0
Uncategorized

avameelselt suitsetamisest + loosimine

25. mai 2015

Ütleme, et ma oleks narkodiiler ja üritaksin teile müüa uut turule tulnud narkotsi. Ütleme ka seda, et ma olen maailma ausaim diiler ja loetleksin teile ette ka kõik selle aine plussid ja miinused.

Miinusteks on selle ainega järgmised asjad:
– See on äärmiselt surmav. Üks kahest inimesest sureb selle tarvitamise tagajärgedesse
– See maitseb kohutavalt, aga ära muretse, see harjud selle maitsega
– See paneb sind väja nägema vanem ja väsinum
– See on väga sõltuvust tekitav – juba esimene kord võib suure tõenäosusega lõppeda väga pika või eluaegse sõltuvusega
– Sa hakkad köhima, kähisema ja läkastama. Pidevalt.
– Sa kaotad keskendumisvõime ja sulle tundub, et hea lahendus seda parandada on ainet kasutades
Positiivseteks külgedeks… neid muuseas polegi. Isegi pilve ei tee.

Kas teie prooviksite seda ainet? Ma praegu loen ja vaatan, et muidugi ei prooviks. Ometi omal ajal proovisin küll. Sellepärast ongi üks teema, mida ma siin blogis mitte kunagi maininud ei ole – suitsetamine. Ma olin ikka päris noor (13-14) kui ma alustasin suitsetamist. Ei mäletagi kuidas ja miks. Lihtsalt proovisime ja lahe oli ja nõnda me siis aeg ajalt kuskile peitu pugesime ja salaja suitsu tõmbasime. Mäletan hästi, et see oli siis helesinine LM, mida me sõbrannadega ja sõpradega tegime.

Millal ma esimese oma paki ostsin, või millal hakkasin igapäevaseks suitsetajaks, ma ei mäletagi. Lihtsalt ühel hetkel tundus mulle, et ma olen terve elu suitsetanud. Ja ma ei tahtnud suitsetada. Mulle ei ole see kunagi kirglikult meeldinud. Ja üldse tunnen ma, et need, kes väidavad, et neile meeldib suitsetamine ja nad ei tahagi maha jätta, valetavad. Nad lihtsalt ei viitsi ega taha mahajätmisega tegeleda, vot nii. Sest kui iga nende “suitsuarmastajate” ees oleks üks punane nupp, mida vajutades ei tunneks nad iial enam suitsunälga, siis vajutaksid nad seda kindlasti. Nii kaua aga kuni seda nuppu ei eksisteeri, armastavad nad suitsetamist edasi? Pfft. Aga okei, olen isegi seal olnud.

Kui ma rasedaks jäin ja oma esimese 2 triibuga testi sain. Siis oli esimene mõte, et ah, ma siis jätan maha, kui arstile lähen. Siis jätan maha, kui esimene UH on. Kogu aeg mingi edasilükkamine ja vabandused. Raske oli, aga mingi perioodi ei teinudki. Aga loomulikult sõnastasin ma seda endale nii, et ma ei TOHI teha, mitte ma ei TAHA teha. Ma ju tahtsin ja ei saanud ja see pani mind seda aina rohkem tahtma.

Kohe, kui imetamise lõpetasin hakkasin jälle suitsetama. Alguses vähem, siis aina rohkem ja rohkem, kuni ma suitsetasin umbes sama palju kui ennegi. Aga teate, mis vahega? Ma varjasin seda Kardo eest. See on täitsa utoopiline, kuidas see hakkas nii väikse asjana, ühe salasuitsuga, millest sai salapakk ja siis salaja suitsetatud mitu kuud….ja lõpuks tundus imelik talle isegi öelda. Kergem oli teeselda, et ma olen sama tubli mittesuitsetaja nagu tema, tegelikult pidudel salaja suitsule hiilides ja siis Kardo eest põigeldes, sest ma ju haisesin nagu viimane koni. Õudne. Pidevalt mingi stress. Nagu pubekana varjasin vanemate eest, nüüd oma enda mehe eest. Väga tobe lugu.

Käisin isegi Allen Carr’i loengus koos Leenuga. Ma tulin sealt ära sellise tundega, et issand jumal. Kuidas ma üldse kunagi üldse suitsu tegin? Null suitsuisu. Võisin rahus juua veini ja minna suitsetajatega kaasa õue, aga ise ei soovinud. KUNI, mu sõbrannas uurima, et huvitav, mis tunne sul oleks, kui sa ühe mahvi teeks. Selleks hetkeks olin ma 2-3 nädalat suitsuprii olnud. Mina ei tea miks, ma siiski tegin selle mahvi. Ei midagi erilist. Samasugune mahv, nagu ma olin miljoneid elus teinud. Midagi ei muutunudki, kuni nädal hiljem tundsin ma, et ma tahaks veel ühte mahvi. Ja no ei pea vist geenius olema, et aru saada, et mõne ajaga olin ma vanas olukorras tagasi. Suitsetasin, tundsin ennast halvasti, et ma pean Kardole valetama, et ma pean enda tervist rikkuma ja et ma käin ja haisen nagu koni. Veel hullem, et ma ju ei pea, vaid teen ise selle valiku seda teha. Seega on lihtsam mõtted maha matta ja neist mitte välja teha. Lihtsalt elada, suitsetada, haiseda, varjata.

Paar nädalat tagasi olin ma kodus ja ühel hetkel tekkis mul suitsuisu. Võtsin oma paki kaasa, astusin õue, avasin paki ja leidsin sealt seest kirja:

Täitsa lõpp. Mu süda vajus saapasäärde. Ma oleks nii eelistanud, et ta oleks mölisenud või praganud, aga eiii, mitte ainult armas ja armastav kiri. Mis mul üle jäi. Kirjutasin Henrile (Allen Carr’i loengute läbiviija) ja ütlesin, et mul oleks vist aeg uuesti loengule tulla. Eile käisingi.

Ja nüüd ma olen samas seisus. Ma ei taha suitsu teha. Mul pole mitte mingit soovi suitsu teha. Ma istusin just õues kolleegiga, kes tegi suitsu ja mul ei olnud soovi seda ta käest rabada, aga mingi hetk mõtlesin küll, et ah nii igav on, teeks suitsu ja helistaks kellelegi. Nagu ma muidu ei saaks helistada, või et see suits nii põnev on, et kohe mu igavuse ära võtaks eksole.

Igatahes olen mina edaspidi tubli. Ma ei kirjuta meelega, et ma PÜÜAN olla, sest ma lihtsalt olen. Mittesuitsetamine on normaalne tegevus iga inimese poolt, kes ei soovi oma tervist rikkuda ja mina tõepoolest enam ei soovi.

Üks koolituse osadest oli kohe pärast loengut kirja panna nii palju punkte kui vähegi võimalik, et miks sa enam suitsetada ei taha. Eile pärast koju jõudmist kirjutasingi järgmised punktid siia postitusse, et neid ka teile lugeda anda. Et ma ei saaks taganeda. Et näidata iseendale, et mul on nüüd tõsi taga. Aitab ka sellest jaburast “hobist”! Ei mingit “ma teen ainult ühe mahvi/suitsu veel”. Ma olen kas suitsetaja või mittesuitsetaja ja ma eelistan olla see viimane.

  • Ma ei taha enam oma tervist rikkuda, sest ma tahan võimalikult kaua oma kauni perega koos olla ja mitte vähki surra
  • Ma tahan oma keha väärtustada, meil juhtumisi on ainult üks.
  • Ma ei soovi haiseda nagu koni ja siis haisvana oma last kallistada. Iuuuu! Isegi kätepesu ja parfüüm ei aita, teate ju küll, mismoodi lõhnab inimene, kes on just suitsult tulnud. Ja vaene Marike alati jookseb mulle ukse peale vastu…Never again!
  • Ma ei taha Kardo eest oma suitsetamist varjata ja muudkui peita suitsupakke ja stressata oma vahele jäämise pärast nagu väike laps.
  • Ma tahan olla oma lapsele hea eeskuju, mitte kimuv tont.
  • Ma ei taha olla väsinud ja vana suitsetaja. Niigi mul on “suitsetaja hääl”, mis on mul muuseas lapsest saati selline. Pole mul veel vaja niigi noore välimusega mehe kõrval varsti ta vanaema välja näha :))
  • Ma ei taha oma nahka rikkuda ja vanamutt välja näha (vt eelmist punkti).
  • Ma ei soovi suitsetamise peale oma raha raisata, kui ma võiks seda kasutada palju arukamalt.
  • Ma ei taha enam elada hirmuga, et ma võiks haigeks jääda.
  • Ma ei taha oma aega raisata suitsetamise peale!
  • Ma tahan tunda kõiki lõhnu.
  • Ma ei taha, et kõik asjad mu käekoti põhjas oleks tubakapuruga kaetud.
  • Ma ei taha tunda survet teha suitsu, sest teised teevad. Tihtipeale teen suitsu, sest kõik lähevad, kuigi mul endal puudub selleks täielik isu.
  • Ma tahan, et Kardo ja Mari saaksid mu üle uhked olla, et võtsin kätte ja tegin ära – loobusin!
  • Ma tahan, et ma saaksin pidudel minna ja teha Kardole musi, mitte tema eest joosta nagu hullumeelne, sest ma haisen nagu koni ja kardan, et ta tuleb mind musutama.
  • Ma ei taha endale suhu seda rõvedat suitsumaitset. Minu meelest ei ole see meeldiv ka pikaajalisele suitsetajale.Vot ja rohkem mul ei olegi teile öelda, kui et ma kavatsen nüüd edaspidi elada suitsupriilt. Aga huvitav oleks küll teada, kas mu lugejad on suitsetajad? Kas olete kunagi proovinud maha jätta? Mis meetoditega?

Muuseas, Henry ütles mulle, et tohin oma lugejate vahel loosida välja ühele õnnelikule võimaluse minna sinna koolitusele ja saada oma rõvedast sõltuvusest lahti. Loenguid peab ta nii Tallinnas kui Tartus, seega loosis osalemiseks kirjuta mulle kommentaar, kus põhejndad, miks soovid loobuda ja kus loengul osaleda sooviks? Lisaks KLIKI LIKE ALLEN CARR’I FACEBOOK LEHEL SIINSalasuitsetajaid ei diskrimineeri, teie võite mulle postkasti kirjutada 🙂

Kellel aga loosiõnnes ei vea, siis öeldes salasõna Mallukas, saate loengule 25% soodsamalt, ehk siis 178 euroga, mis on keskmisel suitsetajal umbes kahe kuu suitsuraha. See on ausalt seda väärt 🙂

Loe ka neid postitusi!

184 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Mann 15. juuni 2015 at 12:05

    Pea kaks aastat olen olnud mittesuitsetaja kuid siiani on olnud sellist isutamist suitsu järele aga õnneks pole veel alla andnud.
    Teada on , et suitsetaja jääb eluks ajaks suitsetajaks. 🙁 Vanaema mul tegi pea 40a suitsu ja siis jättis päeva pealt maha 🙂

  • Avatar
    Vasta mammu 9. juuni 2015 at 11:21

    Jah, ma tahaks ka teada millal loosimine juba toimub, no nii loodan, et ehk naeratab õnn minule 🙂 Ega enam kaua pole jäänud
    järgmise seminarini

  • Avatar
    Vasta Reelika 9. juuni 2015 at 08:18

    Tere Mallukas.Kõigepealt õnne abieluranda sõudmise
    puhul! :)… Tahtsin küsida, et kuidas sul suitsetamisega
    lood? Kas meetod aitab siiani? Millal see Allen Carry
    loos siin toimub? Päikest!:)

  • Avatar
    Vasta Ulvi 3. juuni 2015 at 21:08

    Alustan sellega, et mina ei ole suitsetaja. Olen seda väiksena proovinud, kuid miskipärast ei tahtnud. Eelmine nädalavahetus,
    sõbrad ostsid kohvimaitselist suitsu… mõtlesin, et teen mahvi ja proovin, kui palju kohvi maitset on seal. Üllatus-üllatus, ma ei
    tundnud mingit kohvi maitsed ja endiselt, ma ei oska kopsu tõmmata – jumal tänatud, et ma ei oska. Kuid, see selleks. Minu
    mureks on minu vend. Ta on 21-aastane ja suitsetab juba mitu aastat. Mulle üldse ei meeldi see asi. Ma isegi ei mäleta miks ta
    suitsu tegema hakkas. Ilmselt tuli see kambavaimust. Nagu noortel asi ikka käib. Tahan ja loodan, et ühel päeval ta jätab selle
    maha, sest olles ise 19-aastane, tuleb ka ilmselt mul pisipere ja tahan et mu vend oleks päääääris kaua minu lastele onu. Näen
    head võimalust sellest pakkumisest. Kohaks sobiks ideaalselt Tartu. Sest meie kodukohas, et ole sääraseid võimalusi ja ega
    Tartugi on omaette ettevõtmine. Kuid, kui meie ei saa seda suurepärast võimalust, siis proovime teisigi lahendusi! Olen enda
    venna üle alati uhke, kas siis suitsuga või suitsuta!

  • Avatar
    Vasta Mare-Elle 2. juuni 2015 at 01:24

    Hei! Ma hakkasin suitsu tegema 18a,
    enne seda olin no selline antisuitsu
    olend, kui vähegi olla saab. Ja siis
    kui täisealiseks sain, mõtlesin, et
    prooviks ja sealt edasi ajalugu. Ma
    proovisin mitu korda maha jätta, ent
    ei tulnud sellega toime. Ja siis 2013
    aasta alguses minnuga toimus midagi
    huvitavat, ärkasin justkui mingist
    taasmängitavast unest üles ja lubasin
    endale, et alates tänasest ma suitsu
    ja alkoholi ei vaja. Sinna kuhu ma
    nüüd lähen nendel kahjutegevatel
    ainetel jõudu ei ole. Päevapealt
    jätsin maha. Alkoholi pole siiamaani
    joonud ja hetkeseisuga ütlen
    endiselt, et ei aitäh. Suitsu olen
    teinud, aga väga vähe (ehk kolm korda
    aastas nädal aega järjest ja siis ka
    ostan lühikesed suitsud ja tõmban
    vaid paar mahvi, sest mu keha ikka
    nii tõukab eemale, nukker ego ütleb,
    et no palun, no palun tõmba veidi
    veel ) . Ja panin tähele, et isu
    tuleb siis kui ma iseendaga pahuksis
    olen. Minu õppetund seisnes iseenda
    armastama hakkamises. Siiani seisneb
    ega muidu suitsunälga tekiks. Vot nii. 🙂
    Sulle aga tugevust ning enesekindlust
    igasse uude päeva, et suitsul Sinu
    üle võimust poleks. 🙂

  • Avatar
    Vasta Kristi 28. mai 2015 at 23:57

    Ma ei hakka pikka juttu kirjutama aga me
    loobuks koos mehega lihtsalt suitsetamisest,
    aitab küll, kaua vōib 🙂

  • Avatar
    Vasta Silvia 27. mai 2015 at 10:12

    Mina olin ise ka kunagi suitsetaja, alustasin
    umbea sama vanalt ja tapselt sama moodi
    nagu sina. Sinna kursusele sooviksin saata
    oma kalli ema, kes on juba 25 aastat
    suitsetanud ja ei saa selle maha jätmisega
    hakkama, kuigi on ise ka tuhandeid kordi
    proovinud. Tõmbab päevas paki kuni isegi
    kaks. Ma mäletan väga hästi mälestusi
    lapsepõlvest kui mu ema mu välja kylmakätte
    kaasa pidi võtma, et ise saaks suitsu teha (
    toohetk ma mõtlesin, et minust ei saa kunagi
    suitsetajat ja ma nii vihkan seda :D)

    Aga sulle päikest Mariann ja ole sina ka tugev
    🙂

  • Avatar
    Vasta Erts 27. mai 2015 at 05:12

    Siinkohal on paslik tsiteerida Mark
    Twaini “Suitsetamisest loobumine on
    imelihtne, ma olen seda oma 1000
    korda teinud.” Word.

  • Avatar
    Vasta Kadri 26. mai 2015 at 21:00

    Oeh… Koguaeg motlen maha jätmisele, aga täielik
    motivatsiooni puudus.
    Tegin suitsu, jäin rasedaks, jätsin päevapealt maha. Siis
    ootasin imetamise lõppu ja nüüd olen kuu aega jälle
    suitsulainel.

    Kōige nomedam on see, et mees mittesuitsetaja ja ta ei
    takista ega keela mind 😀 Ta raisk lubab mul teha.

    Niiet heeeeeeeeelp! Keegi voiks selle suitsutungi mu
    seest ära süüa. Lähen ükskoik kuhu kohale, peaasi et
    suitsuvabaks saaks ja mu mees saaks mind kiita 🙂

    Teemast kõrvale- kunagi ütles, et kui suitsetamise maha
    jätan, siis teeb abieluettepaneku. Raseduse aeg seda ei
    teinud… Annaks uue võimaluse talle 😀

  • Avatar
    Vasta Alena 26. mai 2015 at 19:46

    Hei,

    Paratamatult ei ole ma kunagi midagi võitnud.
    Ilmselt on see sellest, et pole justkui kuskil
    osalema kipunud 🙂 Küll aga siinkohal
    sooviksin kindlasti oma õnne ära proovida.

    Olen päris mitu korda üritanud maha jätta – ei
    õnnestu. Lihtsam on leppida, et mul puudub
    piisav tahtejõud. Tegelikuses on aga asi nii, et
    tahe on, aga ei suuda. Lähen jube närviliseks ja
    selleks, et oma viha teiste pealt mitte välja
    elada -panen järjekordse suitsu põlema.
    Igavene suletud ring.

    Seega oleksin äärmiselt õnnelik selle võidu üle.
    Kui ma ka selle tagajärjel suudan suitsetamise
    maha jätta, siis oleks üks eesmärk täidetud.
    Loengule saaksin minna Tartus 🙂

  • Avatar
    Vasta Kerli 26. mai 2015 at 19:00

    Ma tunnen, et olen ise suitsetamisest loobumise jaoks liialt nõrk.
    Ma olen seda proovinud. Korduvalt, aga lihtsam on ju poes olles ikkagi see pakk osta ja mõelda, no see nüüd on küll viimane !
    Alguse sai see kontoris töötades, kus teised vahepeal käisid “värsket õhku hingamas”. Kuna kontor oli umbne, hakkasin ka
    käima kaasas. Alguses niisama juttu ajamas ja tuulutamas. Märkamatult kiiresti tekkis endale ka pakk taskusse. Ja vot juba 5
    aastat pole sellest pakist seal taskus lahti saanud..

    Tahaks loobuda, et hoida oma tervist.
    Olla eeskujulik tädi pisikestele põngerjatele.
    Olla puhas.
    Suunata see raha, mis suitsule kulub, hoopis mujale. (jah, sellele kulub ikka tohutu summa!)

    Loengusse tahaks minna Tallinnas !

  • Avatar
    Vasta Anja 26. mai 2015 at 18:33

    Soovin loobuda suitsetamisest sest olen veel noor(19) Ja suitsetanud juba 6 aastat,pidevalt pakk taskus. Ja no isegi nii noorelt
    annavad juba nii igemed kui ka muud asjad tunda. Kindlasti ei tahaks ma paariaastapärast olla ma juba kortsus ja hambutu. Ise ei
    ole mahajätmisega hakkama saanud. Ehk see loeng testi aitaks.

