Uncategorized @et

ausalt #2

5. aprill 2015

Mõtlesin pikalt, kas ma kirjutan selle parooli alla või mitte. Siis mõtlesin, et mis ma ikka keelan inimestel võimalust lugeda, kuidas maailma mõttetuim inimene vireleb ja eluga rahul ei ole. Moekas on blogides rääkida ilusast elust ja headest söökidest ja kaunitest meisterdustest, mina proovin nagu ka eks. Tahaks ju ka. Aga tegelikult on mul nii räige kass peal, et paha hakkab.

Miks? IKKA VEEL see kuradima trenn ja kaal. Eile kaalusin ennast üle miljoni aasta ja ma kaalun 60.5kg. Esimene ja viimane kord enne eilset näitas kaal mulle sellist numbrit 9 kuud rasedana. Ja ma tean, et ma ei tohiks vinguda, vaid peaksin ennast kätte võtma, aga ma ei tea, mis mul viga on, et ma ei suuda.

Ma ei taha näha vormis inimeste motivatsioonipilte, need panevad mind iseennast lihtsalt veel rohkem jälestama. Ma ei taha lugeda, kuidas kõik trennis käivad kui mina ei käi. Ma ei taha isegi näha, kuidas Kardo tublilt trenni läheb ja mõelda, kuidas ta raudselt arvab, et ma olen laisk ja paks ja mõtttttetu vaal, kes siin elus vegeteerib.

Ei tea mis juhtunud on. Nagu lõhestunud isiksus oleks. Ühel päeval vaatan peeglisse ja mõtlen, et wtf, ma olen ju ikka jumala ilus ja ma ei ole ju nii paks, et mind päriselt paksuks tituleerida. Samas ma tunnen, kuidas mu lott mööda maad lohiseb ja kõhuvoldid põlvini ulatuvad ja tunnen ennast nii halvasti. Halvasti, et ma nii käest olen ennast lasknud, halvasti, et ma trenni ei lähe, halvasti, et vingun, kui ise midagi selle suhtes ei tee.

Kogu aeg tunnen halvasti. Kogu aeg mõtlen sellest.

Ja kõik saavad mega suvevormi, aga minu suvevorm saab vist olema mingi…120 kilone keha. WIN!

Palun keegi tulge mulle koju ja tassige kõik toit minema, et ma enam õgida ei saaks.

Haige on see ka, et ma tegelikult teen jumala tervislikku toitu. Aga kui sa seda 87458645 portsu sööd ja siis veel lisaks saia peale mugid ja pool pakki barankasid otsa krõbistad, siis pole vist ime, et ma aina paksenen. Ma olen ise süüdi ja saan ainult enda kaela seda ajada, aga ma ei OSKA midagi teha ja ma ei tea mida teha ja see masendus sööb mind seest nii kõvasti, et võtab ära igasuguse soovi midagi teha. Kena surnud ring.

Piinlik ja loll tunne on niimoodi halada. Aga ma lihtsalt pidin selle kirja panema. Ehk see kena sõim, mis tavaliselt selliste postitustega kaasneb, aitab mul mõistust pähe tuua.

Ps! Mul on ahjus 3 kilo liha… :D

EDIT: Ehk ole jah asi stressis. Hoiuvärk Marile ei sobi (mina ei suuda teda sinna nutma jätta), ämm ei saa ka pidevalt Mariga tegeleda. Või no saab, aga paneb ta pmst teleka ette, õue ta minna ei julge, sest Mari ehk läheb väravast välja ja ämm ei jõuaks järgi. Seega saaksin ma näiteks anda oma pikaks päevaks lapse Kätule hoida. See aga tähendab seda, et ma hakkan oma lapsega oma sõbranna elu keerulisemaks tegema ja selle asemel, et ISE hea ema olla, kes lapsega kodus on 74575 aastat. Aga ma ei ole, sest ma käin tööl ja ma armastan oma tööd. Ja siis ma pean leidma aega ühe ja teise jaoks ja see 2h trenni aega tundub nii palju, sest selle ajaga ma saaks ju juba koju tulla ja Mariga olla ja süüa teha ja koristada vms.

Ma ei tea. Ma ei oska oma mõtteid vist sõnadesse panna, need on nii sassis.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

79 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Sandra 7. aprill 2015 at 19:00

    Kõhupekile aitab hularõngaga keerutamine. Pärast 1,5 nädalat kasutust oli vööümbermõõt vähenenud 7
    cm. Ma ausalt ei uskunud enne seda juttu, et hularõngas nii efektiivne on, aga on. Püüan nüüd iga päev
    kuskil 20 minutit keerutada.

  • Reply k 7. aprill 2015 at 11:12

    Okei, ma olen ju puhas vaal siis teie kõigi kõrval. 178cm ja 83kg. Iga päev on trennipäev. Ennast paksuks ei pea, pigem on lihas see,
    mis kaalub kuna tegelen jõutrenniga. Suveks ju siit ja sealt võiks pigistada mõne kilo aga saab ilusti ka ilma selleta hakkama, peaasi
    on iseendale meeldida!

    • Reply Mallukas 7. aprill 2015 at 11:15

      absoluutselt! ma kahjuks kogu aeg endale päris ei meeldi, aga eks see ole enda tegematuse taga kinni

  • Reply K 6. aprill 2015 at 12:55

    Ma siin söögi ja trenniteemat ei kommenteeri, kuna ma pole kummaski mingi eriline ekspert ja proovin kuidagi enda välimuse
    ja vormiga toime tulla.
    Ma tahaksin aga taaskord tõstatada teema, et kas sa selle sama raha eest, mis hoidu läheks ( oli vist päris korralik summa)
    saaksid palgata paariks päevaks kellegi appi, kes tegeleb Mariga, viib ta õue jalutama. mängib jms. Siis pole vaja ämma nii palju
    sundida (saan aru, et tal liikumisprobleem), tema ei tunne ennast süüdi, et Mari õue ei saa ja sina ei tunne ennast süüdi, et ämm
    väsib Mari hoidmisest. Võib olla leiaksid ikkagi inimese, kes tuleks kasvõi mõneks tunniks, et hommikul on Mari veidike aega
    ämmaga, siis tuleb hoidja tegeleb aktiivsete tegevustega ja magamamise ajaks ja veidike peale seda oleks siis Mari jälle
    ämmaga, kuni koju jõuad. Loomulikult saan aru, et päris keeruline on nii kedagi leida, aga no üritada ikka võib, eriti sinu
    tuntusega :) ma tuleks ise, kui ma poleks ise samalaadsete logistikalahenduste otsimise ja tööelu sobitamisega juba üleliia
    hõivatud.
    Lisaks, kas Spartas pole lastetuba? Trenni ajaks saaksid ehk Mari sinna hoiule anda (kui ta vähegi lepib), see oleks ka heaks
    harjutuseks päriselt hoidu mineku tarvis. Võimalik, et juba sügisel on ta valmis liituma päevahoiuga ja seda heal meelel :)

