Uncategorized @et

vot need on sõbrad

31. Juuli 2015

Seletan Triinule, et olen viimasel ajal liimist lahti ja omadega kuidagi katki, kui Triinu ütleb, et mul oleks puhkust vaja kõigest. Nentisin, et tõepoolest oleks, aga no mis sa siin puhkad, kui lihtsalt enesetunne nii nadi on. Ma tunnen ennast kehva ema, naise, sõbra, töötaja ja üldse inimesena. Kõik on nõme ja mina olen veel kõige nõmedam selle sees. Ühtlasi on mul vaikselt tunne, et ma hakkan pimedaks jääma, sest kui ma trükin, siis vahepeal pilt virvendab silmade ees ja pea hakkab nõrgalt valutama.

Ja kõht on kogu aeg tühi. KOGU AEG! Ma ärkasin täna, sõin pork bellyt, enamuse kitsejuustust, sada triljonit võikut, banaani, kalja ühe terve tomati ja praegu…. keedan kohvi ja söön. Ma olen nagu mingi täitmatu söögimasin, mis aina tasahilju pakseneb. Ärge siis pange tähele, kui järgmisel pildil, mida ma endast lisan, vaatab vastu midagi sellist:

Aga ikka ma söön kahe käega ja siis kassin, et peaks mitte sööma, aga siis mõtlen, et oot, ma söön ainult kõik asjad ära, mis kodus on ja siis ma enam ei söö. Ja samal ajal ma pean tööd tegema ja ülemus tahab mult saada ideid ja artikleid ja kõike, mida üks hea töötaja andma peaks, aga mina siin munen ja olen aeglane ja loll ja kole ja paks.

Ja siis on väike Mari, kes aeleb mu otsas ja ei taha, et ma sööks või tööd teeks, vaid tahab õue minna, aga mul pole aega õue minna, sest mul on vaja teha valmis mitu artiklit ja nõnda ma panen talle järjest ja järjest mashat ja karu, kuni ma ennast ära tappa tahaks, et ma nii sitt ema olen, et pmst olen oma lapsele multikad lapsehoidja eest mängima pannud.

Ja kui lõpuks töö valmis saab, siis on Mari uneaeg ja mis ma siis selle vaba ajaga ikka teen, kui söön noh.

Kui ma seda tagasihoidliku tunnet, et tahaks kuskilt kaljult alla hüpata, Triinuga jagasin, ütles ta mulle “oot” ja saatis 2 min hiljem pildi:

triiinuu

Mõtlesin, et takka targemaks. Ma siin halan, kuidas mu elu on väärtusetu sitt ja siis Triinu näitab mulle, kus nad Kristoga romanssi tegema lähevad. Aga siis selgus, et ta selle hoopis meile kahele ostis. Ja siis ma tundsin ennast VEEL SITEMINI, sest mina olen ometi nii sitt sõber ja tema… teeb seda. No kurat võtku, kingib mulle romantikapaketi, et ma puhata saan. Ja mida ma talle vastu olen andnud? Oh, I know, sitaks sõbraks olemise.

Palun jumal aita mind normaalseks inimeseks saada.

Edit: unustasin mainida, et kodu näeb ka välja nagu kodutute maabumispaik ja mul pole ikka veel riideidki seljas ja Mari kuses mulle täna kuklasse ja ma pühkisin selle ainult tema pükstega ära ja olen siiani  tema kusepritsmetega kaetud. Et te ikka saaks aru, kui tõsine on olukord.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

30 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply aaa 19. August 2015 at 12:17

    aabbaa

  • Reply Jaanika 3. August 2015 at 08:07

    Äkki oled rase? :))))

    • Reply Mallukas 3. August 2015 at 08:38

      Enda teada siiski mitte :D

  • Reply Tavaline mees 2. August 2015 at 16:01

    Suht naljakas on lugeda tavalisest
    inimest era-elust..põie hädast ja
    muudest keskpärastest
    probleemidest!Sotsiopaatia on päris
    tugev psüühiline häire mis nõuab
    ravimiseks palju aega ja raha aga
    antud juhul tundub,et see toob isegi
    mõnele pappi sisse!”Mõistuse-terved
    lood”mixitult puberteetliku sõna
    kasutuviisiga viivad suu alati
    naerule..keep goeing!