    Sa oled tõesti väga tubli! Kindlasti saad hakkam! 🙂

    • Avatar
      Vasta Anja 26. mai 2015 at 18:34

      Lisan juurde, et läheks koolitusele Tartusse 🙂

  • Avatar
    Vasta A. 26. mai 2015 at 17:14

    Tere Mariann

    Ise ei suitseta ja loengu annaksin oma isale, kes on suitsetanud aastaid ja aastaid. Isapoolses suguvõsas jookseb ka vähk,
    mistõttu olen eriti hirmul.

    Oma täispikka nime ei soovinud avaldada, kuid kui võidan, siis võta muidugi minuga ühendust meili kaudu (milles tegelikult ka
    nimi avaldub), et saaksin oma isa aidata! Pea kahtesadat eurot tõesti lihtsalt võtta pole.

    Päikest
    A.

  • Avatar
    Vasta Krista 26. mai 2015 at 15:18

    Tartu. Läheksin ise.
    Annaksin kõik, et sellest
    kohutavast harjumusest
    lahti saada.

  • Avatar
    Vasta Mariliis 26. mai 2015 at 14:31

    Hei. 🙂

    Saadaksin sinna loengusse oma ema. Näen tihti kuidas ta suure stressiga suitsu kimub ja siis tuppa tuleb. Minul läheb alati süda
    pahaks kui seda suitsuhaisu tunnen. Tean, et ema ei taha tegelikult suitsetada, aga näen seda ahastust, ta ei oska loobuda. Tal
    pole motivatsioonigi. Tahaksin, et mu ema, kes alati mulle ütleb, et ma mitte kunagi sellist sõltuvust ei saaks ja et ta teeb kõike,
    et mina suitsetama ei hakkaks, oleks samuti suitsuprii. Mu ema teab, et suitsetamine on halb ja et see ei too talle kasu, aga ta ei
    oska ja ka kardab loobuda. Ta pole ilma suitsuta 10. aastat juba olnud.

    Loengusse läheks Tartusse. 🙂

    Kõike paremat sulle, Mallu. 🙂

  • Avatar
    Vasta Mari 26. mai 2015 at 13:45

    Olin ahelsuitsetaja. Maha jätsin päevapealt, nüüdseks 14 aastat suitsuvaba olnud. Nikotiininälga polnudki, pigem oli raske lahti
    lasta kimumise harjumusest, oleks kasvõi läbi kõrsiku õhku imenud 🙂 Üldiselt läks see väga ruttu üle ja lausa imestasin, kui palju
    jäi nüüd aega igasugu muude tegevuste jaoks.

    • Avatar
      Vasta 26. mai 2015 at 19:39

      Sama siin, et suitsetan pigem sellest kimumise harjumusest, kui nikotininäljast. Paljud on öelnud, et ma ei
      tõmba nikotiini sissegi, vaid lihtsalt pahvin. 😀 No ja umbes pakijagu päevas “pahvin” ma ära küll. Aga mis
      puutub loengusseminekusse, siis 1. see ei ole mu kodukohas ja teiseks, kui see pilet nii kallis on, siis mul ei
      ole lihtsalt sellist vaba raha kusagilt võtta. 🙁

      • Avatar
        Vasta Mia 26. mai 2015 at 21:46

        Kimumisharjumust ei ole olemas, ainuke põhjus miks inimesed suitsetavad on nikotiininälg/ajupesu suitsu kohta.

        • Avatar
          Vasta Mari 9. juuni 2015 at 23:39

          Igasugu imelikke harjumusi on. Mõni nt nokib nina – mis selle põhjus olla võiks?
          Miks paljud suitsetamist maha jättes rohkem sööma/näksima hakkavad? Nikotiininälga söömine kindlasti ei leevenda,
          samuti ei lähe kõht kiiremini tühjaks – tegemist on ikkagi ühe sisseharjunud tegevuse (antud juhul käe suu juurde
          tõstmise) asendamisega.

  • Avatar
    Vasta Mia 26. mai 2015 at 13:15

    Ma JUST praegu kusjuures loen seda Carri raamatut, see esimene tekst oli kohe mõnusalt tuttav siin postituses 😀 Ise olen
    suitsetanud 13 aastat, hakkasin 15selt (kuna TEISED tegid ja tahtsin näha, mis seal siis nii väga head on) ja pmst 2-3 nädalaga
    olin ahelsuitsetaja valmis. Alles 20selt hakkasin esimest korda mõtlema et tglt võiks ju maha jätta/hakkasin aru saama kui jube
    see sõltuvus on. Aga tol ajal oli suitsu isu megasuur/tunne, et see on jube hea asi ja kuidas mulle meeldib suitsu maitse jnejne
    (mis on kõik ajupesu/suitsulõksu tulemus tglt). Pluss ma selline inimene, kes tahtejõuga ei suudaks elu sees midagi jätta 😀
    Õnneks seda on aina rohkem ajaga hakanud kaduma ja see aasta jõudsin seisu kus absoluutselt nüüd jälestan maitset ja kõike
    mis suitsetamisega kaasas käib, aga mingil põhjusel ikka jätkan.
    Siis mõtlesingi et võtan selle Carri raamatu ette, võtsin alguses selle, mis meil ka eesti keeles olemas. Lugesin pingsalt läbi ja
    kuidagi ikka ei jõudnud kohale või ei tekkinud seda ’ilmutushetke’, mida ta ka kirjeldab. Siis otsisin ühe tema inglise keelse
    raamatu netist, mida minu teada pole eesti keelde tõlgitud (pmst Easyway pikem ja põhjalikum versioon) ja otsustasin, et
    lihtsalt lugemise asemel kirjutan ka endale sealt välja tähtsamaid asju ja tõlgin neid lauseid enda jaoks eesti keelde. Ma olen
    üldse selline inimene, et mulle jõuab uus info jube halvasti kohale 😀 Nt koolis kui igasugused tööd olid ja oli vaja uut materjali
    õppida, siis pidin megalt enda jaoks seda läbi kirjutama/õppima, et asi kohale jõuaks. Kusjuures kui ma hakkasin niimoodi sealt
    välja kirjutama, siis see sundiski tema teksti rohkem läbi mõtlema ja endaga seostama ja üks ‘plõks’ on mul juba ära käinud (ma
    veel ei ole lõpuni jõudnud raamatuga), nii et ma arvan et seekord mõjub! 😀 Ma tahangi selle materjali läbi töötada ja endale
    kirjutada üles sellise nö lühema versiooni kus oleks kõige tähtsam kirjas ja mida oleks hea aeg-ajalt lugeda. Samuti panen nüüd
    tähele kui palju ajupesu me saame ühiskonnalt suitsetamise kohta, täpselt nagu ta oma raamatus kirjeldab. Või mis
    ajupesu/valed arvamused mul enda suitsetamise kohta olid/on. Täitsa hullumaja. See Carri meetod võiks minu arvates olla
    lausa koolis mingi õppeaine, et kõik inimesed saaksid need teadmised!
    Loosis osaleda ei taha, aga see teema praegu jube südamelähedane ja mu sõbrannad/tuttavad vist ei viitsi eriti enam kuulata
    ka kuidas ma sellest Carrist soiun, hea oli siia kohe välja kirjutada oma mõtteid 😀

  • Avatar
    Vasta G 26. mai 2015 at 13:14

    Ma olen selle raamatuga ka maha jätnud paariks kuuks aga siis hakkasin uuesti tossama. Hea meelega vaataks, kas kursus
    Tallinnas aitaks. Huvitav, kas keegi akupunktuurist ei ole abi saanud?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 26. mai 2015 at 13:19

      Ma käisin kunagi – ei aidanud 😀

    • Avatar
      Vasta meow 26. mai 2015 at 13:34

      Mina olen lasknud nõelad kõrva panna. Ei aidanud. Tulin sealt ära ja suitsuisu oli suurem kui enne, nõelad panid kõrvad lihtsalt
      tuikama 😀

      • Avatar
        Vasta Laura 22. juuni 2015 at 12:16

        Minu ema lasi ka nõelad kõrva toppida ja jättis
        tänu sellele suitsetamise maha niikauaks, kui ta
        mõtles et ah mis see paar mahvi ikka teeb. Peale
        seda kui teist korda läks ei aidanud need nõelad
        tuhkagi enam.

  • Avatar
    Vasta laura 26. mai 2015 at 13:13

    Sooviks väga suitsetamisest loobuda kuna tervis on
    niigi.halb. Tea, et suitsetamisega tuleb hädasi kindlasti
    juurde aga ma.ei suuda maha jätta. Olen päris palju
    üritanud. Isegi selle loengu kohta lugenud.aga
    kardan.et sellest pole.kasu.ja raha läheb raisku. Seega
    loodan et äkki nüüd õnn naeratab.

  • Avatar
    Vasta Elina 26. mai 2015 at 13:07

    Olen 19, suitsu teen juba alates 12!!! eluaastast. Olen proovinud maha jätta 102038 korda, kuid tulutult, lihtsalt ei suuda.

    • Avatar
      Vasta Elina 26. mai 2015 at 13:08

      ja sooviksin osaleda Tartus loengul

  • Avatar
    Vasta Krissu 26. mai 2015 at 12:50

    Mina ise ei ole suitsetaja, hoopis
    suurem mure on mul mu ema pärast. Ta
    on 40-aastates kaunis naine, kes
    närbub silmnähtavalt iga päevaga.
    Meil on suguvõsas head geenid, mõnda
    aega nägi ka mu ema väga nooruslik
    välja, nii et paljud arvasid, et
    oleme õed. Tänaseks on ta oma ilusast
    välimusest kaotanud üle poole. Ma
    tean, et suuri imesid mahajättes ei
    juhtuks, kuid mingil määral läheks
    olukord paremaks. Kuid välimus
    välimuseks – mu ema köhib kohutavalt.
    Sageli on tunne, et nüüd ta lämbub,
    selline vastik suitsetaja köha. Kas
    ta ise tahab maha jätta? Tahab. Ta on
    proovinud igasugu variante, kuid need
    on toiminud lühiajaliselt, ilmselt on
    tahtejõud nõrk. Kuid ma usun temasse,
    et ta saaks hakkama. Ja mis kõige
    olulisem, nagu Kardo ütles, ma tahan
    samuti, et mu ema elaks minuga
    võimalikult kaua koos ja saaks oma
    lastelastega mängida, mitte ei
    haiseks nende juuresolekul nagu koni.
    Jään loosiõnnele lootma ja siiralt
    usun oma emasse, et ta saaks hakkama!
    🙂 Sulle Mallukas ka jõudu, pea
    vastu! 🙂

  • Avatar
    Vasta Krissu 26. mai 2015 at 11:41

    Olen 25aastane ja suitsetaja olnud oma 10 aastat kindlasti. Maha olen üritanud jätta korduvalt,aga siiani ebaõnnestunult.
    Selle loengu peale olen ka mõelnud,aga see vajab raha kogumist,mis mul eriti hästi välja ei tule. Kõige hullem on see ,et olen
    salasuitsetaja ainult ühe inimese ees. Kõige tähtsama. Kõik mu sõbrad teavad et suitsetan,aga mu poisssõber ei tea. Oleme
    koos pea kaks aastat. Kui kokku saime ütles ta ei talle ei meeldi suitsetajad ja noh..sellest ajast saadik ta arvab et ma ei
    tea,nüüd pn kuiagi imelik ja väga häbi öelda talle. Kui käime kuskil pidudel,ja oleme veidi snapsised,teen ma suitsu. Alguses
    tegin salaja,kuni ta üks hetk ütles,et ta ei taha välja peole minna kuna igakord kui ma natuke joogine olen,siis hakkan teda
    vältima. Ma ei vältinud,ma lihtsalt ei tahtnud et ta teaks et ma suitsu tegin. Nüüd ütlen talle kui lähen peol tegema ja näen ta
    näost kuidas ta seda ei salli,aga joogise peaga mind on võimatu peatada. Hommikul on jälle jube halb olla. Esiteks on süümekad
    ja teiseks on see,et joogise peaga ma teen väga palju suitsu. Kui ma olen temaga koos igapäevaselt siis ma ei tee. Aga kuna me
    koos ei ela,siis esimese asjana kui ta ära läheb jooksen ma suitsule, Esimese asjana kui üles ärkan teen ma suitsu. Töö juures
    pausidest ma ei hakka rääkimagi,vahel teen lausa kaks suitsu järjest.Kuna töö juures KÕIK suitsetavad,siis on väga raske mitte
    kellegagi kaasa minna. Viimastel kuudel läheb mul pakk päevas,mis on väga jube, Ütlen küll,et varsti jätan maha…aga see varsti
    kestab juba mitu aastat. Suitsetamine on ära rikkunud väga palju. Ema alati noomib,et ma maha jätaks. Suri vanaisa ja isa
    kopsuvähki. Ja igakord kui arst röntgenisse saadab mu süda jääb seisma,et järsku nüüd…Hääl on mul alati madal olnud ,aga
    köha on nagu 70 aastasel vanamehel. Käisime mehega just ükspäev vanalinna vaate platvormil,treppidest ülesjõudes oli mul
    kops korralikult koos,rääkimata sellest kuidas üritan jooksmas käia jne. Jõudu pole. Suitsetamine on hambad kollakaks teinud.
    Kuna mu hambad on niigi kohutavas seisus,siis võit loengule säästaks mu raha suitsupakkide pealt hambaraviks. Reedel on
    minek,kardan kohutavalt mida hambaarst mulle ütleb ,mitmeid tuhandeid hammaste parandamine maksma läheb. Olen alati
    lubanud endale kui saan endale ilusa naeratuse jätan suitsetamise maha. Ehk nüüd?
    Võibolla on asi minus et ma ei suuda maha jätta iseseisvalt kuigi olen üritanud korduvalt. Ei tea. Aga tean,et ei taha valmistada
    pettumust inimesele kellest kõige rohkem hoolin . Ja ka endale. Tahaks tunda lõhnu ja mitte haiseda suitsu järgi enam,sest
    ausalt ma ei mäleta millal ma viimati poleks hommikul ärganud ja esimese asjana suitsu ette pannud. Sõltuvus muutub järjest
    tõsisemaks. Võiu korral osaleksin Tallinna seminaril.

  • Avatar
    Vasta Reelika 26. mai 2015 at 10:28

    Unustasin lisada et võidu korral sooviks seminari
    Tallinnas 🙂

  • Avatar
    Vasta meow 26. mai 2015 at 10:11

    Ah, deem! Ma just laupäeval käisin seminaril – napilt jäin soodukast ilma! 😀 Igatahes olin ma raamatut lugenud ( ei mõjunud) ja
    olin väga skeptiline kogu selle ürituse osas, aga ma lootsin, niiiii väga lootsin, et seekord õnnestub. Ja teate mis – siiamaani ongi
    õnnestunud. Mis siis, et laupäevast ei ole kaua aega möödas, aga minu puhul on need 3 päeva ka juba suur asi, sest ma ei mäleta
    isegi poolt päeva, mil ma suitsu ei ole teinud. See oli ilmselt 10 aastat tagasi. Mind aitas nii väga see, et sain päris mitmest hirmust
    selle seminariga üle. Henry on super 🙂

    • Avatar
      Vasta meow 26. mai 2015 at 10:26

      Aa, seda ka, et kartsin jubedalt kaalutõusu. Henry väitis, et Carri meetodiga kaal ei tõuse, sest tegemist ei ole tahtejõumeetodiga.
      Mallukas – mis sinu enda kogemus on? Kas kogesid mõningast kaalutõusu kui suitsetamisest loobusid?

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 26. mai 2015 at 10:54

        mul kaal koguaeg tõuseb, suitsetades ka :D:D

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 26. mai 2015 at 10:54

      Nii lahe, hoiame nüüd teineteist reel 😀

      • Avatar
        Vasta meow 26. mai 2015 at 13:30

        Jah, tugigruppi on vaja, siis on motivatsioon suurem 😀

  • Avatar
    Vasta Mari 26. mai 2015 at 08:55

    Mina saadaks vóidu korral loengusse oma mehe. Ja
    sooviks minna Tallinasse loengusse. Miks ma sooviks
    et ta suitsetamise maha jätaks? Ta on ahelsuitsetaja ja
    lisaks läheb raha kohutavalt. Ise ta ei suudaks kuidagi
    maha jätta. Lisaks oleks see hea synnipäeva kingitus
    talle 🙂

  • Avatar
    Vasta Marion 26. mai 2015 at 08:36

    Minul on natuke teistsugune
    suitsetamissõltuvus – vesipiip. Küll
    pean seda aga sõltuvuseks, sest ei
    suuda päevagi ilma, et suitsetaks
    (olgu öeldud, et sigarette ma ei
    suitseta) ning nii juba 8 aastat.
    Kõik ikka imestavad, et kuidas ma
    viitsin koguaeg seda üles seada,
    okei, suvel veel, aga talvel!? käed
    on tubakaplögaga koos, süsi lõhnab
    väga halvasti jne. No ma eitea, nii
    on vaja ju! Eile suutsin terve päeva
    ilma hakkama saada (proud!), õhtul
    hilja läks mees magama ja siis see
    juhtus: tegin salaja üle väikse piibu
    (A) ise samal ajal hinge kinni
    hoides, et ta selle mulina peale üles
    ei ärkaks, oleks nii mark salaja
    öösel üksi piibutades vahele jääda.
    Aga miks loobuda tahan? Sest ma ei
    taha ka, et mu nahk oma elastsuse
    kaotaks (ma ei pea silmas ainult
    nägu..) ning trennis on tunduvalt
    rohkem võhma kui ma eelmistel
    päevadel kopsud puhtad hoidnud olen.
    Rahalisest säästust rääkiamta. Ah
    miks see lõpetamine nii keerukas on?