  • Reply kristallkuul 6. aprill 2015 at 10:33

    Mul on selline karvane tunne, et ma olen sind paar korda näinud Spartas, aga paksusest polnud küll juttu!
    Proovi ikka sagedamini tulla :)

    • Reply Mallukas 6. aprill 2015 at 10:49

      Ma varjasin seda lohvaka särgiga :((

  • Reply Loll kehamassiindeks väidab, et ma olen ülekaalus :( | Suurte inimeste jutud 6. aprill 2015 at 09:47

    […] Mallukas kurtis, et on oma 60 kiloga paks nigu vaalake. Ma hakkasin mõtlema, et ma olen Mallukat ju näinud ja üldse ei mäleta, et ta mingi päkapikukasvu tibin oleks olnud. Et kuidas ta ta end sellise modellikaaluga paksuks saab pidada? Äkki on hoopis anorektik? Nood vaatavad oma kondise näoga peeglisse ja näevad seal rasva uppuvat jõehobu. Noh mõistus teeb trikke ja annab inimesele valeinfot. Kuid ega ma ju ei tea milline ta päriselt ilma riieteta võiks olla. (Üldiselt näevad alla 30sed tibinad suvalises kaalus pandavad välja ja nad ise ei usu seda). Kindlasti on Mallukas üliemotsionaalne ja siis võib ka tühi kõht + PMS tekitada mõtteid nagu oleks õige hetk enesetapp sooritada, kuna elu on nii valus. Emotsioonid ja laia spektri emotsioonidega inimesed mulle meeldivad. […]

  • Reply Kätlin 6. aprill 2015 at 08:55

    Tundub et sullegi sobib raamat “söö mida hing ihaldab- kaalulangetuse psühholoogia”
    Loe see raamat läbi ja söö ennast saledaks ;) Mul samad probleemid olid , käisin nagu jojo edasi tagasi , siis liitusin kaalustalla.ee
    programmiga mis tekitas mulle veel enam stressi , viskasin menüüd nurka (või õigemini köögikaalu) ja hakkasin inimese moodi
    sööma , trennis käin regulaarselt .. ka mul on ajapuudus , kuid lähen tavaliselt õhtuti nii 9-10 ajal ja super päeva pingete
    mahalaskja … lasin omale enda jõusaali kava teha , rühmatreeningud mulle ei meeldi .. ja kaal langeb ! Asi peab meeldiv olema , siis
    ka toimib ;) Kui on sunnitud värk , siis see lihtsalt ei toimi !

  • Reply Mina 6. aprill 2015 at 08:39

    Sa oled täielikult stressis. Praegu ei aitaks sind isegi see, kui sa usinalt trennis käiksid. Kõige asjalikum nii sulle kui suu perele oleks
    hetkel aeg maha võtta, rahulikult järgi mõelda, kuidas elurütm paika seada. Ma arvan, et see, kui Mari sinu tööl olemise aja toas
    vanaemaga on, pole ka midagi hullu. Õue saab minna ka siis, kui emme-issi koju jõuavad… õhtud on järjest valgemad ju. Parem kui
    mitte midagi! Oled sa mõelnud, kas sulle sobiks jooga? Võta kasvõi ise vabal rahulikul hetkel Youtube-st mõni video lahti ja püüa
    teha ning seejuures hingata! Ära keskendu sellele, et pead kaalu kaotama, püüa lihtalt teha ning keskendu sellele, et stress kaoks
    :)

  • Reply C 6. aprill 2015 at 07:47

    Mina ei saa trennis käia, kuna mul on väike beebi, aga just kõhtu on vaja trimmi ja ma teen kodus mati peal seda järgi ja see mõjub
    väga hästi! See video on pm ainult kõhule

    https://www.youtube.com/watch?v=raQh-D6V8iU

    • Reply Mallukas 6. aprill 2015 at 08:28

      Ükski harjutus pole konkreetselt mingile “kohale” kui me räägime rasvapõletusest.

      • Reply Vaike 6. aprill 2015 at 09:41

        +1

  • Reply E 6. aprill 2015 at 05:54

    Lugesin kõik kommentaarid läbi. Väga palju
    väärt nōuandeid. Hakka aga järjest
    proovima.!!
    Omaltpoolt soovitan kõike jama lihtsalt mitte
    osta. Hoopis lihtsam on “vôitlus” parankadega
    poes kui kodus. Kodus võidad sina!!
    Tead, mis peaks olema suur motivaator. Sul on
    pulmad tulemas..

  • Reply Kats 5. aprill 2015 at 23:31

    Pole ime, et sul ohatised vohavad nagu pärmseened. Stress nõrgendab immuunsüsteemi Sul. :(

  • Reply Kix 5. aprill 2015 at 22:46

    Fitlap.ee soovitan soojalt. Trenni ei pea tegema ja kaal langeb, boonusena täiega palju retsepte. Kirjuta nt neile või midagi, äkki
    saad tasuta proovida mingi periood ;)

  • Reply kadri 5. aprill 2015 at 22:33

    Tere, mina soovitaksin ka Figuurisõpradega liitumist. Ise kunagi alustasin
    Kaalujälgijatega, 12 klassis kaalu oli 83,7 kilo. Selle programni pluss on see,
    et punktide raames saab lubada endale kõike, mina lubasin endale vahel ka
    mäkki, aga 2 kuuga langes kaal igatahes 9 kilo, samas oli ka kust kaotada:D
    Sealt edasi teatud asju jälgides,kuid edasi kaotasin kaalu edasi iseseisvalt.
    Kõik on toitumises, kuna ilma päevagi trenni tegemata sain kaalu lõpuks 55
    kilole. Minul vedanud ei ple, tean et pean vaatama surmani mida söön, aga
    samas armastan ka mina veini ja muud paremat. Ära anna alla, kui jood veini
    ja sööd ühel õhtul krõpsu nt, siis alusta järgmisel päeval uuesti. Aga rõhutan
    peamine on ikka toitumine. Hetkel ise nii poole silmaga jälgin kaalustalla.ee
    kava, tänu millele olen saanud jõulude 59 kilolt 55kilole, saab kindlasri
    sama tulemuse ka kuuga, aga ütlen ausalt et vein ja kommid ja mäkk ja kõik
    muu trügib vahele. Jõudu ja jälgi toitumist,isegi kui teed seda üle päeva,siis
    mingi moment isud vähenevad ja kaal langeb,trenniga seda üksinda ei
    saavuta:)

  • Reply Monza 5. aprill 2015 at 22:03

    Mul sama lugu, päästekas ümberkõhu ja
    nii kettasse ajab et jube ja no
    licalt pole aega ega võimalusi trenni
    minna ja kodus omaette pole mingit
    motivatsiooni.Ootan juba kuuma suve
    ja loodan selle kõhupekki vlja
    higistada :)

