Eile käisin Kätul külas – eks ikka tähistamas veiniga seda, et ma nii tublisti ennast kokku võtsin ja trennis käisin. Mingil hetkel tulime ideele, et teeks kiirelt mõned Sheinside’i asjade pildid ära. Ühel hetkel haarasin kaamera kätte, vaatasin pilte ja sain vähemalt 12 südamerabandust järjest.
Ma meenutasin endale täpselt seda inimest, kes ma kunagi 2a tagasi oma kõige suuremas kaalus olin (va rasedana). Piltidel vaadates on mul täpselt sama lai nägu ja nagu käed lähevad isegi kuidagi paksuks.
Rõhutan korraks siin vahepeal, et ma ei arva, et need kellel on hetkel sama suured käed või sama lai nägu vms, et nad oleks tülgastavad, kuigi ma endale nii ütlen 😀 Näiteks mul on tuttav, kes kaalub minust üle 10kg rohkem, aga see on ta kehal kuidagi mega ühtlaselt, nii et ei ole üldse aru saada sellest. Minul aga paksenevad nägu, kõht ja käsivarred. Ülejäänu jääb samaks, seega on vahe kohe näha.
Nagu olen ennegi maininud, siis ma hakkasin peale sünnitust alla võtma. Mitte üldse taotuslikult vms – kui ma hästi järele mõtlen, siis ma ei olegi kunagi nii väga kuidagi oma kaalule mõelnud või sellega tegelenud. Ka see 2010da aasta kaalutõus oli seotud väga depressiivse ajaga mu elus. Kui see möödus, langes kaal nagu iseenesest ja ma ei pidanudki midagi tegema. Nüüd ma olen vist vanaks jäänud, sest vaadates selle suve suvalist pilti ja eile tehtud pilti, saate teie ka 344 südarit korraga. Piinlik on seda siia lisada küll, aga vot lisan, et iseendale näidata, et nüüd oleks nagu tagumine aeg ikkagi trenniga jätkata ja oma toitumist muuta.
Jah, ma tean, et parempoolsel pildil ma olen väga halvas asendis, aga olgem ausad, ega see pilt just oluliselt parem ei ole, kui ma seisin. Imelik on see, et kui ma peeglisse vaatan, siis ma tundun endale ikka samasugune, aga pildid on siiski need, mis tõtt räägivad.
Kui nüüd tõe rääkimisest siin jutustada, ma näitan ühte pilti, kus ma olin ka ammu näost laiem.
Ühtlasi on pildil ka põhjus, miks ma selline olin. Ega see saladus ei ole, et veinitada mulle meeldib. Nüüd tuleb endale lihtsalt selgeks teha, kas mulle meeldib rohkem veinitada, või inimese moodi välja näha. Eriti kuna shvipsis peaga tunduvad kõik söögid nii ahvatlevad, et alkoholikaloritele lisandub kohe hoobist ka igasuguse rämpstoidukalorid. Jumal tänatud, et ma linnas pralletamas ei käi – kodus lepin ma sellega, mis siin parasjagu on, aga linnas on mäkk ja hess ja kebabid ja…Ok, ma lõpetan selle jutu, sest mul tuli mega mäkiburksi isu praegu.
Ja asi pole isegi ainult väljanägemises, vaid mulle ei lähe pooled mu riided enam selga. Teksaseid panen jalga nii, et visklen maas ringi ja üritan need kuidagi jalga ajada. Isegi, kui ma nööbi kinni saan, siis hängib pekk üle püksiääre viide lehte laiali. Seetõttu ongi parem kleite kanda, siis saab pekk seal all rahumeeli vohada ja ei ole kuskil kinni pressitud.