  • Avatar
    Vasta Reelika 26. mai 2015 at 08:33

    Tere Mallukas.Minu lugu on suhteliselt sarnane sinu
    loole.Suitsetaja olen olnud umbes 12 aastat
    hetkel.Kunagi oma peas panin paika,et kui ma peaks
    kunagi rasedaks jääma,jätan paugupealt suitsetamise
    maha.Suitsetav rase on ju jubedus,nagu ka suitsetav
    ema.Aga eelmine aasta kui rasedaks jäin,ei visanud ma
    suitsupakki sugugi mitte prügikasti,ostsin lihtsalt
    kõige lahjemat ja üritasin vähem teha.Aasta alguses
    sündis mul laps.Sain elukaaslaselt negatiivseid
    kommentaare,et suitsust loobuda ei suutnud.Tegin
    peale imetamist suitsu,et organism jõuaks enne
    järgmist imetamist puhastuda.Kui elukaaslane päeval
    tööl oli,sain rahulikult salaja kimuda,väites,et ma pole
    täna päeval üldse teinud.Nüüd hetkel on mu laps
    täielikult rinnapiimaasendaja peal ja häbi
    öelda,suitsetan nagu vanasti.Ütlen ausalt mul on paha
    tunne ja piinlik.Tunnen nagu peaksin üksinda kuskil
    koopas suitsetama,mul on süütunne,et seda teen.Ma
    olen ise väikse lapse Ema,riided haisevad suitsu
    järgi,meeletu raha läheb selle peale ja ajan end
    oksele.Elukaaslase vanemate ees,kes küll midagi ette
    ei heidaks,ma teha suitsu ei taha ja mu oma ema arvab
    siiamaani,et ma olen suutnud ammuilma loobuda.Aga
    see ei ole ju nii.Kahjuks pole mul omal iseloomu,et
    selle pahega võidelda.Kusjuures mõlemad mu
    elukaaslase vanemad kes pikki aastaid suitsetasid,said
    Allen Carry seminarilt abi.Eelmine aasta kui lugesin
    Mari-Leenu blogi ,ku ta sama seminari külastas
    rasedana ja abi sai,tekkis mul ka soov liituda ja suitsust
    loobuda.Tookord jäi asi raha taha ja olen seda
    koguaeg siiamaani edasi lükanud.Masendav lugu ja
    mul endast täitsa hale.Kui siit peaksin selle võimaluse
    võitma,saaksin olla samamoodi täisväärtuslik
    mittesuitsetav ema oma väikesele lapsele,nagu sina ja
    Leenugi. Päikest:)

  • Avatar
    Vasta Sirts 26. mai 2015 at 07:47

    Mina olen 22 -aastane ja suitsetanud juba umbes 8 aastat – päris kohutav !!! Nii palju üritanud maha jätta – küll uueaasta
    lubadused, küll kihlveod kellegi teise kaaskannatajaga , kuid kõik tulutult !
    Tead mida, mind isegi ei huvita milegi pärast nii palju see aaastas kulunud summa või vähk, kuivõrd see, et ma teaan, et ma võtan
    mingi 10 kg jälle juurde, ma olen niigi paks vaal juba, ei taha veel suurem vaal olla ! 😀 piinlik küll, aga midagi ei ole teha, ja vot
    ammu olen vaadanud Allen Carri seminari ja lugenud selle kohta palju head, aga pole kahjuks olnud kunagi sellist raha võimalik
    oma palgast kõrvale panna… iga päev 3, 50 suitsu peale ei ole hullu panna, aga teate küll, kuidas raha KOGUDA on meeletult
    raske! 🙂

  • Avatar
    Vasta merit 26. mai 2015 at 07:46

    Ma ei tea miks, aga see postitus võttis mul täitsa
    pisara silma..ära tee seda enam

  • Avatar
    Vasta She 26. mai 2015 at 07:42

    Olen suitsetanud juba väga pikka
    aega, ning pean tõdema, et see mõjub
    tervisele väga halvasti – ja seda
    juba noores eas. Tahan siiralt maha
    jätta, kuid see on raske ning loengus
    osalemine aitaks kindlasti!

    • Avatar
      Vasta She 26. mai 2015 at 19:46

      Tallinnas sooviksin loengus osaleda.

  • Avatar
    Vasta M 26. mai 2015 at 07:26

    No mina tegin oma 8 aastat kui ka
    rasedaks jäin.Siis ka samamoodi
    loobusin,sest PEAN.Kohe peale
    imetamise lõppu hakkasin samuti
    uuesti ja tegin kuni 1,5 a.Siis aga
    käis mingi klöks ,et milleks.KAs
    selleks,et näha kole ja kortsus
    välja,surra varem kui teised? Ja
    päevapealt andsin paki ära ja nii
    jäigi.See oli nii lihtne,sest ma
    TAHTSIN ise jätta.Noh eks muidugi
    söögiga kompenseerisin veidi,aga
    hullu ei midagi.JA samas kes siin
    pühapäeva suitsetajaid vihkas…mul
    on ka vahest kombeks kelelgi kõrvalt
    teha ..kord kuus vb.Ja rohkem ma ei
    taha ja ma tean et ei hakka uuesti
    tegema,sest ma ei taha teha.Lihtsaks
    teeb asja ka see,et mees ei
    suitseta.Nii et ärge tulge ütlema,et
    kui vahepeal teed oled kohe uuesti
    orgis 😀 ma ei taha olla,isegi kui
    isu on,siis ma ei tee lihtsalt 😀

    Aga tubli oled!

  • Avatar
    Vasta Merilin 26. mai 2015 at 07:24

    Mainin veel ära, et meil aitas järjel olla ka üks app-
    QuitNow.
    Näitab päevade arvu, palju pole teinud, kokku hoitud
    aeg, raha. Samuti tervise poolelt paar näitajat. ?

  • Avatar
    Vasta Maire 26. mai 2015 at 06:03

    kui nüüd päris aus olla, siis minu jaoks on suitsetavad
    ja alkoholiga liialdavad inimesed nõrgad. Vaimselt
    nõrgad. Neil ei ole seda tugevust, et mitte kaasa minna
    oma kaaslaste survel ja hakata tarbima…neil pole
    tugeust et maha jätta.
    Milleks suitsetada? Mida see annab? Ok, ole ise korra
    proovinud, jah, maitse ei meeldinud, midagi paremaks
    see ei teinud, maailm lillelisemaks ei muutunud, närve
    see ei rahustanud, rohkem pole suitsu proovinud.
    Sama ka alkoholiga. Nähes, mida alkohol inimesega
    teeb….iga päev…kuidas tervis halveneb, kui palju
    tarbida…kuidas oma vanuses inimene on nii haige, et
    veedab oma elu lõpu haiglates, kuna 1 organ teise
    järel ütleb üles, kuidas suitsetamisest on tugevad
    hingamisraskused, …. õpitakse vigadest, nii enda kui
    teiste omadest. ükski vägi enam ei aita, kui sul on
    maksakahjustus, kopsukahjustus, vähk…aitab vaid
    kahetsus, et miks küll varem ei olnud tugevust jätta
    maha? Mõtlesin küll, kuid miks mitte? Veedan aega
    inimesega, kes vaikselt hääbub. Rääkides tunde
    temaga, elan kaasa….
    Ta on olnud eluaeg suitsetaja, kogu temapoolne
    suguvõsa suitsetab, tarbib alkoholi. Tema õdee köhib,
    nagu poleks õhku, kuid samal ajal on koni hambus.
    Tema õde põeb kopsuvähki…
    Tema ise jättis suitsetamise 7 aastat tagasi. Ja joomise.
    Kui sai teada et tal on tugev maksakahjustus,
    söögitoru veenilaiendid, kopsukahjustused,
    maohaavandid jms…ta leidis endas jõudu kõik maha
    jätta, et pikendada oma eluiga, e näha lapselste sündi.
    Ta niiväga tahtis omale tütretütart. Enne seda ainult
    poistevägi. Tal ol jõudu oodata. Tütretütar sündis, ja
    ka jõud hakkas kaduma. Nüüd lebab haiglas,
    eesmägitult, pole ta sihti enam. Ta on saanud mida
    kõige enam soovis. Nüüdseks on ta oma haiguste
    lõppfaasis. 20 aastat on ta mälust enamjaolt puudu.
    Mõelge enne oma lähedaste peale, enda peale, kui
    suitsetamise või joomisega alustate. Kõik võib olla, ja
    võib ka mitte olla. Parem karta kui kahetseda ja teha
    kõik enesest olenev, et endal ja oma lastel ei tekiks
    sellist olukorda. Laste puhul on enetustöö oluline. Kui
    suureks saavad teevad ise oma valikud, kuid kuni on
    oma vaemate mõju all….loodame neid mõjutada
    positiivsuse suunas. Et nemad oskaksid teha
    mõistlikke valikuid.

    Ma olen ise täiskarsklane, ei suitseta üldse. Samuti ei
    tee seda ka mu abikaasa. On lähedasi, kes suitsetavad,
    kuid nad oskavad hoida lastest eemale .
    Minul suitsetavad õde ja vend. Ma saadaks nad
    mõlemad kuhugile, kus nad saaksid tugevateks. Kus
    neid osataks suunata piisavalt…et mitte langeda enam
    samasse auku. Olgu ükskõik kumb…alkohol, või
    suits…sest nemad näevad nende tarbimise tagajärgi
    kõige enam, nemad on kõige lähedamal. Ma ei taha
    seista ka nende voodi kõrval ja mõelda….et kaua
    veel…? Eriti kardan seda venna puhul…sest eeltöö
    samasse seisu jõudmiseks käib noorel mehel täies
    hoos…teist korda sama asja üle ei elaks…

  • Avatar
    Vasta Kadi 26. mai 2015 at 00:13

    Isiklikult küll ei suitseta, elukaaslane kahjuks
    seda teeb! Loengusse saadaksin võidu puhul
    hoopis oma Kalli Vanaema ♡
    Miks?
    – vanaisa suri kopsuvähki
    – vanaema tervis pole enam kiita
    – vanaema elab kolmandal korrusel, korteris
    (2toaline) koos minu tädi ja 6a täditütrega,
    suitsu teeb ta nii tihti, kuid pole jõudu välja
    minna suitsetama, seega teeb seda akna peal.
    Ei tahaks üldse, et ka lapse tervis sellepärast
    kannatab.
    -Vanaema hobiks on vanakestega koos
    tantsimine, kus ta enam väga käia ei jõua, ehk
    suitsetamisest loobumine tooks tervise ja jõu
    tagasi
    -Rahakott ei kannata üldse raha suitsule
    raisata
    -Tema 3 last, 8 lapselast ja 3 lapselapselast
    Väga-väga armastavad Teda ja soovivad
    Temaga olla veel vähemalt 20 aastat!!!
    Vanaema elab Võrus, kuid loengusse
    sõidutaksin Teda võidu korral Tartusse.

  • Avatar
    Vasta m 26. mai 2015 at 00:09

    Suitsetamine on rõve, kallis lõbu ja see lõhub mu suhte
    kui mees teada saaks et salaja suitsetan, ta jälestab
    suitsetajaid.

  • Avatar
    Vasta Mari 25. mai 2015 at 22:56

    Ma tahaksin maha jätta, sest suitsetamine võtab raha, maitseb halvasti ja tihti on vastik olla pärast aga millegipärast ikka teen..
    Õnneks mitte iga päev aga siiski sõltuvus on sõltuvus. Ja ma pean tunnistama, et mulle meeldib suitsetamine kui tegevus, aga ma
    siiski ei taha suitsu teha.

  • Avatar
    Vasta K** 25. mai 2015 at 21:45

    Nii haige vaadata neid pühapäeva suitsetajaid… “tegelt mul polegi sõltuvust, ma niisama teen ja võin päeva peale maha jätta”…
    No na**ui te üldse teete, kuni kujunebki sõltuvuseks :(.
    Ise olen 14-15 aastasena proovinud paar korda, ei tõmba üldse… Kole vaadata neid tossajaid, eriti naisi. Kahju neist lausa… jah,
    ma tean(!), et kõik ei tahagi suitsetamist maha jätta.

  • Avatar
    Vasta Mirjam2 25. mai 2015 at 21:34

    Mina ise suitsetanud ei ole.
    Proovinud muidugi olen, aga õnneks
    oli see tegevus piisavalt vastik, et
    uuesti proovima ei hakka. Samas olen
    ma viibinud noorena seltskonnas, kus
    kõik suitsetasid ja ennustasid, et
    küllap hakkan mina ka nendega koos
    kimuma. Õnneks olen ma piisavalt
    jonnakas ja just kiuste suitsu tegema
    ei hakanud. Minu mehe suguvõsas ka
    kõik suitsetavad ja ma alati imetlen
    teda, et kuidas tal on nii palju
    tahtejõudu, et ta on ainus, kes
    suitsu ei tee.

    Rasedakõhuga naisi, kellel on koni
    hambus, kahjuks olen selliseid
    tänavapildis kohanud, neile tahaks
    kohe midagi eriti krõbedat öelda.
    Laps pole veel sündinud ja juba sa
    annad talle nõrgemad
    stardivõimalused. Väga kohutav.

    Sulle soovitan ma seada endale
    eesmärk, et iga kord, kui tahad
    suitsu osta, siis jäta see pakk
    ostmata ja võta see raha ja pane
    endale kuskile kõrvale, näiteks
    Austraaliasse reisimise fondi või
    täida mingit muud just endale olulist
    unistust. Vaata aeg-ajalt seda raha
    ja unista. Iga kord, kui oled
    suutnud sellega hakkama saada, siis
    kiida ennast selle eest ja tunne
    rõõmu oma saavutusest. Algul on see
    ilmselt raskem, aga ma arvan, et iga
    korraga, kui jätad paki ostmata, siis
    läheb kergemaks.

    Edu!

  • Avatar
    Vasta Kaja 25. mai 2015 at 21:32

    Ma ei hakka kirjutama pikka nutujuttu sellest, kuidas nii hirmsasti tahaks suitsetamisest loobuda, aga
    lihtsalt pole iseloomu vms. Ma ise ei suitsetagi, seda teeb minu abikaasa. Ma tahan, et ta lõpetaks selle
    enesehävitamise! Ja ma olen veidi isekas ka … ma tahan surra enne teda, aga tema suitsetamine mängib
    kaardid tema kätte … ma lihtsalt armastan teda nii palju, et ma ei suudaks ilma temata elada.

  • Avatar
    Vasta Anne-Mari 25. mai 2015 at 21:31

    Mina ise suitsetaja ei ole, küll on seda minu ema. Võidu
    korral saadaksingi just tema loengusse. Miks? Sest ta
    on aastaid üritanud maha jätta, rahakott tegelikult
    suitsetamist ei luba, aga usku tal sellistesse
    loengutesse pole. Ma olen talt korduvalt uurinud, miks
    ta suitsetab. Ta ütleb ise, et ega see ju mingi meeldiv
    tegevus pole ja paar päeva saab ta ilma ka hakkama,
    aga vot miski maagiline suitsus on, mis muudkui enda
    järele haarama kutsub. Ma väga tahaksin näha, et mu
    ema suudaks loobuda ja oleks seega oma lapselastele
    veel parem vanaema ja elaks seeläbi kauem 🙂

  • Avatar
    Vasta K 25. mai 2015 at 21:20

    Mina alustasin koos sõbrannadega suurest huvist 14-aastaselt, esialgu ei tõmmanud allagi, aga harjutamine tegi meistriks ja
    lõpuks aasta pärast olime juba igapäevasuitsetajad. Tundus väga lahe. Pausi tegin kui 20-aastaselt rasedaks jäin ja 3 kuud
    imetades ka ei teinud, kuid kogu selle aja oli suur igatsus suitsu järgi, lugesin päevi, millal nö vabaks saan ja uuesti tegema saan
    hakata. See päev jõudiski kätte ja kimusin mõnuga järgmised 2aastat. Vaikselt hakkas selle aja jooksul süvenema mõte, et
    mulle ei meeldi ma ise kui suitsetav ema – käisin kortermaja koridoris suitsetamas ja oma väikse tütre jätsin selleks ajaks
    üksinda tuppa. Kõlab kohutavalt ja praegu tilgub süda verd meenutades kuidas pisike tuppa jäi ja ukse juures ootas… Lapsega
    õnneks midagi ei juhtunud, kostis väga hästi läbi kõik niiet selles osas läks hästi. Kuna mõte suitsetamine maha jätta aina
    süvenes, siis jõudsin lõpuks ühe alternatiivmeditsiini viljeleja Stepanjani juurde (enam ei mäleta kuidas). Maksin hunniku raha
    ja tema vajutas mingeid punkte ja voilaa! suitsetamisest vaba ma olingi. 23-aastaselt. Polnud isu ega midagi, kadus
    alateadvusest täiesti ära. Kui toonane elukaaslane palus poest suitsu tuua, unustasin selle lihtsalt ära, seda ei olnud mu jaoks
    enam olemas. Ei oleks saanud rohkem rahul olla!
    6 aastat hiljem lahutasin abielu, oli vanast elust väljatulek ja uue elu leidmise raske tee ning ühel peol võtsin sõbrannalt mahvi
    ja nii ta läks – minust sai jälle igapäevasuitsetaja. Nautisin suitsetamist – kohvi kõrvale, veini kõrvale, niisama ajaviiteks jne.
    Mõni aasta hiljem hakkas taas süvenema mõte, et tuleb lõpetada, uus elukaaslane on mittesuitsetaja, seltskonnas enamus on
    maha jätnud ja muidu mittesuitsetajad, see harjumus tundus kuidagi ajast ja arust, oma aja äraelanud olevat. Aga mahajätmine
    polnud sugugi kerge, mingil hetkel suutsin 3 nädalat ilma olla, kuid jälle murdusin ja kimusin mõnuga edasi…. Eelmise aasta
    augustist alates jõudsin selleni, et suitsetasin ainult veini kõrvale ehk et igapäevaselt enam ei teinud, kuid veini ilma suitsuta
    polnud siiski võimalik ette kujutada. Olin rahul sellegi edasiminekuga.
    Praeguseks hetkeks olen suitsuvaba elu elanud napilt üle 5 kuu, olen 34-aastane. Nimelt sain 2.jõulupühal kahe-triibuga-testi
    🙂 Nüüd justkui on jälle uus algus ja uus võimalus ja ma ei plaani enam selle hirmsa harjumuse juurde naasta, sest see on
    tegelikult äärmiselt mõttetu viis oma ja teiste tervist rikkuda ja raha raisata. Loodame, et suudan endale kindlaks jääda ja sel
    korral lõplikult!
    Edu kõigile tervislikuma elu suunal liikumisel – kunagi ei ole liiga hilja! 🙂

  • Avatar
    Vasta Liisi A 25. mai 2015 at 21:17

    Ise sain õnneks lahti sest pahest, kui rasedaks jäin – nüüd juba kaks aastat ilma hakkama saanud. Aga minul mure lapse isa pärast
    kes on suitsetanud pool oma elust ning kuidagi sellest vabaneda ei suuda. Kardan väga tema tervise pärast ja tahan, et meie laps
    saaks kaua olla koos oma isaga, kes on terve.

  • Avatar
    Vasta K. 25. mai 2015 at 21:01

    Olen suitsetanud pea pool oma elust, olen muide 26
    aastane….Mul on kaks imearmsat poega kelle pärast
    suutsin suitsetamise jätta kuni imetamise lõpuni,
    peale mida läks kohe suits ette ilma silma pilgutamata.
    Ma olen proovinud ka niisama maha jätta, kuid mu
    ümber on igapäevaselt liiga palju suitsetajaid ja kui ma
    ise suitsu ette ei pane siis ma lihtsalt ei suuda
    suitsuhaisu taluda. Mulle ei meeldi suitsuhais, kuid
    isegi seda tehes ei tunne nii intensiivselt seda. Ma
    tahaksin maha jätta aga ma ei usu endasse, ma tean, et
    ma ei suuda, ma tean, et ma feilin lihtsalt, ma tean, et
    ma olen liiga harjunud sellega, justnimelt harjunud,
    sest ma tegelikult ju ei taha seda. Olen ka mõelnud
    Allen Carry loengule, aga kui ma peale seda ka maha ei
    jätaks, siis oleks see mahavisatud raha… Ma tahaksin,
    et ma saaksin ka kunagi vaststa uhkusega küsimusele:
    Kas sa suitsetad? Eitavalt… Ma soovin, et mu lapsed ei
    peaks häbi tundma, et nende ema suitsetab…

  • Avatar
    Vasta T 25. mai 2015 at 20:45

    Ma oleks nagu ise selle postituse kirjutanud. Mulle meeldib vahest suitsetada, aga ei taha et mu pisike
    tütar ja mees kõrval kannatama peaksid. Ma väga sooviks sellel kursusel osaleda:)

  • Avatar
    Vasta lalala 25. mai 2015 at 20:44

    Mina oleks ilmselt üks neist vähestest, kes kohe tõesti armastab suitsetamist ja seega ütlen kohe, et ei ole Alan Carri loengust
    huvitatud. Teadsin juba teismelisena, et hakkan suitsetama, ometi olin korralik ja ei teinud seda. Mitte et vanemad oleksid
    hirmsasti keelanud. Lihtsalt lükkasin alustamist edasi ja ei tundnud ka kaaslaste survet. Arvasin, et olen 16 kui hakkan, siis et
    olen 18. Aga olin hoopis 20. Teismelisena armastasin vanu Hollywoodi filme, kus suitsetamine oli näitlejate põhilisi
    kõrvaltegevusi. Jah, see on mu meelest glamuurne. Suitsulõhn riietel ja nahal muidugi häirib vahel, kuid selleks, et seda varjata
    on omad trikid. Tuleb kasutada spetsiaalselt selliseid parfüüme, mis on loodud suitsetavate naiste jaoks. Eks nad maksavad
    omajagu ja pole ilmselt kõigi cup of tea, aga näiteks Robert Piguet Bandit on minu meelest üks parimaid lõhnu üleüldse. Teine
    natuke negatiivne asi on muidugi see, et sigaretid on kallid ja lähevad aina kallimaks. Aga samas maksab iga hobi. Ja vähemalt
    minu oma ei muuda mind agressiivseks ega pane mõtlematuid asju ütlema nagu mõnedega siis juhtub kui nad joovad. Alkoholi
    tarbin minimaalselt.