  • Reply ML 5. aprill 2015 at 21:05

    Ma võtsin rasedusega 25kg juurde, enamus tuli viimase 3 kuuga ja sünnitusmajja jäi u 10kg, nüüd laps varsti 4 ja no olen
    igasugu imenippe proovinud, aga 10kg ikka üle ja ei kao kuhugi :( Mul enamus sellest tagumikul, reitel ja kõhul, nüüd olen
    teinud 2 kuud peaaegu iga päev kükke, alustasin 3*15, hetkel 3*30(35), reied olen suht heaks saanud ja tagumiku ka.
    Kõhulihastele olen teinud harjutusi, aga millegipärast lööb mul just siis kõhu hullemini punni, kuigi olen uurinud ja õppinud
    harjutusi nn õigesti tegema. Magusat eriti ei söö, kuid meeldivad tohutult küpsetised, samas olen õppinud neid mitte ostma,
    aga kui külalistele ise küpsetan, siis kõik, mis järele jääb, pistan järgnevatel päevadel nahka ja siis tunnen end kuu aega s…ti
    ning annaks suure kaikaga endale peksa- tegelt ka! Mul oleks tõesõna vaja kubjast, kes 24/7 utsitaks mind liigutama ja kisuks
    kõik saiakesed käest enne veel, kui isegi nendele mõelda jõuan :D
    Ja lasteaiaga/hoiuga võib minna suht kaua selle harjumisega. Mu oma läks 2a, alguses oli paar nädalat lõunani, lisaks 1 vaba
    päev nädala keskel nii u paar kuud jutti, õnneks sain oma uuel töökohal kohe sellise diili teha. Lõpliku harjumise ja nututa aeda
    jäämiseni läks meil u 6k, alguses oli päris hull, siis läks järjest kergemaks. Eks oli ka tagasilööke, nt voodisse pissimine (enne
    aeda olime just mähkmevabaks saanud). Rühmas oli ka üks väike poiss, kes nuttis terve päeva, istus üksi riietehoius, käis korra
    teisi vaatamas ja läks edasi üksinda istuma ja nutma, õpetajad ei saanudki midagi teha, lubasid tal siis nii käia ja olla, nuttis ta
    siis nii oma ligi aasta ehk siis terve sõime aja, nii kahju oli tast :( vanemad tundusid ka tal veidi teistsugused, ei käinud pidudel
    (isegi mitte jõulupeol või emadepäevapeol). Nüüd on ta muidugi juba harjunud ja aias ei tundu olevat kedagi, kes nutma jääks,
    kuigi kõigil tuleb ka selliseid hommikuid ette. Et nii ongi, mõni laps harjub kohe, teisel läheb selleks kuid.

  • Reply mari 5. aprill 2015 at 20:35

    Minu õde pani umbes vana vanuse piiga
    lastehoidu nagu teie mari.Algus oli
    kohutav,laps nuttis koguaeg,tal polnud aega
    isegi last harjutada,esimene päev oli laps 8
    tundi kohe üksinda.Ütleme nii,et kuu aega
    möödas,võibolla isegi nõks rohkem ja vot nõüd
    laps on harjunud ega lähe nutuga
    lastehoidu.Pikka kannatust teile,sest vb kui sa
    nüüd asja katki jätad on hiljem veel raskem
    teda lastehoidu või lasteaeda viia.Ahjaa
    mallukas,ma pole kunagi rahul olnud oma
    kintsudega,nad on minu jaoks alati suured
    olnud.Isegi kui kaalusin 45 kg ja 161 cm
    pikk,kui olin 49kg ja 161 cm,ikka on nad minu
    jaoks suured.Kui sinu rasv koguneb kõhtu,siis
    mina olen see,kelle rasv on kõik kintsudes.Kõht
    on alati ilus olnud aga noo ma kohe vihkan oma
    pekkiseid jalgu.Hetkel muidugi olen 54,4 kg ja
    täitsa rase,aga mina näen ikka vaid seda,et
    kõht väike ja kintsud megasuured ja aina
    suuremaks lähevad.spordiinimene pole ma
    kunagi olnud ja süüa olen ma alati
    armastanud.motivatsioonipuudus on mul alati
    olnud,või kui nädalake on,siis pärast seda see
    kaob,sest tulemusi ju pole:Dtegelt ma ju
    tean,et nädalaga ei muutu midagi,see võtab
    kaua aega ennem kui midagi märkad.Ja seda on
    ju teada,et kaal pole mingi näitaja vaid cm on
    need mis on olulised,sest lihas kaalub rohkem
    kui rasv.

    • Reply Mina 6. aprill 2015 at 08:41

      Kõigile lastele ei sobi nii. Eriti, kui laps on väga väike. Minu ema oli ka sunnitud mind sõime aastaselt panema ning räägib siiamaani
      õuduslugusid, kuidas ma hüsteeriliselt nutsin, lõpuks ära harjusin, kuid meeletus stressis olin ning pidevalt öösiti karjudes ärkasin
      ning ei söönud. Kui ema tunneb, et lapsele on liiga vara, siis nii ka on.

  • Reply Mia 5. aprill 2015 at 20:18

    Mul on täpselt sama seis. Ma kaalun 64kg ja olen 164cm pikk. Nüüd seda kirja pannes saan aru, et mul on veel hullem seis. Mul on
    samamoodi, et kõik on kõhu peale kogunenud, tagumikku pole ollagi. Trennis ma kusjuures käin, aga ma usun, et ju ma ei tee
    piisavalt palju ja suurem osa on ikka toitumises kinni. Ma armastan kohutavalt magusat ja see on minu keha surm. Ma tean küll,
    kuidas õigesti toituda, aga ma ei SUUDA!!!

  • Reply Kertu 5. aprill 2015 at 19:35

    Ma olen 16 ja kaalun 61. Vau naine, sa oled ikka
    tõsiselt vormis ja sale!

  • Reply Karin 5. aprill 2015 at 18:36

    Mina sain palju abi ja motivatsiooni Cassie Ho’lt, kes juhib Blogilatest. Tal on nii palju tasuta
    kavasid, videoid mida saab lapse kõrvalt kodus ka teha. Või lihtsalt toitumise kohta ka palju infot
    ja isegi vist toitumiskavad.
    Lisaks panin külmkapi peale kuuajalise graafiku, kuhu iga päev märgin kaalu, siis on koguaeg silma
    all nii eesmärk kui juba saavutatu. Lisaks panen kord nädalas mõõdud ka kirja.

  • Reply kats 5. aprill 2015 at 18:03

    Kuule, aga pane end trenni kirja! Ausalt! Ma olen
    täheldanud seda, et kui pikla aega ei käi, kaob mott
    ära ja sa ei näe tulemusi jms. Aga nüüd mine käi
    tublisti nädal aega trennis, küll see mott tuleb siis! :)
    sellel nii palju plusse ka ju.
    Ise olen leidnud sellise spordiala, et hakkaks nutma,
    kui trenni ei saa! Karate, go! Niiet kargud alla ja käbe
    trenni!