  • Reply Friidake 1. August 2015 at 15:21

    Ära viska püssi põõsasse.Elu ei ole halamiseks,vaid elamiseks ja seda täie rinnaga.Hoia sõpru,sest neid on vähe,kes on tõelised.Kui
    nii noored naised juba halavad,siis mis teha 62 aasta vanuselt,kellel on mitu kohtutäiturit kaelas(tänu teiste aitamisele),kes käib
    autostopiga st.häälega kaheksakümne kildi kauguselt tööl ja ma leian,et elu on ikkagi elamist väärt.

  • Reply Grete 1. August 2015 at 14:49

    Ega sul kilpnäärmega probleeme pole? Mu sõbranna kunagi ka õgis ja võttis juurde ja oli masenduses ja siis selgus, et oli
    kilpnäärmes probleem. Tehti mingi op ja nüüd rõõmus ja sale inimene jälle :) Mitte et sa paks oleks. Ma olen suga ühepaks, kui see
    sind lohutab. Ilmselt mitte. Aga sa vähemalt OLED KUNAGI saanud olla ilus ja sale :)

  • Reply Fjkk 1. August 2015 at 11:27

    Kui tahad teemat, mida kasutada oma töös,
    siis jagan lahkelt oma mõtet. Kirjuta meil.

  • Reply cassy 1. August 2015 at 09:01

    Mallukas, soovitan sulle lugemiseks
    inimese blogi, kel on viis last,
    talu, palju loomi, raamatute
    kirjutamine, ajakirjandus ja ütlemata
    palju energiat. Minu meelest Eesti
    parim blogi, just selle energia
    pärast, mida temast hoovab, kuigi ka
    temal ei ole alati parimad päevad.
    Loe, ehk saad jõudu juurde!
    http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?page_id=101

  • Reply Kairit 1. August 2015 at 08:37

    Sa ütled et tunned et ei saa oma asjadega hakkama aga samas sa said hakkama näiteks suitsetamisest loobumisega, mis on väga
    suur asi ja mille pärast võid enda üle uhke olla.

  • Reply Elerin 31. Juuli 2015 at 23:36

    Haah, mul oli ka selline hetk, kevadel, aga mul polnyd jällegi nii
    head sõpra vaid armastav värske abikaasa kellega käisime
    pärnus terviseparadiisi veekeskuses lõõgastumas ning
    puhkamas…. käisime Stefanis söömas ka (mitte pizzat) ja
    shoppamas. See muidugi mahtus kõik ühe päeva sisse ja siis
    mees ütles mulle et pole mind ammu nii õnnelikuna näinud :)
    Nii et head puhkust sulle ja Triinule ;)

  • Reply e. 31. Juuli 2015 at 21:49

    Mul sama haigus mis sul. See on päris jube ausalt
    öeldes. Pluss see mannetu suvi teeb selle veel
    200korda hullemaks.

  • Reply Kk 31. Juuli 2015 at 21:09

    Ma ka vahel tunnen end pahasti, et nii palju kodus on vaja toimetada ja laps vaatab Mashat.. Täna lausa 2
    tundi jutti :S
    Masha multikat kyll kiidan.

  • Reply maria 31. Juuli 2015 at 19:12

    Ara muretse soogi parast, sest mida rohkem
    muretsed iga suutaie parast, seda rohkem sood. Ma
    naiteks nadal kaks enne paevi olen naljasem koguaeg
    on koht tuhi, parast paevi olen normaalne. Sa
    muretsed liiga palju, lihtsalt katsu elu nautida. Keegi
    pole ideaalne, sul on annet kirjutamisele, oled ju vaga
    kaunis noor naine, sul on imeilus plikatirts, hea
    abikaasa. Karistad ennast koguaeg mittemillegi eest.
    Pea pusti, ara lase muremotetel ennast ara
    kurnata. Minu tirts tana kusi sona otseses mottes
    mulle puksi ja mul on ikka samad puksid jalas, ainult
    ara kuivanud on nuud. It happens ;-)

