAN, et tal kunagi ikka need hambad tulevad, aga mida aeg edasi ja mida šokeeritumaks lähevad inimeste näod, kui ma lausun: “Ei, tal ei ole jah IKKA VEEL hambaid.” Ja mult küsitakse, et kas ma temaga hambaarsti juures olen ikka käinud selle murega. Eee…Mida ma temaga seal hambaarsti juures teen, kui ta ametinimigi eeldab, et sinna võiks pöörduda HAMMASTEGA. Mida Maril ei ole…
“Mida perearst arvab?”, vaatavad inimesed mulle sellise näoga otsa, nagu ma peaksin kindlasti vastama, et perearst palus lapse maha kanda, sest tal ilmselt ei tulegi kunagi hambad ja praegu oleks õige aeg proteesijärjekorda minna.
Aga see selleks…Ma ei olegi vist seda maininud, et aina rohkem on Mari hakanud iseseisvalt seisma. Hoiab näiteks midagi käes ja justkui unustades, et ta peab ka kuskilt kinni hoidma, laseb ta diivaniäärest lahti.
Ja noh, siis vahel kukub (rohkem kui enne) ja siis jälle joriseb. Oh jeesus, ma elan juba vaikselt jorinamaal!
Mari kuulis midagi “reidipiltidest” ja tahtis ilmselgelt järele proovida, mis see täpselt on
*Ma olen päris mitu korda mõelnud, et miks ma talle omal ajal Marikene nimeks ei pannud. See on ju ometi nii-ii armas!
Ps! Malluka blogi on nüüd võimalik kommenteerida ka Facebooki konto läbi :)!
15 kommentaari
Need hambad nüüd küll tulemata jää, kahel tuttaval lastel tulid hambad suhu aastaselt ja 4-6 korraga, nii et ära muretse. Minu pojal tuli esimesd 2 hammast 3 kuuselt ja nüüdseks on tal 16 hammast suus ja vanust on tal kõigest aasta ja neli kuud. Aga kindlasti uuri oma emalt ja ämmalt kui vanalt teil hambad suhu tulid, räägitakse jah, et asi geenides. Olen uurinud oma emalt ja ka ämmalt ning tuleb välja, et meil abikaasaga oli ka suhteliselt vara hambad suus. Õnneks on meie hambad tugevad, abikaasal oma elu jooksul 2 hambaauku ja minul 1, vanus siis meil 29 ja 24 aastat. Ja kui Maril hambad suus, hakkab see hammaste pesemise trall pihta 🙂
Enamusjuhtudel ei ole siiski midagi äärmuslikku ja hambad tulevad täiesti eriaegdel. Esimesel näiteks aastasena kaks hammast. Teisel 16 🙂 Esimene läks nüüd kooli ka nii, et tal ükski hammas ei loksu. Samas kui kõigil temavanustel juba n arv hambaid vahetudnud. Esimesel kokku olnud üldse 2 hambaauku. Teisel oli aga juba kolme aastasena 9 auku. Ja pere söök, söömisharjumused, hambapesu ja hambaharjad kõik samasugused – mõlemal oma elektriline hari. Tüdruku hambad ei lagune üldse, poisi omad lagunevad, mis hirmus. Kolmandal nüüd aga oma kriuksuga tulevad hamba täiesti suvaliselt, st üldse mitte klassikalises järjekorras nagu raamatutarkus ütleb. Vot nii on meie pere hammastega lood:)
Minu kindel arvamus ja süüdistus on ikkagi geenid. Ema ja tema lihane õde, nüüd 60+ vanuses, mil üks onv täiesti hambutu, vaid suulaed ja kõik oma hambad ammu väljatõmmatud, teisel aga perfektselt kõik oma hambad suus, vaid mõned kroonid ja augud. Ühe ja sama ema-isa lapsed, terve lapsepõlve söögid ja suuhügieen sama aga näe ühel hambad suus ja teisel pole mitte ühtegi.
