Kõigil on vaja trennisõpru ja motivaatoreid. Muidugi on minu suur trennisõber Kardo, aga tema käib jõusaalis peale tööd ja õhtuti. Kui võimalik, eelistan mina siiski päevasemal ajal ära käia, seega otsisin pingsalt uut “lolli”, kes koos minuga trennitada tahaks. Eveliis pidi tulema, aga kord oli ta ise haige, siis laps haige…Nii ei saa ju trenni teha! Triinu-Liis elab aga naeruväärselt kaugel ja Spartas treenida oleks talle suhteliselt tüütu.
Ja nüüd ongi asi nii, et mul on kolm uut trennisõpra!
Et kogu lugu ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Kristel saatis mulle treeningpäeviku. Tegelikult saatis ta lausa kaks – ühe mulle ja ühe Kardole. See on üks igati lahe asi – saab oma trennid kirja panna, kirjutada eesmärke, mõõte, kaalu jne. Ainult üks miinus oli sellel toredal asjal – seal küsis ka pulsi ja kalorikulutamise kohta igasuguseid asju. Aga vot pulsikella mul ei olnud. Hõiskasin siis oma lehel, et kas kellelgi on pulsikella üle ja kae nalja, OLIGI!*
Vähe sellest, et ta mulle pulsikella pakkus, tulime me ideele trenni minna. Ja mitte homme või järgmine nädal, nagu tavaliselt inimestele lubada meeldib, vaid kohemaid. Mulle anti 20 minutit, et püksid jalga saada ja nõnda me teel trenni olimegi.
Et mitte ebaviisakas olla ja niisama inimese pulsikella omastada, pakkusin ma vastu teist treeningpäevikut, sest Kardo tunnistas mulle, et tema seda nagunii täita ei viitsiks. Tema enda kaotus, sest mina ei suuda järgmist trenni oodata, et saaks seda jälle täita! Aga ma siis esitlen, minu kolmest uuest trennisõbrast kaks, sest kolmas ei tahtnud teps mitte pildile jääda.
Muuseas, kui keegi tunneb, et tal on motivatsioonist puudu, siis TRENNIJUTTUDE grupp Facebookis ongi just teile mõeldud. Seal saame uhkustada, kui oma pekid trenni veame ja just seal saame süümekateta jagada endast tobedaid trenniselfisid ja pildistada oma hommiku-, lõuna- ja õhtusööki, et teistele häid ja tervislikke mõtteid anda. Ühtlasi küsida spordialaseid küsimusi (mina ühe küsisin, keegi ei vasta:((() ja niisama rääkida…trennijutte. Mina praegu kogun julgust enda voltidest sinna pilt panna, aga veel kardan.
Ühesõnaga, nii saame kõik uusi trennisõpru juurde ja meie lähme näiteks mu tänaleitud uute sõpradega ka homme trenni (kui trennisõber elus on). Tulge teie ka! Rämedalt raske, aga mõnus oli 2h jõusaalis rassida.
* Pulsikellal on ainult tilluke viga. Ta hakkab lambist näitama mõnikord, et mu pulss on 200. Mingi aja pärast läheb jälle normaalseks, aga oskab ehk keegi öelda, et millest selline kamm?
15 kommentaari
Ma lugesin seda postitust eile ja ei saanudki aru, miks sa enda kahest trennisõbrast siis pilti ei pannud, kui kolmas peale ei tahtnud jääda.. täna lugesin uuesti ja mõistsin, et sa ju panid. 😀
see kalorikulu sul küll adekvaatne ei ole, 800 kcal on ikka ulme summa ühe naisterahva jaoks trennis kulutada. Ma poolmaratoni joostes (2h väga hea tempoga) sain umbes sellise kalorikulu.
Kontrolli, kas pulsikellal on patarei õige koha peal ja kas on korralikult ühendatud. Äkki on sul ka vööl patarei läbi? või kui vöö liiga suur on ja mitte piisavalt ümber keha või niisutatud, siis näitab ka “aiateibaid”.
Kell võib mõnikord siis ka valesti näidata, kui patareid tühjaks hakkavad saama.
pidavat just vahetatud olema
Misasi see Sul 87 cm on? 🙂 Seal märkmete all on kirjas …
kõhu ümbermõõt :(((
Kas mõõtsid õieti. Vû mõõdetakse nö nabajoonelt. Mõned mõõdavad puusaûmbermõõtu vööks, kuna pûksid ei ole nabani.
Ei, see pole mu puusaümbermõõt, mõõtsin naba juures, mul ongi paks kõht krt 😀
200 on mõõteviga. Iga tehnikaseade natukene tõrgub ja eriti kui on tegemist mitte kõige kvaliteetsema tootega.
tundub ikka väärt kraam olevat 😀
Vb see ongi su pulss? 😀 mul nt läheb pulss väga kergelt 200 ja üle. Ma ise arvasin alati et see on normaalne kuniks tuttav ütles et ei ole. Aga no mis ma ikka teen, püüan siis rahulik olla ja mitte südarit saada 😀
200BPM ei ole kohe kuskilt ostast normaalne, isegi mitte intensiivse treeningu ajal. Mul on loomupoolest treeningutel kõrgem pulss kui enamikel, kuid isegi suurima pingutuse puhul ei suuda ma seda üle 198BPM viia 😀 Pigem viitab selline näit siiski mõnele pisiveale või seadme tõrkele 😀
Kui suvaliselt viskab vahepeal 200 peale siis on jah tõenäoliselt mõõteviga. Aga selline näit on olenevalt organismist tegelikult ka saavutatav. Minul näiteks õnnestus spordiarsti juures koormustestil saavutada max pulss 213. Olen ka trennis saanud pulsi üle 200 (max pingutusega sprinte tehes) aga pikemalt sellise pulsiga treenimine pole mõistlik. Samas tean päris paljusi, kellel ei ole ka koormustestil pulss üle 175 läinud, see on lihtsalt organismide eripära.
Aga suvaliselt 200 peale võib visata ka juhul kui pulsivöö ei ole korralikult paigas.
Mul ka seda treeningpàevikut vaja. Saan ka ehk motivatsiooni juurde jôusaalis kàimiseks.
Jeee, lahe grupp!! 🙂