taksoseigad vol 7489723

Ma päris ausalt arvan, et tänane päev oli jumala viis mulle öelda, et LÕPETA ÜKSKORD SEE TAKSOGA SÕITMINE! Muud seletust ma antud seikadele anda ei oska. Läksin mina peale tööd Järve keskusest läbi, et Triinu sünnakink pakiautomaadist ära tuua ja üks Umami pakike koju ja no poest käisin ka läbi, seega tavaari oli paras kogus, et käe otsas tassida ei saanud. Mis seal ikka tellisin siis takso.

Kõige lähim oli Elektritakso, mille ma ka tellisin. Takso jäi 10 min hiljaks, mistõttu istusin ma 20 minutit Järve trepil ja vihkasin elu. Täna ju Triinu sünnapidu ja mul vaja ennast sättida ja pesta ja riideid valida ja sada asja veel, aga mina passin siin rahumeeli kuskil trepil oma kodinatega.

Lõpuks ometi halastas mu peale taevane arm ja takso jõudis kohale. Saime sõita umbes 3 meetrit ja arutada, kui jube on täna liiklus ja mitu liiklusõnnetust juba täna olnud on, kui üks naine meile parklas sisse tagurdas. Kiirused ei olnud suured, aga paras pauk ja ehmatus sellegipoolest.

“Okei, nüüd kutsume politsei ja anname tunnistusi,” kuulutas taksojuht pettunult. Selgitasin talle kenasti, et mina küll mingit politseid ei oota, sest mul on kiire. Pealegi tunnistas sisse sõitnud naine kohe oma süüd ja mis mul siin enam tunnistada ikka olekski.

“Selge, see teeb siis 3.20,” vaatas ta naeratusega minu poole.

Ma ei tea MIS MUL VIGA OLI, aga ma reaalselt maksin taksojuhile kuradi 3.20, et liikuda 3 meetrit edasi ja also saada osa autoavariist.

Krabasin pagassist oma kompsud ja istusin trepile tagasi. Võiks lausa öelda, et see oli tänase päeva “minu pleiss”. Tellisin takso. Pidi tulema 9 minutiga. Möödus 10. 13. 16. Lõpuks helistasin juhile olles juba keskmisest rohkem ärritunum. “Kas te olete kursis, et te pidite kuus minutit tagasi siin olema?” küsisin ma üsna pahaselt.

Taksojuht selgitas, et oioi, liiklus on jube ja et ta on kahe minutiga kohal.

NELI minutit hiljem helistab ta mulle ja küsib, et kus ma olen.

“Järve keskuse keskmise ukse juures ENDISELT!”

-“…..aaaaaa….taxify on teid teise kohta positsioneerinud. Ma pean nüüd ringi tegema, et sinna saada,”

“Ma… hakkan nutma,” ütlesin ma talle ainult ja hakkasingi. Panin toru ära, viskasin oma päikseprillid vastu maad ja nutsin kõva häälega ahastatuna Järve keskuse treppidel.

Taksojuht helistas tagasi.

“Ära nuta, kullakene, ma kohe tulen! KOHE TULEN!” hüüatas ta ja ta tõepooolest tuli. Ma ei kujuta ette mitut liiklusreeglit rikkudes, aga paari minutiga oli ta ukse ees.”

Istusin siis nutetud silmadega taksosse ja palusin tal mind koju tuua. Möödusime sellest taksost, mis ikka politseid ootas. Rääkisin uuele juhile ka oma eelmisest toredast avariiseigast ja kui ma jõudsin oma jutuga sinna, et ma talle MAKSIN, küsis taksojuht: “Kas sa tahad, ma annan talle peksa? Kurat, kuidas ma vihkan taksojuhte. Ma olen viimasel ajal kolm tükki läbi peksnud,” seletas ta mulle elavalt, et viimasel olevat “nuiatriibud sita peal isegi!”.

Ühtlasi rääkis taksojuht mulle seda, kuidas tal on kaks poega. Üks sündis olenemata spiraalist ja teine (kelle kohta pole kindel, et kas isegi on tema laps) poeg olevat ebaõnnestunud abort.

….