LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

aasta ja viis kuud armastust

10. märts 2015

Marimumm, ma loodan, et sa andestad mulle selle, et ma eelmine kuu sulle ei kirjutanud. Ma ei tea, kuhu see aeg kadus ja ma isegi ei mäleta piisavalt eelmist kuud, et ma saaksin mõne hea vabanduse välja mõelda. Aga see eest kirjutan ma nüüd!

Sa oled praegu lihtsalt nii naljakas, mis siis, et sa verbaalselt veel nalja teha ei oska ja su sõnavara piirdub ainult “oii-oiii” ütlemisega. Näiteks tõmbad sa endale mõnikord sukapüksid pähe ja naerad. Siis üritad ka mulle sukapükse pähe tõmmata ja naerad. Tundub üsna suvaline tegevus, aga päriselt ka on naljakas.

Ükspäev avastasid sa mu naba. Su silmad läksid punni ja sa üritasid oma näppe sinna sisse toppida. Mul oli kõdi ja ma jooksin su eest mööda maja eest ära, sest su väiksed näpud on nii teravad, eriti kui sa neid mulle nabasügavustesse pressida üritad.

Aa, tead, mis on kõige armsam asi, mida sa viimasel ajal teed? Sa oled nagu väike kass, kes teeb sellist heledat ja armast häält, ronid mulle sülle, paned käed kaela ümber ja hõõrud oma pead vastu mind, ise vaikselt lalisedes. Iga kord on mul selline tunne, et tahaks aja seisma panna ja seda tunnet endale sisse imeda, et see mulle igavesti meelde jääks. Minu armas tütreke!

Lisaoskustest rääkides oskad sa nüüd peaaegu joosta, kui kuskile väga kiire on. Näiteks kui sa saad midagi kätte, mida ei tohiks saada. Siis sa lippad sellega minema nagu vanem meesterahvas, ise naeru kihistades.

hammustab

Muidugi areneb iga päevaga rohkem ka see vana hea “MINA TAHAN!”. Kord tahad sa pulti, siis telefoni, siis fileerimisnuga, siis kassitoitu. Igasugune keelamine kulmineerum maailma õnnetuima nutuga “miks ma ometi siin ilmas MIDAGI teha ei tohi??”.

Ausalt, Mari. Mina annaksin sulle KÕIK ja ei keelaks sind mitte kunagi. Paraku on saatus andnud sulle sellise isa, kes miskipärast sind kogu aeg keelata tahab ja sult kõik hea-parema käest võtab. Mul on hea meel, et vähemalt mina see paha olema ei pea ja lasen tal kõik säärased ebameeldivused teha, et mina saaks nautida sinu kudrutusi ja kallistusi, ilma, et sa mu peale solvunud oleks.

See on nii naljakas, kuidas sa mõnikord päriselt solvud. Näiteks ükspäev võtsin ma su suust välja kassikrõbina ja su suu vajus niii mossi ja sa kõndsid pettunult vanaema tuppa, kuhu sa jäid umbes tunniks ajaks, Iga kord, kui ma sind kutsumas käisin, keerasid sa lihtsalt pea ära ja ignoreerisid mind. Õnneks möödus viha kiiresti ja õhtul kudrutasime me juba jälle õnnelikult diivanil.

Kena on ka see, kuidas sa “aitad”. Ükspäev aitasid sa kogu pesu mustapesukorvist mööda maja tassida. Teinekord ladusid puhta pesu köögipõrandale. Siis valasid mänguasjakasti sisu vastkoristatud toapõrandale. Ahjaa, ükspäev üritasid sa prügi sorteerida, seda köögipõrandale kallates. Mõnikord vajab korrastamist ka kuivainekapp ja ka seda teed sa hea meelega. Kõigepealt valad maha makaronid, siis kaerahelbed. Koristamise üle muretsema ei pea, seda teeb ju nagunii Milvike sinu eest!

Photo on 23-02-15 at 12.46 #3Photo on 23-02-15 at 12.46 #2

Kus on beebi? SIIIN TA ON!

Ühesõnaga, Mari, ma armastan sind. Ma ei kujuta ette, et ma saaks siin maailmas üldse kedagi rohkem armastada, kui sind, sest see on FÜÜSILISELT VÕIMATU! Minu kullaterakesekene, kabujalakene, Marimummukene, Nublukesekene!

Be cool,

emme Mallu

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

7 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply k 10. märts 2015 at 23:09

    Mul tekkis seda lugedes tunne, et mina kyll nii vahva emme ei ole

    • Reply Mallukas 10. märts 2015 at 23:45

      Miks sa ometi nii arvad?

  • Reply Reena 10. märts 2015 at 13:45

    Armas story :) Mallukas, kas sul on pruunid silmad? Kassikrõbinate kohta ütleks niipalju, et mina ei julgeks lastel (nii väikestel) neid suhu toppida. Oli ju mingi aeg selline juhtum, kui üks laps seda tegi ja see krdi krõbinaid tal kurgust alla ei läinud, vaid sinna kinni jäi, ilmaga paisus ja laps lämbus. Kiidab kutsuti ka, kuid päästa ei jõutud seal miskit.

    • Reply Reet 10. märts 2015 at 13:47

      Mul on kassitoit kodus kapi peale tõstetud aga ikkagi kusagilt kapi alt ta aegajalt mõne välja kaevab. Kass ka vahel loopib neid alla ja mängib nendega. Eks see ohtlik ole muidugi ja ega vabalt ei lase ju keegi nendega mängida.

  • Reply Reet 10. märts 2015 at 13:29

    Maril on tõesti emme ja issiga vedanud.
    Mu poiss mossitas ka siis, kui kassikrõbina suust ära võtsin. Mokad olid nii all, nagu oleks lapselt komm käest ära võetud :D

    Ja palju õnne Marile! Mu lapsuke sai täna aastaseks :)

  • Reply Kris 10. märts 2015 at 12:24

    Ma arvan, et Maril on väga lahe elu. Sinusugune, veidi teistmoodi, emme, sead-kassid ja mis kõik veel. Kirjuta sellest lasteraamat, küll toimetaja roppused välja roogib :)

    • Reply Britt 10. märts 2015 at 12:27

      Täpselt samad mõtted! Loen just praegu su lapseootamise raamatut ja olen ka mõelnud kui lahe lapsepõlv on Maril! Hea näha ja lugeda :)