  • Reply K 5. aprill 2015 at 17:56

    Mul on alati kaal korras olnud, isegi liiga madal. Siis ma
    just soovisin kaalu juurde saada ja no mida ei tule, ei
    tule. Ja siis mingi hetk eelmine aasta sügisel avastasin,
    et püksid hakkavad kitsamaks jääma, kaaludes selgus,
    et olen 3kg juurde võtnud WOW kus see tuli. Olin
    suht rahul, et saingi pea oma unistuste kaalu. P.s
    kaalunud olen enda mäletamist moodi alati 46kg. Kuni
    kaalu juurde hakkas tulema, niiet oli 49 ja noh 50
    soovisin. Aga ta rajakas jätkas ikka kasvamist ja mul
    selline magu ja perse taga, et hoia ja keela, ma praegu
    kaalun juba 55kg. Proovisin mingeid harjutusi teha
    aga lõin käega, ei aita,oma söömisharjumusi ma ei
    muuda, alkole ka ei ei ütle, niiet surnud ring. Eks ma
    siis paksenen edasi ja suvel käin pikkade riietega, sest
    minusugust isegi randa ei lasta. Ja mul samamoodi ei
    ole asi kaalus, ülejäänu on ok, isegi oma suure
    venemaaga(persega) olen rahul aga see Kõht…. Mul on
    töö juures isegi küsitud, et ega ma juhuslikult jälle rase
    pole. Mu oma meeski kahtlustas, et olen rase ja pidin
    tema jaoks testi tegema, sest reaalselt ongi mul 6kuu
    raseduskõht vahest ees :)

  • Reply k. 5. aprill 2015 at 17:20

    Pohhui see kaal.
    Kui laps suurem ja aega rohkem käes, küll jõuad trenni
    teha v ennast piirata.
    Taiesti arusaadav, et sa ei suuda nutvat last hoidu
    panna, ükski normaalne ema ei suuda. Eks proovid nt
    poole aasta parast uuesti. Laps ju ka suurem ja ISE
    suhtleb rohkem. Sobranna lapsega oli sarnane
    situatsioon. Ainult nuttis lastekas (käis kuskkl erakas
    aga see pole point). Pool aastat hoidis last kas
    vanaema, keegi sobranna v vahel käis isegi hoidja.
    Igatahes, poole aasta möödudes sai laps riiklikus koha
    proovisid teda sinna jätta ja õnnestus. Asi ongi selles,
    mida väiksem laps, seda enam tahab ta perega olla ja
    teised lapsed on toredad paarika tunniks ja seda ka kui
    oma vanemad läheduses on. Suurem laps on rohkem
    iseseisev ja tahab omasugustega mangida ja hängida.
    Ning kui niigi pika paeva tööl oled ja lapsest eemal, siis
    arusaadav, et vaba aja tahaks lapsele pühendada.
    Nagu ma ennist mainisin, küll see aeg tuleb, mil saad
    rohkem endale pühenduda. See aeg tuleb juba varsti :)

  • Reply Gätriin 5. aprill 2015 at 17:16

    Mallu, su KMI on 21. 4, mis tähendab, et sa oled IDEAALKAALUS! Ma ei tea kui palju minu kommentaar sind praegu aitab, aga sa
    piltide pealt vähemalt ei tundu üldse pontšikuna ;) Muide, praegu selle kirjutamise peale tuli meelde laul All about that bass! My
    momma she told dont worry about your size, she says boys like a little more booty to hold tonight! :D :D
    Ma olen kindel, et asi pole üldse nii hull, kui sa praegu räägid :D PS! Su blogi all on reklaam: Kaota 26 kg tänu ühe veidrale trikile
    1930ndatest!! :D äkki proovid seda :D

  • Reply K. 5. aprill 2015 at 17:07

    Tere tulemast K. maailma!

    Miks nutan iga teine õhtu kui vaatan facebookist pilte? Sellepärast, et kõik on niii fucking ideaalsed ja tublid ja ilusad .. mina
    aga suuur paks kole ja loll lehm. Kõige hullem, et need ideaalsed ja ilusad naised .. nad nagu ei teeks mitte kui midagi. Ala stiilis,
    et möödas on ainult kuu (selle kõige juures on muutus üüratu) . SEE ON IGAVIK .. Ja siis sa küsid, et mida sa tegid ja ta vastab:
    ei midagi erilist: saia ei söö enam (seda ma ei tee enam ammu), karastusjooke ei joo (vahel ikka juhtub), magusat ei söö (ma ei
    suuda nii), rohelist söön rohkem ( oooojaa) .

    Ei ole mul oma sissetulekut, et kõiki neid uhkeid toiduaineid ja värke osta. EI ole mul ka jõusaali/rühmatreeningute jaoks raha.
    AGA mul on kodus oma trenažöör ja ma ikka ei tee mitte midagi .. sellepärast et ma ei taha, et mees kodus oleks . aga kui teda
    pole, siis olen ma koolis, nüüd praktikal, koju jõuan siis olen väsinud, pean süüa tegema, pesema ja koristama. HULLUMAJA
    PUHVET ma ütlen.
    Ja siis mõtlen, et ah pekki .. ma ju elan aint ÜHE KORRA miks ma peaks end keelama ja sundima ja piitsutama. :(( ja ma ikka
    nutan. success !!

    • Reply K. 5. aprill 2015 at 17:09

      Ahjaa .. ja ma olen 170 pikk ja kaalun 70 kg – pomm alla endale.

      • Reply Mari 5. aprill 2015 at 21:37

        Tahad ma lohutan sind. Tean isiklikult lähedalt ühte endist “paksu”, kes võttis alla maksimum 3 kuuga 20 kilogrammi.
        Paks on jutumärkides sellepärast, et KMI järgi oli ta normaalkaalu ülemisel piiril ja nüüdseks on ta alakaalus ja vaatepilt
        on kole.

        Kuidas ta seda tegi? Hommikuti jõi ainult kohvi, lõunat tööl ei söönud ja esimest korda sõi õhtul 19.00 ning siis peale
        söömist läks rattaga sõitma vähemalt 20 km. Ainuke asi, mida ma tema kaalu langetamisel toetasin, oligi see rattasõit,
        sest muu polnud küll tervislik. Sõi samasugust jama edasi ning kui ma praegu küsiksin, millised võiks olla makrotoitainete
        vahekorrad ja miks need vajalikud on, siis ta ei teaks seda. Sellist asja peaks igaüks teadma, kes tegeleb tõsisemalt kaalu
        langetamisega.

