Kuidagi tekkis teema, et kuidas õpetada last poes mitte jonnima, kui ta ei saa kohe süüa seda, mida talle sealt ostetakse. Mina, vana mats, muidugi ei saanud aru, et miks ma ei võiks lapsele poes seda beebisnäkkide pakki avada ja talle neid anda. Ma ju isegi teinekord olen poes enne maksmist söönud või joonud. Miks peaksin siis seda lapsele keelama?
Siis selguski, et ainult MATSID kasutavad enne midagi, mille eest nad maksnud ei ole. “Mõtle, kui sa lähed kassasse maksma ja sul polegi raha!” imestas üks mu julgust enne veepudelist lonksuke võtta. Ma ei tea, kui mul raha pole, siis ma nii ehk naa poodi ei roniks ju. Olen ma siis mats või mitte, aga mingi reaalsustaju mul ikka on.
Ühesõnaga selgus, et kõik teavad, et poes ei tohi enne midagi tarbida, sest see ei olevat viisakas. Mina jälle arvasin, et viisakus on selline asi, mille puudumine on teistele ebameeldiv. Näiteks kui ma kassade vahele situksin, oleks see ebaviisakas, sest teised peavad pärast sinna sisse astuma jne. Või oleks ebaviisakas täiest kõrist röökida, sest see häiriks teisi. See, et mina enda joogipudeli avan ja lonksu võtan, või siis oma saiakest nosin, ei tundu nagu kuidagi kellelegi liiga tegevat. Ma ei saa aru, kust siis tuleb, et see on ebaviisakas?
Näiteks on Maril tekkinud suur soov poes olles mitte enam vankris istuda, vaid ta tahab seal püsti seista. Võin teda 6 korda uuesti istuma panna, aga siis hakkab ta ägisema ja solvub ja tahab veel raevukamalt püsti seista. Mul on nüüd valik – ma võin talle osta paki beebisnäkke ja talle neid ükshaaval anda, et ta rahulikult istuks, või osta mingi porgandipirukas, et ta seda istudes nosiks VÕI ma võin oma daamiliku küljega mõelda, et appike, see oleks minust ju ometi ebaeetiline ja siis joosta ruttu poest välja. Või lasta Maril püsti vankris olla kuni ta sealt välja kukub ja invaliidistub, eksole.
Ja mõelge vaid – teinekord kui ma talle selle saiatüki olen andnud, siis ma olen isegi seda saiakest ampsanud. Imelikul kombel ei olegi turvamees mulle järele jooksnud, aegluubis “EIIIIIIIII-IIIIII!!” karjunud ja mind oma kumminuiaga oimetuks tagunud. Ühtlasi ei ole ka inimesed minu ees ringi võtnud, näpuga näidanud ja rääkinud, kui kohutavalt ebaviisakas ma olen.
Teate miks? Sest neil on suva. Mul on suva, et ma seda saia söön ja teistel seal poes on ka suva, kui ma seda saia söön, aga ometi on sellest ühtäkki tehtud mingi viisakuse pidepunkt ja kui sa seda ei järgi, siis sa oled lihtlabane MATS!
Kallid sõbrad, kas teie olete poes midagi enne maksmist avanud? Kas see on teie meelest imelik?
113 kommentaari
Ei ole. Minu arvates on see ebaviisakas, tegelikult lausa vargus.
Mul pole kunagi tekkinud olukorda kus on silmipimestav nälg mis paneb poes sööma. Kui lapsel o nälg, lähme sööma. Lapsele ei tohi sellist rumalat kommet harjutada.
Hei, see kõik tuleneb sellest et juriidilises mõttes on poe territoorium kuni turvaväravateni(edasi on avalik ala) ja see kaup mis asub selles alas on poe oma mitte tarbija , tarbija omaks muutub see alles peale turvaväravaid ja maksmist..kui tarbid poes sees poele kuuluvat eset siis on see võõra vara rikkumine ja karistatav tegelikult. ise asi kui hakkad pilti kotti panema ja lonksu vett rüüpad mille nagunii oleks ära ostnud…poed ei ole selles suhtes õnneks väga kriitilised aga jah teatud asjadega on tõesti nii et võiks kannatada kassani ja siis tee mis tahad.:)
See ei ole karistatav, sest see ei ole vargus. Varguseks muutub see, kui jalutad turvaväravatest välja, omal kõht täis/põu head-paremat täis, ning selle eest maksnud ei ole. Palun, kallid inimesed, minge tehke endale asjad selgeks ja siis tulge siia tähtsa ninaga seletama.
see on tore, et Sa kõigile eraldi seda üritad selgeks teha, aga siin siis kaupluste endi kommentaar antud teemal: http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/kas-palava-ilma-ja-suure-januga-voib-poes-enne-maksmist-joogi-ara-juua.d?id=69314713
Kui ma natuke kaevan, siis leian ka päris õiguspügala 🙂 Ma arvan, et Sa pead veel õppima.
Meie pesamuna on kohe aastaseks saav. Tean juba ammu, et ta ei taha poes käies rahulikult niisama istuda vaid mingi hetk saab tal villand. Selleks ja ka igasugu muudeks hetkedeks kannan alati kotis kaasas ühte tuubipüreed ja karbike beebiküpsiste või muu nosimisega. Seda ei ole ju eriti raske korraldada, et kotti kaasa võtta midagi lapsele. Ma ei pea seda poes asjade avamist enne nende ostmist eriti normaalseks. Oma suurematele lastele ka kindlasti ei lubaks seda. Õnneks ei ole neil ka sellist mõtet kunagi tulnud. Niipalju jõuab ikka kannatada üks täiskasvanu, et oma sööke-jooke tarbida peale nende ostmist. Kaua seal poes siis aega läheb, et nii nälg ja janu tuleb.
Mina ei ole poes ka joogipudelit avanud, söögiasjadest rääkimata… Kui oleme olnud pikemal poetiirul või otse trennist või matkalt poodi laekunud ja hirmsas janus, siis oleme lihtsalt sirgelt poodi läinud ning veepudeliga kohe kassasse suundunud. Ostan ära, kulistan alla ning lähen siis edasisele poetiirule, kui muud nodi vaja osta on. Kui külmkapp täiesti tühi on olnud, siis oleme enne poeskäimist söömas käinud. Laps on mul veel päris beebi, aga ma usun, et pigem ei õpeta teda poes asju tarbima, vaid hädavajadusel võtame selle tuubi ja maksame ära. Kui kõht enam nii tühi pole, siis ostame muud asjad.
Pole kunagi poes enne maksmist söönud, ei pea seda kombekaks käitumiseks.
Pudelist paari lonksu võtmist siiski halvaks ei pea – äkki on dehüdratsioon ja minestan kohe ära kui vett ei saa. Küll aga pean väga imelikuks lahtise kauba (pirukad, kommid, puuviljad jms) tarbimist poes.
Niimoodi võiks kõik marssida poodi, endal kõhu täis süüa riiulite vahel ja siis maksmata lahkuda.
Kui oled piruka poes ära närinud, siis kas tõesti kassas ütled, et aa jaa pane see porgandipirukas ka arvele lisaks, ma sõin selle ära juba? Kaalukomme ka ei saa süüa ju, sest kui ära söönud oled, siis enam kaaluda ei saa 🙂
kui olen piruka ära söönud, siis ütlen jah, et neid oli enne kaks. Lahtiseid komme jah süüa ei saa, sest neid kaalutakse kassas ja seal ma ei saa öelda, et klge pange 20 grammi otsa 😀
selge see, et kui oled REAALSELT suremas, minestamas vms, siis on okei see veelonks võtta. Või kui tõesti on sul lapsed, kelle päevaplaani sa ei tunne ja kelle vajaduste rahuldamise eest sa pole enne hea seisnud, ja kui su jutt nendele ei mõju, siis ka võtad pudeli enne maksmist lahti. Aga jah mis puutub beebisnäkkidesse jms, siis see on tõesti lastetoa küsimus. Mina arvan, et endast ja teistest lugupidavad inimesed ei õgi poes veel maksmata kaupa, mille koheseks tarbimiseks neil elulist vajadust ei ole.
Endal mul on lapse (2a) jaoks joogipudel kaasas ja mitte mingil juhul ei õpeta ma talle kommet, et poes võib asju süüa. Turul on okei, kui müüja annab sulle degusteerimiseks hapukurgi või maasika.
Haaahhh, mind ikka ajab nii hämmastama ja naerma, kuidas eestlasele teine eestlane maitseb.
Nii kerge on hukka mõista ja nii raske mõista.
ja ongi ju loogiline, et sin võtavad sõna ikkagi need kellel on tekkinud VAJADUS tarvitada kaupa enne maksmist.
Ja halllloooo, võibolla ma polekski sea poes, kui mul oleks võimalus soojas diivanis oma p**** ennem poodi minekut täis pugida. Aga mis siis kui ma tulengi pikalt tööpäevalt/koolipäevalt/rannast ja pole saanud süüa/juua veel, ning kassades on ka “mõnus tipptund” – siis ma võtangi lonksu või ampsu, sest mul on seda VAJA, mitte ma ei taha kogu poerahvale näidata kui pohhui mul on.
Ka minul on väike laps, kes on küllaltki püsimatu poes, ja oleme neid tuubipüreesid avanud korduvalt, kuna pika sõidu pealt tulles ei pea ta seda poes tiirutamist vastu. Või siis kuumal suvepäeval avanud ka joogipudeli – cry me a river. Ennem talub kõõrdpilke poes kui oma leemendava näoga õnnetut last. Pole kunagi ükski müüja ega turvamees midagi öelnud ja küll on nähtud.
