KARDO SUHETEST

valus eit

11. detsember 2014

Ma ei ole kunagi aru saanud, miks mõni naine solvub, kui talle öeldakse, et ta käitub nagu naine. Ah, ehk võib-olla selle pärast, et kõik ei olegi eided. Mina käitusin ja käitun siiamaani teinekord nii eidelikult, et paha hakkab. Samas on aeg isegi mind õpetanud ja teinekord surun oma sisemise eide maha. Kardo võib-olla väidaks vastupidist, aga tema ei tea, mis mu sees toimub ja kuidas ma teinekord pingutan, et normaalne inimene olla :D

Oma eelmises suhtes olin ma veel jonni täis. Ei tea, kas see tuleb ajaga, et hakkad jonni maha suruma? Mäletan, et mõnikord ma võisin voodis lamada, pisarad silmis, et teine mind kaisutama ei tule ja et ma nõnda üksik ja MEIE SUHE SURNUD! Seal ma siis tavaliselt nuttes vedelesin ja lõppeda sai see kolmel viisil:

a) nutsin aina hüsteerilisemalt selle üle, et meie suhe surnud, kuni ekspeika üles ärkas/või ma ta üles ajasin “sind isegi ei huvita, et ma nutan!”. Ei suutnud oma masendust muud moodi seletada kui see, et SA EI VÕTNUD MIND KAISSU ja jonnisin päevi selle üle, et ma ikka nii sitas suhtes pean olema.

b) jäin magama ja ärkasin hommikul üli vihasena, sest inimest ei huvita mu tunded mitte üks raas.

c) jäin magama, ärkasin normaalsena ja siis solvusin poole päeva pealt, sest enne ununes. Siis muidugi jonnisin päevi, et ma ikka nii sitas suhtes pean olema, kus minust ei hoolita.

Mõni aeg tagasi läksin ma vähe hiljem voodisse kui Kardo, ehk siis kui mina magamistuppa jõudsin, magas Kardo juba hambad laiali õndsat und. Heitsin siis pikali ja hakkasin mõtlema. Noh seda tavapärast, et Kardo mind kaisutama ei tule ja ma ikka nõnda üksik ja loomulikult ka tagasihoidlik MEIE SUHE ON SURNUD! Olenemata sellest, et noh, ta MAGAS.

Juba hakkas vaikselt pisar simanurka tekkima, kui ma ühel hetkel mõtlesin, et okei, ilmselgelt Kardo magab ja ei tea, et ma siin omaette eidetsen. Roomasin siis ise lihtsalt Kardo poole, ta haaras mu kaissu ja kõik. Kriis lahendatud. Peeaegu oleks lahku läind krt!

See muidugi ei tähenda, et ma enam eite ei mängiks. Alles eilne päev sattusin ma netist mingi blogija pilte vaatama ja näitasin Kardole ka, et vaata ometi seda naist, et nii ilus. Kardo muheles, et jah, temaga ära sõbraks saa, sest mulle hakkaks ta ka kohe kindlasti meeldima.

Sekundiga solvusin hingepõhjani, lugesin sellest lausest välja selle, et ma olen tülgastav ja rõve, ning loomulikult solvusin väga adekvaatselt. Alla ka ei andnud.

Teleka ees vedeles raha. “Kelle raha see siin on?” uuris Kardo.

“Eks ikka sulle, et sa endale üks kord elus ilusa naise tellida saaksid!” sisistasin ma talle vihaselt.

Kardo vaatas natukene raha ja netis: “Ma ei usu, et ma 10 euriga ILUSA naise tellida saaks…” ja läks rahulikult kööki.

Lõpuks ma olin sunnitud tunnistama, et ma läksin ainult selle pärast pahaseks, sest see tüdruk on tõesti NII ILUS ja mina pole üldse nii treenitud ikka veel ja sellist tagumikku mul ka pole ja kõigele lisaks on mul pool nägu ohatistega kaetud, nagu ikka. See tõmbas vist vähe enesekindlust maha. (Ühtlasi avastasin ma oma uue silmanägemisega, et ma olen palju koledam, kui mulle enne udusena tundus :D).

Aga lõpetuseks väike katkend minu ja Kardo telefonikõnest paar päeva tagasi:

K: “Kuule, ma pean sulle midagi ütlema ka”

M: “Tahad lahku minna või?”

K: “Kle siis ma oleks smsi saatnud, mitte helistama hakanud!”.