Täiesti lõpp, iga kord kui ma seda ülemist pilti vaatan, siis ma tahaks nutta. Ja see võiku, mida ma just teha tahtsin, ei tundu nii ahvatlev enam. Paistab, et tuleb täna ka trenni minna. Vaatasin, et täna on mingi uus Spinn&Fitball, kus ma polegi enne käinud. Ma ei taha küll hullu panna ja üle hakata päris tõmblema selle trennivärgiga, aga samas ega see hullu tee, kui ma kaks päeva järjest ju tunnikese ennast liigutan. See vist overkill ei ole?
Ja veinipudelid peitke minu eest ära. Edaspidi võib mind kutsuda rohelise tee õhtutele või jõusaali 😀
Tunnen ennast muidugi mega saaamatuna ka. Kuidas saab olla, et ma sain oktoobrist võimaluse hakata ennast treenima ja olen hoopis kolinal juurde võtnud? Kuidas saab olla, et ma pean nii palju pidevalt MÕTLEMA sellele, mida ma söön? Ja eriti nõme on see endale pidev valetamine, et homme-homme-homme. Kõik see ajab veits kassima ja kui juba kassida, siis võiks ju sõbrannaga pudelikese veini juua ja pitsat süüa ja mõelda, et homme söön korralikult ja homme lähen trenni. Aitab kah!
41 kommentaari
Ma tean mida sa tunned, ise läksin ülikooli ja kolisin kodust välja rohkem kui aasta tagasi ja siis hakkasid kolinal tulema kilod, ise olin sügavas eituses, sest kõik oli niii hea(toit ma mõtlen). Mina olen sulle ka selle suhtes sarnane et mulle tulevad kilod näkku, siis kõhtu ja siis on mul veel puusad. Septembris hakkas mu isa, kes on väga sportlik vaikselt mind innustama. Et mitte minu tundeid riivata pakkus ta mulle alguses osta trenni riided(milline naine riideid ei tahaks :D) siis pulsikell, kui ka nende vihjete peale ma ennast liigutada ei suvatsenud, siis tema kui paandunud Sparta külastaja haaras mind kaasa. Sokutas mind ühe sealse treenri käe alla. Nüüdseks on mul toitumis kava ja treeningkava. Toitumisega on jah keeruline olla, koguaeg isutab miski mida ei tohiks aga eks vahest võib patustada aga seda ka mõistuse piires. Pühapäeva õhtusöögi kõrvale veinist ei ole loobunud 😀 Elan ise spartast mõne bussipeatuse kaugusel kah männiku kandis, sinna jõudmine ongi kõige raskem'(nii lähedal aga samas nii kaugel ja endale vabandusi ju välja mõelda on nii kerge 😀 ), kui seal kohal võin trenni vihtuda küll 😀 Kui jõusaali kaaslast otsid, anna teada 😀 Aga jah kui kaalu numbrit vaadata nüüd kuu või poolteist hiljem, siis ikka juba teeb rõõmsamaks küll.
Mallu, tõde on see:
1) enne, kui sa toitumist korda ei saa, mingit tulemust ei tule. Alkohol unusta ära, täiesti. Joogiks on AINULT 2 valikut: gaseerimata vesi ja must (suhkruta, kooreta) kohv;
2) 3 korda nädalas 1 h rühmatrenni tegemine on ÜLIM miinimum, mida üldse teha. Mõtle selle peale, et inimene on loodud liikuma, kui palju inimesed varem liikusid – jala käimine, füüsiline töö jne. Nädalas on 7×24 h ja sa teed trenni sellest VAID 3 (!!!!) tundi. Võid arvata jah, et jooksed Maril järel, koristad loomade tagant jne, aga see kõik on vaid üks level kõrgem seisundist “voodihaige”. 3 korda nädalas ei ole kahjuks suur trenn. Sellega (koos toitumise jälgimisega) sa säilitad olemasolevat vormi, paremat vormi sellega ei saa;
3) lase endale teha jõusaalikava ja HAKKA SELLE JÄRGI TREENIMA!!! Rühmatrennis nühkimine on suht ajaraiskamine, mida võiks ülepäeviti teha niisama oma lõbuks, olemasoleva vormi säilitamiseks.