Ja siinkohal olen ka kohe suuremale lapsele seletanud, et nii pole hea teha alati kui tahad aga kui vaja siis võib, sest ma maksan asja eest ja siis ei ole see vale.
PS. See ei ole vargus, kui ma asja eest maksan!
Mina imestan hoopis selle üle, paljud inimesed joovad teadmata aja plastikpudelis seisnud vett..
No appii kui paljudele see korda läheb 😀 kui turvamehed v keegi kahtlustab mind varguses, et ma lonksu veepudelist võtan, siis ole lahke ja vaata, kas ma ka siis reaalselt maksan selle eest 😀 ise olengi ainult vett v sis limonaadi taebinud poes enne maksmist.. aga ma ei tea, kas on õige lapsele nii anda.. ei tea sest endal last veel pole.. kui beebi on siis ta nkn miskit aru ei saa aga kui ta juba aru hakkab saama siis kindlasti tohiks ise miskit võtta v talle anda..
Aga tõesti mis see teiste asi on kuidas keegi käitub.. suletavast pakendist on muarust väga okk midagi võtta.. kleepuvaid pabereid viisakas müüjale anda pole ja 😀
Alati maksan oma kauba eest, vahel tarbin seda enne maksmist.
Restoranis ka inimesed soovad enne maksmist. Jah, need 2 eri asja, aga siiski, ei nae ma suurt probleemi.
puuvilju võib maitsta – õuna vms võid paluda müüal lahti lõigata. Mina küsin ka sinki maitsta ning juustu – seda küll siis lahtiste toodete letis.
Nii kaua kui kaup on poe alal ei ole tegu vargusega. Vargus toimub peale kassa läbimist ehk isegi kui kaup poes enne maksmist ära süüa pole tegu vargusega nii kaua kui sa ilma maksmata ära ei taha jalutada.
Minule ei meldi poes süüa aga pigem oma bakterifoobia tõttu. Teiste tegemised ei huvita seega igaühe enda asi.Lapsele ka poes asju katte ei anna kuna leian, et pärast o. raske seletaa miks suvalisi asju riiulit söömiseks võtta ei või.
PS! Need kes ei ole kindlad palju neil raha kaardil/ taskus on need ei peaks seda tõepoolest harrastama.
Inimene, kellel hakkab pidevalt halb, peab veepudel kotis olema. Mul näiteks on alati ja ma ei ole isegi mingi minestaja. Lastega poes käies ei ole mul ei oma sööki kaasas ega ava ka pakendeid – tegemist ei ole enam imikutega. Imikueas oli mul kaasas mingi snäkk (banaan, beebiküpsis). Puhtad mähkmed olid ka kaasas.
Kuidagi olen arvanud, et iga lapsevanem suudab natuke ette mõelda, kui lapsega välja läheb ja elementaarsed, vajalikud asjad kaasa võtta. Või ei tunta üldse oma lapsi, nende harjumusi, päevakava jne? Loen ja imestan. Mul on kolm last ja ei ole mitte kunagi olnud momenti, kus tuleks poes hakata pakendeid lahti käristama või ette mõtlema. Ja poes ei käi täiskasvanud inimesed tegelikult tühja kõhuga ja nii, et kodus enam mitte midagi ei ole. Natuke rohkem mõeldakse ette, siis on enda elu lihtsam ja ümbritsevate inimeste oma ka.
See jutt sellest, et kui laps süüa ei saa, siis hüsteeritseb, ja kui ma poes juua ei saa, siis minestan, on süüdimatute lapsnaiste süüdimatu jutt. Teie enda vanemad ju said omal ajal oma eluga kuidagi hakkama? Küsige neilt nõu ja abi ja õppige ka täiskasvanud inimese elu selgeks.
See pudelist joomine tundub nii ok asi, aga hästi ei kujuta küll ette, et poes keegi ostab saia ja otsustab selle ühel hetkel lahti võtta ja sööma asuda. 😀 Ma saan aru, et ollakse nõus see siiski kinni plekkima, aga mai tea.. Veider ikka.
sa viimane kommenteerija ikka täis loll ja püha müristus, ka lastega naised voivad lollid olla.. Laps ei anna móistust, lihtsalt lapse.
Ma ei ole nöretav kes ei suuda veeta olla. Kui minul migreenihoog tuleb vōi kōhuvalu, ma tôesti ei suuda siis olla ja vesi turgutab, ning vōtan ka tabletti. Eriti lame on oelda, et pōdurad… Tule taevas appi kui haige! Piinlik peaks olema.
Nii kõva migreen ja kõhuvalu tuli, aga poodi shoppama saab ikka minna?
Siis ostadki kuskilt R-kioskist oma pudeli vett või kasvõi toidupoest ja maksad selle eest ära ja jood. Edasi vast “minestades ja meeletutes valudes” (nagu siin enamus tundub olema poes käies) edasi ei poodle?
Ma eespool kirjutasin, et olen paar korda raseduse ajal veepudeli avanud. Seda esimese ja neljanda lapsega. Pole just nii sageli, et oleks osanud alati veepudelit kaasas tassida. Jah, olen pärast toibumist edasi poes olnud, sest koju on olnud vaja süüa osta, pole olnud muud võimalust. Ühe korra juhtus see ehituspoes, kui olin koos mehega, mina istusin maha ja tema tõi mulle vett. Kui pilk selgeks muutus, siis mina läksin autosse pikali, tema ostis vajalikud asjad ära ja maksis ka veepudeli eest. Ei pea end antud olukordade pärast ülbeks matsiks. 🙂
veel hullemaks läheb. Kallis inimene, kui mul on vaja osta poest süüa koju vöi mida iganes, on mul vaja minna poodi. Minul on tõesti vahel sellised migreenihood, et tulevad järsku. Samamoodi ka päevade valudega. Kui mul palav hakkab jne, siis minu kòhuvalu läheb intensiiveks aga tegelikult ma ei pea end òigustama inimese ees, kes ilmselgelt on täis lauajalg. Puhas huumor, mis sa suust välja ajad.
Seda, et Mallukas kõrge kaarega lihtrahvale pähe urineerib, seda ma teame kõik. Aga teised?
Loen ja karp jääb lahti, päriselt.
Uskumatu milline kari matse arvab, et see ongi päriselt okei, et toidupoes käiaksegi toitu degusteerimas ja mugitakse kõht poes täis. Keegi sellele ka mõtleb kui nõmedasse olukorda te poe töötajad panete???
Poe turvamees peab tegema topelttööd, sest ta peab jälgima neid poes toitu mugivaid tegelasi selle pilguga, et kas tõesti kõik need tühjad taarad jõuavad ka kassalingile või pannakse need kuskile riiulivahesse.
Kassapidaja on sunnitud neid tühjasid pakendeid läbi laskma ja samuti kindlaks tegema kas väikelapse pihus olev paber on mingi saiakese ümbris või mitte.
Kolmaks siit juba korduvalt läbi käinud kaarditerminalide küsimus.
Täiesti ajuvaba on lugeda inimeste kommentaare kuidas poodi minnes kõik lapsed muutuvad ärahellitatud karjuvateks jõnglasteks, kes ei suuda minututki nänni pihku saamata olla ning kõik rasedad ja muidu põdurad minestavad kilomeetrite viisi, sest ei saa lonksu vett.
Ise ka ususte seda???
Reaalsus on see, et see on puhas matslus ja ülbus (nagu Mallukas kirjutas – tal on pohhui) ja veel hullem, te õpetate seda ka oma lastele. Saate aru, et teie eeskujul hakkabki laps arvama, et toidupood on kohvik kus võibki rahus mugida toitu!!!
Ärge siis tulge ulguma pärast, et laps poest toitu varastab kui te seda talle ise õpetate.
P.S mul on 3 last, seega ei ole mõtet karjuma hakata, et ma lastetu vana mõrd olen ja ei tea jonnivatest jõnglastest midagi.
P.P.S töötan aastaid ühes toidupoes juhatajana, seega tean millest ma räägin.
Rahu, rahu, kallike
Mis te jamate.restoranis saab õudsad kõhutäied kallist toitu nahka panna,enne ,kui keegi raha küsima tuleb
Ma ise ei ole kunagi nii suures näljas ega janus olnud, et ei suuda poest väljmiseni söömisega või joomisega oodata. Mõistan, kui keegi veelonksu võtab. ja ei seda poes söömist varguseks, küll aga tõesti veidi liiga mugavaks. Pood ei ole ju söögiplats…? Kui kunagi lapse peaksin saama, ei annaks talle ka poes midagi enne maksmist. Miks? Töötasin ise poes, kus polnud toiduga mitte midagi pistmist, aga aeg-ajalt astusid sisse kärudega või tuterdavate lastega kliendid, kes ka kaubavaatamise ja -proovimise ajaks lapsele midagi söödavat kätte andsid ja siis selja pöörasid. Mõistagi ei oleks tohtinudki poes süüa (oli selleteemaline siltki uksel), aga alati oli sama jutt: “No natuke ju ometi võib, ta ei määri midagi ära”. Tegelikkuses lapsed loopisid oma kohukesepabereid, mõngleid, krõpse ja küpsiseid maha ja vajutasid kleepuvade kätega klaasist riiulitele ja kaubale šokolaadiseid ja rasvaseid käejälgi. MITTE ÜKSKI lapsevanem ei vaadanud enne poest väljumist, kas tema lapsest jäi snäkihunnik maha või mitte ja kui neile midagi öelda, vastati, et aga te olete ju klienditeenindaja, saate ju ise ära visata ja ise puhastada. Jah, saan küll, aga miks peab selline mats olema ja üldse laskma lapsel pood täis lagastada?
