Eile saime koju nulu, millega tekitasime umbes seitsmele elusolendile siit majast soovi see nulg ära süüa/ümber tõmmata/minema lohistada/selle otsa ronida jne. Milvi näiteks reaalselt nosib seda kahe suupoolega nagu õuna.
Kuna Marjuusha ärkas taaskord enne kuut (jee…) siis ronisin ma temaga allakorrusele ja JUST kui me olime mõnusalt diivanil magama jäänud, otsustas Milvi nulu ümber tõmmata ja seda vitsutama kukkuda. Ei aidanud isegi see, et ma nulu kunstlumega katsin, lootes, et ta siis seda süüa ei taha.
Väiksed kassid, Peeter ja Ülle, arvavad, et tegu on uhkemat sorti ronimispuuga ja Mari leiab, et see on midagi, mida võiks aeg-ajalt saputamas käia.
JÄTKE MU NULG RAHULE!
Nüüd röögib Milvi ukse taga, kuhu ta karistuseks saadeti ja Peeter ja Ülle üritavad Kardo taldrikust munaputru röövida.
5 kommentaari
ma riputaks nulu lakke. päris äge võib olla.
aga võib ka mitte olla 😀
Pane nulule aedik ümber. Vähemalt on Mari ja Milvi eest kaitstud. Kassid alles nii kerged, et vaevalt need väga suurt kahju saavad teha.
Mul ema juures kass kunagi näris neid tulede juhtmeid ja sai särtsu. Parandasime juhtme ära aga ikka läks tagasi närima ja sai jälle särtsu 😀
Oh, neetud. Ma vist varsti saan ka kassi, pole üldse mõelnud, kuidas ta kuuske võib suhtuda. Aga hea teada, et peab ettevaatlik olema 😀
Lapsed on õnneks ära harjunud sellega juba, ei sikuta. St mitme aastaga harjunud, esimene aasta oli kuusk rohkem tuustitud kui teisel. Küll Mari ka harjub. Milvi kohta ei tea 😀
Kassid on PALJU väiksem oht sellele nulule kui Milvi 😀
Mu kass nagu nimme ootab, millal kõik magama jäävad, sest just siis hakkab kuuse kallal sabistamine pihta. Kuid õnneks rotib lihtsalt neid rippuvaid ehteid ja veeretab mööda põrandat. Elan selle kerge vaevaga üle 🙂 .
Aga Mallukas, sulle soovin külma närvi, ja ehk Milvi ka lõpuks sellest nulust isu täis saab. 😀