mida tuua Nõmme turult?

Õige vastus on muidugi – kõike! Aga tegelikult on mõned ostud sellised, mis a-la-ti mulle kuidagi näppu satuvad, kui Nõmme turgu külastan. Esimene asi on pork belly. Tee või tina, see on selle majapidamise lemmiksöök ja samal ajal nii hõrk ja lihtne teha, et lausa patt oleks seda liha mitte turu päält osta. Kas te teate, et searibi on muuseas üks odavamaid lihatükke, kuid õigesti (ja kaua!) küpsetades on see lihtsalt võrratu ja suussulav roog. Täna ostsin ma kaks VÄGA jurakat tükki, sest Kardole tuleb sõber külla teda pügama ja nagunii tahab abikaasake homme midagi tööle ka kaasa võtta, seega tuleb teha ikka palju. Need kaks tükki läksid mulle maksma alla 10 euro, aga noh pärismaailmas saaks sellest ära toita 10 pealise seltskonna. Kardo lihtsalt ahmib sööki nagu loom. Igatahes, kes ei mäleta, siis olen ka retsepti jaganud ja Malluka suussulav pork belly valmimise õpetus seisab SIIN.

Teine suur lemmik on mul Jaagu&Teedu veidramaitseline meelemürk, ehk siis Facebookis Kodukali (LINK). Ma mäletan, kuidas ma väiksena alati väitsin, et mulle kali ei meeldi. Jumal teab miks, sest mekkinud ma seda igatahes iial polnud. Ühel hetkel taipasin aga päriselt proovida ka seda kauapõlatud “rõvedat solki” ja avastasin, et hoopis hirmus hea on. Igatahes ostan ma nüüd seda kalja alati 2 pudelit. Kaks selle pärast, et 1 pudel maksab kolm euri, aga kaks pudelit viis euri. Seega tundub kuidagi kasulikum ikka kaks osta ja ausalt öeldes, ega teda kunagi järgi ka ei jää, et kahetsema peaks.

Eelmine kord, kui ma Nõmme turul käisin, juhtus Juustukuningate uks avatud olema ja seal sees mekkisid inimesed erinevaid juuste. Ma muidu eriliseks juustufänniks ennast ei pea. Isegi võikut eelistan juustuta ja noh, juust võib olla, aga mingit maitseelamust ta mulle pakkunud pole. Seekord tuli aga mõte ka mingi killuke juustu võtta ja nõnda ma sinna sisse astusin. Kuna Mari otsustas just siis, et ta tahaks naerdes minema joosta ja alustada iseseisvat elu laias maailmas, siis ostsin ma jupi esimest juustu, mida mulle pakuti ja tulin koju. Ja oh sa pele, kuidas ma seda juustu armastama hakkasin! Ma sõin selle suhteliselt üksinda ära (varjasin ülejäänud pere eest) ja nüüd olen viimased kaks nädalat selle juustu mekki igatsenud.

Täna ei suutnud ma enam elada! Ma pidin seda juustu saama! KOHE! Nõnda võtsin ma jälle Mari kaasa (mis siis, et iga kord vannun endale, et enam ei võta) ja läksin turu peale klassikat ostma, eks ikka pork bellyt, kalja ja…kitsepiima-nõgese juustu Juustukuningast. Saate aru, ma ei jõudnud isegi koju jõudmist ära oodata, vaid haukasin seda teel koju nagu õuna.

See on ju igati normaalne, eks? No ja siis ma tulin koju, tegin endale sellise viisaka snäkilauakese ja nüüd blogin siin kõrval, tehes pause ainult selleks, et vahepeal jupike juustu napsata, või mõni mustikas suhu pista. Kõige vasakul on siis imeline kitse-nõgese juust, keskel lavendli-pesto juust ja paremal ka kitsekas, aga pähklitega.

Ma luban endale, et kunagi ma lähen nii Juustukuningatesse, et mul on päriselt aega kõiki sorte maitsta ja uurida, seekord võtsin jälle suvalised ettejuhtuvad. Kuigi kõik on head, siis nõgese-kitsekat ei trumpa vist miski siin ilmas.
Kas teie olete seda kalja või Juustukuninga juuste mekkinud? Ja on ka teil ehk midagi, milleta turult väljuda ei saa? Ja kui tihti te üldse turul käite?