Mul on tunne, et mu elu on saanud üheks suureks “ei tohi!” maaks. Muud seletust ma sellele ei leia, et ma muudkui jooksen mööda elamist ja “EI TOHI!” röögin. Näiteks paar tundi tagasi üritasin ma valgetest kassikarvadest oma kaunist sinist diivanit puhastada, kui ühel hetkel avastasin ma, et Mari käputab kiirel “sammul” juba trepist üles ja samal ajal kisub Milvi prügikastist sodi välja.
“EI TOHI trepile minna,” ütlesin ma Marile teda trepilt alla tõstes ja ennast vihates, et ma alles eile need turvaväravad ära tellisin. Siis jooksin laps kaelas prügikasti juurde, kus ei nosinud mitte ainult Milvi, vaid ka Roosi. “EI TOHI prügikastis sobrada!” käratasin ma loomadele ja hakkasin prügikasti sisu kokku koristama. Sekundiga oli Mari jälle trepil ja sekundiga loomad prügikasti kallal tagasi…
(Et ma praegu saaks seda postitust edasi kirjutada, pidin ma võtma kausitäie tammetõrusid ja need Milvile ette panema, et ta lõpetaks absoluutselt igas kotis sobramise, mida ta siin maja peal näeb.)
“Ei tohi kassisitta suhu toppida!”
“Ei tohi enda sitta mööda põrandat laiali loopida!”
“EI TOHI notsule näppe silmi, ninna, perse toppida!”
“Ei tohi potililli välja kraapida!”
“Ei tohi emme juukseid ükshaaval peast välja kiskuda!”
Oh appi…
Ühtlasi on tekkinud Maril komme kõik asjad tagaselga maha visata. Absoluutselt KÕIK asjad, mis on laual/riiulil/mänguasjakastis tuleb kohemaid suure kaarega maha visata. Ise on nii asjaliku näoga nagu sorteeriks ja loendaks asju.
Ja iga kord, kui ma EI TOHI ütlen, hakkab Mari naerma ja jätkab oma tegevust. Täna Milvi üritas mind “ei tohi” peale hammustada. Ega ma alla jäänud, üritasin vastu, siis rahunes maha. Kuigi hammustada EI TOHI!
Ma vist juba aiman ette, mis Mari esimesed sõnad olema saavad. Millal nad ükskord aru saavad, mida neile räägitakse?
17 kommentaari
Kas kergem pole sitt ära koristada, lauad ohtlikutest asjadest puhtaks teha, lillepotid ära tõsta ja kotid kappi panna ? Väikse lapsega oleks kergem elamine puhas ja lage hoida kolist.
ma arvan et siiski esimesed sõnad on “anna” või “aitäh”. kui VEAB, siis emme 🙂 ja pikka aega vaevas, keda Sa meenutad. Välja mõtlesin – tume versioon Kirsten Dunstist.
🙂 äkki Milvile ka mõjub? hhttp://www.boredpanda.com/how-to-trap-a-cat-circle/ttp://www.boredpanda.com/how-to-trap-a-cat-circle/
Ma ei tea miks aga EI TOHI meil ei mõju! Kui ütlen EI siis saab aru!
Treppi meil pole ja kõik muu on vabalt käes ja seega ei tekita ka mingit huvi. Kui pidevalt keelata, siis ongi huvitav.
Ükskord oli mul vaja lapse tähelepanu millegagi köita ja tõstsin ta esikusse, tõmbasin kummuti sahtli igasugu huvitava staffiga lahti ja teda ei huvitanudki. Kui vaatabki vahest mõnd asja süviti, siis las uurib. Paneme jälle tagasi ja kui vaja, koristame ära. Easy!
tore 😀
mul 9 kuune tibu kisub tapeeti seinalt ja urgitseb krohvi seinalt :/ teeb oma esimesi samme ka ei oska enam kuidagi asju päästa 🙁
Sellepärast mul polegi loomi, et ma ei viitsiks nende järelt koristada ja mul on laste kasvatamisega piisavalt tegemist. Sellepärast ma paningi kõik asjad, mida lapsed vanuses 1+ puutuda ei tohtinud, nii ära, et nad neid kätte ei saanud.