Igatahes, kas teie panete ka mõnikord eite?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

22 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Leevi 17. detsember 2014 at 00:11

    Ma olin pubekana selline eit, enam ammu mitte. Võtan vabalt, umbes nii Kardo stiilis. Mees mul samasugune :)

  • Reply Jansa 15. detsember 2014 at 12:16

    Oh jummel , ma olen siis vist kõige suurem eit siit , mul jälle nii et mul mees juba viimased aasta aega seletab mulle igapäev kui väga ta mind ikka armastab ja kui väga ta ikka minuga olla tahab !! Et kohe abielluda jne jne… kuid mina olen jälle see pool kes ei usu neid sõnu ja virisen ja vingun alatasa et lähme lahku umbes mingi lambi tülide ja asjade pärast !!

  • Reply Jaanuka 11. detsember 2014 at 21:57

    Ja seda ilusat blogijat ei avalikustanudki loo lõpuks!?!

    • Reply Mallukas 12. detsember 2014 at 11:18

      Mingi Liis või Liisa? Hell on Heals on blogi nimi

  • Reply Liis 11. detsember 2014 at 21:21

    Kelle blogi see oli :)

  • Reply evelyn 11. detsember 2014 at 15:42

    Üldiselt ma võin öelda,et aastatega see suurt ei muutu.Vähemalt minu minu pikaaegsete kogemuste põhjal.

    Muidugi ,on ka palju normaalsemaid inimesi.

  • Reply P. 11. detsember 2014 at 13:55

    Vähemalt ei ole sa oma huumorisoont kaotanud :D:D

  • Reply nuffik 11. detsember 2014 at 13:24

    Kui ma pubekas olin siis tuli sellist asja ette jah, praegu abielus olles aga sellist asja enam ei tee. Õnneks mu iseloom juba selline et ei suuda endas hoida saladusi (jah, mu sõbrad on sellega arvestanud), üllatusi ega asju mis mind häirivad. Mul hakkab vastikult raske olla kui mul mingi mure või solvumine on ja ma pean selle esimese u 5 minutiga endast välja saama. Mul õnneks hea ja mõistev mees kah.

  • Reply Kail 11. detsember 2014 at 12:47

    Mind üldiselt takistab selline eit olemast just see, et nii piinlik ja nõme on pealt vaadata, kui keegi sellist eite paneb. Ja kui mõnikord alustangi, siis nii kui mõistan (ja seda pärsi kähku), siis lõpetan ära kohe. Õnneks mu elukaaslane on küll kõige väiksem draamataja maailmas, mina sellist enda kõrval küll välja ei suudaks kannatada. Vahel mõtlengi, et kuidas mõne meistereide mees üldse kunagi suudab..

  • Reply Birgit 11. detsember 2014 at 12:26

    Kas sa meiega ei tahaks selle ilusa tüdruku blogi jagada? Tahaks lihtsalt teada milline inimene on sinu meelest VÄGA ilus :) Ja natukene kadestada…Ja kurvastada

  • Reply TP 11. detsember 2014 at 11:52

    :D Mul on ka päris eredalt meeles kui suhte alguses ülimalt vihastasin/solvusin et mu teine pool vannituppa ei tulnud parajasti kui ma soovisin, kuigi ma ei öelnud talle, et ta võiks seda teha :D … no ikka ülinärvis olin. Ilmselt sealt meie suhe allamäge hakkaski minema :D.
    Nüüd 10 aastat hiljem ikka ka juhtub, et mingid asjad ajavad ülinärvi ja see hetk tundub et ta peaks sellest ise aru saama ilma et ma ütleks. Aga no aeg on näidand et ega ikka ei saa :D… Ega ikka tihti ei juhtu, et ilma ütlemata prügi välja viiakse või mingi katkine asi ära parandatakse või koera kuseloik põrandalt ära koristatakse.
    AGA… ükskord tõi mulle siidrit nii et ma ei pidanud ütlema :D

  • Reply Reelika 11. detsember 2014 at 11:49

    Kes, siis ei paneks :P

  • Reply Kadri 11. detsember 2014 at 11:21

    Väga tuttav jutt. Eriti see voodis nutmine, kui eiratakse. Aga ajapikku olen ikka mõistnud, et mees on väsinud ja sellepärast jääb kiiresti magama.. mitte et ta mind ei armastaks :D. Aga siis ma lihtsalt ise kaisutan teda natukene ja ta läbi une siis kaisutab vastu ja siis ma olen jälle rõõmus :).
    Vahel piisab mingist pisikesest lausest, mis mind võib mõtlema panna, et suhe on läbi. Paar päeva hiljem, kui olen üritanud solvunud olla, siis saan aru, kui loll ma ikka olen :D. Kaua pahane ei saa olla, sest ma lihtsalt ei suuda käsi eemal hoida.. isegi peale kahte ja poolt aastat :D.
    Igatahes, väga tuttav oli su jutt. Eks me kõik ole aegajalt ikka totaalsed eided ! :D.

    Ükspäev oli mul sõbranna külas. Ütlesin mehele, et ära vaata tema poole, ilus naine on ! Tema vastas selle peale, et mina olen ilusam ja mul tulid pisarad silma.. Olen ikka pehmo küll ! :D.

