vot need on sõbrad

Seletan Triinule, et olen viimasel ajal liimist lahti ja omadega kuidagi katki, kui Triinu ütleb, et mul oleks puhkust vaja kõigest. Nentisin, et tõepoolest oleks, aga no mis sa siin puhkad, kui lihtsalt enesetunne nii nadi on. Ma tunnen ennast kehva ema, naise, sõbra, töötaja ja üldse inimesena. Kõik on nõme ja mina olen veel kõige nõmedam selle sees. Ühtlasi on mul vaikselt tunne, et ma hakkan pimedaks jääma, sest kui ma trükin, siis vahepeal pilt virvendab silmade ees ja pea hakkab nõrgalt valutama.

Ja kõht on kogu aeg tühi. KOGU AEG! Ma ärkasin täna, sõin pork bellyt, enamuse kitsejuustust, sada triljonit võikut, banaani, kalja ühe terve tomati ja praegu…. keedan kohvi ja söön. Ma olen nagu mingi täitmatu söögimasin, mis aina tasahilju pakseneb. Ärge siis pange tähele, kui järgmisel pildil, mida ma endast lisan, vaatab vastu midagi sellist:

Aga ikka ma söön kahe käega ja siis kassin, et peaks mitte sööma, aga siis mõtlen, et oot, ma söön ainult kõik asjad ära, mis kodus on ja siis ma enam ei söö. Ja samal ajal ma pean tööd tegema ja ülemus tahab mult saada ideid ja artikleid ja kõike, mida üks hea töötaja andma peaks, aga mina siin munen ja olen aeglane ja loll ja kole ja paks.

Ja siis on väike Mari, kes aeleb mu otsas ja ei taha, et ma sööks või tööd teeks, vaid tahab õue minna, aga mul pole aega õue minna, sest mul on vaja teha valmis mitu artiklit ja nõnda ma panen talle järjest ja järjest mashat ja karu, kuni ma ennast ära tappa tahaks, et ma nii sitt ema olen, et pmst olen oma lapsele multikad lapsehoidja eest mängima pannud.

Ja kui lõpuks töö valmis saab, siis on Mari uneaeg ja mis ma siis selle vaba ajaga ikka teen, kui söön noh.

Kui ma seda tagasihoidliku tunnet, et tahaks kuskilt kaljult alla hüpata, Triinuga jagasin, ütles ta mulle “oot” ja saatis 2 min hiljem pildi:

Mõtlesin, et takka targemaks. Ma siin halan, kuidas mu elu on väärtusetu sitt ja siis Triinu näitab mulle, kus nad Kristoga romanssi tegema lähevad. Aga siis selgus, et ta selle hoopis meile kahele ostis. Ja siis ma tundsin ennast VEEL SITEMINI, sest mina olen ometi nii sitt sõber ja tema… teeb seda. No kurat võtku, kingib mulle romantikapaketi, et ma puhata saan. Ja mida ma talle vastu olen andnud? Oh, I know, sitaks sõbraks olemise.

Palun jumal aita mind normaalseks inimeseks saada.

Edit: unustasin mainida, et kodu näeb ka välja nagu kodutute maabumispaik ja mul pole ikka veel riideidki seljas ja Mari kuses mulle täna kuklasse ja ma pühkisin selle ainult tema pükstega ära ja olen siiani  tema kusepritsmetega kaetud. Et te ikka saaks aru, kui tõsine on olukord.