    Kes ütleb, et suitsetamine on tervisele ainult kahjulik, sel on kodutöö väga tegemata. Otse loomulikult on see tervisele
    kahjulik, ma ei vaidlegi vastu. AGA tal on ka mitmed positiivsed omadused:

    1. Suitsetamine parandab motoorset tegevust.

    2. Suitsetajad on väga paljude uuringute põhjal saledamad kui mittesuitsetajad, isegi kui nad tarbivad rohkem kaloreid. See
    paneb mind sellele mõtlema, et äkki oled sa just sellel põhjusel kaalus juurde võtnud, et sa enam ei suitseta?

    3. Suitsetajatel on vähem hambakattu kui mittesuitsetajatel.

    4. Suitsetajatel on vähem kõrgvererõhutõbe kui mittesuitsetajatel.

    5. Selline raske autoimmuunsushaigus nagu sarkoidoos esineb põhiliselt mittesuitsetajatel ja selle uusim ravimeetod, mida
    praegu katsetatakse on tataa… nikotiiniplaastrid. Kui see esineb suitsetajatel, siis ka neil, kel on kopsusarkoidoos, soovitavad
    arstid suitsetamist mitte maha jätta.

    6. Suitsetamine aitab parkinsoni tõve vastu.

    7. Suitsetajatel ei esine peaaegu üldse haavandilist koliiti.

    8. Sünnitusjärgset verejooksu ja hüpertensiooni esineb suitsetajatel palju vähem kui mittesuitsetajatel.

    9. Suitsetajatel on palju väiksem risk altshaimeriks ja dementsuseks.

    10. Suitsetajate infarktid on üldiselt kergemad ja väiksem protsent suitsetajaid sureb peale infarkti kui mittesuitsetajaid.

    11. Suitsetavate emade lastel on vähem allergilist astmat, atoopilist dermatiiti ja toiduallergiaid.

    12. Nikotiiniplaastrid on aidanud downi sündroomiga inimeste arengule kaasa.

    Neid võiks veel välja tuua, aga piirdun hetkel 12-ga 🙂

    Ma ei propageeri suitsetamist ja olen arvamusel, et parem on alati mitte alustada ja olen rõõmus kui keegi jätab suitsetamise
    maha ning sellega rahul on. Alaealiste suitsetamine on minu meelest vastik, nagu ka alkoholi tarvitaminegi. Aga mis mind häirib
    on suitsetamise demoniseerimine ja keelamine. Ma ei leia, et minu sigarett, mida ma põhiliselt nagunii olen sunnitud oma
    koduseinte vahel tõmbama, oleks kuidagi kellelegi kahjulik. Praeguseks olen oma suitsupakke ostes juba niipalju maksuraha
    maksnud, et sellest on riigile päris palju kasu ja teen seda ka edaspidi. Ja minu mürk ei tee mind kurjaks, ei pane mind rumalusi
    tegema, kellelegi autoga otsa sõitma või kedagi ära tapma.

    • Avatar
      Vasta just 25. mai 2015 at 23:14

      +1

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 26. mai 2015 at 08:42

      Ma ei oska sellele jutule isegi midagi adekvaatset vastata 😀 Väga positiivne on ennast mürgitada, sest nikotiiniplaastrid aitavad downi sündroomiga inimestel areneda? Palun tõesta kuidagi oma tobedaid fakte.

      • Avatar
        Vasta Laura 26. mai 2015 at 09:05

        Ma ei oska sellist debiilsust isegi mitte kommenteerida. Palun anna ÜKSKI teaduslik fakt või link oma punktide kohta.
        Suitsetamine on kasulik? Sul on vist ajude asemel juba tuhatoos.

        • Avatar
          Vasta Laura 26. mai 2015 at 09:08

          Lisan veel, et need kaks punkti
          10. Suitsetajate infarktid on üldiselt kergemad ja väiksem protsent suitsetajaid sureb peale infarkti kui
          mittesuitsetajaid.
          11. Suitsetavate emade lastel on vähem allergilist astmat, atoopilist dermatiiti ja toiduallergiaid.

          …on eriti head 😀
          Suitsetajatel ahenevad südame veresooned ja infarktid on kerged tulema, kordades tihedamini saab infarkti
          suitsetaja kui mittesuitsetaja!
          Naised, kes suitsetavad rasedana ja väikeste laste juures mürgitavad oma lapsi täie kolinaga, aga üks siin väidab, et
          suits suisa astmat ravib 😀 Appi noh. Ma lähen närvi sellise idiootsuse peale!!!

    • Avatar
      Vasta meow 26. mai 2015 at 10:13

      BUllshit – mu mees on suitsetaja ja tal on sarkoidoos.

  • Avatar
    Vasta K. 25. mai 2015 at 20:18

    Ma alustasin suitsetamist ka puberteedi eas pidudel. Edaspidi asi läks loomulikult .. alguses üks suits paari päeva tagant, siis
    üks suits päevas ja siis juba pool pakki päevas. Üle poole paki tegin üsna harva. Suitsetasin ma ka kokku 7 aastat ja iga aasta
    lisandumisel ma ainult ahhetasin. No üldse hakkas lõpuks piinlik ja häbi, et ma teen. Lisaks tekkisid mul peavalud suitsetamise
    tõttu. Kui ma ületasin oma päevanormi kasvõi ühe võrragi, siis piinlesin kehva eneetunde kallal ja vahest läks asi wc-
    kallistuseni. No siis oli juba selge, et peaks suitsetamise maha jätma või vähem teha. Üks päev oli sama asi jälle, et paha olla ja
    peavaludes ning taaskord suitsetamisest. Too päev viskas rämedalt kopa ette sandist enesetundest ja võtsin suitsupaki kätte
    ning tegin pakist viimase suitsu sitale enesetundele peale. Tõesti räme hakkas, aga isu polnud rohkem teha. No nii päevakese ja
    siis hakkas vaikselt uuesti isutama. 3-ndal suitsuvaba päeval ostsin suurest närvilisusest ja meeleheitlikkusest uue paki ja tegin
    paar suitsu. Nende tegemise ajal tekkisid mulle suured süümekad, et lubasin ju kaasale, perekonnale ja sõpradele, et jätsin
    maha. Uhkeldasin isegi sellega, et nüüd kõik igaveseks. Selle tunde tõttu viskasin paki ära ja rohkem ei ole tänaseni ostnud.
    Sellest ajast on tänaseks üle aasta möödas. Pärast seda situatsiooni oli kuidagi kerge, ei isutanud ega midagi, nii lihtne ja hea oli
    olla. Mainiks ära ka seda, et kaasa läks enne minu suitsetamise mahajätmist e-sigaretile ja oli seda teinud selleks ajaks aasta
    aega. Seetõttu käisin aasta jagu vähem suitsul ja enam ei olnud kindlaid aegu, millal teha. Tegin siis, kui juhtus ja isu oli. Nt-ks
    muidu meeldis teha pärast söömist, poodi jalutamise ajal jms. Tollel aastal tegin isegi enne söömist ja üldiselt nii lambikatel
    aegadel, et kindlat rutiini polnud, et nüüd ma pean tegema kindlate tegevuste juurde. Seetõttu oli mahajätmine nii kerge
    kuidagi, et ka lähedased imestasid.
    Ehk siis kaks nippi:
    1. Enne suitsetamise mahajätmist loobu oma lemmikrutiinist (hommikul kohvi kõrvale, pärast söömist, telefoniga rääkimise
    kõrvale). Tee lambikatel aegadel ja ära seo kindlate tegevustega.
    2. Pane asi suure kella külge – räägi kõikidele sõpradele, sugulastele ja pereliikmetele. Uhkelda ja luba maid kokku. Pärast on
    lihtsalt piinlik teha ja alustada. 🙂 (Ps! Mallukas ju selle postitusega seda tegi) 🙂

  • Avatar
    Vasta V 25. mai 2015 at 20:00

    Sinu iga lause mahajätmise plusside kohta on täpselt see, mida ma tundsin enam kui kaks aastat tagasi, kui otsustasin lõpuks
    lõplikult, et aitab sellest suitsetamisest. Et ma ei saa olla ometi nii pagana nõrk, et ma sellest loobuda ei suuda. Peamine oli mure
    tervise pärast, et mõtle kui loll on endale kunagi tunnistada, et ma oma lapsi või lapselapsi ei näe suureks kasvamas, sest ma ei
    jätnud õigel ajal suitsetamist maha. Hetkel on veel lootust, et äkki ikka jõudsin õigel ajal 😀 Samas kõik need muud suitsetamisega
    kaasnevad ebameeldivused, et käid tool suitsupausil ja siis püüad kõigist 5 meetri kaugusele hoida jne.

    15 aastat on mul korstnastaazi küll kindlasti, äkki isegi rohkem. Aga jah, enne seda nö 2-aasta tagust mahajätmist olin teinud
    umbes miljard “nüüd on küll kõik” ühepäevast katset. Tavaliselt sai otsus vastu võetud õhtul ja lõunaks puhusid juba uued tuuled.
    Laste ootuse ajaks suutsin maha jätta, kuid kõhvi nurusin ikka parimatelt sõpradelt aegajalt.

    Mis mind siis aitas? Viimaks aitasidid mind nikotiiniplaastrid, tegin selle kuuri süstemaatiliselt läbi. Täpselt nii nagu pakil kirjas ja
    see toimis. Lisaks guugeldasin veebilehti, kus olid suitsetamisest tingitud haiguste tüsistuste pildid. See on megaõudne, soovitan.
    (kui just suur õudukate fänn ei ole, siis tõenäoliselt ei toimi). Muidugi tahtejõudu kulus ka omajagu, ma isegi imestan, et kuidas ma
    seda suutsin. (Nüüd, kus ma suitsetamisega lisandunud 5-7 kilogrammist (olenevalt kuu seisust ☺) lahti üritan saada, siis mul küll
    seda tahtejõudu enam pole). Ennast seega petta ei tasu, kaalu lisandub tõenäoliselt. Sellega tuleks arvestada ja actionplan valmis
    mõelda. Võib jagada, ma arvan, et paljudel jääb suitsetamist loobumine kaalutõusu hirmu taha. ☺ Kuid mahajätmise plusse on
    tõesti palju, seega see on seda väärt. Minu jaoks kõige meeldivam on see, et keskendumisvõime on kordades paranenud. Enne oli
    nii, et iga natukese aja tagant laua tagant püsti hops ja suitsule, et nüüd vaja mõelda. Kuid tegelikult toimis see vastupidi, ei mingit
    mõtlemist. Nüüd ei ole enam hingeldamist ega köha, millega ma tavaliselt talve jooksul kordades kimpus olin. Nüüd 2 talve –
    mitte ühegi köha. Ja need on vaid mõned plussid.

    Ja paar kord olen ikka eksinud ka, mõnel eriti pöörasel peol. Ning vahel on siiani päevi kus ma muust ei mõtle, kui ühest maitsvast
    sigaretist. Siis on hea, kui on ka suitsetamise miinused kirja pandud, sest mulle tundub, et loobumise plussid selles olukorras väga
    hästi ei tööta.

    Edu Sulle!

  • Avatar
    Vasta Riin 25. mai 2015 at 19:46

    Ise suitsetaja ei ole, aga mäletan nii hästi, kui pubekana sõbrannaga lasime endale paki osta ja kuna kuhugi peita ka seda ei
    olnud, siis mõtlesime, et ah, mis seal ikka, teeme terve paki ära kahe peale ja tegimegi, kuni ma sain sellest nikotiinimürgituse ja
    oksendasin meeletult. Peale seda tuli mõistus koju ja mõtlesin, et täiesti mõttetu asi ikka. Hiljem tegin ikka vahepeal pidudel
    ka, aga samas mõtlesin, et mille jaoks, isu ei ole, aga lihtsalt..nagu mingi tegevus.
    Eks see suitsetamine ongi tegelikult stressi leevendamise viis, mõni suitsetab, mõni joob, mõni maandab pingeid hoopiski
    trenni tehes. Õnneks mul on suurepärane kutt ka, kes vihkab suitsetamist, kuid tema ema on väga kaua juba teinud ja ausalt,
    seda on jube vaadata. Ema on 43-aastane ning kortsud ning kollakad hambad teevad vähemalt 10 aastat vanemaks.
    Isiklikult ei saa aru naistest, kes ei suuda loobuda ka siis, kui nad on rasedad. Vb ise ämmaemandaks õppides on minu mõtteviis
    kuidagi teistsugune, kuid iga naine võiks ikkagi mõelda, mis on tema tulevasele lapsele parim ning kas ta tõesti soovib kõike
    seda, mis tegelikult suitsetamine endaga kaasa toob.

    • Avatar
      Vasta Riin 25. mai 2015 at 19:51

      Tahtsin veel lisada, et kindlasti peaks rasedatele veel eriti toeks olema, mitte konkreetselt lendamagi peale, et issand jumal, sa
      oled rase, mida sa teed?!, sest see muudab tegelikult olukorra veel hullemaks, kuna raseduse ajal on niigi hormoonide seis
      häiritud ja iga väiksemgi kommentaar võib veel rohkem inimest riivata ning masendusest kõvemini suitsetama sundida. Kardo
      kirjutis oli väga armas ning kindlasti tunduvalt suurema mõjuga, kui pidev pragamine ning nähvamine, mis ajab veel rohkem
      suitsuisu peale.

  • Avatar
    Vasta Kessu 25. mai 2015 at 19:33

    Kahju on endast aga veel rohkem oma lastest, kes
    peavad mind igapäevaselt vaatama 🙁 koni hambus.
    Alguses üritasin varjata……aga nüüd enam
    mittte…kurb.

  • Avatar
    Vasta k 25. mai 2015 at 19:27

    Hakkasin suitsetama umbes 12 aastaselt. Suitsetasin
    kuni sain tead, et olen rase. Olin siis 20 aastane. Päeva
    pealt lendas pakk nurka. Lõpetasin imetamise, kui
    laps oli 3 kuune. Olin ise koguaeg öelnud, et enam
    uuesti suitsetama ei hakka, kuna hea oli olla ilma. Siis
    aga kui tuli esimene siider tuli ka esimene suits. Ja
    algul oligi nii, et kui oli jook oli ka suits. Mingi hetk aga
    hakkasin uuesti igapäevaselt tegema. Mul muidugi
    see vahe ka, et mees suitsetab. Igal juhul kui laps oli
    aastane läksin üle e-sigareti peale. Tegin seda u 2
    kuud ja siis proovisin uuesti tavalist suitsu ja nagu
    lumepall hakkas see veerema ning olingi jälle ssuitsu
    küüsis. Nüüs laps kolmene ja jaanuaris jätsin uuesti
    maha. Millegi pärast otsustasin nädalavahetustel ikka
    teha. Aprillis hakkasin jälle igapäevaselt suitsetama.
    Ja nüüd suitsetangi jälle. Mõtlen iga õhtu et homme
    enam ei tee aga kui pakk poolik siis ikka teen.
    Kohutav, ma ei taha suitsetada aga millegi pärast ikka
    teen seda. See on kuidagi tore tegevus seltskonnas.
    Ma ei saagi aru miks ma ei suuda seda mitte teha.
    See ajab tegelikult nii närvi. Ehk oleks ka mulle abiks
    see loeng. Vabandan ka kirjavigade pärast kirjutan
    telefoniga. Igal juhul edu sulle maha jätmisega ja
    loodan ka ise üks hetk nii tubli olla. Päikest 🙂

  • Avatar
    Vasta k 25. mai 2015 at 19:20

    Hakkasin suitsetama umbes 12 aastaselt. Suitsetasin
    kuni sain tead, et olen rase. Olin siis 20 aastane. Päeva
    pealt lendas pakk nurka. Lõpetasin imetamise, kui
    laps oli 3 kuune. Olin ise koguaeg öelnud, et enam
    uuesti suitsetama ei hakka, kuna hea oli olla ilma. Siis
    aga kui tuli esimene siider tulo

  • Avatar
    Vasta Heidy 25. mai 2015 at 19:12

    Suitsetasin ka väga kaua, proovisin palju variante,
    lõpuks ostsin ka Allen Carri raamatu ja 3 aasta
    suitsuvaba 🙂

  • Avatar
    Vasta T 25. mai 2015 at 19:10

    Mina varjasin ka enda salasuitsetamist enda
    elukaaslase ees päris pikka aega. Mis kurat mul arus
    oli, seda ma ei tea siiani…
    Nüüd olen suitsuvaba olnjd juba pea pool aastat ja
    ikka kuradi uhke olen enda üle 🙂

  • Avatar
    Vasta Kristi 25. mai 2015 at 18:54

    Põhikoolis altklassides leppisime parima klassiõega kokku, et me ei hakka suitsetama. Olin ta peale
    pettunud lõpuklassis, lubadus sai ju antud. 😀
    Isa ütles minule ja õele, kui me väikesed veel olime:”palun lubage, et te ei hakka suitsetama.” Me
    lubasime. Isa suri pahaloomulisse kõrivähki 42-aastaselt(suitsetanud oli 8-aastasest peale). Oleks ta
    jätnud suitsetamise maha ja söönud enamasti ainult rohelist toitu, ehk oleks lootus püsima jäänud.
    Kuid ta ei jätnud suitsetamist, käis kiiritusravil.
    Suitsetamist alustasin 18-aastaselt, suitsetasin 4 aastat, mitte ühiskonna survel( et kõik teevad, see
    on nii äge igavusepeletaja) Tahtsin lihtsalt tunda, mis tunne see on ja mis see annab suitsetajatele.
    SÕLTUVUSE annab 😀 Teadsin aga, et tänu oma tugevale iseloomule, ei jää ma suitsetajaks. Sain
    kogetud ka, mis tunne on suitsu küsida teistelt(kerjamine pole nagunii hea tunne :D:D), erinevaid
    marke tõmmata( iga aastaga läks aina kangema peale kuniks lõpuks tundsin, et olen täitsa korsten
    juba).
    Suitsetamise pidin maha jätma, kui sain ootamatult teada, et olen rase. Jätsin, kuid see oli nii raske,
    sest tööl käisid pinged üle pea ja tööpäevad olid pikad, kurnavad, füüsiliselt rasked ja vastutusrikkad.
    Õnneks kaaslane on mul maailma parim tugi. Kodus olles ei olnud raske mitte suitsu teha, raske oli
    just sõbrannadega kokku saades(mõnus oli ju klatšida ja pahvida), seega tegingi kuskil korra nädalas.

