Käisin täna Mariga koos linnas. Täpsemalt tööl, koosolekul. Jumal teab, mis ajendas mind säärast viga tegemast, aga koosolek nägi välja selline, et mina tormasin nagu segane edasi-tagasi, et Mari ennast ära ei tapaks või tervet kontorit laiali ei lammutaks.
Näitasin siis mina töökaaslastele enda ostetud pulmakleidi pilte ja…hakkasin kahtlema! Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda rohkem kahtlus süvenes. Kas ma tegin õige valiku?! KAS MA TEGIN ÕIGE VALIKU?!
Loomulikult tormasin ma koos megaväsinud Mariga salongi tagasi ja proovisin kaht kleiti selga. Esiteks seda, mis natsa painama jäi. Kohtunikeks võtsin kõik töötajad ja random tüdrukud, kes parasjagu salongis pruutneitsikleite proovisid. Esimese kohta kostusid kiidusõnad. “Aga näita siis seda, mis sa ostsid ka!”.
Okei, ajasin oma kleidi selga ja mind valdas rahu. Kurat, see ikkagi ON minu kleit. Astusin siis sellega prooviruumist välja, kui üks suvalistest tüdrukutest ütles: “Tegelt ka või?”. Hea, et ma hüsteeriasse ei läinud ja koos kleidiga nuttes koju ei jooksnud. Ütleme nii, et ma kavatsen edaspidi kõik inimesed põlema panna, kes ütlevad, et mu kleit ei ole imeline!
Tegelikult ma seal midagi pobisesin, et ei mulle ikka meeldib oma kleit rohkem ja tuhat vabandust, et teid siia uuesti häirima tulin nagu hullumeelne. Töötajad olid kõik muidugi megasõbralikud ja ütlesid, et alati kui kahtlen võin jälle proovima tulla, aga ma tegelikult tean, et ma olen üks harilik…
6 kommentaari
Tundsin sama !!! 🙂 Ja nähtavasti kui oleksin Tln elanud oleksin ka salongis veel korduvalt käinud. Aga see proovimise hetkel tekkiv tunne ON see õige, edasine paranoia 😛 Pulmapäeval tunned end täiskomplektis lihtsalt võrratult ja tunne sinu sees saab olema õigemast õige! Püüa neid mõtteid mitte liiga palju mõelda, et need ei kinnistuks ja hakka tegelema muude tähtsate asjadega 🙂 ! Palju edu !
Usalda oma sisetunnet- kaks korda oled tundud, et on õige, järelikult on. Mind enam ei tõmba kleidid üldse, ei vaata ka. 😀 St teiste omi ikka imetlen, kes ostnud ja kätte saanud, aga enda jaoks või niisama ei vaata üldse. 🙂
Minul oli ka selliseid kahtlusi. Esiteks juba see, et ma valisin nö tagasihoidlikuma kleidi, mis rõhutas minu head figuuri aga mees tahtis mulle suurt printsessi kleiti. Mina ise aga tundsin end just selles kleidis printsessina. Ja õieti tegin, et võtsin selle kleidi. Pulmas teatas mees ka, et see kleit sobib mulle suurepäraselt.
Mulle toppis sõbranna neid vahekoorekaid selga. Ta on venelane ja seega noh, teise maitsega. Kõik suuuuured tüllikihid, pärlid ja muud kaunistused olid tema teema ja ta oli suht nukker, kui ma sellist asja löpuks välja ei valinud 😀 Rääkis juba, et osta kaks kleiti – ühega teed pilte ja teisega lähed kirikusse. No tere talv
Äkki siis ikka ei ole õige kleit, kui kahtled? Mul ei tekkinud kahtlusi. Kui siis ainult nüüd, kui leian mingi megaaailusa kleidi internetist ja mõtlen, et oehh, oleks enne valikus selline olnud 😀
No kui selga panin siis ei kahelnud enam 😀