  • Reply B 31. Juuli 2015 at 19:02

    Mina olen ka tähele pannud, et sul viimasel ajal küll vaimukalt kirjutatud postitused, nagu ikka, aga tegelikult tundud kuidagi
    masendunud või isegi kerges depressioonis. Nagu siin juba soovitati-mine räägi mõne professionaaliga. Mõnikord on hea südant
    puistada kellelegi totaalselt võõrale ja veel parem, kui see keegi oskab anda ka professionaalset nõud, kuidas oma sisemaailm
    korda saada. :)

  • Reply Vaike 31. Juuli 2015 at 18:07

    Ma soovitan ka psühholoogi poole pöörduda. Mul endal oli perioodi, kus ma oleks AINULT maganud. Ainult! St, ajasin end
    hommikuid kuidagi jalgele ning pärast hommikusööki ja kohvi polnud ma lihtsalt füüsilislet võimeline ärkvel olema, rääkimata töö
    tegemisest. Ei jäänudki muud üle kui võtta haigusleht ja otsida abi, sest kui selline olukord oli juba kuid kestnud, siis hakkas
    loomulikult ka tööandja rahulolematust ilmutama. Mul on küll võimalus kodus töötada, aga kuna ma tegelikult siin ainult magasin,
    siis töötulemusi ju ei olnud.
    Mind teraapia aitas. Täpsustuseks lisan ka, et pealtnäha oli eluga justkui kõik korras ja ilus. Ise ei osanud absoluutselt arvata, et
    psühholoogilist abi vajasin ning alguses ajasin kõik sellelaadset soovitused kategooriliselt tagasi. Lõpuks võtsin julguse kokku ja
    panin aja kinni. Jumal tänatud! :)

    • Reply Ebapärlikarp 31. Juuli 2015 at 18:33

      Jah, väliselt võibki ju mõelda, et hea mees,
      nunnu laps, norm töö, ilus ja kena kodu jne,
      kuid asi ei ole ju nendes asjades. Need koik
      ongi korras. Aga inimesel on hulga keerulisem
      sisemaailm ka. Näiteks kui paistab, et koik
      ümberringi ongi nii ilus ja hea, võibki hakata
      enda kohta mõtlema, et ma ise ei ole piisavalt
      hea jne. Selleks ei pea hull olema, küll selle ala
      professionaal leiab koos sinuga üles need
      tegelikud põhjused, miks nii tunned, ja aitab
      ka lahendusi otsida. See ei ole lahendus, et
      raius endale üle päeva, et tegelt pole mul ju
      midagi viga ja mis ma vingun.

      • Reply Vaike 31. Juuli 2015 at 18:47

        Just! Sageli lihtsalt ümbritsevad suhtuvad nii, et ah, mis sa vingud, endal kõik olemas ja ära hellitatud. Mu ema ütleb ikka, et
        raske on mõista, kerge hukka mõista.

      • Reply Liis 31. Juuli 2015 at 19:15

        Vastus Ebapärlikarbile: Kusjuures nii õigesti ütled selle kohta, et kõik pealtnäha ok, aga sisemaailm
        ikka teine asi. Kõige hullem mu meelest on see kui sõbrad(just sõbrad, tuttavad, mitte pere, kes sind
        koguaeg näeb) imestavad, et mida sa vingud ja masetsed, kõik ju nii hästi ja toredasti…see väline
        värk siis nende jaoks..ja tee sa selgeks inimesele, kellel näiteks on tugevad probleemid üldse
        enesehinnanguga ja suhetega et sul on deprekas või mase, kuigi endal on laps, mees, kodu jne…siis
        ta tunneb, et sa vingud, sest ta pole ise armastust leidnud ja tal on ju kümme korda hullem olukord
        eksole..