Kui laps karjub ja sa talle vaikuse saamiseks kohukese kätte annad, saab laps signaali, et röökimist premeeritakse millegi heaga. Edu selle välja juurutamisega.
*Ja ei pea seda poes söömist varguseks, küll aga tõesti veidi liiga mugavaks. *
Kui nälja ja janu kustutamisega nii kiire on, et peab kohe paki/ pudeli lahti rebima ja tarbima, siis taskus ehk poe asmele kohvikusse minna…
Töötasin mina üksi suvi toidupoes, ja juhtus ka ikka üsna tihti, et just laste jaoks oli juba avatud näiteks kõrremahlapakend vms.. esimese hooga mõtlesin, et mis siis viga on, ei jõuta ära oodata või?
Aga siis hakkasin mõtlema, et esiteks, mis see üldse minu asi mõelda on. Teiseks, täiskasvanu ikka jõuaks oodata kuni maksmiseni, aga räägi sa seda lapsele 😀 ja kolmandaks oli ajaleheartikkel, kus nii mõnedki suuremad toidupoe ketid väitsid, et nemad aktsepteerivad sellist käitumist.
Nüüd mõtlen ma ka pigem nii, et inimene tehku, mis tahab. Mina isiklikult ei ava pakendeid poes, aga see ei tähenda, et ainult minu käitumine õige peaks olema.
No ma ei lähekski ju poodi, kui nälga ja vajadust poleks. Loomulikult teen ma viineripaki kohe lahti, kui olen suutnud pärlid sitast eraldada ja pistan lapsele viineri pihku, et siis rahulikult kaupa edasi valida.
Mul ükskord oli nii tugev peavalu ja kokkukukkumise tunne, et jõin phmst Eviani pudeli tühjaks. Ja siis inimesed muidugi vaatasid, et kuule naine… enne osta, siis joo
KarS – § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Seaduse kontekstis vargusega tegemist ei ole, kuna sul on kavatsus maksta juba tarbitud toote eest.
Teoreetiliselt, seni kuni sa ei lahku poest, turvaväravate vahelt läbi ei lähe, ei ole tegemist vargusega. Kui sa turvavärvate vahelt juba läbi lähed on tegemist vargusega, sest võtsid ära võõra vallasasja ja ei kavatsenudki selle eest maksta – ebaseaduslik omastamine.
Ma olen vist imelik, sest ei suudaks kunagi viinamarju poes proovida – need on ühed kõige rohkem pritsitud ja mürgitatud puuviljad ning lisaks näperdavad paljude mustad käed neid korduvalt. Mul tekib lausa vastikustunne, kui mõtlen, et peaks neid pesemata sööma. Igasugused kõhuviirused on kergelt platsis sedasi.
Mina olen ka poes asju enne söönud/joonud.
Kui ma kahtlen kas mul raha on piisavalt siis ma enne kontrollin oma pangakonto sesu või viskan pilgu rahakotti.Kas on tõesti inimesi kellel pole aimu palju neil raha on enne kui nad maksma peavad? Ei usu eriti.
Eriti olen mats suviti, siis pidevalt palav ja no ma enne kulistan pool jooki järjekorras endal kõrist alla kui langen vedelikupuuduse kätte siruli pikali nagu kuivanud kala.Üldjuhul jah, ei koti ka mind kui ma poes miskit söön või joon ja samuti on mul kama kaks kui keegi teine seda teeb(vähemalt et ei topiks oma pooleldi söödud kaupa tagasi)
Ma võtaks lapsele igaks juhuks enne snäkid kaasa. Endal joogiks on selline täitepudel, mida toidupoodides müügil pole. Kui tõesti tekib vajadus lapsele antud poes midagi anda, siis teavitaksin mõnd töötajat või prooviksin ära maksta ja tšeki alles hoida. Samas tean, et paljud poemüüjad on mõistlikud, kui sa tuled lapsega kassasse ja on avatud pakendid kassalindil.
Ise olen paar korda “kodukaupluses” kassasse suundudes võtnud veelonksu pudelist, mis ma kohe maksma hakkan ja selgitasin, et kilpnäärmerohi teeb suu nii kuivaks vahel täiesti ootamatult ja vabandasin. Siis, kui selline olukord juba mitmendat korda tekkis, siis muretsesin neutraalse joogipudeli. Suures poes ei teeks nii. Näiteks Pärnu Rimis on infoletis ilusasti erinevad veed ja snäkid müügil, mida saad nn hädaolukorras väiksema ajakuluga osta.
Soovitus – pane laps turvarihmadega kinni – turvarihmad on ikka sellejaoks et laps ei kukkuks, mitte selleks et teda vägisi kinni hoida, istu ise toolil kinni seotult, ei usu et see meeldiks! Raske uskuda, et oled ema ja vaatad pealt kuidas laps tahaks tõusta aga enne peab võitlust rihmadega millele niikuinii alla jääb?! EMA leiab ikka kompromissi lapsega, et mõlemil hea oleks, turvarihmad ikka turvamiseks mitte ” vägostamiseks”
Ma olen rasedana paar korda poes veepudeli avanud, sest mul hakkas nii paha, et pidin minestama. Jõin veidi vett ja istusin kuskil kaubaaluse peal ning siis jätkasin poodlemist. Salvrätikupaki olen ka avanud, kui lapsel nina tatine oli.
Lapsele ei ole kunagi poes midagi süüa-juua andnud, nad pole küsinud ka. Kui nad on rahutud olnud, siis olen andnud niisama midagi kätte, aga see võib ka halvasti lõppeda, ükskord laps näris triipkoodi maha. 😀 Ise pole ma poes kunagi nii näljane, et hakkaksin enne maksmist midagi sööma. Kuidas saab üldse nii näljane olla, et ei kannata mõnda minutit ja peab hakkama riiuli vahel pugima? 😀 Ma ei ole kunagi näinud kedagi poes saia närimas või jäätist söömas, see oleks päris veider vaatepilt.
Kui mu kaksikud olid väikesed, pistsin küll neile mõnikord kukli vms pihku, et nad laseks poeskäigu lõpule viia. Üldiselt aga ma sellist asja normaalseks ei pea ja meilgi kadus see komme kiiresti. lapsed kasvasid lihtsalt suuremaks ja ma treenisin nendega täiesti teadlikult poes normaalset käitumist. Nt seda, et kõike, mida silm näeb, ei saa. Et asju niisama ei näperdata (nt mänguasju). Kui keegi hakkas jonnima, katkestasin poeskäigu ja läksime välja. Tundub kohutav, aga seda on läinud vaja täpselt ühe korra. Et ei lunita, ei manguta ja iga laps saab endale ühe poeskäigu ajal valida ühe asja. Enamasti käin nimekirjaga poes ja kui keegi hakkab midagi värvilist tahtma, siis on lühike vastus: “nimekirjas seda pole, järelikult me ei saa seda osta.” Siiamaani ei lähe ma kunagi poodi väsinud või näljase lapsega ning tuletan alati enne poodi minemist reeglid meelde: “Ostame vaid vajalikke asju, ei mangu ega luni ning poes midagi ei söö.” Aga kas poes söömine on matslikkus? Noh, kui üheaastane kuklit nosib, siis vast mitte, aga kui teismeline rahumeeli head-paremat vitsutab, siis on jah kasvatamatus see. Pood on pood, mitte mingi söögikoht.
Minu lapsed pole veel poes olles kohe süüa nõudnud. Aga ega ma annaks ka! 😀 Olen näinud kui laps hakkab poes kisama et tahab midagi, ema võtab riiulist mingi snäki ja annab lapsele söömiseks kätte. Olen ka näinud kuidas poeriiulitel tühjad kohukese kiled on. Ilmselt mõni pole ikkagi söödud asja eest makstud. Samas ma olen näinud kui kassapidaja laseb tühju pakke läbi – osad ikka maksavad, mitte ei varasta.
Igal-juhul, mina oma lastele selleist poes söömist kommet ei harjuta. Kui korra anda, siis jääbki laps nõudma ja peab iga kord midagi saama, kui ei saa, siis ilmselt karjub. Las õpivad pigem kannatlikust, seda läheb elus rohkem vaja.
Teised tehku mis tahavad, peasi, et ei varasta. Ega mina pärast nende lastega poes käima ja nende nõudmistega tegelema ju ei pea 😀
Ei saa selles mõttes siin inimeste seisukohast aru, et mis selles siis ikka nii hullu on, kui keegi enne maksmist “lonksu võtab”.
Näiteks Selveris – Selve Express süsteem – põhineb 100% kliendi ja Selveri vahelisel usaldusel. Kui ma kogu kauba pakin jooksvalt nagunii omale juba kotti ja ise “ilastatud” pakendi läbi löön, siis mis vahet siin ikka on reaalselt? Kas varastada tahab, teeb seda nagunii. Kes on aus, on aus. Ja kui tõesti kaardimakse ei toimi – kas tõesti arvate, et infoletis pole võimalik mingile mõistlikule kokkuleppele jõuda kui kenasti räägid???
Ja kõik kes räägivad, te sööda lapsel enne kõht täis kui poodi lähed… pole ilmselgelt ise lapsevanemad ja lihtsalt ei tea millest räägivad. Neid situatsioone kus poodi võib sattuda tõesti näljase ja/või januse lapsega on lihtsalt väga palju. Mina näiteks käin poes valdavalt just seetõttu, et kodus pole midagi süüa – kui mul kodus kõik vajalik olemas on, siis ma ei lähe poodi.
