pulmajutud: minu tüdrukuteõhtu

Nagu ma juba igal pool heiskasin, siis laupäeval toimus minu tüdrukuteõhtu. Eks mul natukene aimu oli, et see sel päeval toimuma saab, sest noh, see oli viimane nädalavahetus enne pulmi. Muuseas, samal ajal oli Kardo poissmeesteõhtu ka, mille korraldasid talle tema parimad sõbrad ja vennake. Võin kohe ära öelda, et meie peod olid väga erinevad, sest minu oma oli täis uhket glamuuri ja Kardo pidi Kesk-Eesti RMK majas heintest naist ehitama. Võin kohe ära öelda, et ta viitsis ainult perse teha…

Laupäeva hommikul googeldasin ma, et mida üldse tüdrukute õhtul tehakse. Sattusin kellelegi blogile, kus räägiti, et talle tuldi motikaga järele. Mõtlesin, et oo nii lahe ja saate aru. MULLE TULDI KA! Mitte, et ma sellest aru saanud oleks. Ma kuulsin küll, et keegi segane vrõnn-vrõnnitab akna taga, aga ignosin, kuni Leen ja Triinu mulle kirjutasid, et ma välja kebiksin.

Natukene hirmus oli see, et ma kardan kohutavalt kiirust ja autoavariisid (khm, autoavariis surnud isaaa, hellõõõuu!), mistõttu ma vaesele ratturile 15 minutit kõrva kriiskasin hirmust ja tema külge klammerdusin nagu epilepsias puuk. Pärast veerandit tundi, kui ma juba natukene surmahirmuga harjusin, otsustasin ma oma käsi paremini kohendada ja sain aru, et ma olen 15 minta vaese mehe shlongist kinni hoidnud. Piinlik…

Tegime meie uhkes penthouse’is mõned joogid (st. JOO ENNAST KIIRESTI TÄIS, SULLE ON ÜLESANDEID!) ja kalpsasime linnatänavatele, kus ma pidin asju müüma. Naljakas on see, et tüdrukud arvasid, et see müümise osa on mulle nii kerge, aga miskipärast on mul kolm hirmu: kiirused, laulmine ja ASJADE MÜÜMINE. Ma võin kohe öelda, et õnneks laulma ma too õhtu ei pidanud, nii et seegi hea.

Kuna hirm oli suur, siis palusin endale ühe pläskukese ja burgeri tuua, et mulle julgust sisse ajada. Loomulikult tegid tüdrukud kõike, mida mu hing ihaldas, seega istusime me südamerahuga Viru tänaval ja sõime burksi ning jõime viina. Enamasti jõin seda viina vist mina…

Julgust tuli ikka kamaluga juurde. Lausa nii, et saime paarikümne minutiga oma kotisisu maha müüdud ja endale Shootersis shotte kerjatud. Aitäh, kallis Sigrit, kes sa mulle shotte pakkusid! Ja aitüma kallid tüdrukud, kelle idee oli see, et võõrad mehed mind värviga loopida saaksid. See oli lihtsalt mõnna!

Ma mäletan pidevalt röökimist: “Not in the face!”. “That WAS my face!”

Jumal tänatud, et Kardo ei näinud, kuidas ma sukkis tänaval olen. See on tema suurim hirm – paljajalu käivad naised. Ja varbad…Eriti mustad varbad. Ma näen nüüd seost 😀

Kui ma kenasti läbimärg ja värvine olin, pidime tagasi hotelli minema, et jälle riideid vahetada. Kuna ma käia ei viitsinud (purjus, märg ja värvine), siis läksin anusin rattataksot, et nad mind korterisse viiksid. Viis kah! Tubli poiss 🙂

Ei mina tea, millal nad mu kapi kallal uudistamas käisid, aga ühesõnaga olid mul varuriided ootamas. Parim oli aga see, et meie toas ei olnud shampooni. Seega pesid tüdrukud mind nõudepesushammi ja nõudepesuvahendiga. Suht armas….Ja kare. Miskipärast on meil galeriis pilt, kuidas ma paljalt sõbranjega valssi tantsin. Ei tea, ei hakka siia vast lisama 😀

Kui nüüd üdini aus olla, siis peale seda lähevad mu mälestused häguseks. Ma mäletan, et me istusime limus ja röökisime naerda ja LAULDA (ikka laulsin ka!). Siis ma olin juba selles purjus faasis, et omg, te olete kõik niii head sõbrad, mul oli niii lahe õhtu, te olete NIII LAHEDADDDDD!!

Siis viidi mind Piritale abieluvandeid ette lugema, mina, vana joodik, mõtlesin dramaatiliselt kiljudes jalgupidi vette joosta, aga esiteks läks see meri kole kiiresti sügavaks ja teiseks oli põhjas libe adru ja nõnda ma sinna sisse käntsatasingi. Daamilikult muidugi. Õnneks Kätu tuli päästma 😀

Mis siis muud, kui lugesin ka oma vande ette. Ikka kõik Kardo raha omale võtta ja mitte võõraid mehi vaadata (nüüdsest peale on kõik omad!)

Kell üks magasime Kätuga juba minu elutoadiivanil, hambad laiali.

Aga pidu oli FAKING AWESOME! Mis siis, et ma nüüd vähe tõbine olen. Aitüma Kätu, Triinu, Leenu, Mari, Gerda ja Berit. Kõik oli super ja ma ei jõua teie tüdrukuteõhtut ära oodata, et teid sama moodi piinata 😀

Kõik pildid tegi http://www.dwlagentuur.ee/