        Ja mis peamine, postitas ta sama moodi FB-sse pilte oma muutusest ning protsessist. Inimesed muudkui kiitsid ja
        utsitasid teda veel enam jätkama, teadmata, kuidas see kõik tegelikult saavutatud on. Kui ta nägi juba hea välja ja oleks
        võinud tegelda kaalu säilitamisega, siis ta näljutas ennast edasi, sest kõht oli ees. Sellest kõhust aga oleks pääsenud puhta
        toitumise ja trenniga.

        Mis temast nüüdseks saanud on? Toitub ta jätkuvalt sama moodi ehk hommikuti joob kohvi ja sööb esimest korda kell
        19.00. Seedimine on tal täiesti tuksis, mis tähendab, et ta käib nädalas korra hädal nr 2. Varasemalt käis ta kord päevas
        hommikuti, mis ongi normaalne. Sattus ta ka EMO-sse, eks ikka sellepärast, et tal on toitainete puudus ja sellest on
        tekkinud pearinglused ning silmanägemine on halvemaks läinud. Lisaks see väsimus ja kurnatus, mis ta silmist paistab.
        Pole enam seda elurõõmsat inimest, vaid elurõõmus on asendunud liigse enesekindlusega. Ja loomulikult, kui küsitakse,
        et mis sa siis tegid, siis ütleb, et vähendasin ainult toidu koguseid ja hakkasin trenni tegema. Seega me kunagi ei tea, mis
        nende edulugude taga võib tegelikult olla.

        Olen ise ka kaalulangetaja, kuid minu tempo on max 1kg kuus, sest meelekindlusest jääb liigselt puudu. Samas olen
        nüüdseks kaotanud ligikaudu 9 kg ning lõpuks hakkavad inimesed ka minu puhul seda märkama, mis annab motivatsiooni
        juurde. Ma ei vahetaks kunagi seda (suhteliselt) tervislikku elustiili eelnevalt välja toodud imelise muutumise vastu.
        Seega ärme anna alla ning rühime ikka oma ideaalide poole edasi.

  • Reply h 5. aprill 2015 at 17:03

    olen paari kuuga võtnud 5kg juurde, kõht paistes, valudes. tahaks liikuda kõndida joosta. ei jõua kõhtu tassida”:D:(:). pole hullult
    pugind jms. vahel söön just tervislikumalt. vahel tuuakse head paar grammi.mõned uuringud tehtud, mõned ees. valud on kaua
    juba.
    samas 171cm, 63kg teksadega. enne oli aastaid 56-58kg. kuid mingi ideaalkaal näitab erik orgu vms lehel kunagi sai proovida
    62kg et ongi õige imelik… ei oska midagi arvata. teksad ei lähe kinni. kõht paistetab koguaeg ülesse ja valutab viimased paar
    nädalat.

  • Reply Liis 5. aprill 2015 at 17:01

    Oi ma tean, mida sa tunned.
    Ma ei julge enam ammu kaalule astuda, motivatsioon on täiesti null.
    Ma ei suuda end kuidagi kokku võtta, et trenni minna või siis kodus mingeid harjutusi teha.

  • Reply H 5. aprill 2015 at 16:58

    Kim Kardashian pidi kaaluma 61kg,
    uudistes räägiti. Äkki on lohutav
    informatsioon.

  • Reply asd 5. aprill 2015 at 16:50

    Ma olen ka 168cm pikk ja kaalun 59kg. Ma küll vaal ei ole :(

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:57

      Jah, inimesed on erinevad. Minul on kogu pekk ainult kõhul ja see on NII rõve.

      • Reply Vaike 5. aprill 2015 at 18:00

        Kaal üksi ei ole mingi näitaja. Nagu Mallu ise ka teab, siis kaalust olulisem on see, millest kaal koosneb. Sama pikkuse- ja
        kaalunumbri juures võivad inimesed totaalselt erinevad välja näha. Ma tean omast käest, et kaaludes praegu 56 kilo, on mu
        rasvaprotsent oluliselt madalam kui kümme kilo tagasi. Toitumises on olulised MAKROTOITAINED (valgud, rasvad,
        süsivesikud). Kui nende vahekord on paigas, kaovad igasugused liigsed isud nagu iseenesest. Nii et, sama vana soovitus – telli
        omale toitumiskava. On küllalt treenereid, kes teevad selle Sulle ka ilma, et praeguse kirja paneksid (mida oled öelnud, et ei
        “suuda”).

      • Reply Reet 5. aprill 2015 at 18:15

        Kahjuks see pekk seal kõhul ongi just
        see vein ja sai, mida sa armastad :(
        Tean omast kogemusest. Armastan ka
        veini ja palju. Samuti meeldivad
        nisujahu tooted. Makaronid, sai jne.
        JA minu suur patt on krõpsud. Neid ma
        võin süüa pakkide viisi.
        Olen alati mujalt kehast peenike
        olnud aga kõhu peal on pekk ja mult
        on korduvalt küsitud, et kas olen
        rase :D Siis on küll natuke piinlik
        moment aga ei takista krõpsude
        õgimist ja veini alla kallamist :(
        Raseduse ajal oli vähemalt hea, et ei
        pidanud kõhtu sees hoidma ja oli
        ettekääne krõpse õgida oli olemas :D :D

        • Reply S 5. aprill 2015 at 18:34

          kuulge, aga mina ei söö saia ega makarone ega kartulit. saiakesi ka mitte, küpsiseid ka mitte. lihtsalt ei maitse, pole
          kunagi maitsenud. krõpse lausa jälestan, ei suuda neid suhu pannagi. toitun peamiselt värskest ja rohelisest kraamist:
          söön palju puu- ja köögivilju, lemmik on tomat ja spinat, puuviljadest mango, apelsinid. ja mul on samuti suur, väga suur
          kõht! ma ei hakka kirja panemagi, mitu cm on vööü/m. miks nii??? ma saaks aru, kui ma sööks kräppi, siis oleks enda
          viga, aga ma ei söö!

          see on nii kuradi ebaõiglane, et ma isegi ei suuda midagi välja mõelda, mida endaga teha. spordisõber ma pole, pole
          väikeste laste kõrvalt aegagi (ei ole kodustöötamise võimalust, nühin iga issanda päev 8-17ni kontoris).

          • Vaike 5. aprill 2015 at 22:07

            Oeh, mis vahet sel on, mida süüa, kui kaloraaž ületab kulutatu? Saiakeste ja veiniga on seda lihtsalt kergem lõhki
            ajada, aga kui kulutad päevas 1500 kcal ja sööd 2000, siis sööd rohkem kui kulutad ja võtad juurde. Olenemata
            sellest, kas üleliigne kaloraaž tuleb porgandist, melonist või moosisaiast.

            Mida endaga teha? Löö kokku, palju päevas tarbid ja võta sealt 500 kcal maha.