Loomulikult ei saa minna poodi eesmärgiga seal süüa,juua ja küpsetada… aga kui on erandolukord, siis jumala eest – pole selles ju midagi halba. Ja ei ole minul olnud ka mingit probleemi, kui vahel mõne lahtise küpsisepaki eraldi kassiile ulatan märkusega, et see on avatud (vastupidi, enamasti kohtan väga sõbralikke ja lahkeid pilke, kui kassiir näeb kärus istuvat tirtsu küpsisega).
On hoopis teine asi lasta lapsel poes kõike nõuda, võtta ja “ilastada” ja loopida ja…
Tuleme nüüd ikka kenasti nõuka-aegsetest kompleksidest välja, et poes midagi puutuda ei tohi, muidu saab sõimata.
See, et poes ei saa asju maitsta enne ostmist, see on hoopis teise arutelu teema. Ei tule ju ka pood mulle kompenseerima näiteks seda kahte hoolikalt pakendi põhja paigutatud mädanenud mandariini või jääsalatit mis on suures osas nii mõru, et pole söödav. Olgu siis mul väike vastuvabadus, vähemalt pudelist vett lonksata, kui mul see vajadus on tol hetkel.
Mul on neli last ja mitte kordagi ei ole pidanud ma nälga surevate lastega poes käima (ja poes on nad peaaegu alati kaasas) ning samuti olen läinud mõnikord alles siis poodi, kui kodus enam mitte midagi ei ole, kuid lapsed on jõudnud vähemalt senigi kannatada, kuni autosse jõuame. Kõige pisem on soojaleti ääres “mäm-mäm” öelnud, aga see on ka kõik. Mingit näljakisa pole olnud, mille pärast tuleks kohe kanakits pihku anda. 🙂
Mõlema lapsega on olnud kindel reegel, et seni, kuni kauba eest pole makstud, pole see meie oma ja me seda ei söö – ei lapsed ega täiskasvanud. Olen saanud kaks korda erinevate toidukaupadega pakendid, mida on vähemaks “hööveldatud”. Ühel korral oli kõvasti tegemist kassapidajale tõestamisega, et mina seda ei teinud ja ma soovin selle välja vahetada. Ei pea poes söömist heaks tooniks.
Kui ma lähen poodi ja mul on ilge janu, siis ma olen küll enne maksmist sealt pudelist joonud, aga midagi enne söönud ei ole, kuid olen palju näinud, kui emad oma lastele küpsise või kommipaki kohe kätte annavad enne maksmist. 😀
Kui ma tean, et mul läheb poes veel aega, siis kas pean nii kaua nt janu kannatama või lapse karjumist kuulma, kui saab palju lihtsamalt ja kui ma poodi lähen, siis olen ikka teadlik oma rahalisest seisust 😀
On olnud mõni ükskik kord, kus olen sunnitud tarbima poes kaupa, enne maksmist. üks kord nt oli siis, kui õues oli megapalav, ja mul õnnestus palju palju päikese käes olla. vedelikupuudus ja pearinglus tekkis, ja veepudeli kätte võttes jõin esmalt, kogusin end, ja läksin maksin ära. jah, turvatöötaja tähelepani oli küll kõrgendatud, kuid asja seletades sai asjast aru. polnud probleemi. Lisaks olen võtnud paaril korral nt saia-leivapaki lahti ja andnud ühe viilu lapsele, kui lapsel kõht väga tühi.
aga püüan võimalikult vähe nii teha. pole ju eriti ilus tegu tegelikult.
Mallukale aga soovitaks õpetada oma laps istuma vankris turvarihmad kinni. Nii on ohutum. Lisaks peab laps õppima et ei saa alati oma tahtmist (nt ei taha istuda vaid seista) . Omal on olnud juhus, kus ka alul lasin lapsel seista, kuni ükskord käis pea alastpidi vastu asfaldit, õnneks sain õigel ajal kinni haaratud ja tekkis ainult väike muhuke ja marrastus, kuid alati nii õnnelikult ei lähe. Teised lapsed olen õpetanud vankris istuma. Turvarihmad kinni ja valmis. Ega need nalja pärast pole vankrite külge pandud…
Mina ka ei kiida heaks sellist käitumist. Mind on nii kasvatatud, et teiste asju ei võeta ja täpselt nii ma ka teen – poe asju ma ei tarbi enne, kui ma olen nende eest tasunud, ja nad minu omad on. Lõppude lõpuks olen ma suur inimene ja suudan ka selle meeletu kassajärjekorra ära seista söömata-joomata, sest et poodi olen ma ju ometigi sellisena jõudnud. Erandiks on minu jaoks vaid rasedad naised, kes tõesti võivad seda ampsu-lonksu KOHE vajada, et nad püsti püsima jääks 😀 Ja ka lapsed, kes saavad kohe riiulivahel endale joogid-söögid näppu, et need pintslisse pista, noh, täitsa ausalt ja otse öeldes arvan ma, et neist saavad ärahellitatud jõnglased, kellele on kõik lubatud ning kes ei oskagi avalikus kohas käituda (eks ikka ole erandeid, loodetavasti). Aga see suhtumine, mis siit kommentaariumist vastu kajas, et mismõttes MINA peaks kannatama, ma ei kavatsegi, mind üldse ei huvita jne – see on täpselt see, mida mina pean ärahellitatud jõnglaste eneseväljenduseks. Lihtsalt et jõnglased on vahepeal suureks saanud 🙂
Mina töötan kaubanduses ja seadus ongi nii, et kui poodi sisened, pane kaup kuhu tahad, kõhtu , põue, püksisäärde, aga kui oled ületanud kassajooned millegi eest maksmata- oledki lihtlabane VARAS ( kellel mina raiuks seal samas käe maha)!!! Kui tasud aga kõige eest mida poest võtad, ei tohiks keegi midagi pahaks panna! Tihti aga kasutavad sellist meetodit ajukääbikud, kes “unustavad” et midagi on juba ära söödu! Nii et matslikkusega ei ole siin midagi ühist- sa kas oled varas või lihtsalt ostleja! 😉
Minumeelest ei ole siin mustvalget pilti. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Jahh olen nõus, et pigem mitte tekitada poes söömist harjumuseks ja kindlasti ei propageeri ma seda oma lastele, sest neil on esimestel aastatel kui nad õpivad ise oma taskurahaga ümber käima veel raha väärtusest suht vildakas arusaam ja nii võibki juhtuda, et ta avab poes mingi kallima asja, milleks tal raha pole.
Küll aga on ka minul elus olnud situatsioone, kus olen kolme väikelapsega olnud õues, kodus piim otsas ja lähen hüppan väsiste õuest tulnud lastega poest läbi, kus lõuna ajal miskipärast üks kassa töös ja seal hiiglaslik saba. Selleks aga, et enda, laste ja poes olijate närvid terveks jääksid on see minu maailmas ok, et annan lapsele vajadusel lonksu juua. Puuvilja söömine aga on hoopis omaette teema juba sellegi pärast, et neid peab ju PESEMA, kuidas üldse saab neid seal poes süüa, on nad siis makstud või maksmata need on ju MUSTAD.
Kokkuvõtvalt ma muidugi väldin sajaga lastega poes käimist, teen seda vaid erandolukorras:)
Aga ka mina ise üksi olen justnimelt poes vett joonud. Kui on olnud suurem poes käimine, kuskil kaubanduskeskuses ja viimase asjana toidupoodi, kus nädala toit vaja varuda, siis on mul tõesti juba vedeliku puudus selline, et mul sisuliselt on juba halb ja ma tõesti joon enne maksmist.
Paraku pole mul tulnud 20 aasta jooksul kordagi ette, et ma poleks saanud kassas maksta, pole unustanud rahakotti maha ja oman ikka väga head ülevaadet oma rahalisest seisust. Ei tule mulle kunagi üllatust, et oi teie kaardil pole piisavalt raha. Ja kuidagi olen pääsenud ka kõigist neist terminali häiretest jms.
Olen mitmeid kordi avanud veepudeli enne kassasse minekut. lihtsalt, kui järjekorras on 100 inimest ja ma just janu pärast sinna lähengi siis ma ei leia, et ma oleks tohutu kuriteo korda pannud. Saiakesi ja krõpse ma sööma pole hakanud enne maksmist, aga ausaltöeldes- kui ma näeks kedagi seda tegemas siis mul oleks täiesti kama kaks. VÄhemalt seni kuni inimesed seal päris pikniku pidama ei hakka.
Lastega on keeruline poes üldse. Mina vist võtaksin kodust mingi õuna või leivaviilu kaasa ja pistaks lapsele pihku. Lihtsalt, et vältida emotsioonioste (nagu lapsele see beebide snäkk, kui tegelikult pole tarvis) või üldse, mingi mutikeste kobina ära hoidmise eesmärgil.
Minu abikaasa on turvamees ja kui nüüd täitsa ausalt vastata siis vargus on see alles siis kui sa väljud kassaliinist asja eest maksmata. Olete te kunagi näinud kui turvamees võtab kinni varga poe sees? Ei. Sest siis see pole vargus. Alati jooksevad turvad alles pärast kassaliine või turvaväravaid.
Ni ongi.
Ja küsi oma abikaasalt tihti kaarditerminalid (sh sularahaautomaadid) rikki lähevad?
Ja mis sellisel juhul kauba ära söönud kliendid tegema peavad?
