Uncategorized @et

mida päeva?!

5. mai 2015

Kell on seitse õhtul ja mina kirjutan teile oma toimetusest. Mul on päriselt tunne, et ma ei näe vist iial enam Mari ärkvel olekus, sest ma lihtsalt olen tööl, vihun artikleid nii, et näpud on juba murdumas. Mul oli täitsa meelest läinud, kuidas mõni päev toimetuses võib olla niiiiii stressirikas…

Mul ausalt silmad jooksevad juba verd, aga ajakiri peab täna trükki saama, sadagu või pussnuge.

Veits on tunne, et tõmban laua alla kerra magama ära, sest homme kell 10 pean nagunii tagasi olema, sest siis on meil koosolek.

Oot, mida ma kodus olles vingusin? Et igav on või? Et tööd tahaks teha või? Naised ja nende hala…

how-i-feel-at-work1

Lõpetuseks vestlusi voodist:

Ma: Kardo kle, mis sa arvad, mitu prossa on tõenäosus, et me elu lõpuni abielus oleme?

Kardo: 80%

vaikus

Ma: Päris hea protsent ju!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

4 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Ebapärlikarp 6. mai 2015 at 07:10

    Kardo :D :D :D

  • Reply keidu 5. mai 2015 at 21:48

    Oeh, ma olin ka täna kella üheksast üheksani
    tööl. Jube väsitav, pole ammu pidanud nii pikalt
    tööl olema :D

  • Reply Grete 5. mai 2015 at 20:37

    Haha, that picture is so me :D

  • Reply Kairit 5. mai 2015 at 20:11

    Samas kui valmis saad lõpuks siis on mega hea tunne.