    Tundsime elukaaslasega mõlemad, et kuidagi väga valel ajal juhtus see kõik, aborti ei pooldanud ma
    mingil juhul. Rasedus peetus, peale seda ei näinud põhjust, miks ma ei või suitsetada. Siis aga aasta
    hiljem jäin uuesti rasedaks ja olen omaltpoolt kõik teinud, et seekord läheks hästi. Vähendasin tööl
    koormat. Tubakat ei suitsetanud enne testil ilmuvaid triipe 2 kuud, aga e-sigaretti tegin kuni enam ei
    saanud mingit naudingut sellest, sest pidevalt tuli klimp kurku, nädal peale seda ilmusid triibud testile
    ka. Näe, saatus aitas kaasa 😀 Teise rasedusega ei kisu enam suitsetama, ma ei suudaks endale kunagi
    andestada, kui minu laps sünniks püsivate terviseprobleemidega kuna ema oli suitsetamisest ikkagi
    jäänud sõltuvusse. Aegajalt ikka kisub tossutama, aga siis mõtlen võimalikele tagajärgedele ja sellele,
    et kuidas ma elasin oma elu siis, kui ma ei suitsetanud. Elu oli poole aktiivsem. Selle aja, mis teised
    suitsetasid, kulutasin mina millelegi kasulikule, korrastasin kasvõi oma käekotti, mis iganes andis välja
    mõelda 😛 Ka peale rasedust tahaksin olla nii tugev, et mitte uuesti suitsetama hakata, alkoholi
    tahaksin ikka korra kuus kuritarvitada, sest millegiga oleks vaja end välja lülitada ikka 🙂

  • Avatar
    Vasta Pisi 25. mai 2015 at 18:18

    Ei ole kunagi suitsetanud ja ma jälestan seda suitsu haisu. Ja minu arust ei ole rôvedamat haisu, kui äsja
    nt ôest suitsetamast tulnud inmesel. Eriti niiske ilmaga jääb suits jubeda haisuga kûlge.

  • Avatar
    Vasta Lellu 25. mai 2015 at 17:40

    Olen suitsetanud umbes 10 aastat. Ma ei jätnud isegi rasedana suitsetamist maha aga oma viimase suitsu tegin mõned tunnid
    enne sünnitust, see oli peaaegu kümme kuud tagasi. Ma kardan, et hakkan samuti uuesti suitsetama kui rinnaga toitmise lõpetan.
    Olen varemgi püüdnud maha jätta aga alati murdunud. Samas on olnud mu suitsetamisel kunagi ka aastane paus. Millegipärast oli
    ikka vaja uuesti suitsetama hakata. Suitsetades on kulunud mul põhimõtteliselt alati üks pakk päevas. Oleksin väga õnnelik, kui
    saaksin võimaluse käia sel loengul 🙂

  • Avatar
    Vasta Sandra 25. mai 2015 at 17:37

    Mina ise ei ole nüüdseks juba aastaid suitsetanud. Sain sellest õnneks kiirelt lahti. 🙂

    Sooviks aga sama saatust oma kallile elukaaslasele. Just niisama nagu Kardo sulle kirjutas.. tahan, et ta võimalikult kaua minu ja
    meie praegu kolmekuuse väikemehega koos olla saaks. Muidu on tegemist ideaalse isa ja eeskujuga. Saaks vaid sellest koledast
    tossamisest lahti… et väikemees ei peaks seda haisu sisse hingama. Olen proovinud rääkida ja propageerida tervislikkust. Siiani
    asjata. Eks ta üritab vahel vähem teha,aga noh… Ei taha kurjustama hakata. See ilmselt lõppeb sellega, et ta hakkab salaja tegema.
    Seda ma ei taha. Loodaks, et Allen Carrist oleks tallegi abi ja koolitus annaks tõuke täisväärtusliku elu suunas.

  • Avatar
    Vasta Teele 25. mai 2015 at 17:11

    Ma jätsin maha siis kui rasedaks jäin.. Ja olen siiamaani
    suitsuprii olnud ja ei tahagi enam.. Ma motiveerisin
    ennast juba isegi suitsetajana et kui peaks need kaks
    triipu kunagi tulema siis juba sellest päevast mitte üks
    suits 🙂

  • Avatar
    Vasta Anet 25. mai 2015 at 17:08

    Alustasin nii 13 aastaselt suitsetamist, siis oli see lihtsalt äge tegevus, mida tuli varjata ja salaja teha, põnev. Tol hetkel olin
    alati see, kes vahepeal enam ei teinud ja väitsin alati, et minul ei teki sõltuvust ja igal hetkel võin lõpetada kui soovin. Vahepeal
    ei suitsetanudki aastaid kuni sattusin seltskonda kus pruugiti kanepit. Sealt tuligi külge komme hakata uuesti suitsetama.
    Kanepist olen nüüdseks täielikult loobunud, kuid mu nooruses räägitud jutt,et mina võin lõpetada ja mul sõltuvust ei teki, oli
    täielik mõttetus. Tahaksin lõpetada, aga pole tulnud peale tuhinat, et nüüd jätan maha 🙁

  • Avatar
    Vasta V. 25. mai 2015 at 17:00

    Mina lubasin endale kunagi, et ei tee mitte iialgi suitsu, aga kui ma olin ühel peol ja 17, siis täis peaga tegin ikkagi ära. Varem ma
    olin ikka päris uhke enda üle olnud, sest kõik ülejäänud olid juba oma esimesed suitsud mingi 12. aastasena teinud, aga mina
    polnud suitsu puutunudki. Aga siis ma jah murdsin oma lubadust iseendale ja edaspidi oli juba üsna ükskõik – asi tehtud ja aega
    tagasi keerata ei saanud. Siis hakkasingi rohkem suitsetama. Alguses ainult pidudel. Kui 18 sain, siis ostsin oma paki. Noh, ma
    olin varem ka ostnud, aga siis hakkasin igapäevaselt tegema. Ma täpselt ei teagi miks ja see on kõige absurdsem. Tahtsin mitu
    korda maha jätta, aga siis mõtlesin, et ah – küll jõuab. Kusjuures sõltuvust mul ei olnud või sellist tunnet, et ma pean tegema.
    Ma võisin vabalt päevi või nädalaid ilma olla ning polnud ka probleemi. Ma lihtsalt tegin seda, sest mu sõbrad tegid jms. Väga
    nõme. Nüüd hiljuti hakkas mulle meeldima üks noormees, kellele ei meeldi suitsetavad tüdrukud ja ma loobusin selle jama
    tegemisest koheselt. Suitsetasin enne igapäevaselt mingi 7 kuud järjest, aga nüüd on sellega lõpp. Oleks juba varem pidanud
    olema. Nii hea tunne on ja üldse ei mõtle enam, et oh, tahaks teha, sest tegelikult on suitsetamine kogu aeg minu jaoks suht
    rõve olnud. Esiteks see maitse, mis suhu jääb. Teiseks see hais, mis riietele ja just kätele külge jääb. Ja kolmandaks ma kartsin
    kogu aeg, et see rikub mu ilusad valged hambad ära ja ma muutun paari kuuga vanamutiks. Tagasi vaadates ma saan aru, et
    suitsetamine on kõige mõttetum tegevus ning mul on tohutult hea meel, et see on nüüd minevik. 🙂

  • Avatar
    Vasta Eleri 25. mai 2015 at 17:00

    Tsau!
    Esiteks põidlad ja varbad Sulle, et this time
    jätsid igaveseks maha, ma usun et kui ise tahta
    siis on kõik võimalik 🙂
    Ja teiseks ma olen veits samas olukorras nagu
    Kardo, et ma väga tahaks et mu peiks maha
    jätaks, kuna meie esimene beebsu peaks nüüd
    igapäev sündima ja ma olen mõelnud ikka
    samasi asju, et tahan et ta meiega
    mittehaisevana ja võimalikult tervena ikka
    aega veedaks ja elu naudiks 🙂

  • Avatar
    Vasta Mann 25. mai 2015 at 16:48

    Olen sama vana kui sina, samal päeval on ka meil vist sünnipäev nagu ma mäletan aga pole ena kindel 😀
    Miks suitsetan on see, et peletab mul igavust ajaviiide sõpradega mulisedes jne.
    Tegelikult olen juba 11 aastasest saadik suitsetanud . Tahan maha jätta aga no tee mis tahad ei ole iseloomu et enam ei tee.
    Mees ei suitseta , päeva pealt jättis selle tegevuse maha. Aga mina tossan koguaeg. Mul tegelt 3 last. Keskmine plika koguaeg
    räägib mulle .. ,, Emme kas sa tahad suitsu haigust endale,,?? Mina kergitan kulmu ja ütlen talle selle peale et emmel ongi juba
    haigus see. Ma küll ei tea mis see suitsuhaigus endast kujutab aga mingi selline haigus vist siiski olemas 🙂 Olen ka püüdnud
    maha jätta iga aasta lõpp ja uue algul luban et suitsu ma ei tee, aga paugud käivad taevas ära ja nii on piip ees. Tõmbasin ka e-
    sigarit aga noh, kaks kuud ja süda oli paha ja enam ei olnud see see is algul sest seda imesin koguaegg…. mugav välja minema ei
    pea, jne. Aga üldselt olen suitsetaja ja väga vastik tunne on see kui laps ütleb et emme ka s sa tahad endale suitsu haigust. et
    piinlik lapse ees et emme on nõrk.Siis veel kiidab takka et issi ei tee ,miks sina. Sest mina olen nõrk. Ja ei häbene kah seda et
    tossan. aga no päris tänaval ma kah ei kima . sest endal piinlik , leina kas nukataguse v ei tee siis suitsu. 🙂

  • Avatar
    Vasta Keidu 25. mai 2015 at 16:47

    Mina hakkasin ka suht noorelt suitsetama. Nii
    14-15. Kui yhel ajal ema teada sai, et suitsetab
    siis noomis ja näitas näpuga tänaval
    suitsetavatr naistr poole, et vaata kuu kole. Ja
    lapsed synnitas tema puhta kehaga ja mida
    veel. Mina alati väitsin kõigile, et kui olen rase,
    siis jätan maha. Seni kimusin lõpuks rohken kui
    tollane elukaaslane.
    Nyyd olen 21 ja nii kui testil olid kaks triipu.
    Tegin pakist viimased suitsud ja enam pole
    mingit isu ka. Muidugi ei meeldi mu kaasale
    suutsetajad, seega paat kuud varjasin ka tema
    eest, et teen.
    Rase on teiste eest varjata, eriti kui on oht, rt
    tuttav võib ära rääkida v keegi näha vmi.

  • Avatar
    Vasta siks 25. mai 2015 at 16:25

    Olen suitsetanud umbes 5-6 aastat, vanust on kohe 21. Vanematega koos ei ole elanud viimased 5 aastat, kuid kodus olen
    ikka vahepeal ka nädalate viisi olnud ja sel ajal pole teinud mitte ühtegi suitsu, sest vanemad on mul absoluutselt
    suitsuvastased ja ma lihtsalt ei tahaks, et nad teaks. Seega julgen väita, et tegelikult mul ju sõltuvust ei ole.. Ma ei tea,
    kuidas see nii pikaajalise suitsetamise juures võimalik on, aga tõsiselt, kui ka näiteks terve suve vanematega maal veedan,
    teen heal juhul kogu suve peale üks-kaks pakki, kui mõneks nädalavahetuseks kuhugi mujale lähen. Sugugi ei mõtle siis
    tervet suve, et “Appi, tahaks nii väga suitsetada”, täitsa rahulikult naudin elu ka ilma selleta. Siinkohal peaks vist mainima,
    et tavaolukorras ja üksi olles teen vähemalt paki päevas, pidude ja stressirohkete aegade puhul isegi rohkem, kui paki.
    Olen mõelnud küll nii majandusliku kokkuhoiu mõttes, et näiteks vanemate juurest tulles võiks ju kohe hooga maha jätta,
    sest tegelikult vajadus suitsetamiseks puudub, kuid on üks põhjus – mulle päriselt meeldib. Mulle meeldib juua
    kohvi/alkoholi, teha sinna kõrvale suitsu. Mulle meeldib, kuidas see suitsu paber põleb ja mulle meeldib, kuidas see toss
    lendleb. Ma ei oska midagi muud teha, kui bussini on aega kolm minutit või kui kahe ülikooli loengu vahel on pool tundi.
    Väga debiilne, aga nii on. Seega, tahaks nagu maha jätta, kuna asjal puudub minu arvates sõltuvuse külg, asi on lihtsalt
    igavuses ja asendustegevuse leidmises, samas ei taha, sest mulle meeldib. Aga koolitus oleks huvitav, ükskõik, kas
    Tallinnas või Tartus, tahaksin lihtsalt näha, kas see suudaks mulle viimaks mingigi mõistuse pähe taguda ja panna mind
    mõtlema, et niisama võib ka paberit põletada, ei ole vaja seda kõike endale sisse hingata.

  • Avatar
    Vasta Preili Ise 25. mai 2015 at 16:25

    Ei ole ise suitsetaja, kuid seda
    võitu tahaks väga.
    Nimelt mul ema on suitsetaja, hakkas
    juba suht noorelt pihta ja hetkel ta
    varsti 60a vana, seega staaži tal
    juba üle 40 aasta varsti. Ta
    suitsetab ikka väga palju, isegi
    suitsetajad seda tähele seda pannud.
    Ei ole aidanud see, et paluda,
    teismelisena peitsime lausa
    suitsupakke ta eest, mitte miski ei
    mõju. Kui esimese lapsega elasin tema
    juures natuke aega, siis ta läks õue
    suitsetama, kuid nagu ära kolisime
    nii oli ka kohe suits ees :(. Mul on
    kahju lihtsalt vaadata kuidas ta
    rikub oma tervist, kõige hullem on
    see, et ta tõesti ei suuda seda maha
    jätta kuigi tal viis last ja neli
    imearmast lapselast. Mu suurim hirm
    on, et ta jääb magama suits ees ja
    tekitab tulekahju või siis saab ikka
    lõpuks vähi :(. Ja siis pole enam mul
    ema ja pean ka lastele selgeks
    tegema, et pole vanaema-niigi neil ju
    ainult yks vanaema 🙁
    Kuid tänu emale keegi ei suitseta me
    peres, tema on ainuke tossaja

  • Avatar
    Vasta evelin 25. mai 2015 at 16:21

    Kuna ma alustasin ka suitsetamist väga noorelt see oli13a ja eriti uues
    koolis kus juba kõik suitsetasid? Kuna ma hetkel ka suitsetan siis raske
    maga jätta kui terve perekond suitsetab? olen proovinud suitsu plaastreid
    ja need oli krooni aegu ja siis nätse ja muidu olen maha ka jätnud. Kuna elan
    soomes siis siin maksan üks suitsupakk6,90€ . See mis sa kirjutasid paned
    mind mõtlema aga see jube raske ja nagu mu ema ütleb siis sul peab olema
    iseloomu selle jaoks:) Mul kui suitsetajal on hommikune äratus kohvi ka
    suits kuigi see ei ole üldse hea. Lapsi mul ei ole ja ma ei tea mida.ma pean
    tegema et jätta maha see …Leiaks mingi tegevuse mis viiks mõttet mujale ..
    Mis ei pane tahtma seda suitsu.. Ohhh see teeb mind lausa kurvaks mallu:(

  • Avatar
    Vasta Birx 25. mai 2015 at 16:12

    Minul ei ole probleemi, pole never suitsu
    proovinud. Kuid mu abikaasale kuluks ära küll.

  • Avatar
    Vasta Kati 25. mai 2015 at 16:06

    Selline koolitus kuluks kindlasti mu emale ära. Kui temaga suitsuteema üles võtta, põikleb ta koguaeg kõrvale ja suitsetab
    edasi.

    Kinkisin talle juba paar aastat tagasi Allen Carri raamatu, aga ta nagu ei julgeks seda lugeda. Alustas, aga pole lõpuni lugenud.
    Alguses tõi vabanduseks, et kui tööl uude majja kolivad, siis loeb raamatu läbi ja jätab suitsetamuse maha, sest seal pole
    suitsuruumi.
    Nad kolisidki uude majja, aga ema suitsetab ikka edasi. Küll harvem, aga kui koju saab, on suits ees.

    Isa oli üle 40 aasta suitsetaja ja jättis lihtsalt päevapealt maha peale seda kui südameprobleemid ilmnesid. Ta on nüüd on vist
    juba aasta suitsuvaba olnud ja pole kiusatust tekkinud. Aga ema suitsetab kahjuks edasi 🙁

  • Avatar
    Vasta Kaisa 25. mai 2015 at 15:55

    Minu põhjused oleksid samad mis sinul, ei oska tõesti paremini miskit välja tuua. Just lapse ja mehe pärast võiks ju nüüd lõpuks
    ometi sellest loobuda. Suitsetav naine on ikka päris kole kuigi ma seda kellelegi ette ei heida, kuid tegelt nii on, kõik teavad seda.
    Samuti on nii õelnud mulle oma mees, mitte just keelanud, vaid vihjanud, et jätaks maha, sest tegelt on see soov meil mõlemal ju.
    Kas saab ühel päeval loobuda ülejäänud eluks sellest neetud suitsust? Mina tõesti loodan.

  • Avatar
    Vasta Sandra 25. mai 2015 at 15:35

    Suitsetamist alustasin 12 aastaselt. Külm talv oli, mäletan seda imehästi. Kui hakkas saabuma suvi ja ilmad soojaks läksid,
    jätsin maha.. Ma ei suutnud suvel suitsetada. Vastik oli, aga kui ilmad läksid jahedamaks.. hakkasin jälle tegema nagu miski
    poleks muutunud .. aga siis jätkasin .. enam maha ei jätnud . Jäin 22 aastaselt lapseootele ja jätsin päeva pealt suitsetamise
    maha.. Seega , ei teinud 9 kuud kuni teda kandsin ja 6 kuud kui andsin rinda.. Aga siis hakkasin jälle proovima.. Ma jumaldasin ju
    enne suitsu ja kohvi kombot. Võttis 6 nädalat enne kui hakkasin jälle igapäevaselt suitsu tegema. Alguses 1 suits päevas, siis
    kaks ja sealt edasi juba 5-6 .. Mõned kuud tagasi jäin haigeks… suitsu isu oli, aga tegi enesetunde hullemaks .. sealt siis tuli
    nädal suitsuta, kaks nädalat suitsuta .. kuni kuuni jõudsin välja, siis teise kuuni ja nüüd on juba lugemine sassi jäänud, suitsu
    enam ei tee ja enesetunne on imeline. Naljakas on see ,et ma isegi ei taha seda. Suitsulõhn ei tekita minus tahtmist ka ..
    Naljakas on see ,et ma olin kunagi sada protsenti kindel ,et ma ei jäta eales maha sest ma lihtsalt tõepoolest jumaldasin seda .
    Suitsu lõhna ja kui see vinge toss kopsudesse tormas..
    Aga nüüd, ma ei kujuta end enam suitsetajana ette 😀

  • Avatar
    Vasta Marit 25. mai 2015 at 15:31

    Ma ei tahaks seda koolitust vaid enda emale. Ta on
    üritanud maha jätta.. proovinud igasuguseid nätse ja
    plaastreid, kui tema sônul ei aita. Minu arvates toob ta
    lihtsalt lolle vabandusi.. üks vabandus on, et tal pole
    raha, et ravida end. Mind ajab see nii närvi, et ta
    suitsetab ja samas räägib “see on viimane pakk”. Lisaks
    sellele suitsetab ka mu isa. Isa on nii pôikpäine, et
    temaga pole môtet isegi rääkida maha jätmisest. Mu
    perel läheb PÄEVAS üle 7€!! See on jube! Ma tahaks, et
    üks mu vanematest saaks suitsupriiks. Ma tean, et mu
    emal oleks tahtejôudu, ta on tugev naine.. Sellepärast
    tahaks teda saata sinna koolitusele, et ta näeks, et tema
    lapsed hoolivad tema tervisest!!