Ülemiste keskus on näiteks üks saatanast pood. Alati kui sinna “shoppama” lähen, ei tule selle epale et veepudel kaasa haarata. Sest seal läheb ju alati ilmatuma kaua aega, kui kõik vajalikud poed läbi jõuad käija. Ja toidupoodi jõuame ju alati viimasena. Pean tunnistama, et minagi olen poes enne toote ostmist selle avanud ning tarbinud. Aga alati olen selle eest ka maksnud. Palaval suvepäeval Selveri kassa järtsus seistes lihtsalt sulab ju jäätis ära. Ilmselgelt ma avan selle enne maksmist, ja asetan letile jäätise paberi…
Mitte et ma arvaks, et nii tulekski teha, ja ma käituks nii pidevalt.. aga vahest lihtsalt ei saa muudmoodi…
Samuti see Ülemiste näide.. mis ma peaks janust kassa järtsus surema, selle asemel, et kaks lonksu võtta… ma ju nkn maksan selle eest.. Ahh, siin saaks nii pikalt heietada, aga igaüks teeb ju siiski nii, nagu ise õigeks peab, kes siis ei taha “varastada” või kes ei arva et see väga kahjuk teeks 🙂
mis sõna see järtsus veel on????
Pood ei ole kohvik kus tarbid enne maksmist. Väga halvad kombed. Lisaks ka tugevas janus või näljas inimene ei jaksaks poodi minnagi, seega on see hellikute jutt, et lihtsalt niiiii suur janu on. Vaevalt, et need inimesed, kes poes enne kassat asju tarbivad, sellist käitumist ka enda poes näha sooviks. Ise pole elusees nii teinud, kunagi mind väga häiris selline käitumine teiste poolt, kuid eks ole ka hullemaid asju nähtud… Nt üks proua avas halvaapaki, et siis näpud sisse ajada ja proovida. Loomulikult talle see ‘sort’ ei meeldinud ja pani paki riiulile tagasi. Teatasin sellest ühele töötajale ja kui proualt aru päriti, siis loomulikult ta ei eitas seda.
Keegi ei lähe ju mitmeks tunniks toidupood, et nälg kohe saabub? Ja laste puhul tundub tõesti, et see võib tulevikus karmilt kätte maksta. Kas te emmed-issid ise saite alati seda mis tahtsite? Tõenäoliselt teie vanematel sellist kommet polnud.
teisi imelikult ei vaata, kes nii teevad (võib-olla siis vaataks, kui keegi korvitäie jäätiseid ära sööks ja siis müüja peaks 20 tühja paberit läbi piikustama), kuid ise ei söö midagi enne kui kassast läbi olen. Kuidagi ebamugav on ja tundub ebaviisakas (mulle), ju mind on nii kasvatatud. oma lastel pole kunagi lubanud poes süüa ja nad ei küsi ka, sest teavad, et enne peab tädi “piiks” tegema. Ma ei lähegi nendega poodi nii, et nad on näljased (tegelikult üldse väldin lastega poes käimist).
Ma kardan, et kui Sa Marile selle kombe sisse harjutad, siis oled hiljem lihtsalt väga suures hädas.
Hahahaaa, kas sellised inimesed on tõesti päriselt olemas, kes arvavad, et poes tohib enne maksmist kaupa järada? Annan oma tibulinnukesele mahlapaki, plutipluti, muidu ta jonnib! Kulla inimene, kui su laps ilma snäkkide, mahla, püree ja muu söögikraamita jonnib ja poeskäiku vastu ei pea, siis sa valmistud kodus normaalse inimese kombel lapsega väljaminekuks ette ja võtad talle midagi süüa kaasa, mitte ei hakka poes toitu varastama. Sorry, aga mõte sinu peas, et ma kavatsen küll selle eest maksta, ei muuda poekaupa sinu omandiks. Kaup on sinu alles pärast maksmist.
Ja üldse, selle loogika järgi, milleks piirduda toiduga — poes ju müüakse igasugu vajalikku kraami. Miks vaevata end proovikabiinis kaks korda riiete vahetamisega? Tõmba aga uued teksad jalga ja jaluta nendega kassast läbi, sildi jätad ripakile, et kassiir saaks ära piiksutada. Aluspesu ja sukkpükstega sama asi – ikka kohe poes selga-jalga, mis siin enam. Mähkmepaki võib ka juba poes lahti kiskuda ja tite sealsamas puhtasse mähkmesse vahetada, pole probleemi, sest niisked salfakad on ju ka kohe kõrvalriiulist võtta. Laps tahab puslet kokku panna? – Aga palun, laotage aga poepõrandale laiali. Vihmase ilmaga saab poes ka fööniga juukseid kuivatada, autos kortsu istutud kleidi saab kohapeal triikrauaga sirgeks lükata, juukselakki võib kohe kosmeetikaleti peegli ees pähe lasta ja seejäel tõsta ninale kuulid päikeseprillid, mille eest sa ka maksta kavatsed (koos nina peale jääva hinnasildiga loomulikult, sest sa ju pärast kassas maksad). Üldse, ma arvan, et hommikul võiks kogu perekond koos poodi minna, laagri laiali lüüa ja alles õhtul kõigi kasutatud asjade pakenditega kassast läbi käia. Milleks üldse vedada raskeid poekotte koju, kui kõik saab juba poes ära tarbida! Mõtle kui palju vaeva see säästaks ja päev on ka sisustatud!
Ei söö ise enne maksmist ja ei anna lapsele ka asju enne nende eest tasumist. See “äkki kassas selgub, et sul polegi raha” on tegelikult pädev argument nt kui maksad kaardiga ja selgub, et terminalid ei tööta või lihtsalt loobub kaardi kiip töötamast. Ja alati on võimalus, et arvad täpselt, et panid rahakoti kotti või et kotis on 50€ aga hiljem meenub, et rahakott on esikukapil ja raha andsid eile kellelegi.
Asi ei ole minu jaoks viisakuses ega ülbuses aga lihtsalt ma ei taha avada pakendit kui toode pole minu oma, minu peas on see siiski nagu vargus.
Lapsele ka poes pakendeid ei ava. See on talle ka õpetuseks, et kõike ei saa alati kohe. Kui poeskäik on lapse söögiajal siis on mul niikuinii tema jaoks mingit näksimist kaasa võetud ja seda siis annan.
Ei meenu küll hetkel, et oleks enne maksmist midagi pakist välja võtnud ja söönud. Aga näiteks viinamarju maitsen alati enne kui omale kotti tõstan, sest teinekord on nad vastikud hapud ja kes siis pärast mingi kilo hapusi viinamarju tahab? Mõnikord maitseme mehega kahekesti, kui näiteks on siuksed enam-vähem, et mehele eriti ei maitse (kuna eelistab päris magusaid), aga mulle sobivad (magus-hapud). Ja ega üks pesemata mari ära ka ei tapa. Aga kui ikka on väga maitsvad, siis võtan ühe kobara asemel mitu. Ja hetkel situatsioonis, kus olen rase, siis leian, et kui nälg ikka väga kallale tuleb, siis ei juhtu midagi kui ma kaalutud piruka ära söön, kuna teadagi, et esiteks rasedatel läheb kõht kiiremini tühjaks või peab hommikul tühja kõhuga vereanalüüse andmas käima ja tühi kõht = iiveldus. Mingit probleemi küll ei näe, kui keegi ise nt vett joob või mega palavusega jäätise avab endale või lapsele. Ja pigem las annab vinguvale lapsele midagi ampsata kui et too üle poe kisab. Seda ju ei taha keegi kuulda. Ja ps ükskord käis see teema ka uudistest läbi ja seal mitmed poe juhatajad ütesid, et ka nemad ei näe probleemi, kui keegi lonksu vett võtab või näljasele lapsele midagi süüa annab, peaasi, et ära maksavad. Ja sellised pidid olema turvameeste suurema tähelepanu all, et tühi pakend ikka läbi lüüakse.
Ja kui kõik hakkavad “maitsma” viinamarju siis mis sa arvad mis on see kahju mis poele tekitatakse?
Tundub täiesti uskumatu kui paljude jaoks see normaalne tundub :S
mul alles oli poes juhtum, kus polnud viinamarja sildil peal kirjas, kas seemneteta või ei. Mees siis uuris vastu valgust 😀 Samal ajal tuli üks müüja mööda ja ütles väga sõbralikult, et proovige üks ära, siis saate teada, kas on seemneid või ei 🙂
Mina joon vist peaaegu igakord poes enne maksmist – lihtsalt nii palav ja halb hakkab tihtipeale poes (võib-olla pannakse meelega mingid LED lambid poodi, et higistaksid seal ja joogijanust kõik mahlad korvi pistaksid) ja ausalt peabki suva olema sellest, tänapäeval kõik ainult oma seaduseid ja reegleid teistele näkku sülitavadki, aga inimlikkus on kuskile tahaplaanile jäänud. kui tahan, siis söön ja joon poes, mind ei huvita ja teisi ei peaks ju ka huvitama, kui vähegi mõistust peas.
” Imelikul kombel ei olegi turvamees mulle järele jooksnud, aegluubis “EIIIIIIIII-IIIIII!!” karjunud ja mind oma kumminuiaga oimetuks tagunud. ” panin sellise kajaka maha loengus 😀
Minu kui kaubandustöötja jaoks on selline käitumine veider. Kas tõesti ei kannata enam viite minutit oodata kui sul nagunii poodi tulles juba oli kõht tühi ? Ehk tuleks lihtsalt tühja kõhu korral minna kõigepealt sööma, ning siis alles poodi. Näljase lapsega poodi tulek on keeruline, see ei ole vast kellelegi üllatus.