Edu! Viimane aeg suveks valmistuma hakata!
Tead, sul on tuline õigus. Ma ise olen sama mõelnud, et vanasti ikka liigutati täiega, see väike tunnine pingutus pole jah eriline saavuts. Tegelikult plaan näeb ette 1x nädalas jõusaali ka 🙂
üks, mis kindel on see, et teooria “kaalust alla ei taha, vaid pekki asendada lihasega” naiste puhul ei tööta. Selleks et 9kg lihast saada, tuleb teha roppu moodi tööd ja ilmselt ka kulturisti dieeti.
Kui käiksid trennis 5-6x nädalas, siis oleks paar korda kuus veiniõhtu ja hommikune sai ka igati okeid. Sest tegelikult selline rühmatrenn väga oluliselt kaloreid ei põleta, nii 300-400 (mis on sisuliselt 1-2 võikut), aga selleks et kaalu kaotada (või pekki vähendada), peaks päevane kaloraazi miinus olema u 400-500 kcal.
Äkki on sul lihtsalt depressioon? Lihtsalt heast isust ei võta nii lühikese ajaga nii palju juurde. Püüa leida see õige põhjus kõigepealt, muidu tammud suht surnud ringi edasi. Jaksu!
Ma ei tea, kas olla siin arvuti taga nagu õnnelik või mitte… Mingil määral vaatan pilte ja mõtlen, et vaene sina, sest ma mõtlen kõikidele nendele hetkedele, kui ma olen ise mõelnud, et mine trenni mine trenni pead alla võtma pead alla võtma jne jne. KOGU AEG! Muud ei olnudki, kui mine trenni, pead alla võtma. And it sucks!
Ja siis on selle kõrval sellised peenikesed inimesed, nagu sina tegelikult 😛 … Aga ma mõtlen neid, kes reaalselt pole kunagi pidanud jälgima, mida nad söövad ja on siis ikkagi rääkinud, et kuidas sa ikka juurde võtad ja sa pead rohkem jälgima ja rohkem trenni tegema jne jne ja ise nad pole kunagi pidanud midagi tegema. Ja see on see teine pool minust, mis mõtleb, et tore, et sa sellest kirjutad ja kuidagi selles olukorras oled. (Sorry, üldse ei soovi halba ega midagi) Sest sul on suur lugejaskond ja oleks juba aeg, et inimesed hakkaks nägema ka mingit teist poolt ja ma olen suhteliselt kindel, et kui end kätte võtad, siis saavutad päris kiiresti enda eesmärgi. Aga noh, umbes sellised segased tunded on mul siin arvuti taga.
Võibolla ma ajan enda kommentaariga nüüd siin mingit soga ja ei oska ennast korralikult väljendada. Rohkem aga sooviks sulle jaksu, et ikka see trennirežiim paika saada. 🙂 Mina olen saanud nüüd esimesed korrad käia trennis nii, et ma lähen sinna tõepoolest trenni tegema selle pärast, et ma tahan, mitte selle pärast, et ma pidevalt mõtlen, et ma pean alla võtma ja paks olen kogu aeg. See on ausõna hoopis teistmoodi, sest nagu ma ütlesin, see viimane variant… It sucks!
No kle aitäh 😀 Eks ma üritan jah järjekindel olla ja ikka edasi rassida! Mis trenni sa teed?
Enamasti bodypumpi. Olen sellega juba harjunud ja meeldib kõige enam, sest noh pole eriline hüppaja ja kargaja. 😀 Ja shapingusse olen ka läinud ikka. + sulistamas olen ka nüüd hakanud natukene rohkem nüüd käima. 😀
Mina annaks siinkohal ülesande Kardole, kes nagunii juba on kergelt üritanud sind jõusaali kaasa kutsuda. “Aja naine 3korda nädalas trenni! Vea kasvõi juukseidpidi kui vaja!”