    Sooviks saata Tartusse.

  • Avatar
    Vasta M 25. mai 2015 at 15:27

    Minu isa suri tuberkuloosi, kui ma
    olin varateismeline. Seostasin seda
    millegipärast suitsetamisega, kuigi
    ta minu eluajal ei suitsetanud ja
    kogu perekond oli suitsuvaba. Nüüd
    olen 36 ja pole kunagi proovinudki.
    Lihtsalt ei ole nõus ennast koormama
    mingi mõttetu sõltuvusega. Tubli töö,
    et nii veenva tubakavastase postituse
    kirjutasid! Ainult sellest ma aru ei
    saa, kuidas suitsetamist kellegi eest
    varjata saab, rõve hais käib ju üle
    pea 🙂

  • Avatar
    Vasta elex86 25. mai 2015 at 15:22

    Ma olin suitsetaja 11+ aastat. Ses mõttes, et igapäevane suitsetaja olin 11 aastat ja enne seda olin selline ,noh teeme siis kui
    on, suitsetaja.
    2 aastat tagasi tuli mul elukaaslasega jutuks, et kui mul oleks e-sigaret, siis ma prooviks täie tõsidusega tavalisest suitsust
    loobuda.
    Nii ta mulle siis e-sigareti kinkiski. Ja mina pidasin oma lubadust. Ma kohe täiest hingest proovisin olla suitsuvaba, sellest
    hoolimata, et mulle meeldis suitsetada (!) (Jah, siiani meeldib suitsetamine, misest, et olen juba 2 aastat suitsuvaba, seega alati
    ei saa väita, et inimestele tegelt suitsetamine ei meeldi, vaid nad lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda.).
    E-sigaret oli kohe esimesest hetkest peale mul nikotiinivaba, lihtsalt leidsin, et nikotiinivedelik oleks sohi tegemine. Poolteist
    aastat tõmbasin e-sigarit, kuni mu 6 aastane laps mulle ütles, et ma loobuksin ka sellest. Vastutasuks leppisime kokku, et tema
    ei näri küüsi. Siis on mõlemile väljakutse. Ja tõesõna, ma ei ole pool aastat ühtegi korda e-sigaretti tõmmanud. Ja tema muidugi
    ei näri enam küüsi. Aga samas pean ma tunnistama, et ma olen algusest peale olnud arvamusel, et küll tuleb see päev, kui ma
    jälle suitsetan, kuid mitte veel(sest mulle meeldis suitsetada!). Praegu olen uhke enda üle, et ma pole isegi natukene murdunud
    ja suitsu teinud. Ja isegi teistega suitsunurgas kaasas käies ei ole mul mingit isu nendega koos kimuda. 😀

    • Avatar
      Vasta elex86 25. mai 2015 at 15:27

      Tallinnasse loengusse saadaksin ma hoopis oma mehe, et ma ei peaks tuhadoosi musutama! 😀

      Sulle aga hoian pöialt ja tahan, et sind kummitaksid needsamad sõnad nagu mindki: “Sa ei ole nõrk!”. Edu!

  • Avatar
    Vasta Mari 25. mai 2015 at 15:19

    Nonii, mina olen suitsetaja olnud
    terve oma 25 aastaga kokku nii 10
    aastat kindlasti!
    Alustasin üsna noorelt, kas äkki 13
    aastasena.. Siis tegime siis kui
    kellelgi suitsu oli.. Aga aega edasi
    sai ka igapäevane suitsetaja.. Ema
    teadis aga see talle ei meeldinud,
    suitsu ta mulle ei andnud aga tappa
    ka anda ei saanud, sest mis sa ära
    teed ega see keretäis ei aita ju ka..
    Olin 19 kui sünnitasin ja vot peale
    sünnitust ei tahtnud suitsu..
    Lihtsalt ei tahtnud ja kõik.. Nii hea
    oli, sest kõiki lõhnu tundsin ja
    maitsemeeled oli super! See oli hea
    aeg kuni selleni, et sain suuremale
    üritusele välja ( laps oli siis
    kuskil 6 kuune ) ja sõprad KÕIK (
    absull kõik sõbrad tegid suitsu )
    suitsetasid.. Õhtu lõpupoole siis
    proovisin ka.. Ja mõtlesin, et see
    ühtu teen ja järgmine päev enam
    mitte.. Aga järgmine päev tuli jälle
    kihk ja sain ühe suitsu.. Tegin
    samamoodi nagu sina – salaja.. Et
    elukaaslane ja keegi teada ei saaks..
    Tunne oli endal sees vastik.. Aga
    PIDIN ju tegema ja siis sai jälle
    minust suitsetaja.. Pikalt varjasin
    teiste eest seda..

    Ja nüüdki olen üritanud maha jätta..
    No ei ole motivatsiooni.. Lapsed on
    motiveerivad ja elu ja maitsemeeled
    ja lõhnataju – aga ei saa sellega
    kuidagi hakkama.. :/
    Mingiaeg tegin e-sigaretti ja sain
    ilma suitsuta hakkama.. Aga siis läks
    see katki ja see ”tossamise” isu
    oli siiski ja tuli jälle uus pakk ja
    pakk..
    No ei saa ”EI” öelda 🙁

    Saaks selle alustuse motivatsiooni,
    et enam tõesti ei taha! Siis oleks
    algus see ja usun, et saaksin sellega
    hakkama.. Sest ma ju tegelikult VÄGA
    tahaks seda.. Aga ju siis mitte nii
    väga, et ei saa omalkäel hakkama.. :/

    Sinu postitus andis motivatsiooni
    küll, sest enne selle lugemist oli
    suitsuisu küll aga siiski ei läinud
    ja ei lähe niipea veel..
    Loodan, et ei lähe üldse.. Kuigi
    kahtlen selles :/

    Igatahes su jutt on 100% tõsi ja nii
    on.. Oleks mul see punane nupp ees,
    siis ma vajutaks seda ja elaks ilusat
    elu edasi 🙂
    See suitsuhais on tõesti megarõve :S
    Ja ma ei tahaks enneaegselt vananeda
    ega surra..

    Sulle hoian pöidlaid ja loen omakorda
    ka veel sõnad peale, et Sul on Marike
    ja Kardo kellele näidata, et Sa oled
    selleks suuteline ja Sa saad sellega
    ILUSTI hakkama!!
    GO, MALLUKAS! 🙂
    You Can Do It ! 🙂

  • Avatar
    Vasta Jaana 25. mai 2015 at 15:18

    Ohh, mina olen ka juba mitu aastat
    suitsetanud. Aga samas mulle siiski meeldib.
    Täis kõhu peale on hea suitsu teha ja kui oled
    kurb ja nutad on ka hea mu meelest…
    Maha tahaks ikkagi jätta, aga no ei suuda.
    Hetkel stressirohke elu ka. Aga raha pärast
    jätaks maha, sest seda läheb nii palju.
    Ma arvan, et ma isegi oleks huvitatud sellest
    loengust. Nii, et Tartus siis 🙂

  • Avatar
    Vasta Mammu 25. mai 2015 at 15:17

    Ma soovin loobuda, sest nii kole ja paha on olla ema, kes suitsetab.
    Laps on nii suur juba, et saab aru ja väga nõme on öelda talle, et see on väga halb tegevus, samas seda ise ikka tehes. Väga piinlik!!

    Koolitusele läheksin Tallinnas.

  • Avatar
    Vasta Anneli 25. mai 2015 at 15:17

    Ema oli mul 30 a järjest suitsetanud va.
    rasedused. Lõpuks viskas mul endal üle, et
    täiskasvanud arukas naine end mürgitab.
    Praktiliselt käekõrval viisin nõelravisse.
    Uskumatu aga juba ligi 8 a suitsuvaba.

  • Avatar
    Vasta triinu 25. mai 2015 at 15:14

    Mina hakkasin ka noorena suitsetama ja proovisin
    mitu korda maha jätta, kuni tunni aja pärast jälle
    suitsetasin. Lõpuks oli selline masendus peal, et
    õudne. Aga õnneks sain ma ka abi – Allen Carr i
    raamatust. Ma sain seda kõike tasuta kuna tuttaval oli
    arvutikujul raamat olemas ja telefonis lugedes kulus
    selleks 3 päeva ja jätsin maha suitsetamise pea kaks
    aastat tagasi keset jaanipäeva 😀 Olen ise väga rahul
    😉 ps! Mitu tuttavat ka tänu sellele raamatule maha
    jätnud.

  • Avatar
    Vasta Ma 25. mai 2015 at 15:14

    Mina kingiks võidu korral selle enda
    kallile mehele, kes on suitsetanud
    juba sada aastat. Kuna me plaanime
    hakata beebit tegema, siis on tal
    plaanis kindlasti suitsetamine maha
    jätta ja ma avan, et see loeng oleks
    talle väga abiks 🙂

  • Avatar
    Vasta Madli 25. mai 2015 at 15:14

    Ma olen terve elu olnud
    pühapäevasuitsetaja, ehk teinud peol
    paar suitsu, paar kuud vahet, veel
    kusagil paar suitsu jne jne.
    Lapseootusest saati pole aga ühtegi
    teinud ja ei tunne puudust ka, samuti
    polnud ka mingeid v66rutusnähte,
    mille eest hoiatasid suitsetajad. Küll
    aga tahaksin ma väga, et mu abikaasa
    maha jätaks, sest meil on väike laps ja
    kuidas ma annan lapse mehele sülle,
    kui ta väljast tuleb ja suitsu järele
    lehkab? Pealegi on lapsel ka väikesed
    südameprobleemid, millele samuti
    suitsetamine hästi ei m6ju. Mu
    abikaasa on aga t6eline s6ltlane, kes
    ei saa maha jätta, ilma et väga halb
    olla ei oleks. Ka plaastrid pole aidanud.
    Seega m6tlengi, äkki peaksin ta sellele
    loengule saatma?

  • Avatar
    Vasta lana 25. mai 2015 at 15:06

    Sinu juttu lugedes tuli päris suur kibelus maha jätta( mitte et seda varem ei oleks olnud ). ma olen
    proovinud mitmeid kordi seda paha asja maha jätta , kuid tulutult, ma olen selleks väga nōrga
    iseloomuga. Peamine pôhjus on minu mees, kes on nii vihane ,et ma suitsetan. Tean isegi,et see on vastik
    ja kahjulik ja haisev. tahaks ometigi elada tervislikult ja et mees ei peaks minu prst hàbi tundma ka
    sôprade ees (mitte suitsetajate seltskond enamasti). Varjata ma ei taha ega ka oska seda teha,kunakui
    me eme tervepaevamkodus siis ma ei saaks enivei ilma suitsetamata olla.Tahaks ju ometi tulevikus
    beebit ja ei tahaks never teda suitsukatega kaperdada ja et ta peaks suitsuhaisu taluma.teame ju kyll
    milline on pargis vaatepilt kui noor ema vankriga jalutab ja suits napus, tekib kohe vastik tunne, eks?
    Mind hairib koigerohkem see vastik suitsulohn ja see et sa pead jalle mehele pettumust vakmistama ja
    oma tervist ja raha raiskama. Tahaksin saada väga sellest fucking nomedast harjumusest lahti ja
    loodan,et see mul ka kunagi onnestub ja saan nautida suitsuvaba elu .Sooviks et koik minu tuttavad ja
    eelkoige minu mees tunneks uhkust selle yle,et mina suutsin ka sellest suitsu-nõia ringist valja tulla -see
    on elu yks suurim katsumus, ..teie olete koik nii tublid , siin lugedes tekis tunne, nagu ma oleks ainuke
    inimene maamunal kes ei suuda seda fucking tobitamist maha jatta. Aga votaksin meeled osa loosimises
    ja asukohaks oleks ideaalne tallinn.päikest

  • Avatar
    Vasta K 25. mai 2015 at 15:05

    Nii kummaline kui see ka pole, aga kaine peaga ma reaalselt ei kannata suitsuhaisu, absoluutselt. Aga kui olen joonud siis tekib ka
    endal väike tahtmine teha ja kui teised teevad siis teen ise ka. Aga seda ka õnneks ainult ühe või paar maksimaalselt. Jumal
    tänatud, et ma väga tihti ei joo ja sõbrad on ka üldiselt sellised kes ei suitseta 🙂

  • Avatar
    Vasta Marilyn :) 25. mai 2015 at 15:04

    Mina olen suitsetanud 13 eluaastast saati umbes (hetkel 23), ainult 2 aastat vahepeal ei teinud, kuni last ootasin ja tema esimese
    elu aasta jooksul ka olin nii tugev. Kahjuks aga kui peale lapse 18 elukuud tööle tulin siis hakkasin uuesti suitsetama ja nüüd olen
    osaliselt selle küüsis tagasi, kuigi ma olen pooleldi tava suitsu tegija ja pooleldi e-sigareti tõmbaja, sest imelikul kombel enamus
    ajast ajab suitsuhais mul südame pahaks ning ma ei taha tava suitsu ja teen nikotiini nälja kustustamiseks e-sigareti. Aasta tagasi
    umbes hakkasin trenni tegema oma 23 elu aasta jooksul esimest korda ning pööran ka suurt tähele panu oma toitumisele. Nüüd
    oleks parim kingitus kui saaksin minna sinna loengule ning selle tunde, et ma ei taha seda e-sigaretti ka enam. Olen lugenud
    sellest loengus ja mõelnud sellele kuid paraku hetkel ise oma finatseeringuga sinna sinna ei saaks.

  • Avatar
    Vasta JK 25. mai 2015 at 15:04

    Mina ise ei suitseta, pole kunagi seda ka teinud . Küll aga tahaksin ma selle koolituse võita oma
    elukaaslasele, kes ei ole siiani suutnud maha jätta suitsetamist.
    Ma ei tea mis tal puudu jääb või miks see ei õnnestu, kahjuks ei ole ma ise sellega kokku puutunud,
    seega ma ei mõista ega oska ka kuidagi teda aidata.
    Tahan , et ta saaks lõpuks elada suitsuvaba elu ja ma ei soovi et mina ja minu laps oleksime passiivsed
    suitsetajad.
    Elukaaslane on minust noorem ja ma ei taha, et ta suitsetamise tõttu ….ei tahagi välja kirjutada.
    Ma tahan, et ta ei alustaks igat hommikut selle nö suitsuköhaga, mul on halb ja kahju seda kõike pealt
    vaadata ning kuulda. Tahan talle suitsuvaba ja tervislikumat elu.
    Ehk meil veab ja ma saan talle selle koolituse kinkida.

    • Avatar
      Vasta JK 25. mai 2015 at 15:05

      Tallinnas osaleks siis tema.

  • Avatar
    Vasta K 25. mai 2015 at 15:03

    See kiri on ikka ütlemata armas ja mõtlemapanev..
    olen ise suitsetanud 6 aastat, olles praegu vaid 21.. aga
    kuidagi samamoodi – vale seltskond, mõjutatav mina ja
    mahedad suveõhtud. nüüdseks elukaaslane maha
    jätnud suitsu, mina käin ikka salaja tegemas 🙁 lausa
    naudin, et tööl mõlemad E-R, saan rahus salaja
    suitsetada.. 🙁
    tahaksin seda koolitust väga, mõtlesin pikalt sellele..
    aga pole seda raha korraga välja käia. -25% on juba
    muidugi väga suur võit. Mõtlen sellele veel.

    Tubli oled, Mallu. Mari ja Kardo on kindlasti uhked 🙂

  • Avatar
    Vasta Maarit 25. mai 2015 at 15:03

    Ise ei suitseta, aga mees on paadunid
    suitsetaja ja on alati tahtnud loobuda, see
    oleks hea võimalus 🙂 tallinas 😉

  • Avatar
    Vasta aaaaaann 25. mai 2015 at 15:01

    Mina olin suitsetaja 10 aastat. See ja muud asjad panid
    mind tõsiselt järele mõtlema kas on seda jama vaja.
    Olin just jäänud teise lapse ootele ja võtsin ka kätte
    selle Carry raamatu. Hea psühholoogiline laks. Aitab,
    kui ise tahta. Paneb asju teistmoodi vaatama.
    Nüüdseks saab mul 2 aastat täis, millal ma pole ühtegi
    mahvi ega suitsu teinud. Ja ma ei ole seda kahetsenud.
    Loomulikult on mul käinud kihvatused läbi, et kui ikka
    teeks ühe. Aga sel hetkel mõtlen ma endamisi, et ma
    olen nagu alkohoolik- see üks pits/mahv mind halvale
    teele viib. Pole vaja sitta näppida- läheb haisema. Ma
    ei tahaks ka uuesti suitsetama hakata, kuna ma ei
    tahaks uuesti läbi teha seda mahajätmise protsessi.
    See on küll mõtlemises kinni aga see ikkagi kurnab.
    Nüüd ma tunnen ennast nii vabana ja hästi, et ma ei
    ole ori. Mul mees suitsetab ja ma ei tunne, et ma
    peaks. Pigem ajab vihaseks, kui peab teda ootama, kui
    vaja enne kodust ära minekut auto juures see üks suits
    ära teha vms. Ja suitsuhais hakkab ka häirima.
    Suitsetaja juures olles mittesuitsetajana, tajud sa alles,
    kui vastikult sa ise haisesid jne. Neid plusse on nii
    palju. Mallu

  • Avatar
    Vasta kI 25. mai 2015 at 14:58

    No ma olen ka proovinud 1548695 X korda maha jätta ja see ei õnnestunud.. Aga viimane kord oli nii, et vahetasin töökohta ja
    mõtlesin et vana sita töökohaga jätan ka suitsetamise maha. See kord kui seda mõtlesin oli see peas juba nagu teistsugune
    mõte. Ma tahtsin maha jätta. Sisemuses tundsin, et isegi kui mul peaks see hull tobi nälg tekkima siis lihtsalt ei tee. Enne seda
    olin suitsetanud 13aaastaselt – 21aastaseni. JA nii oligi. Mul oli 3 päeva viimase tööpäeva lõpuni
    ja pakis oli 6 tobi. Mõtlesin mis siis ikka. Idiootsus oleks ju uut paki osta enne mahajätmist. Leppisin endaga kokku et 1 päev 3
    tobi- hommik, lõuna, õhtu. , 2. päeval 2tobi – hommikul, õhtul. 3.päeval 1 tobi – Siis kui oma vanast töökohast viimane päev välja
    astusin, tegin seal ukseees ka viimase suitsu. Nüüd pole suitsetanud 2,5 aastat või juba kolmas aasta saab täis. Isu ei olnud ka
    esimene 5 kuud. Siis tekkisid seks ja linna vaadates tobi isu. Aga olin üle. JA nüüd mingi aja tagant tegib jubeeee tobi isu.
    Lihtsalt ise pean üleolema. Sisesmuses tean, et ma lihtsalt ei tee ja kõik. Muud varianti ei ole. Sinu lugu lugedes tekis ka mul ilge
    tahtmine tobi teha. Eriti selle lause peale. Helistaks kellegile ja teeks tobi. Aga ennast teades ma ilmselt ikkagi ei tee 🙂 Niiet
    tugevat tahtejõudu sulle. Sest neid murdepunkte tuleb su elus selleasja kohapealt rohkem kui küll ning need ei tule kõik
    korraga. Ja seks ja linna ei soovita üldse vaadata mingiaeg. Vähemalt mitte neid osasid kus Carrie kimub 😀

  • Avatar
    Vasta Rr 25. mai 2015 at 14:53

    Alustasin 18 aastaselt, koos mehega ostsime esimese
    paki. Enne seda tegime ka ikka teiste kõrvalt. Miks me
    üldse otsustasime osta kumbki need pakid,ei tea ja nii
    need ostmised jätkusid 7 a. Umbes üle aasta vahe oli
    ka sees muidugi kui sain teada et väike tüüp on kõhus
    😉 Aga hiljuti kevad ja rõõmus olemine..avastasin üks
    hommik tööle kõndides et ma ei tahagi ju tegelikult
    suitsu,ma teen seda harjumusest käe sees ja peas. See
    mõte ei sobinud mulle üldse ja ajas kurjaks. Jätsin
    päeva pealt maha, sest ma tahtsin jätta. Ilma
    tahtmiseta ei oleks seda juhtunud. ja nüüd on kohe
    kolm kuud suitsuvaba. Täielikult, pole isegi ühte mahvi
    🙂 Käin koos mehega vahel rõdul kaasas kui ta
    suitsetab, jutustamas, endal mingit tõmmet ei ole.
    Hästi imelik tundub see hetk kui teatud inimestega
    oled parimad jutud suitsetades kahekesi ära rääkinud
    kuskil. Nüüd istun nt omaette see aeg,või töllan
    niisama kaasas 😀 Järgmine eesmärk on mees kaasa
    saada maha jätma, see on raske ja ilmselt ilma tema
    enda tahtmiseta ei juhtugi :/ Ja sulle ka Mallu, edu 😉

  • Avatar
    Vasta eku 25. mai 2015 at 14:53

    Minu suitsetamine algas kummaliselt. Ma olin
    depressioonis ja ühel hetkel tundsin, et vajan seda ja
    ometi polnud ma kunagi suitsetanud. Läksin poodi,
    ostsin paki suitsu ja ever since olen suitsetaja. Ma
    vihkan ka kõike selle juures, aga ometi meeldib mulle
    see getaway tunne, et jätad kõik hetkeks pooleli ja
    lähed suitsule. Vastik kaaslane.