Mul küll ei ole lapsi, kuid võin kindlalt öelda et ma ei kavatse mitte kunagi anda poes mõnda asja lapsele enne kui see on makstud. Sest tõesti, mis siis kui laps selle ära söödud paberi kogemata ära kaotab ? Kliendi jaoks ei ole see eriti suur mure, sest noh .. mis see üks väike asi siis ikka on. Keegi ehk ei näinudki.. Aga poe jaoks on see suur asi. Kui iga klient “kaotab” ära söödud asja paberi, on tegemist siiski üsna suure kahjumiga, mis tuleb kinni maksta. Kui seda ei maksa klient .. makab selle keegi teine. Ja ma võin teile omadest kogemustest öelda, et ei ole tore maksta kellegi teise varguseid kinni.
Kindlasti tuleb siia kohe keegi kes ütleb, et aga mina ju ei kaota ega tee midagi valesti, MA JU MAKSAN AUSALT. Aga palun öelge mulle, kuidas saab olla pood kindel et te ka tegelikult tasute ? Palju on neid kes söövad ja sokutavad tühja paberi riiulivahele. Kuidas on võimalik eristada ausat inimest, inimesest kes nahaalselt ei maksagi ? Ma võin teile öelda. Seda ei ole võimalik teha. Ka vargad näevad välja täpselt samasugused nagu ausad inimesed. Tõsiselt, te ei kujuta vast ettegi millised inimesed varastavad,.. ei ole neile kellelegi otsaette kirjutatud VARAS. Ma isiklikult arvan et kõigile on lihtsam kui nii lihtsalt ei tehtaks. Maksa ja söö siis. Toida oma laps ära ja tule alles siis poodi. Endal ka kergem. Kaovad olukorrad kus klienditeenindaja vaatab teid nagu potentsiaalset varast.. Sest, kui sa avate pakendi, siis seda ka automaatselt olete. Me ei jõua kõiki kliente jälgida, me ei saa kunagi olla kindlad et see ema tegelikult ka läks ja maksis oma saiakese või joogi eest.. Kliente on palju, tööd on palju .. ning selle jaoks paraku lihtsalt ei jagu aega.
Ise ei teeks ja heaks tooniks ma seda ei pea, aga kindlasti ei pea ma matsideks neid, kes poes enne maksmist midagi joovad vōi näksivad. Eeldusel, et selle eest plaanitakse ikka maksta 🙂
Kassapidajana töötavana mind ei häiri see kui lapsed on midagi ära söönud, sest siiamaani olen korralikud pakendid saanud läbilüüa. Kuid palju ebamugavam on emadelt küsida kas toode mis lapse käes on, on siit poest ostmiseks võetud. Seda ikka on unustatud koheselt anda. Emana ja inimesena on meil peres ikka et enne maksame ja siis tarbime. Meil pole kisa sellest olnud. Ja ega see ongi iga pere oma moodus poes käia.
Mina poes ei söö ega joo maksmata kauba eest. Siiani pole veel tekkinud olukorda, kus on oht pikemaks ajaks teadvusetult lebama jääma poodi ilma veepudelit avamata või saiakest söömata. Kui see peaks tekkima, siis võib olla hindan üle oma vaated:) Aga seni kuni ei ole otsest häda käes, siis mina nii ei käitu.
Täpselt sama tunne. Lastel pole ka kunagi lubanud enne süüa. Muide, kas teil pole kunagi juhtunud, et lähete poodi, kuhjate korvi asju täis, lasete kassast kõik läbi ja siis avastate, et krt, rahakott jäi teise käekotti!!! Minul on küll nii juhtunud. Isegi rohkem kui korra. Kasvõi juba seepärast ei söö ega joo ma enne maksmist mitte kunagi, ega lase seda ka lastel teha. Minu arust on see elementaarne viisakus.
Ootasin kord pikalt järjekorras ja jõudsin selle ajaga oma saiakese ära süüa. Letti jõudsin tühja pakiga, müüa lasi triibuka läbi ja pakkus, et võib minu eest koti ka ära visata. Et mis ma selle tühja kotiga ikka teen veel 🙂 Vee joomine on ju väga okei. Peaasi, et maksmine ikka toimub 😛
Olen ja makstud on ka enamasti ikka saadud. Kaks korda on juhtunud, et ei ole maksnud. Korra oli laps ise üllatusmuna haaranud (istus selles pisikeses autos, mis kärude ees on) ning vaikselt nosis seal selle ära. Ise märkasime alles siis, kui asju autosse panime. Laps jumalast šokolaadine 😀 Teisel korral sõi puuviljaletis ühe kirsstomati ära ja siis selgitasime pikalt ja laialt, miks ei tohi ning nüüd enam pole ta kaalukaupa söönud poes. Ise olen joonud vett suure januga.
Minagi olen titemamma ja oma pojale avan ka tihtipeale kõrrejoogi või tutifruti paki, et ta ilusti oleks. Ja kuumal suvepäeval (või niisamagi kui janu on) avan ma kõhklemata joogipudeli ja joon sealt.. Tõesti pean seda pudelit vaadates janusse surema? Mulle on mainitud, et nii ei ole viisakas teha aga ütlesin ka vastu, et ära ma selle ostan ja ehk nii või naa on see MINU oma!
Viinamarju ka vahel enne ostmist proovin ühe..
Nüüd meenuski seik sellest kui õde linnast pisemasse maakohta läks ja pisikeses poes julges viinamarja enne ostu proovida.. Kujutate ette, et ta julges seda teha?! 😀 Poemüüjalt sai selle eest sihukese sõimu ja õde kohe vihast ostis need kõik viinamarjad ära.. Ja oleks need siis head olnud..
Ja noh, kui mu ostetavate asjade tarbimine enne maksmist on matslik siis no, las ma olen siis mats!
Aga kuidas sa maksad selle ühe söödud viinamarja eest? Ütled kassas, et lööge üks viinamari veel juurde?
Võib ju mõelda, et mida see ÜKS mari teeb, aga kui mitu inimest sama mõtleb, on see poele juba kahjum.
Selline käitumine on minu silmis vargus.
Ära palun proovi lahtisi puuvilju poes, kallis inimene. Mitte moraali, eetika või seaduse pärast vaid vaata mõnikord teisi kliente poes. Eriti eakad köhivad, panevad käed ette ja siis sorteerivad nende samade kätega terve kasti läbi, et võrrelda, milline kobar näeb kõige parem välja. Või kui ühes käes kilekott ja teises käes viinamarjad ning nad aevastama hakkavad, siis ei jõua käsi ette panna. Vahel kukub kaup põrandale ning see pannakse letti tagasi. Või mehed, kes käivad wc ja käsi pesta ei viitsi, tulevad nende samade kätega, millega nad just enda varandust käes hoidsid, viinamarju võtma.
Mul mees ka proovib ja mul on alati NIII piinlik.
Poes mõnikord laps haarab temale ostetava asja ja ei taha ilma kisata seda kassalindile panna, mis siis veel saaks, kui see avatud oleks. Pole kummalegi lapsele sellist tobedat kommet harjutanud ja ise ka KUNAGI ei ava asju. Väga kummaline. Laps ei oskaks poes midagi nõuda, kui Sa praegu teda niimoodi ei harjutaks.
Aga näed, mul on jumala suva ja mul ei ole piinlik 😀
Ahjaa – matslikkusest. matslik : matsliku : matslikku. Julgen parandada, kuna sa oled väitnud, et võib parandada 😀 üritad vigadest õppida ja nii 🙂
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=matslik&F=M
Mina ei anna lastele poes midagi. Üheks põhjuseks – et ta ei harjuks poes kaupa lahti võtma ja sööma. Pole mul vaja, et ta ise läheks riiulilt midagi võtma ja hakkaks sööma, sest on harjunud. Ma tõesti leian, et laps jaksab küll kannatada kuni poest välja jõuame. Kui ei jaksa, siis … nii näljase lapsega ei tasu poodi minna. Poes pole vaja olla ka mitu tundi, et ta ei jaksaks kannatada. Viimati käisin januste lastega poes, silme ees selge siht – veepudel, kassasse. Kui makstud sai, siis võis pudeli avada. Ei hakanud lapsi sellega piinama, et “läheme võtame veel piima ja saia ka koju”.
Lisaks tõesti, võib juhtuda, et nt arve peal on vähem raha, kui ostusumma kokku tuleb. No selge, et seda ei juhtu, kui kogu aeg arvel raha on, aga kui vaja ikka eurosid lugeda, siis võib seda juhtuda. Et sina (või keegi teine) võid mitte mõista sellist argumenti, aga põhjus on siiski täitsa olemas.
Või avastad kassas, et oled rahakoti unustanud koju/teise käekotti/eelmisesse poodi/kuhu iganes. Minul on juhtunud 🙂 Igasugu tuulepeadel juhtub 🙂
Minu poisid tahavad poes igasugu asju teha – suurem tahab raamatuid ja ajakirju lugeda, väiksem ronib kärust välja. Selle vastu aitab, kui anda lapsele Eriti Tähtis Ülesanne – ta peab nüüd valitud ajakirja/õuna/sokipaari/migaiganes hoidma kenasti, et see ära ei kaoks vaid jõuaks ilusasti kassalindile.
Oeh, kui pikaks läheb 😀 Tee või omaette postitus 😀
Aga igatahes, mina ei anna oma lastele poes süüa. Pood ei ole söömise koht. Väikese mööndusega võin anda lonksu juua, KUI lapsed on tõesti janused ja KUI pole võimalik kohe poest välja minna.
Viltu ei vaata, kui keegi teine sööb.
Samas – ehk on turvameestel seetõttu tööd raskem teha, sest kuidas nemad oskavad hinnata, milline klient nüüd läheb ja asja kinni ka maksab, milline aga sööb nt saiakese süüdimatult riiulite vahel ära ega kavatsegi maksta? Tühje pakendeid on üsna lihtne kuhugi ära peita….