3 korda nädalas, sest 2 on liiga vähe ja 4 liiga palju. Lisaks käi vähemalt 4 korda nädalas umbes tunni pikkusel jalutuskäigul. Kohe peale ärkamist tühja kõhuga on kõige parem. Kui tagasi koju jõuad teed omale näiteks kahest munast (parem kui ainult valget osa kasutad) ja ühest banaanist omletti/pannkooki. Suhkurt pole vaja sest banaan on ise magus. Lisaks joo sidruni vett. Mina pigistan poole sidruni mahla liitri vee kohta. Pole liiga sidrunine aga toimib. Sidrun aitab suurepäraselt rasva põletada ja lisaks parandab jumet ka 🙂
Juba peale esimest nädalat on enesetunne parem. Luban! 🙂
Head ideed! Ainult et jalutada ma küll ei viitsiks 😀
Aga jaluta koos Mari või Milviga 😀
Väga lahe postitus oli 🙂 Selline… muhe.
Selliste postituste pärast ma su blogi loengi – teeb tuju heaks!
Edu sulle.
Ütlen otse välja, et vahet pole, palju sa kaalud, sina oled ikka sina ja kena oled sa igal juhul.
Põhiline on enesekindlus – tee tööd enesekindlusega. Ütlen sulle saladuskatte all, et mitte ühtegi inimest maailmas tegelikult ei huvita, kui palju sa kaalud, või milline sa välja näed. Ainult siis, kui sa ise sellele tähelepanu juhid või ise selle pärast põed, hakkavad ka teised seda märkama.
Ehk siis pea püsti ja edasi! Pontsikubaari!
Juurde võtta on väga lihtne – joo alkoholi ja söö nagu tavaliselt.
Alla võtta on väga lihtne – ära joo ja söö poole vähem kui tavaliselt.
Edu!
Vauuu, kui lahedad juuksed seal topsiga pildil! Mega hästi sobis 🙂
Vau! Sa pead tõesti kiiresti trenniga pihta hakkama, nii väikse ajaga selline rasvumine….
no shit, sherlock!
Ma ka ei saanud peeglist vaadates aru, et olen suur, kui suvel peale sõbranna pulmi pilte vaadates.(mul hakkas halb) Tänaseks olen 8 kilo alla võtnud, 5 veel, siis olen raseduseelses kaalus.
Tõesti näed sellel pildil välja nagu mammi, eks see ole raske jah end kokkuvõtta, aga PEAD!!!!!
ma võtan 😀
Ei ole mõtet ennast petta enam lausega “et ma ei tahagi alla võtta, vaid peki lihaseks vormida”.
Näopeki vormid ka lihaseks? Tegelikkuses on see 9kg sulle ikka peki kujul juurde tulnud ja peaks ka sellisel kujul sealt lahkuma. Pealegi – lihast vormida naisterahval nõuab ikka väga-väga suurt trenni ja seda mitte 1-2 korda nädalas aeroobikat tehes.
No vaata, kui ma hakkasin trennis käima, siis tehti mulle kehauuringud ja mõõdeti rasvaprotsenti ja kaalu jne. Seal selgus, et mu ideaalkaal on 58 v 59, ma ei mäleta praegu. Ma kaalun isegi vähemgi (ma loodan), aga ikka olen paksem ju. See oleks ka imelik, et ma näljutan ennast uuesti 50 peale ja siis hakkan “lihast treenima”. Kolm korda nädalas ongi ju suur trenn ja ma ei ole ju kordagi aeroobikas käinud 😀
KUI ma elaks Tallinnas või kohas, kus on palju trennivõimalusi ja KUI mul oleks sama hea ämm-lapsehoidjaks ja KUI mul oleks selline trennimure, siis ma leiaks mõne sõbra, kes mind juukseidpidi trenni tiriks . Kui sul on veinisõpru, siis peab ka trennisõpru olema.