  • Avatar
    Vasta Evelin Merisalu 25. mai 2015 at 14:50

    Hakkasin ka suitsetama, kui olin umbes nii 14-15, ja kui 16aastasena rasedaks jäin, mõtlesin ka et loobun. Kui mees tööl oli, võtsin
    lihtsalt pakist ühe suitsu, ja hakkasin kimuma. Mees tuli töölt koju, ja tundsin seda vastikut koni haisu, mis tal küljes oli. Läks mu
    süda lihtsalt pahaks, ja viskasin suitsu minema. Käisin poes,nägin sõbrannat, sõbranna oli juba niiöelda lõpurase, ja kimus
    kõvastiii suitsu. See tundus mulle lihtsalt mega rõve rasedana suitsu teha. Ja kui sain kätte samal päeval oma esimese UH pildi,
    nägin oma pisikest beebsut, ja suitsutegemis mõte ja isu haihtus sekunditega peast 🙂 . Ja niii pole ma sellest ajast peale enam
    suitsu teinud, ja MITTE ÜHTEGI. Mees suitsetab endiselt .. , ei teagi mida ette võttta, et ta enam ei teeks. 🙁 .. On küll vähendanud
    oma suitsutegemist .. , aga võiks ju üldse MITTE ENAM TEHA ! .. Aga mis valemiga ma teda sellest aru saama panen ..

  • Avatar
    Vasta C. 25. mai 2015 at 14:49

    Mina olen ka suitsetanud 4aastat ja koguaeg
    mõtlen maha jätmisele, aga millegipärast
    igakord hakkan mõtleme suitsetamise
    positiivsetele külgedele ( mida tegelikult ei ole
    ju?!?! :D) iga aasta mõtlen, et talvel jätan
    maha, sest suvel on väljas nii mõnus suitsu
    teha ja veini juua soojaga. Ise ka pragu loen ja
    mõtlen, et misasja ma ajan, nii loll jutt. Vahest
    ma ei saagi aru, miks ma ei taha suitsetamisest
    loobuda. Raske

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:50

      Päikese käes veini juua on hea ka mittesuitsetajal 😀

  • Avatar
    Vasta A. 25. mai 2015 at 14:46

    Suitsetama hakkasin 15aastaselt sõprade õhutusel (ole nüüd, tee üks mahv, mingi
    arg oled vä!? Jne.) . Peale esimest tuli teine, siis kolmas jne. Suitsetasin 4 aastat, kuni
    19a rasedaks jäin. Päeva pealt lendas pakk prügikasti ja isegi kahju polnud. Peale
    imetamist hakkasin uuesti ja kui teise lapse ootele jäin, siis lõpetasin uuesti. Kuidagi
    lihtne oli rasedana suitsetamine lõpetada, sest peas oli mõte, et ei, ma ei tapa oma
    last sellega (kuigi passiivne suitsetamine on samuti kahjulik). Peale imetamist
    hakkasin uuesti ja samas tempos 3a. 2013 novembris jätsin suitsetamise maha, sest
    jäin kolmanda ootele. Imetada sain ainult 4 kuud, aga suitsu ei tee. Ei taha. Selle
    aasta novembris saab 2 aastat ja ma ole uhke. Nägin, kui palju läks raha suitsu peale,
    ning paha hakkas. Suitsetamisest loobumine on väga raske, ning ma usun, et paljud
    tahaks maha jätta, aga iseloomu pole .. Edu sulle!

  • Avatar
    Vasta hei hei :) 25. mai 2015 at 14:43

    Lugedes, seda kuidas sa Kardo eest suitsetamist
    varjasid, meenus mul üks lugu oma tuttavatega. Tegu
    siis paariga, kes juba aastaid koos elanud. Esialgselt
    olid mõlemad suitsetajad. Mingil hetkel otsustasid nad
    koos suitsetamise maha jätta. Esimeses paar nädalat
    oli kõik okey. Siis aga hakkas meespool salaja
    suitsetama. Arvestas lausa kellaajaliselt välja, millal
    viimane suits teha, et naine koju tulles haisu ei
    tunneks. Nii kestis see mitu kuud, kuni lõpuks arvas
    too mees, et see varjamine pole ikka õige. Võttis
    julguse kokku ja rääkis naisele ära. Ja seejärel tuli
    välja, et ka see naine oli mehe seljataga suitsetanud.
    Samamoodi arvestanud kellaaegu, et suitsuhaisu ei
    jääks 😀 praeguseks on mõlemad taas suitsetajad,
    ainult, et enam ei varja nad üksteise eest seda 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:48

      Hehe. No Kardo õnneks suitsetama ei hakka:D

  • Avatar
    Vasta Katre 25. mai 2015 at 14:39

    Ma ka tegin millalgi. Alustasin tasakesi umbes 16-aastaselt ja enamjaolt olin see joogikõrvale suitsetaja, aga samas pakk oli
    kogu aeg ikka käekotis ja tegin ka kuskile minnes, kõndimise ajal vms. Ainult kodus ei teinud, sest vanemate ees poleks saanud
    ja ega polnudki isu teha. Aga nii kui kodust kuskile läksin, panin ikka suitsu ette. Siis ma mingi aeg eriti ei teinud, aga läksin
    tööle ja töökaaslased tegid. Ja kuna oli nii, et suitsetajad said nö tihedamalt “pause” lubada ja rohkem puhata, siis mingi aeg
    hakkasin ka suitsul käima, et ei peaks nii palju tööl konutama ja rohkem orjama niiöelda. 😀

    Rasedusest teadasaades tegin ka veel umbes 2 nädalat, sest stress oli suur. Samas tundsin aina süümekaid ja kartsin, mida see
    võib lapsele põhjustada. Jätsin maha ja polnud raske seda teha.

    Nüüd pole siiamaani enam suitsetanud. Teinud olen ikka või noh, üritanud teha. Teinekord peol teistega kaasa läinud ja mahvi
    võtnud, aga ausalt pole suutnud teha üle paari mahvi ega üle poole suitsu. Lihtsalt nii vastu hakkab selle pasa alla tõmbamine.
    Ja kuna ma sain aru, et isegi joogise peaga see asi enam ei tööta mu keha jaoks mitte kuidagimoodi maitsvalt, siis nüüd ma vist
    polegi juba mingi aasta otsa üldse teinud. Lihtsalt tean, et nagunii hakkab paha ja suitsetajatega nende suitsupausile ka kaasa
    ei kipu. Kui jään põnevast jutust ilma, siis jään, aga ei viitsi tossuhaisu sees kössitada. 😀

    Õnneks mul ka tugev iseloom, et suutsin nii kergelt maha jätta, aga üleüldse olen ma tähele pannud, et igasuguste “sõltuvuste”
    kohta kehtib mul 3-päeva reegel. Kui kolm päeva suudan end ohjeldada ja mitte mingit asja teha või sellest eemale hoida, siis
    neljandal päeval pole enam isugi. Suitsetamisega oli ka nõnda. Kolm esimest päeva olid kõige raskemad ja edasi oligi täiesti
    suva.

  • Avatar
    Vasta e 25. mai 2015 at 14:32

    Olin ka umbes 2, 3 aastat kõva suitsetaja.
    Rasedustestile kaks triipu saades, motlesin ka
    et jätan maha, aga ometi tegin edasi. Õnneks
    peale esimest UH tuli blokk ette ja enam ei
    tahtnud teha. Kuigi siiani tekib vahel tahtmine
    teha, siis sisendan endale et ei tohi. Loodan et
    olen nii tugev et peale lapse sündi ei hakka
    tegema enam… 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:34

      Ära ütle, et sa ei TOHI, sest sa ju tohid tegelikult. Sa ei taha! Sa ei taha, sest see maitseb vastikult ja ajab pea ringi käima ja maksab palju raha ja lisaks kõigele sunniksid sa ka suitsetama enda väikest beebit.

  • Avatar
    Vasta m_n 25. mai 2015 at 14:30

    Mind isiklikult aitab mokatubakas.. Nt esigaretiga
    säilib ju tegelikult suitsetamis harjumus..
    Mokatubakaga aga reaalselt sa midagi alla ei tomba..ei
    imiteeri suitsetamist. Ainul peab teadvustama endale,
    et üks soltuvus teisega ei asenduks.. Ja soovitaks
    proovida ka spreid nikorrt vms.. Vänge mentool ja
    teeb suhu/kurku väge kibeda ebameeldiva tunde ja
    suitsu selle peale kohekindlasti tommata ei taha..

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:34

      Ah, ei ole mingit aseainet vaja. Lihtsalt ärge tehke 😀

      • Avatar
        Vasta Laura 25. mai 2015 at 14:46

        Lisan veel, et mokatubakaga ennast petta on küll väga vale. Mokatubakas on väga suur huule ja keelevähi põhjustaja :S

        • Avatar
          Vasta m_n 25. mai 2015 at 15:07

          Jah, kuid pigem lükkan ma selle padja
          viimases hädas alla ,kui teen ühe suitsu. Ma
          ei propageerigi mokatubakat ,muidugi
          ideaalis lihtsalt ära suitseta ja koik, aga on
          hea kui sul on back up variant viimases
          hädas.. Ja kordan, et ma ei propageeri
          mokatubakat, lihtsalt minujaoks on see
          nagu päästeròngas- igaksjuhuks valmis. On
          raske kui koik su ümber tossavad päevast-
          päeva+ nv . enamus naerab välja ning ei
          joua ära oodata,millal sa murdud ja nende
          pakutud suitsu vastu votad. Ja ärgem
          unustagem , et üks sht on see koik.

  • Avatar
    Vasta i. 25. mai 2015 at 14:26

    olen suitsetanud, ja ka päeva pealt maha jätnud. siis 3aastat mitte suitsetanud ja siis…. tead seda, et kto nekurit, tot rabotajet. no
    vot, ei taha mina olla see, kes siis koguaeg rabeleb nina tatine peas, sest ei suitseta :-Onoh, siis ma mõned kuud tegin jälle,
    nüüdseks juba 5aastat pole teinud, kuna uues töökohas keegi ei suitseta. aa, ja mehe-pere eest sai ka aastaid varjatud oma
    suitsetamist, sest suitsetasin ainult töö juures, peale tööd kätele tomestose või muu keemiline pesu 🙂 hambapesu, nätsud-särgid-
    värgid. päris mitmeid aastaid sai varjatud.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:33

      Tõsi ta on, et tööl suitsupause peavad ju ainult suitsetajad. Samas kes keelab ka teistel pausitada 🙂

  • Avatar
    Vasta H. 25. mai 2015 at 14:23

    Mina olen samuti suitsetanud al. 13. eluaastast, elu halvim samm, mida ma kunagi teinud olen. Hetkel olen 23, kohutav kuidas aeg
    onikka lennanud. Püüan hetkel juba hmm, 7ndat korda maha jätta, eks näis kuidas õnnestub. Üritan sel korral iga päevaga ühe
    suitsu vähem teha päevas, reaalsuses peaksin täna tegema oma viimase eks näis kuidas see õnnestub.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:24

      See vähendamine ei aita. Ausalt. Olen 834836 korda proovinud. Lihtsalt tee oma viimane suits, ütle, et hea töö, Helen, sa nüüd enam ei pea suitsu kimuma. Viska oma pakk ära ja ela tavapärast elu 😀

  • Avatar
    Vasta maris 25. mai 2015 at 14:21

    Mallu, ole pai ja anna teada kui kulukas see Allen Carri loeng on?(no ma tean et suitsetamisega võrreldes see ei ole kulukas, aga
    see on siiski ühekordne suurem väljaminek ja vajab ehk raha kogumist). Aga muidu su juttu lugedes-see vastab põhimõtteliselt
    üks-ühele minu saatusega-samuti noorelt suitsetama hakanud jne. Sain ka mõned aastad tagasi maha jäetud Allen Carri video abil
    aga samamoodi-peale 4 kuud proovisin ühe mahvi, oli vastik aga umbes nädal hiljem tekkis tohutu suitsuisu ja siin ma nüüd
    olengi-jälle suitsetan. Mitmeid kordi üritanud maha jätta, samamoodi uuesti videot vaadanud aga vot enam see video ei mõju. Ma
    loodan, et ehk kohapeal loengus olles on mõju parem.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:23

      Ma ausalt ei tea täpselt, aga paar sotti vist? Sellega on aga see, et kui see sul ei tööta, saad raha tagasi! Aga jaga video lini lugejatega ka, ehk kellelegi aitab? Ja noh, EI MAKSA TEHA ESSAT MAHVI 😀

      • Avatar
        Vasta maris 25. mai 2015 at 15:19

        video linki jagada ei tahaks, kunagi eksmees selle mulle sebis ja tegemist piraatversiooniga(ja inglisekeelne). Keda väga
        huvitab, siis kasvõi piratebays on mitu erinevat videot üleval olemas.
        Igatahes-lugesin tagantjärgi, et korraldad ka ühe loosimise. Muidu ma loosimistes osaleda ei viitsi, pole mul seda õnne
        niikuinii, aga vot seekord küll katsetan. Kui ei proovi, siis ei saagi ju võita. Ja kuna ma tegelikult usun Carr’i meetodit(sain ma
        ometi ju korra maha jäetud), siis see tundub minu jaoks ainuõige suitsetamise mahajätmise viis olevat. Kahjuks aga korraga
        sellist summat välja käia ei õnnestu, on see mu terve kuu söögiraha(aga ometigi suitsu jaoks leian ma küll raha 🙁 )
        Et siis-fb leht on juba ammu like-tud, osaleksin Tallinna grupis. Mis siis muud, kui hoian pöidlaid pihus ja loodetavasti on see
        justnimelt see kord, kus ma esimest korda elus midagi võidan

    • Avatar
      Vasta maris 25. mai 2015 at 14:25

      edit-sorry, ma olen ikka pime, leidsin juba kodulehelt hinna kah 🙂

  • Avatar
    Vasta T. 25. mai 2015 at 14:21

    Sa oled nii tubli! Ja su põhjendused on nii
    siirad ja armsad. Sul on väga vedanud
    Kardoga. Mina suitsetasin umbes pool aastat,
    mitte küll järjest, kuna ma suitsetasin, kui ma
    kellegagi koos olin. Väga vale otsus ja ma
    kahetsen seda väga palju. Ma ei kavatse seda
    mitte kunagi uuesti teha ning ma ka ei tee
    seda. Terve selle aja, kui ma suitsetasin, ma
    tundsin väga tugevaid süümepiinu, et ma enda
    tervist rikun. Kuidas ma maha jätsin? No ühel
    päeval ma olin koos oma sõbrannaga, kes
    suitsetas ja siiani suitsetab ning ma tegin ka.
    Ühel hetkel keset suitsu käis mingi plõks
    minus ja ma ei suutnud enam teha. See
    muutus mulle nii vastikuks. Igatahes sellest
    ajast ma ei taha ega suuda suitsetada ning ma
    olen väga õnnelik, et miski mu sees takistab
    mind seda tegemast ning ma olen üsna kindel,
    et see jääb kestma. Hästi palju edu sulle,
    Mariann! Ma usun sinusse! Sa saad sellega
    hakkama! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:22

      Aitäh sulle 🙂

  • Avatar
    Vasta M 25. mai 2015 at 14:21

    Mu elukaaslane ostis selle Carr’i raamatu,
    luges läbi ja on juba 2aastat suitsuvaba. Enne
    suitsetas VÄGA palju.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:22

      No vot :))

  • Avatar
    Vasta anni 25. mai 2015 at 14:18

    Olen suitetaja 6 aastat olnu, tahaks maha jätta aga ei suuda

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:20

      Ah, ikka suudad. Mõtle, miks sa ei taha seda teha. Pane samamoodi punktid kirja, nagu mina siin postis tegin 🙂

  • Avatar
    Vasta Mirjam 25. mai 2015 at 14:16

    Mul on hea meel, et selleni jõudsid, ära ainult enam seda 1 mahvi tee. Minu lugu suitsetamisega sa tead niigi 🙂
    Veel kord tubli oled ja edu sulle!
    (PS! Kardo on ikka armas sul)

  • Avatar
    Vasta Maarja 25. mai 2015 at 14:15

    Ka endine suitsetaja.Ei kimunud kaua,mõned
    aastad vahelduva eduga ja maha jätsin mõned
    nädalad enne kui rasedusest teada sain.Nüüd
    prii kolm aastat ja pole kordagi
    isutanud.Suitsuhais on aga väga vastumeelne
    teiste juures,mees mul ka suitsetaja aga teda
    ma armastan selleks liiga palju,et talle seda
    ette heita ja ta lubab ju igapäev maha jätta:)!.