Eks igaühe sõnakasutus ja tõekspidamised sõltu nii tema haritusest, kui sellest, millisest kodust ta pärit on, ei tasu sõnast kinni võtta! 🙂 Mis puudutab pudelite, pakikeste avamist, siis olen minagi pudeli avanud, kui tunnen, et minestus kohe-kohe saabub, kui midagi juua ei saa. Üldjuhul aga on siiski nii, et kaup või asi on minu oma alles siis, kui olen selle eest maksnud! Enne seda on see võõras vara (olenemata, kas plaanin selle eest maksta) ja inimene reeglina suudab siiski kassani oodata sellega. Mind isiklikult ei häiri, kui keegi otsustab oma kaupa enne maksmist “degusteerida”, sest nagu öeldud – kõik algab kodunt!
Ma ei pea seda matslikuks, aga mitte ka viisakaks. Ise ma nii ei tee ja oma lastele olen ka õpetanud, et enne maksame ja siis tarbime. Enamasti pole ju näljahäda käes, kannatlikkus on ka ju voorus, mida tasub õppida. Teiste puhul seda heaks tooniks ei pea, aga noh. Kes olen mina teisi õpetama 🙂
Mina olen küll ja küll võtnud veepudeli ja sellest joonud, olen ka täiesti tühjaks joonud ja rõõmsalt taara siis kassalindile asetanud 😀 Siiani pole probleemi olnud,aga olen kuulnud jutte, et mõni on saanud töötajatelt pragada selle pärast. Ahjah, isegi jäätise olen poes ära söönud ja pärast paberile letile pandud. Oh, those manners… 😀
Poes enne maksmist kauba söömine on vargus. Punkt.
Seal pole midagi heietada, kas see on sobilik või mitte.
Teiseks – olles ise töötanud nooruses nii turvamehena poes kui ka enne seda kassapidajana võin ütelda, et see kui sul on näiteks pangakaardil raha ei tähenda veel seda, et maksmisega ei võiks tekkida probleemi.
Kujuta nüüd ette olukorda kus sa oled muginud ära toidu mille eest pole maksnud ja kassas tekib pangas mingi rike (no nagu tegelikult tihti tekib pangatermidalidega) ja sularaha ka pole kuskilt võtta. Saad sa aru, et sul puudub õigus minna otsima kuskilt sularaha, sest koos maksmata kaubaga läbi minnes turvaväravatest (sinu kõhus) on see vargus ning muud varianti sul pole kui jääda kassade taha passima ja ootama, vahel ka mitmeid tunde kui kaarditerminalide töö taastub.
Lisaks ütlen ma kui endine kassapidaja, et polnud midagi vastikumat kui laste ärailastatud tühjade kohukeste või šokolaadipaberite kassast läbilaskmine.
Seega kui kõht on nii tühi, et pilt tahab eest minna või janub ajab surema, siis jumala eest inimesed, sööge enne poodi minemist kõht täis.
Tahad väita, et kui poes kaarditerminal ei tööta, aga poe ukse ees on automaat, siis päriselt kästaks mul istuda tunde kassa kõrval, selle asemel et liikuda 10 meetrit ja võtta raha välja :D? Tahaks näha sellist hullu.
Seda muidugi, et mingi ilastatud paberit ei taha näppida.
point oli see, et sul EI OLE kuskilt võtta välja sularaha. iga poe ees ei ole automaati. 😉
Meie poel on tavaliselt nii, et kui on mingi kaardimakse terminali rike, siis ei tööta automaat, poe ukse taga, ka. Niiet sellest ei pruugi ka alati kasu olla.
Alles hiljuti oli mul ka selline juhus, et shoppasin ikka pikalt ja kui kassasse jõudsin, teatati, et kaardimakse ei tööta(automaat ka ei töödanud). Oleks siis poe ukse peal silt või keegi öelnud juba poodi sisenemisel, et maksmine ainult sularahas. Ja loomulikult sularaha mul polnud!
Mina sellise asjaga ei riskiks ühesõnaga. Ikka kannatan kuni poest väljun 🙂 KUi just jah hädaolukord pole, et minestamas/üle kuumenemas vms.
Lastele olen ka õpetanud poes käitumist. Kui tean, et laps rahulikult ei suuda olla, siis ma kas ei käigi temaga koos poes või võtan talle kodunt mingit näksi kaasa. Kärusse saab lapsi traksidega kinni panna, ka seda olen varakult harjutanud. Kui ei oska ilusti istuda, siis traksidega kinni, punkt!
Üsna pea saab laps aru, et iga kord poes käies saab kommi jms nuiata 😀 Niiet vaata, et ”kasvatamisega” hilja peale ei jää! 😀
Nõustun täiesti Anu jutuga 🙂
Ma olen ka vähest aega kassapidajana töötanud ja vahel harva tühje pudeleid läbi piiksutanud – ei näinud selles probleemi.
Aga on ka minu laps algusest peale traksidega kinni olnud, nii nagu peab, ja otseloomulikult ei ole siis mingit püsti ronimise probleemi tekkinudki.
Kasvatuse osas tõesti – õpibki manipuleerima varsti nii, selles pole küsimustki.
Ja üleüldiselt võtan ma seda asja nii, et kui tõesti inimesel suur häda käes siis ega keegi vast ära ei sure, kui toode enne maksmist ära tarbida. Aga kui võttagi seda nii loomulikuna, et iga kord sedasi käituda(“ah miks ma peaks ootama kuni ma makstud saan”), ei ole minu meelest siiski päris eeskujulik käitumine 🙂
Njah, sina Margit, endise kassapidajana, peaksid ju hästi teadma varguse definitsiooni 🙂
Kui ei tea, siis tee endale selgeks. Mina juristina ütlen, et Margit on loll kui ta nimetab minu poes veejoomist (millega kaasneb kauba eest maksmine) varguseks.
Juristina peaksid sa teadma ka ostu-müügi lepingu kohta ning seda, et seni, kuni asja eest pole makstud, on see poe omand. 😉
Kõva jurist oled tõesti siis.
Kui sa sööd poes ja ei maksa selle eest siis sa ei ole varas?
Umbes paar kuud tagasi oli alles mingis uudistesaates (vist oli reporter) sellel teemal lõik, kus olid ka pomüüjate ja turvatöötajate arvamus asjast ja ka poe esindaja arvamus ja see pidi täiesti okei olema, kui süüa-juua enne maksmist – oluline ongi just nimelt see, et hiljem tuleb kauba eest maksta. Hoiatati lihtsalt selle eest, et sellisel juhul võib ostlejale langeda suurem turvatöötaja tähelepanu, kes tahab olla veendunud, et reaalselt kauba eest ka tasutakse 🙂 Minu meelest on väga normaalne, kui on janu siis ma ei kavatse oodata ja kui ka mingi pangaterminaliga peaks probleem olema, siis niipalju sularaha ma ikka rahakotist leian, et see veepudel kinni maksta 🙂 Restorinis ma ju ka kõigepealt söön ja siis alles maksan :D:D
Tahtsin ka seda klippi välja tuua 🙂 Hea, et keegi ette jõudis. Telefoniga oleks jube tüütu olnud trükkida nii pikalt.
Olen isegi joonud ennem, kuid lapsele pole veel nö süüa poes andnud. Ta tavaliselt krabistab niisama pakendiga. Usun, et siinsetes poodides ei tekiks ka probleeme sellega. Peaasi, et lahkudes makstud saaks 🙂
Poes enne maksmist kauba tarbimine EI OLE vargus. Ise endine kassapidaja ning turvamees, aga ikka ei tea sellist asja? Mis kuradi ebapädevad ning mitte oma tööülesandeid ning tööd puudutavaid seaduseid mitte teadvad inimesed tööle võetakse, no ma ei või. Mine hari ennast, või vähemalt googelda, kui muudmoodi ei saa.
Mina mõnikord trennist tulles olen omadega nii kuival, et ei suuda kassa järtsi lõpuni seista ja hakkangi enne maksmist oma vett jooma…uhhhh milline mats ma olen…aga janus piinelda ma ka ei viitsi.
See on sama rumal jutt, kui: mõnikord olen nii suure hädaga, et ei suuda enam wc järjekorras kannatada ja hakkangi ennem minu järjekorra kätte jõudmist sitale. uuh, milline mats ma olen, aga hädas piinelda ma ka ei viitsi.
Vabandust, aga just nii ma sinu postitusest välja loen. 😀 Kõike ei saa teha, mida tahad. Eriti siis, kui ei viitsi. Paljud ei viitsi teise juttu ka kuulata, siis tuleks teip suule panna või maha lüüa?
Kas Sind nagu kuidagi häirib, kui inimene vett joob kedagi otseselt häirimata?? On vaja kõik inimesed kassajärjekorras üle skännida ja vaadata, mida nad teevad? Tõesti võrdled selliseid asju omavahel? Sa ei saa aru, et kui keegi reaalselt vetsujärjekorras sitale hakkab, SIIS see mõjutab teisi inimesi? Ning et see, kui inimene nt minestamise ennetamiseks võtab oma 10 või lausa 100 lonksu, siis on see pigem hea asi? Really? That stupid?
Mind ei häiri, kui keegi lonksu veepudelist võtab või pakist snäki. Ise endale ei meeldi nii käituda, tahan ennem ära maksta, aga olen ka pattu teinud ja lapsele juua andnud. Ise, suur inimene, kannatan ära, aga kui lapsel ikka janu, sis pererahu huvides võib ju anda selle lonksu. 🙂 Võib-olla oleks imelik kohukesi õgima hakata 😀
Matslikkus, mitte matslikus.