          • toitumine 6. aprill 2015 at 00:11

            Kuna ka taimsed toidud sisaldavad
            suhkruid, siis sealt võibki see jama
            tulla. Pealegi vajab inimese keha
            kiudaineid…. Kuidas nende
            tarbimisega? Soovitan panna aja
            toitumisspetsialisti juurde (pelgu
            haoglas nt olemas) ja saad peagi teada
            mis probleemi tekitajaks on ;)

          • Pisi 6. aprill 2015 at 08:10

            Mina ka ei saa aru sellest. Räägitakse,,et toitumine on 90% ja trenn 10% aga minu arust
            on need suhtega 50-50. Minu toitumine on kontrolli all aga kaal ei lange. Kaal langeb
            alles siis, kui saan teha trenni. Minu puhul nt kiirkônd ei aita ja jooksmine mulle ei meeldi.
            Need igasugu dieedid on huvitavad, et pôletavad rasva âra aga trimmi sa ikka ei jää.
            Lôtendavast nahast sa oma dieeditamisega lahti ei saa.

          • Vaike 6. aprill 2015 at 08:16

            Mis puutub rasvapõletusse ja kaalulangusesse, siis on toitumine 100% ja seda võib lamades ka teha, vaadake või
            anorektikuid, mis pole muidugi hea näide. Ent kui tahta lisaks trimmis ja toonuses keha, siis on tõesti vaja end ka
            liigutada.

  • Reply Mutt 5. aprill 2015 at 16:49

    Ma arvasin, pudel veini on liig mis liig üksi ära juua,
    mida ma tihti ikka teen, kolm pudelit ühe õhtuga on
    juba tase;)

  • Reply Hanna 5. aprill 2015 at 16:45

    Hei!
    Kevadväsimus, vitamiine võtad?
    Kas nt hoidjat ei oleks võimalik võtta? Nt nii, et
    pool ajast hoiab hoidja ja ülejäänud ajast keegi
    teine.. samas peaks last harjutama, nutabki, aga
    nt kuu aega katsetamist? Edu ja jaksu :)

  • Reply L 5. aprill 2015 at 16:42

    Ma olen 171 cm pikk ja kaalun 67 kg. Teismelisena kaalusin 52kg. Aga maitea, ma olen praegu ka rahul. Midagi väga hullu ei paista
    nagu :D Ja nüüd sa ütled, et sa oled 168cm ning 60kg juures tunned end vaalana, siis see paneb mind ka vaalana tundma :(

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:58

      Nagu ma ütlesin, asi ei ole kehakaalus, sellest on suva. Lihtsalt kogu mu keha pekk on mu kõhul ja lotil ja see on niiiiii rõve

  • Reply L 5. aprill 2015 at 16:29

    Mul on sama värk, ja isegi kui ma
    üritan korraks tervisliku elu peale
    saada siis öeldakse et “Ah, ära tee
    nalja, niikuinii sa ei saa hakkama”
    ja no ega ei saa kah. Võibolla peaks
    see motti andma, et teised minusse ei
    usu, aga mul just võtab ära. Ostan
    hunniku rämpsu kokku ja õgin ja nutan
    et miks ma nii rõve olen ja miks mul
    pole kiiret ainevahetust. Nii vihkan
    neid inimesi kes võivad koguaeg süüa
    mida tahavad ja on ikka peenikesed,
    no täiesti ebaaus. Igatahes jah, mina
    ka ei leia mingit lahendust. :(

  • Reply Neiu 5. aprill 2015 at 16:27

    Mul on kaal nagu jojo. Antidepressantidega võtsin juurde 2 aastaga 18 kilo. Nüüd olen võtnud alla mingi 8 kilo, aga rohkem lihtsalt
    ei suuda. Tähendab, suudaks, aga ma ei oska niimoodi süüa, nagu vaja. Kui ma söön 3x päevas, siis ma õgin end surnuks, aga
    vahepeal suren ikka nälga. Samas Vahepaladega süües on nii, et need pole mitte vahepalad mul, vaid konkreetselt taldrikutäied
    toitu. Pffffffftt.

  • Reply Doris 5. aprill 2015 at 16:18

    Kui pikk Sa siis oled, et 60 kilo vaala tunde tekitab? Või
    noh, ma ise olen 173 ja kaalun 58. Ilusana tunnen end
    hommikul kui midagi söönud pole, siis tundub kõht
    kena ja pole punnis.. Trenni samuti ei suuda end
    sundida.

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:22

      168

  • Reply Kristiina 5. aprill 2015 at 16:17

    mina soovitan liituda sellise lehega nagu
    figuurisõbrad. Ise liitusin novembri lōpus
    kaaludes 72kg nüüd teisipäeval oli mul
    kaalumise päev ja kaal näitas 62,4. Seega –
    10kg lihtsalt sōin minema ei teinud mitte
    mingit trenni. Ainult lugesin oma punkte ja
    sõin samu asju mis ennegi. Soovitan seda
    soojalt proovida!!

  • Reply S. 5. aprill 2015 at 16:16

    Minul täpselt sama seis.. mittemiski ei
    motiveeri seda, et saada suveks hea vorm.. Iga
    esmasp mõtlen, et vabadel päevadel jooksma ja
    siis jõusaali,aga mõte jääb mõtteks. :D
    Hommikul ärgates ja süüa tehes tuleb enamasti
    see lebotamise tuju, söögiga teleka ette ja
    mingi hea film käima.. ei tekigi tahtmist trenni
    minna :D
    Aga jah suvi on suht uksetaga, kui midagi
    motiveerivat leiad siis võid jagada. Saaksin ka
    ehk oma ujumisrõngast kõhu ümber lahti. :)

  • Reply Pisi 5. aprill 2015 at 16:14

    Ma tean, mis tunne on see, kui ei suuda midagi teha. Tahaks aga kuidagi ei jõua selleni. Mul mitu asja poolikud, kuna mul hakkab
    juba mõttest, et need vaja teha, paha. Minu puhul aga asi selles, et mul on stress ja seni, kuni ma ei suuda sellest stressist jagu
    saada, seni ka midagi ei liigu. Mul nimelt hetkel mitu asja teha alates jaanauri algusest. Nüüd tundub, et hakkab kergemaks
    minema. 2 ndl peaks veel olema ja loodan, et siis olen jälle nö mina ise, kellel ei ole stressi ja suudab teha kõike, mida vaja. Aga sinu
    kaal on ikka üllatav. Ma 175cm ja kaalun 67kg. Kuna hetkel jube kiire aeg ja ei jõua kuidagi jõusaali, siis teen võimalikult palju
    käike jala. Mul nimelt see asi, et õige kaal on 62-63 kilo, kus ma olen ilus. Hetkel aga see 4-5kg kõik kintsudes, mis mind ajab
    kohati tigedaks. Ma tahaks osta pükse, mis lähevad ka kintsudest jalga nii, et mul ei ole vöökohast püksid laiad. Ma tahaks kanda
    lühikesi kleite ja seelikuid aga need paksud kintsud paistavad peeglist vastates jubedad.