Sest ma lihtsalt ei viitsinud keelata.
Aga nüüd, kus nad on 4 ja peaaegu 6, on juba täitsa mõnus. Saan lõpuks ometi ka alumistes kappides asju hoida, sest keegi ei laamenda nende kallal pidevalt. Piisab sellest, kui lastele korra öelda, et need on emme-issi asjad ja neid ei võta.
Loomi endiselt ei taha. Karvad. Võeh.
“Ei tohi notsule näppe perse toppida” :D:D endal küll veel ühtegi “vääksu” pole aga oiii kuidas ma õe kahe kutiga maadelnud olen! Mida vanemaks nad saavad seda rohkem ma neid armastan!!!:) varsti juba päris inimesed ja saavad äkki jutust aru!:D
Tean su tundeid, meie väikemees aasta ja 2 kuud vana. Allkorrusel on meil väravad ees trepil ja kõigil ustel. Ühele laiale avale väravat ei leidnud (liiga kallis) ning sinna tõmbasime võrgu pingule, et mingilgi määral tite trajektoori piirata. Kapiuksed kõik lapselukkudega kinni, et noor prügisorteerija abjektile ei pääseks. Järgmine samm on meil telekale aed ette panna, see kõigub üsna ohtlikult kui noor telefänn ekraani vasti koputamas ja ekraanitegelastele näppe ninna toppimas käib. Kardetavasti ei ole muidu kaugel päev mil titt lamab selili elutoa põrandal ning 42-tolline telekas tema peal. Ilmselt ei lõppeks see pauk just ülearu positiivselt.
Ega muud polegi teha kui pidevalt titte jälgida, ümber suunata ning talle uusi tegevusi leida.
Seinale telekas. Meie panime kohe seinale, kui esimest korda näppima läks. Mäletan et lehes oli just lugu, kuidas u üks aastane laps surma sai, kui suur telekas ta lömastas.
Siin pole just tihti postitusi mille sisu mu enda arusaamade või vaadetega ühtiks, aga see..sellele siin kirjutan kahe käega alla ja pean ütlema, et need kaks sõna kõlavad ka siin majapidamises hommikust õhtuni. Ja mida vanemaks ta saab seda rohkem neid ” ei tohi” asju tekib, sest ta lihtsalt muutub aina leidlikumaks.
Küll see aeg ükskord oma otsa leiab! Ja siis tuleb mingi muu huvitav faas muidugi, ega elu siis rahulik olla ei saa 😀
Ma kardan, et Ida arvab varsti, et ta nimi on hoopis Eitohi! või Idaeitohi!, sest just see sõnapaar, lisaks “Hugo, koht! ja “Skype, laua pealt maha!” ning “Orkut,õue!” kostub siin majas kõige rohkem.
Siis saad rahu kui laps välja kolib ja oma elu hakkab elama 😀 senimaani on kogu aeg “ei tohi!” käigus 😀
Milvi on ju siga, tema töö ongi sigatseda 😀
Keegi tark inimeneütles mulle kunagi, et ma seda konkreetset “ei tohi” väljendit ei kasutaks ma isegi ei mäleta miks, a’la et see ei mõju hästi vms…ja kui aus olla siiis minu poja puhul aitavad isegi “ära tee” ja “sellega ei mängita” rohkem… 😀
Okei, ma ei tea, kas Milvile ka need paremini mõjuks 😀
Mul aasta ja nelja kuune ning neid “ei tohi” asju ainult jahibki, kui pilgu pööran. Ronib voodi peale ja siis kõnnib hästi ääres nii, et meil on süda saapasääres ja jookseme, et ta jumala eest ei kukuks kuhugi. Kui köögiuks lahti siis kohe on selle kapi uks lahti kus prügikast ja tahab sealt ka kõike haarata..muidugi ma pole alati piisavalt kiire, et teda takistada kohe…selline nägu peas ka et on ulakusi täis…kõndimine ja jooksmine on tal nii selged ka, et annab ikka järele jõuda.