Aga jah, mina joon poes pidevalt vett, mille olen ikka eelnevalt korvi asetanud kindla plaaniga selle eest maksta ja ei ole kellelgi veel igisemist olnud. Miks peakski? Samuti olen karjuvale titele andnud puuviljapüree paki, et ta rahuneks. Viimase osas olen isegi saaliteenindajailt küsinud, kas see on ok kui ma lapsele süüa annan ja selle eest hiljem maksan. Vastus on alati, et loomulikult võite anda! Ka ei ole kassapidajad teinud probleemi kui peavad kassast läbi laskma tühja saiakoti või pooliku veepudeli. Usun, et siin on küsimus pigem konkreetses vingatsis inimeses, kelle jaoks on nagunii suurem osa asju taunitavad. Nii, et chill!
Tegelikult ei ole asi vingatsis inimeses, tegelikult on asi selles, et tarbides midagi enne selle omandamist on faktiliselt tegu vargusega. Ja kui keegi võtaks vaevaks näiteks kohtusse anda selline teguviis, siis ilmselgelt jääb õigus kauba omanikule, kellele sisuliselt tekitatakse oma käitumisega varaline kahju. Õnneks on enamjaolt meie riigis asi mõlema osapoole mõistlikkusel ning usaldusel põhinev, aga fakti see olematuks ei muuda. 🙂
Siin sa natuke eksid – kuni kaup ei ole kauplusest “lahkunud”, ei ole tegu vargusega. Pikanäpumees võib vabalt oma spordikoti tavaari täis laduda ja enne kui ta ei ole kaupluse territooriumilt lahkunud, ei ole ta ka midagi varastanud ning turvameestel ei ole õigust teda kinni pidada.
ega ikka ei eksi küll 🙂 Üks asi on tavaari kotti ladumine, teine selle ära söömine/joomine. Kotist saab asjad kahjustamata kätte, maost saab ka, aga juba hoopis teisel kujul…
Tegelikult sa eksid ikka küll. Ma õpin nimelt õigust ja täiesti õige on PK väide, sest kuniks kaup ei ole poest minema viidud selle eest maksmata, võib iga inimene terve oma koti ja põuetaskud ka kasvõi täis laduda, aga ta ei ole midagi varastanud! Tehkem enne ikka faktid täitsa selgeks, kui hakkame siin segast peksma! 🙂
Õppimine ei tee veel kellestki kõiketeadjat. Millest te inimesed aru ei saa? Kordan veelkord: üks asi on torgata asi kotti, teine asi see ära süüa. Ma arvan, et kui sa püksipoes püksid jalga vead, siis sellele poe personal kuigi hästi ei vaata…kuigi sa kassani jalutad ja nende eest maksad. Ehk siis veelkord – see, et meie poodides tolereeritakse teatud asjade tarbimist enne maksmist, ei tähenda veel seda, et asi õiguslikus mõttes korrektne on.
Niisiis, ma tänan soovituse eest natuke netiavarustes tuulata – sain jälle hulka targemaks. Soovitan ka Sinul seda teha. Siin hunnik teemasse puutuvat harivat materjali 🙂 http://annaabi.ee/Omandi%C3%B5igus-Referaat-m72185.html
Poe kaubaga on nii, et seni, kuni sa ei ole asja eest tasunud, on iga toode poe omand ning sinul pole õigust võõrast omandit rikkuda. Pood ei saa olla kindel, et sa toote siiski ostad (et ei poeta avatuna kuskile tagasi) või kas sul on selle ostmiseks raha. Seega seni, kuni sul pole tšekki, mis tõendab, et antud kaup on läbi ostu sinu oma, senini ei tohi ühtegi pakki avada ja tarbida.
Jah, arvata on, et selline reegel on just poe enda tõttu – nad ei saa ju propageerida, et tavai tavai, sööge mida tahate enne maksmist 😀 Aga ma mõtlen just minu, kui mitte poeomaniku, vaatenurgast
Jutt täiesti õige.
Sinu, kui mitte poeomaniku vaatenurgast, on selline asi keelatud. Kui, oletame, lood enda koduväravasse leti pirukatega, siis ei sooviks ka sina, et naine X oma lapsele sealt niisama saiakesi annaks ja laseks tal need ära ka süüa. Kuidas sa saad kindel olla, et saad raha tagasi? Tegelikult neid kommentaare lugedes on mu imestus suur, kui paljud emad oma lastele õpetavad, et nii on õige ja nii saab ka. Laps hakkab oma vanemaid jäljendama… Pood on sisseostude tegemise koht, mitte koht, kus süüa ja juua, kuna laps ei suuda kannatada või ise oled kannatamatu. Kõike ei saa teha, mida tahad. Kui kõik teeksid, mida nad aga heaks arvaksid, siis oleks see maailm elamiskõlbmatu. Aga asjale saab läheneda ka teise külje alt: kuidas sina saad kindel olla, et sinu ostukäru või ostukorvi pole ennem sind kasutanud mõni a-sotsiaalne inimene, kes oma räpaste kätega pisikuid levitab? Sa ei tea, kus need käed ennem olnud on ja mis need käed teinud on. Sina aga hoiad ostukorvi kinni, laps hakkab jonnima. Vabastad käed ostukorvist, avad küpsisepaki nende samade kätega ning ulatad oma päikesekiirele sealt küpsise. Poodi tasub minna lapsega, kui kõht on täis, kasvõi lapse tervise seisukohalt 🙂
Esiteks ei õpi aastane laps minu pealt veel midagi ja sellist olukorda on esinenud ka vaid paaril üksikul korral, et olen äärmisel vajadusel tarbinud enne maksmist. Hea lihtne öelda, et sööda enne kõht täis siis. Aga olukorrad on erinevad ja kõike ei saa nii must-valgelt vaadata. Ma elan üldsegi maal ja kui linnas oleme siis ma pean enne muretsema lapsele toidu poest ning siis alle saan tal kõhu täis sööta. Alati ei ole kodus ka püreepotsikuid olemas, et kaasa võtta ja lapsele vajadusel anda. Aastasele sa ei tee ka selgeks, et kannata nüüd viis minutit ja siis kohe saad oma söögi. Ta hakkab lihtsalt kriiskama, kui näeb püreepakki ja talle seda kohe kätte ei anta.
Mis korvi puudutab, siis ma lapsega poes käies võtab harva korvi. Kui vaid mõned üksikud asjad vaja osta, laon need lapse juurde käru peale. Seega ei ole ka seda muret, et issssand kui räpane. On palju räpasemaid kohti, kui need kuramuse kärud. Ärge vaadake nii must-valgelt asja ning NEVER SAY NEVER!
+1
Olen nii nõus 🙂
Minu meelest on see täiesti okei! Kui mul on ilge joogijanu ja poes on 10km pikk järjekord, kas ma pean siis janusse surema? Või kui ma otsustan suure toidupoe rahulikult läbi kammida ja samal ajal on mul mingi saiakese isu siis why not? Ma ei hakka kaks korda järjekorras seisma.. maksan nende eest ju nkn.
Vaevalt, et sul poes 10km järjekord on ja vaevalt, et sa 5min järjekorras seistes janusse SURED.
Hetkel meenub üks kord, kui tõesti olen. Lapsel oli kõht hirrrrmus tühi ja tõstis kisa. Andsin talle siis ühe püreepaki kätte ja kassas palusin selle lihtsalt lisaks sisse lüüa. Ei teinud keegi kurja nägu selle peale. Ja kui ma nt tunneks, et hakkaks minestama ja vajan juua siis ma ka keeraksin pudelil korgi pealt ja jooksin. Ebaviisakas on asi siis, kui sa toote ära tarbid ja selle pakendi kusagile sokutad ja seda kinni ei maksa.
Jah, seda mõtlesin mina ka, et kui ma nagunii maksan selle eest, siis ma ju ometi võin seda süüa. Aga vot kui EI maksa, siis on tõesti niru lugu.
Aga kust see vaene turvamees näiteks teadma peaks, kes kavatseb tarbitud toote eest maksta ja kes mitte? Seda enam, et tegemist on professiooniga, mille põhiline eeldus on teiste inimeste kahtlustamine. Minumeelest tektiab poes maksmata toodete tarvitamine teatud olukordades teistele inimestele (pikemas perspektiivis ka iseendale) ebavajalikku stressi. Näiteks on rohkem kui ühe korra ette tulnud olukordi, kus olen sunnitud teisest poest ostetud avatud veepudeliga sunnitud astuma sisse uude poodi. Minu ainuke vabandus turvamehe ees (jah, ma mõtlen kõik potensiaalsed olukorrad läbi juba enne poodi astumist, sest tšekke ei hoia ma kunagi alles) oleks alati olnud, et tegu on juba avatud pudeliga, järelikult olen ma selle kusagilt mujalt ostnud. Lugedes aga kui paljud inimesed maksmata tooteid eelnevalt tarbivad, ei kõla see vabandus küll enam väga vettpidavalt. Mina ju tean, et ma ei valeta, aga ürita siis teistele inimestele selgeks teha…
Täpselt minu mõte! Ise pole midagi poes avanud, kuid viltu ei vaata ka neile, kes seda teevad mõistlikul põhjusel ning mõistuse piires. Kusjuures ma üritan vältida juba ostetud toodetega uude poodi minemist just sel samal põhjusel. Mallukas, ma arvan, et Marike on sellises vanuses, et on kerge see komme lõpetada. Kui asjadest juba aduma hakkab, on kordades raskem.
Kui sa tooted ära tarbid ja selle pakendi kusagile sokutad ja seda kinni ei maksa, siis see ei ole ebaviisakas. Siis see on vargus.