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:20

      Ma ei tea isegi, et kas mul on stress millegi muu pärast. Ei oska vist täpselt näppu peale panna, et milles probleem. Ehk see, et läksin tööle tagasi, saan vähem kodus olla, isegi kui olen, teen tööd ka mingil määral. Vähem aega Marile=tunnen et ma olen sitt ema=tunnen, et ei saa sed vähestki aega jõukale kulutada, sest äkki ämmal on Mariga raske.

  • Reply M 5. aprill 2015 at 16:13

    Võid õnnelik olla, et see arusaamine tuli 60 kg pealt, mitte nagu mul 110 kg…MIDAGI PEAB MUUTUMA!

  • Reply Ty 5. aprill 2015 at 16:11

    Oi kui tuttav tunne. Mul on ka pidevalt selline kass peal, aga minul seostub see trennimoti puudus ja paksenemine sellega, kui ma
    oma eluga rahul ei ole. Ma isegi võib-olla ei tunnista ja mõtlen, et kõik on korras, aga tegelikult olen sisimas õnnetu ja seega
    puudub ka motivatsioon endaga tegeleda.

    Aga reaalselt aitab alkost loobumine. Lugesin hiljuti just artiklit, kui palju on kaloreid ühes klaasis veinis ja pmst kui teed õhtul 2-3
    pokaali on üks trennikord tühja. Karastusjoogid veel kõige hullemad. Kui ei suuda endale magusat ja saia endale keelata (kuigi
    peaks onju), siis võiks vähemalt karastusjookidega ja alksiga piiri pidada – kasvõi näiteks, et nädala sees ei tarbi. Näiteks kui
    muidu jooksid õhtul veini, siis mine selle asemel Mariga jalutama. On õhtu sisustatud ja peale tervislikku jalutuskäiku ei hakkaks
    ju veini sisse kaanima :D Mul vähemalt on nii.

    Kõige motiveerivam oli minu jaoks pilt kus näidati, et sa ei joodaks ju ometi oma lemmikloomale alkot/karastusjooke, et why the
    f*ck sa siis endale neid näost sisse kallad?

    • Reply Ty 5. aprill 2015 at 16:18

      ahjaaa…. ja need motivatsioonipilte jagavad inimesed on ikka sellised vaenalsed, et tahaks iga kord läpaka aknast alla visata
      (eeldusel, et nad akna all seisavad :D)

      • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:26

        JAAA! Miks nad teevad nii? See on nii jube :((

        • Reply Ty 5. aprill 2015 at 16:31

          Ma olen aru saanud, et igasugu vaimseid tsitaate ja trenni- ning motivatsioonipilte jagavatel inimestel on endal mingi
          probleem või siis vajadus ennast tõestada. Ma ei saa sellest aru. Nagu pidev tag’imine ennast kuskile spordiklubisse –
          kas ilma tag’imata trenni ei saagi enam teha? Kas kui igast käigust pilti ei ole, siis sa nagu polekski käinud? Kellele sa
          seda trenni teed – endale või näitamaks kui tegija mutt/kutt sa enda arust oled? Urr…

          • kook 5. aprill 2015 at 17:48

            Kui see inimest motiveerib siis miks mitte?

          • Vaike 5. aprill 2015 at 18:03

            Ma ka ei saa aru. Keda häirib, ei pea neid ju vaatama, aga kui inimene ise end sedasi rajal suudab hoida, siis jumala
            eest, andku minna! Sama hästi võiks kauplustele ette heita, miks nad komme müüvad, mis sest, et nende ostmine
            ja sisse söömine on täielikult vabatahtlik tegevus.

  • Reply Kanni 5. aprill 2015 at 16:11

    Liitun halinaga. Jumalast masendusse ajab peegelpilt kuigi reaalselt paks pole, vaid lihtsalt kehvas vormis. Ja halb tunne on kodus
    passida selle asemel, et end trenni vedada. Aga välja ka ei taha minna. Igatpidi halb. Kui motivatsiooni saaks poest osta, siis võtaks
    kohe kuhjaga. Ei tea kust kõik teised seda hangivad…

  • Reply Karmen 5. aprill 2015 at 16:11

    Mul täpselt sama seis. Sellesmõttes, et tellisin endale kõik toitumis ja treeningkavad. Nädal oli kõik idekas. Ja siis tuli
    nädalavehtus. Ooooo imelime vein, ooo. Mõtlesin siis alguses ahh mis ma ei söö midagi siis, et joon ainult veini. Okei ühest
    pudelist sai kaks, teisest kolm.. :D Nooo siis oli vaja mingeid tikuvõileibu ampsata. AH MIS SEE PAAR IKKA TEEB? Noo siis oli mul
    juba leivaksed toorjuustuga näpus. Eile oli pohmakas, õigisin nagu loom. Täna siis jälle hommikul ärkasin, et ma täna jätkan ilusti.
    Hommikul sõin ilusti, siis pisarad silmas oli mul vaja šokolaadi võtta ja vanduda, siis leidsin imelised kummikommid. Mul mingi
    räige magusa vajaudus? Äkki oskab keegi sinu lugejatest nõu anda. Ma söön kroomi tabelette ka. Hui aitavad ju. Ma õgiks ikka
    nagu loom kõike. Ja siis mul kodus on alati ühtesid leibasid tšilliga(roosa-pruun pakk, äkki on ette jäänud) ja siis me oleme
    harjunud neid sööma päiksekuivataud toorjuustuga. NÜÜÜD MA NEID SÜÜA EI SAA JA Mind AJAB HULLUKS SEE. Ma hakkan
    nutma. Ma olen loll paks lehm.
    Vabandan, et kogu oma sita elu siia kirjutasin, aga see tundus idekas koht kus ennast välja elada.

    • Reply Karmen 5. aprill 2015 at 16:16

      Päiksesekuivatatud tomatitega toorjuust*, kirjutada ka ei oska. :S :D

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:17

      ma hakkasin ka nutma niiet lebo, halada ikka võib

    • Reply kook 5. aprill 2015 at 17:54

      Pead leidma endas piisavalt tahtejõudu lihtsalt. Mul pidevalt nii, et kõnnin juba kommikapi või külmiku poole kui lahti teen siis
      mõtlen, et ei saa nii ju, 2 kuu pärast suvi. Lihtsalt mõtledki mida sa rohkem tahad, seda kommi/kolme pudelit veini :D või ilusat
      keha. Aga eks neid murdumisi tuleb ka ette, nii nõme on kui terve päeva oled korrutanud, et kommi sul vaja pole, kooki ka mitte ja
      üleüldse söönud tervislikult ning õhtul enne kui magama lähed murdud ja õgid kogu toidu, mis kodus olemas sisse endale :D

  • Reply Jennifer 5. aprill 2015 at 16:08

    Sa pead korra rutiinist välja astuma. Mine vaata näiteks mingit spordivõistlust. Jalgpall või korvpall. Ei pea olema midagi piletiga,
    kasvõi mingi täiesti lambine võistlus ja ela ennast seal välja. Minu aitas see stressi väljaelamine. Olin ka nii rämedas mustas
    surnud ringis ja peale täiesti lambise korvpalli võistlusel käimist ja väljaröökimist hakkas mul tohutult parem. :)

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:10

      Inimesed päriselt röögivad seal v :D

      • Reply Avardamaks 6. aprill 2015 at 11:59

        Muide, väljaröökimine on üks väga hea variant oma stressi vabastamiseks.
        Veet Mano soovitab patja peksta. Täiest jõust. Karjuda kah.