Ma olen ka väga nõrk enesepiitsutaja. Puudutud tundide eest olen trahvi maksnud endale (aga siis oli pohui, sest raha läks nagunii endale tagasi). Sõbrannaga trennis käisime, aga ta oli veel hullem lohe kui mina. Kõige enam on mind aidanud lihtsalt see, et võtan kätte ja lähen, sest nii peab . Nii näeb päevakava ette. Kahjuks töötas see värk paremini stressiaegadel, kui olin kurb ja vihane, siis läksin suure vihaga trenni. Hea tujuga oli lihtne jääda koju jäätist sööma.
Ühesõnaga – otsi usaldusväärne ja karm kaaslane omale.
Ma käisin kunagi jooksmas, kui mul mega masendus oli, niiet see vist tõsi, et vallalisena või masendunua on kergem trenni teha 😀
Mul on riietega sama seis. Pooled neist enam selga ei lähe ja need, mis veel mahuvad, väga seljas ei istu. Lubasin endale, et number suuremaid riideid ma ei osta. Et siis kas minna trenni või käia palja peega 😀
Trenniga on see kehv lugu, et ma muudkui luban endale, et lähen ja teen … reaalis olen aga sama mugav edasi. Motivatsiooniga on kehvad lood 😀
No üks viis, kuidas end motiveerida ja samas mitte veinist täielikult loobuda oleks, et nt iga viie kilo kaotusega premeerid end veiniõhtuga. 😉 Siis on nagu midagi, mille poole püüelda ja kui need veinitamised on ka niimoodi rohkem laiali hajutatud, siis ei tee nad nii väga kahju ka. 🙂
Jah, nagu öeldud, siis kaalu ma ei tahagi langetada, seega see ei töötaks 😀
Sa tee siin uue aasta kambakas. Minu kaalulangused on seotud kõik karjas tegemistega. Peale esimest last – 10 kilo kaalujälgijad, peale teist -17 figuurisõprades ja hiljem veel -5 kilo sõprade ringis. Kuidagi mulle see kambas kord nädalas kaalumine istub. Siis on kohe motivatsioon suurem, kui kellegi kaalunumber kõvasti rohkem langenud on. Isegi pean uuel aastal uuesti alustama, sest kolmas laps ja stressiaeg on mu jo-jo palli jälle ülekaalu visanud.
Tjaa, mul see asi, et ma tegelikult ei tahagi kaalu langetada, vaid vaja see pekk lihaseks saada, mis kaalub rohkemgi 😀
inimeneee, sul on hetkel võimalus iga hetk trenni minna, sa ei pea palkama lapsehoidjat ja vaba aega on ka vist sul päris palju. sa oled umbe loll, et sa sellist võimalust (pole vaja tööl olla/last pole kuhugi panna) ei kasuta!
Sa ei pea mulle seda ütlema, ma tean seda ise ka!
http://motiveweight.tumblr.com/ vaata siit motiveerivaid pilte, mul aitab väheke see kui ma näen kui hästi teised on hakkama saanud!
Kusjuures, ma olen sama tsükli läbi teinud 2 korda. et pärast lape saamist olen hullult alla võtnud, mu elu parimad vormid on olnud siis, kui laps ca 8 kuune. seejärel hakkab aga kolinal juurde tulema, mingi hetk avastan selle (liiga hilja) ning siis näen ränka vaeva kaaluga. lõdvaks lasta ei tohi üldse, juba koogi peale vaatamisest tuleb 2 kilo juurde 🙁
laste saamine teeb naisel vist ainevahetuse aeglasemaks. või vähemalt osal naistest.
Jaksu Sulle, mine trenni ja lase toitumiskava ka teha (ja järgi seda). Peamine, mis sellest saad, on hea enesetunne ja tervis. kena peegelpilt on boonuseks 🙂
Minu meelest parim osa trenni tegemisel on see energia, mis sellega kaasneb. Eile käisin trennis ja täna olen niimoodi koristanud kodus, kuigi olen seda nädalaid edasi lükanud 😀
Aga kas sind pulmad ei motiveeri? Noh, kleidiproov ja värgid. Muidugi on kindlasti ka hea mõelda, et pulmadeni on ju ca 8 kuud, niiet ohh, küll ma selleks ajaks jõuan vormi saada 😀 Aga reaalselt? See on laiskade vabandus (PS: olen ise ka laiskvorst, aga targutada on ju tore :D).
