KARDO LASTEASJAD MARI JOHANNA

isa kiri tütrele

11. oktoober 2014
Kallis Mari, 
praeguseks oled sa juba peaaegu aasta aega vana ja ma võin täiesti ausalt öelda, et see aasta on olnud minu jaoks üks parim aasta mu elus. Ma olen sind väga tähelepanelikult jälginud ja koguaeg saanud imestada, kuidas sa arened ja iga natukese aja pärast midagi uut tegema hakkad. 
Muidugi olen ma saanud sind terve aasta võrrelda paljude väikeste sinuvanuste lastega ja peale selle, et sa oled kõige armsam nendest ja ka nunnum, oled sa muidugi ka kõige tublim. Meil on olnud sinuga nii kerge ja hea! Näiteks sa lased meil öösiti rahulikult magada ja ainult väga harva teed öösiti tingel-tangelit. 
Peale selle harjutad sa pikalt enne igat suuremat saavutust. Näiteks enne kui sa käputada veel ei osanud, tegid sa kõvasti kuiva trenni selle kallal (sa jõnksutasid neljakäpukil, nagu hakkaks kohe käpukil jooksma) ja nüüd sa kihutad neljakäpukil mööda tube ringi ja see tuleb sul imehästi välja. 
Kardokirjaalla
Praegu on sul käsil kõndima hakkamine ja ka selle kõrvale käivad omamoodi harjutused, sa nimelt tõused asjade najal püsti ja jõnksutad üles-alla. Ma olen jumala kindel, et paari kuu jooksul teed sa oma esimesed iseseisvad sammud ja hakkadki kõndima, sest sa oled nii tubli ja õpid kiiresti ja saad kõigega hästi hakkama. 
Ühest asjast tahan ma sulle veel rääkida mida sa teed, millest minul ja su empsil väga palju abi on on see, et sa hoiad ise oma piimapudelit. Sa võid praegu arvata, et see nii väike asi, aga meile on see väga abiks ja teeb sinu sinu järgi hoolitsemise palju kergemaks. 
Sinu üheks lemmik tegevuseks on näiteks minu süles istumine ja multikate vaatamine ja banaani söömine. Muideks sul pole veel hambaid, aga sellest pole midagi, sest ma annan sulle väikseid banaanitükikesi ja sa saad nende tükkide katki närimisega ideaalselt hakkama, sest sa oled nii osav ja tubli lapsukene meil. 
 
Kui mul oleks võimalus sind ükskõik mille vastu vahetada, siis ma ei vahetaks sind millegi vastu, sest sina oledki üks maailma parim, mis kellelgi olla saab ja sa tekitad kõigi südametesse armastust sinu vastu. 
 
Mina armastan sind iga päevaga juba jälle rohkem ja rohkem ja ma ise ka ei kujuta ette kuhu ma selle suure suure koguse armastust panen, mis ma sinu vastu tunnen, aga ära muretse, sest mu süda on suur ja hea. Ma jään sind alati vähemalt sama palju armastama, kui palju ma sind praegu armastan ja olen sinu elu nimel kõike valmis tegema, sest sa oled mulle kõige kallim.
 
Ma oled päike mu päevas, armas Mari Johanna!
 
Sinu issi Kardo
 
1378250_10151921235644911_1358732874_n

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

2 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Trts 11. oktoober 2014 at 11:27

    Ohehhh, ärge jamage….KA SEE KIRI võttis liigutuspisara silma (te ikka mõlemad oskate). Palju õnne teile kolmele!

  • Reply k. 11. oktoober 2014 at 09:24

    See kõndimine tuleb nii ruttu. Minu pisike samuti ajas end asjade najal püsti, vahel kui end midagi vaatama unustas, siis seisis lausa ilma toeta. Kui üks päev lihtsalt kõndis nii meerti-kaks. Täiesti ootamatult. Ma jäin suu ammuli vaatama. Kuna meil olid külalised, siis hõikasin kõik seda suurt sündust vaatama ja teise kõndimise tegi kohe järgi ning selle saime filmile ka. Issus kui õnnelik ma olin. Nii armas oli teda kõndimas vaadata. Lihtsalt imeline :)
    See oli mõni päev enne kui ta sai aasta ja ühekuuseks.
    Ma ise arvan mida vanemaks laps saab, seda rohkem ta tajub ohtu, et võib kukkuda ja selle pärast võtabki lõpuks see iseseisvalt kõndimine natuke kauem aega.
    Muuuuahhh! :*