  • Reply Ebapärlikarp 31. Juuli 2015 at 16:35

    Sa kirjutad küll vaimukalt, aga tegelt pole see
    üldse naljakas. Järjest tihemini viskab seda
    teemat sisse ja kuigi tõesti huumor on nii
    paigas, siis lõputult selline asi ju kesta ei saa.
    Triinu on sul super tore ja positiivne sõbrants,
    aga ega tema ka sind tegelt pikas perspektiivis
    korda ei tee. Mine räägi mõne psühholoogiga
    ja see pole selline soovitus hullule, vaid
    päriselt ka. Ise olen ka rääkinud ja kui on hea
    psühholoog, siis paneb ikka häid pointe ka,
    paneb teist pidi mõtlema ja aitab
    enesehinnangut taastada. Pliis Mallu, mul hea
    kontakt ka soovitada, kui tahaksid :)

  • Reply G 31. Juuli 2015 at 16:35

    Virvendus silme ees ja peavalu selle järel on täpselt nagu auraga migreen. Võid lugeda selle kohta, mul endal ka see ja see on ikka
    üks kole asi, kui pihta hakkab siis terve päev raisus. Usun, et sul tekib see arvuti taga olemisest. Vaata, et silmadele ikka puhkust
    ka annad :) ja joo hästi palju vett, see ei pane pead valutama :) Kõike head! :)

  • Reply riin 31. Juuli 2015 at 16:23

    Süüa lõputult ei jaksa keegi.
    Vähemalt mitte siis, kui LCHF
    toitumisel olla. Proovi :) Samas –
    siis peaksid alkoholist ka loobuma,
    aga see vist käib sul tööga kaasas?

    Aga tegelikult, selline masenduse
    söömine on tavaline värk. Söömine
    ajab veel rohkem masendusse. Selline
    jube ring, millest välja pääseda on
    väga raske. Aga küll sa hakkama saad :)

    minumitteelu.blogspot.com

  • Reply C. 31. Juuli 2015 at 15:58

    Sama seis, mul lapsi pole, pole enam meestki, et korter
    ja maksud saaks makstud töötan kahe koha peal ja
    ilmselt varsti ka poole kohaga need üksikud vabad
    päevad mis veel on soomes :D ja no õhtud ja kõik
    vabad hetked ma õgin ja eriti hull on magusaga .
    Hommikul sõin praemuna ja juustuleiba, siis vahepeal
    pastat, kummikomme, šokolaadi, veel paar võikut ja
    nüüd hakkasin õhtusööki tegema ja juba tahaks süüa
    jälle :D

  • Reply Riina 31. Juuli 2015 at 15:49

    Tuleb leida tee, kuidas endaga taas
    sõbraks saada.
    See masendus sind sööma ajabki ja
    oled sellepärast õnnetu.

    Lohutuseks – meil kõigil tuleb ette
    elus neid hetki, kus täiega kassima
    ajab. Lohutab see sind või ei, aga
    nii on. See läheb mööda, püüa
    lihtsalt need sundmõtted vabaks anda :)

  • Reply engisekene 31. Juuli 2015 at 15:20

    Sa ei kujuta ettegi ,kuidas sa mulle meeldid:) meil on kõigil selliseid hetki elus,ära kassi…..ja Triinu on kullatükk,hoia teda:)

  • Reply Avameri 31. Juuli 2015 at 15:00

    sulle ja talle või sulle ja kardole? :D

    • Reply Mallukas 31. Juuli 2015 at 15:16

      mulle ja triinule ikka :D

  • Reply rrr 31. Juuli 2015 at 14:41

    Aga varsti ju Tai puhkus :)

  • Reply Helina 31. Juuli 2015 at 14:41

    Stress on selle nimi.See panebki sööma ja tundma end eriti halvasti.Pead mõtted kõigest eemale saama ja heale keskenduma .Küll
    on Sul alles sõbraga vedanud.Ma usun,et sa aitaks ka Triinut kui tal kehva olla oleks :)

  • Reply Cat 31. Juuli 2015 at 14:39

    Saaks ma ka vaid nii süüa..kyll oleks hea meel..