  • Avatar
    Vasta Laura 25. mai 2015 at 14:14

    Te peaks töötama seal kus mina. Haiglas. Ühes Eesti suurimas ja raskemate haigetega. Näen tihti kuidas kolmekümnendates
    naised surevad kopsuvähki ja neid jäävad maha nutma pisikesed lapsed ja ahastuses abikaasad. Mul on tunne, et peale seda pilti
    (samas ei oska jälle ise ütelda – pole suitsetaja olnud kunagi) ei teeks enam üksi naine suitsu, kes seda korra näinud on.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:21

      Jah, ma kujutan ette, et see võib jube olla 🙁

  • Avatar
    Vasta Kristiina 25. mai 2015 at 14:13

    Mina suitsetasin kokku 5 aastat , olin ikka päris korralik ahelsuitsetaja ning päevas läks kindlasti pakk
    ära. Siis lugesin selle kohta, et on olemas mingid nõelad mus aitabad saada suitsust vabaks. Ühesõnaga
    mingi hiina meditsiini teema. Kuna see maksis ainult 25 euri siis mõtlesin , et teen lihtsalt katse. Katse
    läks lausa nii hästi, et märtsis täitus aasta suitsupriilt. Täiesti uskumatu 😉

  • Avatar
    Vasta C7 25. mai 2015 at 14:12

    Aga vessu…. Kas see teeb sama välja, mis suitsetada (kui seda umbes 2 korda kuus teha, mitte iga nädal) ? 😀

  • Avatar
    Vasta K 25. mai 2015 at 14:11

    Endal oli üks suitsupakk kunagi, aga umbes poole aasta peale vist tõmbasin selle tühjaks (17-aastasena). Minu jaoks oli see selline
    aja maha võtmine ja seltskondlik tegevus. Praegugi on vahel isu, aga kõige suurem põhjus, miks ma kohe suitsude järgi ei lippa on
    see, et mul oleks oma rahast lihtsalt niiiiiiii kahju 😀

  • Avatar
    Vasta Katri-Helena 25. mai 2015 at 14:10

    Ma ei ole kunagi suitsetaja olnud. Ma
    isegi ei kannata suitsuhaisu. Kui ma
    teen suitsu siis hakkab pea ringi
    käima. Kui purjus peaga teha- noo see
    lõppeb põõsas. Vot nii see mulle
    mõjub. Kindlasti on harjumise asi.
    Tõenäoliselt kui ma väga tahaks siis
    ma harjuks ja oleks suitsetaja
    valmis. Muidugi ma ei taha.

    Ma veetsin umbes 3 aastat
    seltskonnas, kus KÕIK suitsetasid.
    See oli raske. Lisaks sellele haisule
    oli tüütu ka. Pidevalt kadusid teised
    5-10 minutiks suitsuruumi (mina jäin
    üksi,s est ma ju ei kannatanud
    haisu). Kõik imestasid, et kuidas ma
    küll vastu pean, et suitsetama ei
    hakanud. Pidasin vastu. Praegune
    kaaslane samuti pole kunagi suitsetanud.

    Aga sinu kohta. See Kardo kiri võttis
    mul pisara silma. See oli armas ja
    siiras ja tore. Ma arvan, et see
    mõjus rohkem kui see, kui ta oleks
    sinuga mölisema hakanud.

    Tervisega on keeruline hirmutada. No
    see jutt, et kui suitsetad sured
    varem, näed kole välja jne. Sest
    hetkel mil sa suitsetad ja oled terve
    ning ilus on raske uskuda, et see
    võib muutuda. Ma tean ju, et krõpsud
    ja maiustused mõjuvad halvasti. Ikka
    tahaks. Ja sööngi. seni kuni uksest
    välja mahun pole ju hullu 😀 Mina
    ikka mõtlesin raha peale. Et kui
    inimene suitsetab nädalas 3 pakki ja
    kui ühe paki hind on umbes 3€ siis
    teeb see nädalas 9€. Kuus 36€ ja
    aastas 432€. Selle eest saaks minna
    juba ju reisile. Arvestades, et sa
    oled suitsetanud umbes 10 aastat on
    läinud 4320€. Kui sa hakkasid noorena
    suitsetama kas sa mõtlesid et see
    pahe toob kaasa selle, et sa oled
    raisanud 67 400 KROONI? Kas sa
    oleksid siis alustanud?

    Paljud suitsetajad ütlevad ” AH, ma
    võin kas või päeva pealt maha jätta”.
    Näha on, et ikka ei saa.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:18

      Loengus öeldi ka, et su esimene suits maksab sama palju kui kõik need suitsud kokku, mis sa oma elus edaspidi peale seda esimest teed.

      Aga sa oled ikka eriti tubli, et sa kaasa ei läinud sellega. See seltskonna surve on tegelikult väga suur, ka isegi praegu. Mõnikord teen suitsu, sest teised teevad. Kuigi maitseb vastikult ja ei taha, aga üksi sisse ka ei viitsi minna.

      Hea on endale korrutada, et ah, tahan jätan maha. Tegelikult eks see nii kerge ju ongi – tahad ja jätad. Aga siis peab jätma ka, mitte “natuke” edasi tegema 😀

  • Avatar
    Vasta Merilin 25. mai 2015 at 14:09

    Ma tegin 4-4,5 aastat, kuni otsustasin oma õe, enda,
    tervise, raha ja pere pärast lõpetada. Pere on minule
    nr 1, samuti tervis ja ma ise.
    Jätsin plaastritega, samamoodi elukaaslane. Enne
    tegime suht palju, ligi 60-80 eur läks kuus vist.
    Maha jätsin 05.08.2014. Pole veel aastat, aga tundub
    terve igavik. Praegu mõtlen harva, et nagu tahaks –
    aga vaid siis, kui pidu või olemine. Ja avastan, et tahan
    vaid seetõttu, et teise inimese teevad. Nõme.
    Ja tead mis on kõige parem tunne – sa oled vaba.
    Tuleb selline vaba tunne, sa ei pea minema, kuna on
    “nälg”, ei haise enam (seda hakkad kohutavalt tundma
    teistel, väga vastik), ei pea närvitsema, kui pakis
    viimane ja poodi pole, jne jne. Nii palju + pooli.
    Olen ise nii õnnelik ja uhke. Ennast peab ka kiitma! ?

    Palju palju edu! Ja tee seda enda pärast esiteks, siis
    mõtle teistele. ?

    • Avatar
      Vasta Merilin 25. mai 2015 at 14:13

      Ja kusjuures, mul oli ka kuidagi väga lihtne. Ma nagu
      koguaeg ootasin, millal läheb raskeks ja millal ma nüüd
      ei suuda ja seda ei tulnud.
      Plaastri ost oli peaaegu et spontaanselt tehtud, aga
      väga väga hea suur roll oli siiski mu õel. Ta on parim.
      ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:13

      Tõesti, suitsetamisel ei ole ju ÜHTEGI boonust, ainult miinused 🙂 Tubli oled, et maha jätsid. Olen kindel, et ma saan ka hakkkama!

  • Avatar
    Vasta Astra 25. mai 2015 at 14:08

    Väga siiras postitus. 🙂
    Ise suitsetasin aastaid, siis umbes samadel põhjustel
    läksin üle e-suitsule. Aurasin ca 2 aastat ja nüüdseks
    olen 4 kuud prii ja paar kilo raskem.
    Kusjuures lugesin Carri’i raamatut ka, päris hästi
    töötab ning annab mõtteainet.

  • Avatar
    Vasta Kai 25. mai 2015 at 14:07

    Nii ongi nagu su postituses on. Endal tuleb seesmiselt võtta vastu otsus olla mittesuitsetaja. Mitte olla selle pisikese valge
    kepikese ori. Iseenda pärast tuleb seda teha.

  • Avatar
    Vasta Anita Hohlov 25. mai 2015 at 14:07

    Tubli Mallu!!! Ja pista kindlalt see kirjake omale rahakotti või kuhugi, et igakord kui mingi kiuslik mõte tuleb, siis loed seda ja
    mõtled oma armsate peale 🙂
    Ma olen ka alakana proovinud suitsetada, aga juba siis mu keha ütles mulle, et “not your thing” ja nii ei tekkinudki suurt
    probleemi maha jätmisega! Ei soovita kellelgi suitsetada, tõesti kole asi 🙁

  • Avatar
    Vasta k 25. mai 2015 at 14:07

    Ma jätsin pärast seda maha kui jäin grippi. Mitu päeva ei teinud ja siis ikka proovisin lahjema suitsuga, sest noh tahaks ju ikka ja
    mida sa bussi oodates vms paremat teed eksole. 😀 aga õnneks oli vastik mu jaoks ja nüüd ei ole 7-8 kuud teinud. Ükskord paar
    kuud pärast maha jätmist purjus peaga ka proovisin, sest suitsuisu oli nii suur aga õnneks oli ikka veel vastik see 😀

  • Avatar
    Vasta Maarja 25. mai 2015 at 14:05

    Mina suitsetasin kokku vist vahelduva eduga umbes 8 aastat. Alustasin alaealisena nagu väga paljudki.
    Vahepeal on ikka olnud perioode, kus mingil põhjusel olen suutnud ilma suitsuta olla.
    Aasta alguses mõtlesin enda jaoks välja, et teen need suitsud ära mis olemas on (ära ka nagu visata ei raatsinud :D) , aga uut
    pakki ei osta.
    Niisiis alates 5.jaanuari õhtupoolikust olen suitsuvaba olnud.
    Seltskonnas ei ole isu ka peale tulnud – õnneks.
    Kuigi unes olen ikka ennast suitsetamas näinud.
    Minu jaoks ei olnud see otseselt mingi esimese jaanuari lubadus, lihtsalt mõtlesin et mulle suitsetamisest aitab ja tore oleks
    sellest pahest lahti saada.

  • Avatar
    Vasta karin 25. mai 2015 at 14:04

    Ma olen nüüdseks 23-aastane ja ma pole kunagi suitsetaja olnud. Naisterahvas olen muidugi ja mulle lihtsalt ei meeldi ka
    vaadata/näha, kuidas teised naisterahvad suitsetavad. Minu kõige parem sõbranna on ka suitsetaja, kes jah ikka aega ajalt, mõni
    kuu üritab maha jätta, Aga staaži on tal ka juba küll kuskil 7-8 aastat. Minule lihtsalt ei mahu pähe, kuidas organism saab olla nii
    nõrk, et ei suuda vastuikustunnet tekitada. Noorena olen proovinud, võib-olla poolsada korda kokku, aga mis sa teed, mis ei
    meeldi see ei meeldi. Väga hea muidugi.. Aga aru ma ei saa kuidas sellest sõltuvusse saab jääda:D

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:06

      Muuseas, vastupidi. Ainult tugeval organismil õnnestub jääda sõltuvusse, nõrk ei suuda mürki ära händelida 😀

  • Avatar
    Vasta Ingrid 25. mai 2015 at 14:03

    Mina olen suitsetanud viis aastat, alustasin
    samamoodi nagu sina. Ka olen proovinud maha jätta.
    Olin kah umbes kaks või kolm nädalat ilma ja siis
    proovisin samuti ühe mahvi…. Ja hakkasin jälle
    suitsetama. Kuidagi nagu ei suuda maha jätta. Aga
    mind hakkas täitsa huvitama see koolitus. Kus ja kuna
    see toimub? Ja kuidas ta toimib?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:07

      http://www.allencarr.ee/

      Kui suudad olla 2-3 nädalat ilma, siis lihtsalt ära tee seda esimest suitsu:)) Ega loobumine ju valus või raske ei ole 😀

  • Avatar
    Vasta Age 25. mai 2015 at 14:03

    Olen suitsu kunagi proovinud teha.Aga suitsetajat
    pole minust saanud.
    Nii,et maha jätmise probleemi mul pole.Aga vahel
    kipun hoopis mõtlema,et tahaks suitsu teha.Kui olen
    seltskonnaga väljas ja kõik teised kimuvad kuskil
    väljas suitsu ja mina passin üksi sees….

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:07

      No ega teised välja jää, tulevad ikka tagasi. Ja no kes keelab sul ka välja minna, mis siis, et sa ei suitseta?

  • Avatar
    Vasta Liis 25. mai 2015 at 14:02

    Amen ! su jutu peale. Usun,et oled väga tubli. Sõbranna oli ka salasuitsetaja ,kuni ühel hetkel oli koridoris jope maha libisenud ja
    tema enda 2 aastane laps oli peegli ees mänginud nendega , sellest hetkest kadus isu jäägitult ,möödas on kuskil 10 aastat aga
    ikka meenutab seda päeva.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:08

      Ma kavatsengi olla tubli 🙂 Aga jah, ega see salasuitsetaja elu kerge pole. Õnneks Mari on veel väike, aga kehva eeskuju ma küll anda ei soovi.

  • Avatar
    Vasta M 25. mai 2015 at 14:02

    Alustasin ka noorelt ja tegin senikaua, kuni sain ülikooli ajal kokku oma elukaaslasega. Kui ma temaga koos olin, siis ei
    suitsetanud. Üsna pea ütles ta, et ma võiks üleüldse maha jätta, ja pärast seda ei olegi enam teinud. Sügisel saab 3 aastat ilma
    suitsetamata. Esimene nädal oli veidi raskem, aga edasi mitte. Paar korda nägin unes, et mul oli suits ees, kuigi ma ei tahtnud.
    Unes oli tunduvalt raskem mitte suitsetada kui päriselus 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:08

      No täpselt, ma TEAN, et see ei ole raske, aga kättevõtmise asi 😀

  • Avatar
    Vasta Irina 25. mai 2015 at 14:01

    Hakkasin suitsetama 16 aastaselt, suitsetamise lõpetasin 2011 aasta detsembris (vanust siis oli 27). Kokku siis olin suitsetanud
    11 aastat. Jätsin suitsetamise maha kuna sain teada, et olen rase. Ma lihtsalt ei suutnud enam suitsetada, tundus, et see on täitsa
    vale ja eks süda oli ka paha koguaeg :). Praeguseks ma pole suitsetnud siis 4 aastat ja enam ei tule mõtessegi, et võtaks ja teeks
    suitsu 🙂 Nüüd käin ainule mehele pinda, et võiks ka suitsetamise maha jätta 🙂 Imestan kui kergelt mul läks tegelikult suitsetamise
    maha jätmine, mitte mingit piina 🙂 Ja loodan , et ma mitte kunagi enam ei hakka suitsetama ka.. Nii mõnus on hommikuti ärgata ei
    mingit koni maitset suus ega vastikut köha 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:09

      Tubli oled 🙂

  • Avatar
    Vasta marii 25. mai 2015 at 14:01

    Olen samamoodi umbes 13-14 aastasest saadik
    suitsetanud. Ehk siis kuskil 10 aastat juba peaaegu.
    Jube mõelda niimoodi. Okei, raseduse ajal ei
    suitsetanud ja tissitamise ajal ka mitte, aga siis ikka oli
    jälle vaja suitsetama hakata. Samas praegu seda
    postitust lugedes paneb ennast ka mõtlema, et miks
    on vaja üldse suitsetada? Ei olegi tegelikult. Peaks ka
    vist mingisugused punktid kirja panema ja rõdu ukse
    külge kleepima, et kui tuleb suitsuisu, siis kohe neid
    lugedes üle läheks. Sest väljaspool kodu ma ei
    suitsetagi.. 🙂 väga 5+ postitus, andis innustust ka
    suitsetamine maha jätta! ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:10

      Tark on mõelda, miks on hea mitte suitsetada. Nt praegu ma kontoris joon kohvi ja söön saiakest – ideaalne aeg ju suitsule minna. Praegu aga mõtlen, et jumal tänatud, et saan rahus oma kohvi ja saia nautida, mitte tobi kimuma nagu tross 😀 Loodan, et jätad ka maha!

  • Avatar
    Vasta Kristel 25. mai 2015 at 14:01

    Ma olen ka pyhapäeva suitsetaja, väljas käin siis tee.
    Mul ema ikka viriseb, et varsti oled sõltuvuses, aga
    viis aastat on see hästi toiminud ja pole sõltuvust
    tulnud. Teen, kui pidutsen ja ikka terve paki õhtuga
    siis juba. Aga nyyd hetkel pole kuskil neli kuud isu
    olnud ja pole yhtegi teinud. Ja kuna ma iga nv niikuinii
    peol ei käi, siis ilmselt teen piisavalt vähe et mitte
    sõltuvusse jääda. Muideks mul hakkab mega halb
    suitsust, nii ajuvaba et miks selle kokteili kõrval see
    suits Peab olema Siis

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:11

      Kui inimene ei ole nikotiinisõltuvuses, siis ta ei suitseta. Punkt. Kui sa suitsetad (ükskõik mis aja tagant) on sul tegelikult nikotiinisõltuvus.

  • Avatar
    Vasta Vaike 25. mai 2015 at 13:59

    Pole kunagi teinud. Juba lapsena lubasin endale, et mina suitsetama ei hakka, kuna kõik vanemad õed-
    vennad suitsetasid ja see kurvastas ema väga.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:10

      Tubli, eks targem ongi ju mitte alustada!

  • Avatar
    Vasta eeeee 25. mai 2015 at 13:57

    Ma jätsin lambist maha, kuna mõtlesin
    kaua selle üle ja avastasin,et see
    ikka megalamp asi ja mul tugev
    iseloom. 🙂
    Ja kui ikka kõva trenniinimene,siis
    kops koos muidu 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 13:58

      Eriti mark oli see, et enne ja pärast trenni kimusin spordiklubi ees suitsu 😀

      • Avatar
        Vasta Jane 25. mai 2015 at 14:03

        Täpselt Mallukas, see oli kohutav ja siis ise pärast vingun jooksulindi peal, et miks ma suitsetan : D

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:07

          🙂

      • Avatar
        Vasta Liis 25. mai 2015 at 14:09

        Sama siin 😀

  • Avatar
    Vasta Kelly 25. mai 2015 at 13:53

    Olin aga minul aitas maha jätta e-sigaret. Mitu aastat tegin tavalist suitsu, siis järsku hakkas see nii vastu aga natukene oli ikka
    nagu samas isu ja siis ostsin endale e-sigareti. Sellega oli ka muidugi omamoodi tsirkus,et ainult kimusin.. kogu aeg oli see
    käes,sest seda võib ju pmst igal pool teha. Kuni lõpuks viskas selle maitse ka üle ja nüüd täitsa prii 🙂 Võib uhke olla vist 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 13:56

      Mul oli see, aga no mulle ei meeldinud see eriti.

      • Avatar
        Vasta Kelly 25. mai 2015 at 14:00

        Päris palju on selliseid, kellele see üldse peale ei lähe, ajab köhima või mis iganes. Samas üks tuttav ütles väga hästi,et suitsu
        kirutakse ette ja taha aga e-sigaretti ülistatakse…samas keegi ju ei tea ,kuidas see võib mõjuda a la 10-20-30 aasta pärast
        tervisele. See lause pani mindki mõtlema ja siis vist hakkaski vastu 😀

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 14:11

          No ma tegin seda küll aeg-ajalt, aga mai tea, tundus mõttetu 😀

  • Avatar
    Vasta Andra 25. mai 2015 at 13:51

    Olen selline suitsetaja,et napsu võtan siis teen tihedalt, iga 10 minuti tagant juba uus suits vaja põlema panna, siis kui põen siis ei
    tee suitsu üldse, ja nii tavalisel päeval 2-3 tükki teen , pole eriti tahtmist teha. Aga mahajätmisplaane pole.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. mai 2015 at 13:56

      Ojaa, purjus peaga muidugi tehakse tihemini.