  • Reply B 11. detsember 2014 at 11:17

    Ohh, no täitsa mina. Kuigi ka praeguses suhtes olen hakanud nö alla ennast suruma. Kuid arvan, et see alla surumine on vaid see, et suudad mõelda õigesti, st. Et ei tasu nii pisikese asja pärast sellist asja mõelda :)

  • Reply Kats 11. detsember 2014 at 11:14

    Selle koha peal võin küll käsi südamel tunnistada, et naised ON võimelised ennast muutma. Kindlasti on vahel ennast kergem identifitseerida naisena (mitte suure tähega!), sest see justkui annab sulle õiguse mingitmoodi käituda. Teine asi on see mismoodi sa ise ennast näen ja ennast tunned ja ennekõike, milline sa inimesena olla tahad. Mina olin ka täpselt samasugune selle suhte alguses kus ma praegu olen juba pea kaks ja pool aastat olnud. Nutsin üksi voodis samal põhjusel, ja see kestis ka ikka omajagu. Võtsin väikseid asju jube hinge, tegelikult elades täielikus eituses, et selline nö “eide” panemine ei tee õnnelikuks ei mind ega ka minu elukaaslast. Hetkel olen ma täielikult vastand sellele, kui mu mees tahab minust paar tundi kauem üleval olla, siis las ta olla. Öösel ta mind ei kaisuta aga see üks kord mis ta aegajalt teeb, et tõmbab mind nii kaissu kui saab, laeb lihtsalt kõik patareid täis ja kui igapäevaselt kallistad oma meest niikuinii paar korda, siis ma ei suudaks enam kunagi hakata solvuma nii labase asja pärast, et mu mees tahab ka elada nii nagu ta tahab, mitte nii nagu mina seda parasjagu nõuan.

  • Reply Viivu 11. detsember 2014 at 10:49

    Mina olin täielik eit rasedana ja kunagi nooremana kippus purjus peaga ka sisemine eit esile kerkima :D. Mulle tundub, et mida vanemaks saan seda vähem eite panen.

  • Reply Mari 11. detsember 2014 at 10:25

    Äkki on kõigil eite panevatel inimestel ensekindluse puudus või madal enesehinnang? Kõrgema enesehinnanguga te ju lihtsalt teaksite, et teie oletegi ilusad/targad/head. Teil poleks vaja, et keegi teile seda 50x päevas kinnitaks :-)

  • Reply Ma 11. detsember 2014 at 10:05

    Oh mu fucking God, Sa kirjutasid just minu tänahommikusest elust maha praegu. Ausalt, see on ebanormaalne, kui palju sarnasusi ma endas ja Sinus leian. Ja tänu sellele kirjutisele saan ma aru, et ma olen nii fucking eit ja peaksin selle jonni lõpetama. Miks ma tekitan pseudoprobleeme, kui tegelikult olen nii hoitud, armastatud ja kaitstud?

    • Reply Mallukas 11. detsember 2014 at 10:11

      Eks ta nii olegi, et selle asemel, et mõelda, kui solvunud parasjagu oeld, tuleks mõelda, et mis TEGELIKULT viga on :D

      • Reply Ma 11. detsember 2014 at 12:25

        TEGELIKULT on see, et me tahame, et mees käituks nii, nagu meie mingil kindlal hetkel ootame. Ja mis see on? See on meie egoism – ei midagi muud. Me ei saa solvuda selle peale, et mees meie mõtteid ei loe ja ei käitu nii, nagu me ootame. Mees pole nukk, mees pole mõtetelugeja, mees on ka kõigest inimene. Me oleme hoitud, me oleme armastatud, meid koheldakse tegelikult nagu printsesse ja see on see, mida me väärtustama peame :)

  • Reply Merca 11. detsember 2014 at 09:45

    Naised jäävad naisteks. Me suudame alati kärbsest elevandi teha ja seda ka veel suhete puhul kindlasti vähemalt 3x võimendada. Nii tore oli Teie postitust lugeda,totaalne äratundmis rõõm.

  • Reply C. 11. detsember 2014 at 09:43

    Kusjuures ma tundsin ennast paljutki su jutus . Vot sellist eite ma mängin ka vahel ja mees on lihtsalt nõutu, sest kui ta midagi ei tee olen ma veel pahurad ja kui midagi mu tuju tõstmiseks teeb siis see ka ei sobi sest on lihtsalt jonni tuju :D enamasti nüüd on ta alla andnud ja nagu väikese lapse üksi jätnud, kaua sa ikka tunnid kui keegi välja ei tee :D
    Aga olgem ausad vahel mängivad mehed ka selliseid eitesid, et lesbari tunne tuleb peale :D