        Praktilistest näpunäidetest – pärast kolmandat last aitas kõige paremini mul kaalu alla saada see, kui tegin tunniajaseid
        kõnde iga päev. Ikka nii, et higi voolas. Kahe kuuga 10 kg läks kiirelt, edasi aeglasemalt. Aga miski pole võimatu!
        Oluline pole keskenduda kehale, vaid endale.
        Lõppude lõpuks sina ei ole sinu keha.
        Kas sinu keha füüsiline seisukord takistab sul olemas sina ise? Naermast, lollusi tegemast, mida iganes!
        Ei takista ju.
        See, et kõik ümberringi arvavad, et ma olen paks, loll, lehm või mis iganes – mis siis? See on nende hinnang, sel ei ole
        midagi pistmist sinuga. Loobu ise enda keha hindamast, ole lihtsalt sina ise!

  • Reply L. 5. aprill 2015 at 16:08

    Vaata, et sa kuidagi mingit toitumishäiret külge ei saa. Kusjuures, ma avastasin eile, et mu reied lähevad kokku. Seda pole iial
    juhtunud. Niiet ma liitun koos sinuga pontsakate klubiga.

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:10

      ma ausalt ei imesta, kui see nii lõppeks. sest praegu ma reaalselt mõtlen, et tra võiks küll olla toitumishäire, siis ma vähemalt oleks peenem.

    • Reply K 5. aprill 2015 at 19:23

      mis tähendab “reied lähevad kokku”? Kas mitte normaalsel naisel ei olegi reied koos? Noh näiteks siin pilt, jumala normaalsed
      naised. kõigil reied koos.

      Kurat küll, ma olen 170cm ja 68kg, kogu aeg ennast väga ilusana tundnud. Nüüd loen seda blogi ja neid kommentaare ja saan
      teada, et ma olen ka kogu aeg enda teadmata kole vaal olnud……

      Mallu, võibolla pole asi üldse mitte kaalus, vaid lihtsalt selles, et tunned ennast veidi vormist väljas. Ega selle vastu
      näljutamine ei aita. Ma arvan, et Kardole meeldid sa palju rohkem, kui on midagi katsuda ka, mitte mingi kondikubu. Aga kui
      oled vormist väljas, siis pole vahet, kas 50kg või 70 :)

  • Reply kadi 5. aprill 2015 at 15:59

    Aga kui sind mitte miski muu ei motiveeri järjepidev olema, siis mõtle äkki selle peale, et mis eeskuju sa Marikesele niimoodi oled.
    Ehk motiveerib Mari sind järjepidev olema ja näitad talle, et asju ei tohi pooleli jätta:) Sa vist ei usu endasse eriti, kuigi oled väga
    enesekindel. Vahepeal said ju selle trenni asjaga väga hästi hakkama ja kilod langesid, nii et kui ikka väga tahad, saad ka nüüd:)

    • Reply Mallukas 5. aprill 2015 at 16:02

      Kaal pole mul langenud kordagi, lihasmassi tuli juurde. Ja see kaal kaaluks, ma tahaks…kuidagigi vormis olla rohkem. Marile eeskuju andmine…Ta ei saa isegi aru, kui ma ütlen, et ta minu juurde tuleks, nii et temale eeskuju andmine küll väga suur motivaator ei ole, sest ta ei saa enivei midagi aru.

      • Reply kadi 5. aprill 2015 at 16:15

        no vot näed, sa juba eos killid kõik võimalikud asjad ära, mis vähegi võiks motiveerida:D No näiteks, motiveerigu siis sind see,
        et kas Maril oleks suuremana tore piltidelt vaadata, et oh god, ema miks sa nii lodev olid :D Eks siin ei saagi keegi teine sind
        aidata kui ainult sa ise. Aga usu endasse vähe rohkem!

      • Reply liis 6. aprill 2015 at 05:52

        Sa näiteks seda polar loop’i kella ei
        tahaks hankida ja igapäevaselt kanda.
        Mul ühte tuttavat motiveerib see
        meeletult. Pm. nagu mäng, vaatad kas
        saad vajalikud sammud täis ja kalorid
        kulutatud :) õhtul kui samme vähe, väike
        tiir Mariga Nõmmel ja voilaa… lapsega
        koos oldud ja trenn ka tehtud :) ise
        kavatsen ka seda kasutama hakata, et
        raseduskilodest lahti saada :)

        • Reply Mallukas 6. aprill 2015 at 08:29

          Mul on see. Patakas sai 7373 aastat tagasi tühjaks ja laadida pole viitsinud.

          • A4 6. aprill 2015 at 20:45

            Kingi mulle see polar loop siis, ma seda nii kaua poes
            nillinud et jube :)

      • Reply krk 6. aprill 2015 at 11:48

        Minu jaoks on kõige efektiivsem
        rasvapõletus spinningus käimine,
        ausalt iga kord, kui tulen sealt ära,
        tunneks nagu füüsiliselt, et olen
        kõhnem. Minu subjektiivne arvamus on,
        et jõusaal pole sulle parim
        trennilahendus, sest lihas jääb peki
        alla peitu, kui pekki ära ei treeni,
        aga jõusaalis on kõige igavam üldse
        tegeleda mingi cardio-masinaga, kus
        võib lihtsalt juhtuda, et teed midagi
        vale tehnikaga ja seega
        ebaefektiivselt. Spinningu
        rühmatrennis (või üldse rühmatrennis)
        tuletatakse pidevalt meelde õiget
        tehnikat ja öeldakse, mida pead
        jälgima, ning kohal olemise kohustuse
        tõttu ei saa mõelda, et ma tegelt
        tunni asemel teeks ikka 20 minutit.

        Masenduse osas soovitan pöörduda
        perearsti poole, kellelt küsi
        saatelehte psühhiaatri juurde (käib
        see asi nii, jah, ega ma ei tea :D),
        sest kui sul peaks päriselt
        depressioon olema, siis ei pruugi see
        lasteaiamurede või kaaluprobleemide
        lahenemisega ära kaduda – ajukeemia
        on niimoodi muutunud, et ei aitagi
        muu, kui arstlik sekkumine
        (antidepressandid). Kui selles osas
        oled abi saanud, on ka muude
        probleemidega tegelemine oluliselt
        lihtsam.