tänane päevake

Mulle tundub mõnikord, et ma tahaks lihtsalt öelda, et ouou, STOPP! Ma ei taha, et aeg nii kiiresti lendaks. Kuidas muidu on see võimalik, et minu beebikene (nagu ma teda ikka arvatavasti mingi 19da eluaastani kutsun ja häbistan teda sellega kõikide ta sõprade ees) ühtäkki selline paras preili valmis on? Paar päeva tagasi tegin ma talle ta esimese patsikese ta mulletisse. Ma olin enne ka üritanud talle neid klambreid pähe panna, aga trikk seisneb selles, et kui ta pea pealt kobab selle klambri kätte ja kisub selle kohe ära, siis taha ta ei taipa katsuda ja nõnda saangi mina teda ja ta patsikest heldinult vaadata.

Mari on lihtsalt selline naaskel, et ma ei või. Täna hommikul andis ta mulle rusikaga silmaauku sellise obaduse, et mul reaalselt lõi valged tulukesed silme ette ja silm pahises nii vett, et paha hakkas. Veidi aega kartsin, et ma olen pimedaks jäänud, aga õnneks olen siiani nägija ja Maril oli rõõm mu näol pisaraid laiali hõõruda. Haha, ühtlasi kiskus ta mu suu lahti ja tahtis tervet kätt sinna sisse pista, nagu mingisse põhjatusse kartulikotti. Kui mina ühel öösel ära lämbuma peaks, siis te vast teate, keda süüdistada. Seda kratti!

Muudkui jookseb mööda maja ringi ja ronib, turnib, tassib, lammutab ja loobib. Nagu tal paremat teha ei oleks! Näiteks täna – tahtsin mina rahus ühe töömeili lõpuni kirjutada ja panin Marile Baby TV peale. Istuks siis rahulikult ja vaataks, ooo ei. Tuleb ikka kaskadööri mängida kuskil auto otsas ja siis samal ajal loopida asju maha.

Kassid on ka ikka naljaninad. Pildil siis Kurg ja Ülo. Kurg lõpetas just mugimise, Ülo tegeleb tema jäänuste lõpetamisega, et midagi ikka alles ei jääks. Viisakas on see Üloke.

Üksik valge kass on Roosi. Ülo ja Kurg saavad hästi läbi, seega istuvad nemad koos “kassikapil” nagu me seda kutsume. Roosile ei meeldi kumbki noormees, seega istub tema solvunult laua all ja heidab poistele pahaseid pilke.

Et üdini aus olla, siis ma peaks siia postitusse panema veel pilte tänasest lillkapsapõhjaga pitsast (ÜLIHEA!), aga need pildid on kahjuks Triinu kaameras ja seega te neid näha ei saa (enne kui see lohe ka blogima otsustab hakata).

Ilus on see eluke!