Minu lapsel tuli esimene hammas päev enne aasta ja kolme kuuseks saamist. Ja ma jõudsin ka juba igasugu asju mõelda, aga perearst ütles, et enne pole põhjust muretseda kui laps on pooleteistaastane. Ja enne seda ei võeta otseselt midagi ette ka. Mind rahustas see, et nägin hambaid igemete sees punnitamas ja teadsin, et ükskord nad sealt välja tulevad. Olen kuulnud, et väga-väga harva võib esineda hambaalgete puudumist. Aga siin on mainitud, et see hammaste tulek on sageli geneetiline ja tean, et minu peres on kõigil alles aastaselt või hiljem need hambad suhu tulnud. P.S. Seni on mu lapse hambad ilma suurema hädata tulnud, pisut jonnisem on, kuid muud midagi.
Olen kuulnud hirmujutte sellest, kuidas üle-aastasel lapsel hakkasid suht kõik hambad korraga tulema, laps oli valudes ja lõpuks oli põletik ja ilge jama. Mari muidugi veel aastane ei ole, aga kontrollima võiks mingi aeg minna ikka. Ma arvan. See jutt, mida kuulsin, oli piisavalt kole, et ma käiks küll hambaarstil kontrollimas 😀 Kirurgil äkki lausa, sest kuuldavasti see põletikus laps oleks kogu oma vaevast pääsenud, kui kirurg oleks hammaste väljatulekut aidanud igeme lõikamisega.
Küll need hambad ka tulevad… tuttava plikal ei tulnud, ega tulnud kuniks viskas 4 hammast korraga.
Minu ema rääkis, et mina olevat ka oma esimest sünnipäeva tähistanud hambutult. Üldse tuli esimene hammas vist kui olin aasta ja üks kuu vana. Kõik hambad olid igatahes teiseks eluaastaks suus ja siiani pole nendega mingit muret olnud. Seega külle tulevad ka Maril! 🙂
Pole viga. Mina kohtasin pisikest poissi, kes sai eile aastaseks ning esimene hammas tuli paar päeva varem.
Iga asi omal ajal, muidugi blogis kus on juttu et Maril ei ole veel hambaid ja siis on pilt kuidas ta tervet õuna “närib”- mõnus hommikune must huumor 😀
Meie saime esimese hamba ka napilt ennem aastaseks saamist, lapse Issi meil oli ka üle aasta hambutu (peale sündi siis ämma jutu järgi) kui alles esimesed hambad sai, ja on väga kenad ja tugevad hambad, mees läks üle 20 aasta niisama kontrolli ja hambad on ikka korras (mina pehmehambik kadestan sajaga).
Samas esimesel plikal oli esimene hammas suus ennem 3 kuuseks saamist juba ja võin ka öelda et pehmehambik.
Hambaarst vaatab igemeid. Ega ei ole hambad nt viltu kasvamas. Nii et soovitan minna.
Hammaste tulek on geenidest kinni. Uuri oma või Kardo vanemate käest millal teil hambad tulid kui nad juhtuvad mäletama. Ja kui mitte teil siis kellegil teie lähisuguvõsast on kindlasti sama seis olnud kui Marikesel nüüd.
See, et aastasel lapsel veel hambaid pole ei ole küll midagi mille pärast paanitsema hakata. Ega sa ei paanitsegi, aga ma ei saa aru miks see teisi nii muretsema paneb?
Hammaste tulekuga on nii, et ühel hetkel hakkab laps jorisema ja kõike närima, järgmisel hetkel näed esimest kiksi välja piilumas ja siis ärkad, lapse suu on hambaid täis ja kõik on nagu täiesti ootamatult mööda läinud.
Ei need tulemata jää, minu omal tulid ka veidi enne aastaseks saamist. Samas kui sind vaevab see küsimus, siis võid ju perearstilt küsida, saad nö ekspertarvamuse (mis on tõenäoliselt sama nagu kõigi meie oma :P).
See võib d-vitamiinipuudusest tulla. Oled vist rääkinud ka, et tilku ei anna
D vitamiin on rpa-s sees, muide.
Sorri, ei oma lapsi. Ainult meditsiinilisemat poolt tean.
Ta pole sul veel aastatki täis ju, minu tüdrukul tulid ka hambad enam vähem aastaseks saamisel ja noo pagan minult ei küsinud keegi kas ma olen temaga juba ehk kõik maailma arstid läbi jooksnud 😀 Võta rahulikult küll need tulevad ega nad tulemata ei jää… 😉