No ikka motiveerib, aga ongi see, et sinna ju NII palju aega, et mis see väike mäkieine praegu ikka teeb :d
Ma just täna sõitsin spartast mööda ja mõtlesin, et kodule suht lähedal ning kavatsen vist ka seal käima hakata. Mul ka hull motipuudus. Mida sa arvad spartast muidu? Kuidas sa maksad? Korra eest või kuutasu? Veel midagi, mida ma teadma peaks?
Mulle sparta väga meeldib. Paljusid häirib see, et seal pole ujulat, aga mind see ei huvita, sest ma polegi suur ujumise fänn.
Maksta saab seal korra eest või kuukaardiga. Kui on soov käia nt 2x nädalas, siis see on 40 ja muidu kuu 60 (VIST, ma ei tea hindu 100% peast, vaata kodukalt), aga kui tahad 3x käia, siis ikka mõttekam kuukaart osta.
Ma hetkel vaatasin, et korra hind on 5/8 olenevalt ajast, et prooviks algul üldse käima hakata kuidagi ja mingi 6 korda kuuski käidud saada, et pole mõtet kohe sundima end hakata ja kuukaart osta, kui pärast äkki ei käigi ja siis tekib mingi vastumeelsus ja… Mind ka ujula väga ei huvita, hetkel mõtlen, et sunniks end kuidagi midagi proovima. 😀 Kui hommikul mõtlesin, et äkki.. siis peale tänast kleidiproovimisevooru, kus selgus, et mu sünnakleit ei lähe mulle enam selga(10k vahet), ilma et ma end kiluna karbis tunneks, siis…….. peab vist proovima end liigutada. 🙁 Masendav on see, et kui ma tööl ei käinud ja kodus vedelesin, oli kaal väiksem, kui nüüd kui tööl käin ja ringi liigun-seisan terve päev!! Logic wtf?
Mis neist algajatele asjadest sulle kõige enam meeldib, mida soovitaksid, et ma päris kabuhirmus sealt ei põgeneks?
Minul oli esimene, mis proovisin, core fit. See on selline, et vaagud alguses elu ja surma vahel, aga pärast on niiii hea tunne, et said midagi tehtud 😀 Sparta kodukal on tegelt kõik need algajate trennid meiesugustele sobivad 😀
Mina vaevlesin samamoodi motivatsioonipuuduses ning eelistasin iga kell veiniõhtut trenniõhtule. Peale jõule ma vaatasin enda vanu pilte ning sain aru, et see elustiil on kogu mu töö nullinud. Samuti näonahk näeb välja nagu 12 aastasel. Täna pakin oma koti kokku, lähen Bodypumpi ja kasvõi nutan seal kangi all 😀
Need enne ja pärast pildid on väga head maa peale tagasi toojad ning motiveerivad. Selle kohta, et vahest ei jaksa minna trenni ega viitsi, ehk sa peaksid käima koos kellegiga, kes sind tagant natuke pushiks? Mul noormees küll kaasas (veel) ei käi, aga koguaeg ajab kodust välja mind 😀
Ma võiks ju vabalt Kardoga jõusaalis käia ja ta kutsub mind ka pidevalt, aga kui ma ütlen, et kle ma ei saa, sest ma lähen külla, või mulle tullakse külla (=VEIN), ega ta siis juukseidpidi kaasa ei lohista 😀
Täpselt sama seis!Eile käisin ka functionalbody ja pidin tunnistama et see peegel rsk ei valeta.aga noh kohe saab uus aasta lubadusi anda!!!
Ja mida need lubadused sulle annavad? 😀